Tere hommikust, head raadiokuulajad, kell on 11 ja viis minutit ning kalendris on kuupäev 14. oktoober aastal 2017. Viimased nädal otsa on taevas juskui nutnud ja sajab ja sajab ja sajab ja pole lootustki, et sellist üle läheb, aga samas on loodus muutunud väga kauniks, lehed on läinud kollaseks ja nii nagu ma olen kuulnud, siis paljudes kohtades on kaevud triiki vett täis. Aga valimiste eelsel päeval on vikerraadio eetris laupäeva hommikuti, nii nagu ikka laupäeva hommikuti. Rahva teenrid. Selleks et arutleda teemadel, mis viimase nädala jooksul kõlama jäänud ja, ja tunduvad kõige olulisemad olulisel kohal meie saates on alati küsimus. Ja täna oleme stuudios koos Urmet koogi ka Eesti rahvusringhäälingus, tere. Tervist. Ma muidugi ütlen ka kohe, et homseks lubab ilusat ilma, nii et vabariigi valimiskomisjon on teinud head tööd. Neeme Korv Postimehest, tere. Tere. Ja mina olen Taavi Eilat samuti Eesti rahvusringhäälingust. Tänases saates on rääkida paljust, kuid suurem osa saatest möödub muidugi valimiste tuules. Räägime sellest, millised on senised aktiivsus, näitajad, kuidas on reitingud vahetult enne valimisi. Kuidas on läinud kampaania, millised on kõige jahmatavamad uudised seoses võimalike häälte siis ostmisega ja võib-olla teeme ta väikesed prognoosid nendeks valimisteks, aga otseloomulikult ei saa me saates üle ega ümber ka selle nädala kõige rohkem kõneainet pakkunud teemast, milleks on siis riigikogu aseesimehe, endise peaministri Taavi Rõivase tagasiastumise tagasiastumiseni viinud teemaga ehk siis avalikuks tulnud skandaaliga ja neile, kes uudistega vähem kursis, teeme alustuseks väikese kokkuvõtte, et neljapäeval ilmus Eesti Päevalehes üks viimased nädal aega ettevalmistatud lugu, kuidas äridelegatsiooni välisvisiidi käigus Malaisiasse läks üks õhtune pidu sedavõrd käest ära, et Eesti endine peaminister sisuliselt ahistas. Olgu, võime olla leebemad ja öelda, et oli liialt peale kiv ühe naisterahvas suhtes episoode selles, sellel peol on palju ja nende ümberjutustamine ei ole kindlasti meie saate teema, nii et head raadiokuulajad, kes te loodate saada teada siit, et kuidas kus kellelegi käsi oli või kas suureldi või mitte, siis sellest me võib-olla nii palju ei peatu. Küll aga räägime selle juhtumi moraalsest mõõtmest ja sellest, kuidas toimus kogu selle skandaali kommunikatsioon viimase siis paari päeva jooksul ja ilmselt on kõige olulisem alustuseks öelda, et mis iganes seal siis toimus. Taavi Rõivas osaliselt on justkui süü omaks võtnud ja, ja igal juhul ei ole see tegu aksepteeritav, mida ta seal tegi. Me teame väga palju sellest, mis omal ajal juhtus Bill Clintoniga sellest seksiskandaalist, et Talle ei maksnud kätte mitte see skandaal ise, et mis seal toimus, Monica Lewinsky iga, vaid see, et ta eitas ja valetas seda ja seda ameerika rahvas panin talle pahaks ja, ja see oli tema puhul nagu see nagu peamine probleem ja siis mõtle väga kättemaks, siis me teame vähe ühest teisest skandaalist, mis oli 1993. aastal toonase Likudi partei esimehe praeguse Kauaaegse Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu, ka. Ta oli siis Netanyahu toona partei esimees. Ta oli olnud vist varem ametis peaministri asetäitja või mingis sellises kohas. Ja ta oli just vist aasta või kaks tagasi kolmandat korda abiellunud. Kui siis tema naisele tuli alati kas ilmselt siis anonüümne kõne, et on olemas kuskil mingi videosalvestus, kuidas tema siis meesjahu on mingis siis Siivitus tegevuses ühe naisterahvaga mida Netanyahut tegi täiesti toona aha siis sellisele, Iisraeli avalikkusele või meediale ja ühiskonnale arusaamatul moel või seninägematult moel. Läks siis kõige prominentsemad õhtudesse teleuudistesaatesse ja tunnistas selle kõik üles. Iisraeli ühiskond reageeris võib-olla algul sihukese nagu ehmatusega, aga üldiselt lõbustatud. Ja 96. aastal valiti Netanyahu peaministriks. Et neil on nagu ka selliseid kaks nagu niisugust, noh nagu Clintoni ja Netanyahu juhtimine nihukseid äärmuga, kahe äärmuse näited, et kuidas, kuidas reageerida ja Taavi Rõivas, kui ma vaatan, kuidas tema sellest nagu skaalal on, siis ta paikneb kuskil sinna keskele. Et ta nagu tunnistab, et midagi oli ja samas ajal ütleb, et ei olnud ka, et, et selline natuke natuke rase olukord on tema puhul. No kui poliitikud satuvad ikka jälle sellistesse skandaalidesse, mille tõttu nad ei saa enam tegeleda oma selle põhitegevusega, et et tegelikult ju oli nii, et kui Taavi Rõivas sealt visiidil tagasi tuli, siis ta tegi ühe üsna tähelepanuväärse postituse oma sotsiaalmeedias, kus ta, kus ta juhtis tähelepanu, et tegemist oli väga-väga eduka käiguga, tegelikult nii-öelda praegu paljud need sõnad, mis seal on öeldud, et soovitan oma kolleegidele ka selliseid visiite ja nii edasi Need võtavad natuke sellise halenaljaka mulje ja kui poliitikud, eks see ongi poliitikute oleks selline selline noh, murdumise kohta, et Urmet esin mitu näidet. Ma lisaks veel juurde ka näiteks Dominic Strauss Khani näite, ta oli valuutafondi juht ja sattus ka sellisesse sellise sellise loo sisse. Noh, ütleme nii, et, et mõned mõned inimesed ütleksid, et ütleksid, et klassika ja eks ta statistika mõttes natukene ei olegi, aga põhimõtteliselt on ikkagi tegemist ikkagi päris suure jamaga, et kui ekspeaminister ja parlamendi aseesimees ühesõnaga ei kontrolli seda, mida, mida ta teeb ja pärast selle tõttu nagu nagu vabandama ja läheb üle piiri, siis, siis see on tegelikult, et ikka päris ebameeldiv ja suur jama ja ja noh Selliste asjade puhul on muidugi alati alati see risk, et need on suures plaanis ta käinud ja, ja rääkinud ja, ja päris võimsat sellist PR-juttu ka ma ei hakka üle kordama, Urmet rääkis väga hästi sellest, et aga sellistel asjadel on, on alati see, see tunne, et, et kuskil võib-olla veel midagi ja ja noh ma ei tea, ma ei tea, mida, mida tahaks öelda, et tahaks loota, et kõik saaksid, kõik saaksid edasi minna, eriti eriti need, kes ennast on väga halvasti tundnud selle tõttu. Aga loodame, et looda, loodaks ka seda, et Ta ei lahvata mingi veel suurem jama Eesti Päevalehe, Delfi. Urmo Soonvald ütles Aktuaalse kaamera eetris, et see, mida praegu on ajakirjanduses välja toodud, on vaid jäämäe veepealne osa. Et noh, sellest ei saanud täpselt aru, et kas ta peab sedasama juhtumi või, või seda, et on olnud sarnaseid juhtumeid seotuna selle poliitikuga veel, et sellest nagu aru ei saanud, aga eks siis ole näha, et et kas, kas mingid asjad veel lähiajal nagu tulevad välja, et aga mulle meenub siit üks aasta tagune Eesti juhtum, kus Tiit Ojasooga seotult oli ka üks säärane skandaal üleval ühe teise naisterahvaga, seal oli samamoodi, nii nagu ka antud juhtumi juures, et me ei tea selle teise inimese nime avalikkuses, et küll enamus ajakirjanikud kes, kes need mõlema juhtumi puhul. Aga, aga noh, kui toona selle sündmuse puhul oli selgelt, et ka olemas videosalvestised turvakaamerate näol ja nii edasi, siis antud juhtumi puhul senimaani kuni toimus nii-öelda ühine tegevus, on, on see info nagu justkui omaks võetud ka Taavi Rõivase poolt, aga kõik, mis toimus juba kahe silma vahel või nelja silma vahel öeldes siis see on see, mis on see vaidluskoht ja on aru saada, et üks pool seal peab valetama praegu. No nii palju, kui mina olen aru saanud, ega mina ju ka juures ei olnud, oligi nagu see põhjus, miks juhtumit päris kohe nagu välja tulnud oligi see, et see naisterahvas, keda tunti teda seksuaalselt ahistati, otsis ka võimalusi saada mingit tõendust selle kohta aga, aga ei õnnestunud saada ja praegu nagu jääbki selline sõna sõna vastu olukord, et salvestisi konkreetselt ei, seal ei ole ja kui on juttu olnud, et, et seal ka mingid teised naisterahvad olid väga inetu olukorda sattunud, siis tuleb välja, et, et noh, et et siis Malaisia seadused on sellised, et seal on neid välja saada. Sa pead sa olema siis nagu selle riigi kodanikega, et et kui seal registiks hiina rahvusest naisterahvas oli, et tema peaks sisesele välja nõudma, et Eestist meie ajakirjanikud ei saagi seda nõud, sellised detailid, mis seda ümber on, aga mis võib-olla natukene seletavad ka seda, et miks see, miks see skandaal natukene aega pärast seda siis 27, september vist visiit nagu lõppes ja vist jõudis eelmisel reedel Eesti Päevalehes ka selles mõttes, et kui eelmisel reedel jõudis Eesti päevaleheni ja ta oli neljapäevases lehes, et siis kindlasti ma ei kahtle Urmo Soonvald, nii sõnades kui ta ütles, et nad tõid selle esimesel võimalusel nagu avalikkuse ette, et siin kindlasti mingit sellist asja, et et, et oleks nagu mingit valimiseelset ära tegemist või teadlikud mingit poliitilist pinni noh selle puhul mida üritati ka siin mõne Reformierakonna inimese poolt ajakirjanikel teistele väljendatud rääkida, seda nagu kindlasti selle juures ei olnud just et see info, mis oli jõudnud, vajab kontrollimist, vajab kontrollimist mitmelt poolt ja see on see, mis seda aega ka röövisid, mis mind natukene häirib, on avalikkuses nagu hiljem nüüd tekkinud selline teatav teatav foon, et, et mis te nüüd seda Taavi Rõivast kiusate on ju, et. Võrdluseks selle ojasoo juhtum, et kahte juhtumit võrdlen siis minu meelest nagu esiteks ma vaatan seda meedia käitumist siis minu meelest ojasoo juhtumi puhul meedia valis sellest rääkimisest palju nagu sellise emotsionaalsema nagu lähenemisviisi, et nüüd olid need artiklit märksa tasakaalukamad. Aga kui ma vaatan, kuidas ühiskond on reageerinud, siis kui ojasoo juhtumi puhul oli ikkagi väga selge selline ühemõtteline tegevuse hukkamõist, oja, sa kaitsed, oli suhteliselt vähe, siis nüüd on hämmastavalt palju neid, kes sotsiaalmeedias keska mingites artiklites avalikes sõnavõttudes räägivad sellest naisterahvasse ohver on justkui ise süüdi ja siis see, kes oli nagu süüdilisele põhjustaja siis tema nüüd suur ohver, onju, et loomulikult on sellele tohutult aidanud kaasa ka siis Rõivase tiimi kommunikatsioon, et kas ja kui me vaatame seda, et kuidas nad nagu käitusid, selle, selle selle päeval on ja kui see välja tuli, et ennelõunasel ajal oldi vait, siis tehti üks kirjalik pressiavaldus vaid selle käigus ja siis õhtul oldi sellistes saadetes mille formaat ennekõike, ma, ma ei räägi inimestest, saate juhtis maid, formaat pakub võimalust oma jutupunkte palju paremini esitada, näiteks aktuaalne kaamera esitas samamoodi korduvalt Ave Tampere-le, kes on siis Rõivase peamine pressi selline nõustaja soovijaid rõivastatud Aktuaalse kaamera seda ei võtnud isegi enam, ma ei teagi, alates kella neljast-viiest enam isegi toru vastu inte. Et ja samal ajal ta siis oli ainena Postimehe otsestuudios järgnevalt Ringvaates ja siis õhtul Velisiis õhtul Mihkel Raua saates ja neist Mihkel Raua puhul, ma ütlen küll, et tema puhul müts maha, et, et tema temaga, tema intervjuu oli võib-olla kõige nagu. Et aga ma ei heida ka teistele intervjueerijat veel midagi ette, aga see viis, kuidas nad valisid sellelt meenid, valime, millistesse saadetesse ta läheb. Oli ilmselgelt nagu selline väga selgelt paistsid seal tsüklilised suhtekorralduslikud niidid läbi ja ja üks asi, mis mind selle asja puhul veel häiris, see, et mis tõid meelde kõik võimekused, Rosimannuse ema kirjad ja ämmakapid ja nõnda edasi oli see, et kui Taavi Rõivase juu pressiesindaja ema rüüd Ta võtab sellise kommunikatsiooniteadlase rüü paneb selga kirjutab arvamusloo sellest, kuidas Taavi Rõivast on kiusatud siis vabandage väga, see ei ole okei. Sellega ta paneb oma kommunikatsiooniteadlase positsiooni küsimärgi ja ta seab asjatult tule alla selle institutsiooni Tallinna Ülikooli, kus ta töötab. See oli väga noh, minu meelest ebaadekvaatne, sõnadeta. No need olid selles mõttes ju ikkagi ojasoo juhtum oli selles mõttes natuke erinev, et seal olid ka, tegutsesid ka, tegutses ka prokuratuur näiteks ja asi ikkagi oli, oli menetluses. Et, aga mis, mis puutub nüüd sellesse pyyaari, siis siis kui vaadata poliitik Taavi Rõivase karjääri ja seda profiilis. Ma mäletan küll, kuidas ta noore poliitikuna oma esimesi debatte veidi ja ta on Bjaari ise alati väga usaldanud, ta peab seda seda väga-väga-väga tähtsaks ja mõnikord võib-olla isegi mõni temaga töötanud pressiesindaja on öelnud, et ta isegi arvab seda, et piiril on siuksed, üleloomulikud võimed natukene. Ja samal ajal noh, kui, kui ta, kui tal on niisugune väga tugev selline pressidressi inimene, avalike suhete inimene selja taga, siis ta siis ta kahtlemata on ka selles mõttes nagu noh, ma arvan, nõustajaid. Materjale teisi ja väljastpoolt Reformierakonna iga päev ja ega seda kommunikatsiooni noh kokkuvõttes Rõivase saatest nagu tuleb öelda, et ta tegi kõik kõige paremini, mis vähegi andis, et, et seesama ette olles esialgu tasa, mitte andes ühist pressikonverentsi, vaid just käia ükshaaval läbi kõik toimetused rääkides siis seal seal oma juttu ja kui esimeses intervjuus võib-olla seal Postimehes veel oli selline kuri pilk tema suhtes, siis õhtul Kolmeraudset vaadates juba peaaegu et tunned talle kaasa, on ju, et abikaasa on juures, hoiab kätt reie peal, on ja, ja noogutab ja ja, ja noh, see on see, mis ju avalikkusesse paistis, aga nii nagu mina saan aru, siis niipea kui need uudised välja tulid, siis taustajõududel hakkas tegutsema nii-öelda see masinavärk, et et küll oli toimetustesse kõnesid ja helistati ja räägiti, et kuidas ikkagi on ja et ega me ju ei taha seda naisterahvas ka kuidagi süüdistada, aga ja siis tuli pikk jutuvada sellest, kuidas tegelikult üks teema, mis on tegelikult selle asja puhul veel see, et üks on see, et mis seal nagu, nagu Malaisias toimus. Aga mis on nüüd nagu pärast selle naisterahvaga toimunud. Et kui see naisterahvas peaks nüüd kaotama oma töö, siis ta saab teist korda karistatud. Et üks on see, mis temaga tehti seal Malaisias on ju ja teine on see, et kui ta sellepärast, et ta julges selle teemaga välja tulla saab nüüd teist korda karistatud, mis siis saadab Eesti ühiskonnale sellise sõnumi, et naised isegi kui teiega ükskõik, mida juhtub, te peate olema vait, sest avalikkuses pärast tambitakse maha tib, tehakse ennast süüdlaseks? Siin vikerraadio sissehelistamis saates üks naisterahvas kasutas L tähega sõna temast rääkides. Et see ei ole minu meelest nagu okei ja eriti noh, kui me vanema seda sellesse konteksti, et Taavi Rõivas siiski kuulub erakonda, kelle jaoks on ta ise ka samamoodi, onju, ja ma usun, et on olnud ka siirast, sellest rääkides on sellised liberaalsed väärtused ja, ja naiste olukord ja olnud väga olulised märksõnad, et et sellepärast see juhtum ei ole kindlasti ainult üksikjuhtum, see võib avaldada märksa nagu laiemat mõjuga edaspidiseks. No tegelikult Urmet nüüd läkski selle teema peale, mida mina tahtsin ka veel kindlasti öelda, on see, et mind ka väga ikkagi mulle läheb väga korda selle asja juures see, milliseid üldisemaid, hoiakuid see ikkagi mõjutab ühiskonnas see juhtum, et äkki ikkagi siin päris paljud mõtlesid natukene selle peale, et äkki on, on meil tekkinud mingisugune tavaliste pidude teema, kus siin oli ka mingi jutt. Ta ei ole Postimehes, oli ju see intervjuu ühe selles idufirma juhiga ongi tavaline pidu, et algul pannakse kärakat, siis karistatakse naisi, et see ongi tavaline värk, pidi olema just just nimelt, et jääb nagu selline mulje, võib-olla see siin on kuulda olnud ka Brüsseli poole pealt igasuguseid lugusid ja ja, ja nii edasi, nii et et võib-olla äkki Lätis on, äkki sa natukene ikkagi nagu muudab seda ja mina ikkagi tahaks ka loota, et, et inimene, kes on olnud ohver, et ta tõepoolest saab ka nii-öelda siis selles mõttes ikka pigem nagu avalikkuse kaitse. Et see võib tekitada olukorra, kus ka teised ohvrid muidu jälle ei taha välja tulla, et see, see laiem sõnum ei peakski olema see, et kes on olnud säärases situatsioonis mitte ainult kuulsa inimesega, vaid ka ükskõik kellega, siis tulgu välja ja rääkige. Sest noh, lõppude lõpuks nüüd, kui, kui ikkagi noh, võtta nagu noh, kõik see kõik see suur suur müra ja, ja kõik see taandada ära, siis no lõppude lõpuks oli lihtsalt üks inimene, kes, kes käitus ebaväärikalt, ta ise ise kinnitab seda. Inimene on olnud vastutaval positsioonil, on praegu vastutaval positsioonil on valitud rahvaesindaja ja, ja see on noh, igal juhul laiduväärne, olgu see p. Ar milline tahes. Ja ma selle Peari või, või üldse nõustamise suhtes tahaks veel lõpetuseks öelda, et et, et ma, ma loodan, et need inimesed, kes siis nii tuli kindlalt rõivast, kaitsevad nii omavahelistes juttudes kui ka kui ka, siis noh, ütleme siis meediale nõuandesse, et nad või et ma tahaks uskuda, et nad on mõelnud sellele äkki ikkagi rõivas tegi kõike seda, et, et nad ei lähe kinnisilmi kaitsesse. Õnn. Sest noh, see on, sest me teame, et ka kommunikatsioonis eksisteerib eetika ja nii edasi. Aga kui meie järgmine teema valimised, siis võib-olla enne selle teema lõpetamist, kuidas Taavi Rõivase valimistulemis tulemust? Ma arvan, et ei mõjuta üldse. Sellepärast et Reformierakond saab ju traditsiooniliselt väga suure koore riisub e häälte pealt ja väga tõenäoliselt väga paljud need inimesed, kes. Tahtsid anda enne seda skandaali puhkemist oma häält, Taavi Rõivasele andsid seda e-hääletusel ja e-häält teadupärast või eelhäält valimispäevale see põhipäeval Paberi hääletades muuta ei saa. Et see seekord tuli, muideks, on paljudel inimestel minu üllatuseks olnud väga suur üllatus, et ma vaatasin ka sotsiaalmeedias inimesi, kes olid e-hääletanud, ütlesid, et oi, et nüüd peaks oma häält muutma valimispäeval. Aga see muudatus tehti juba 2005. aastal ära ehk siis e-häält ja eelhäält homme enam muuta ei saa, et see on võib-olla oluline teadmine krahvad valgustuslikus seisukohast, et mind hämmastas, et ma nägin, et paar endist riigikogu liiget ise ka ei teadnud seda. Nii et ja kutsusid üles oma eelistusi inimestel muutma, kes juba hääle andnud, nii et et selles mõttes ma arvan, et Taavi Rõivase häältesaak, ehkki see kuidagi tema enda nagu õnneks ei muuda ja pigem see tuleb tal täitsa korralik ilmselt kui me võrdleme hiljem siis juba neid eelhääli ja valimispäeva hääli, siis seal võib küll olla see vahel jah, aga seal küll olla vahe, noh kui sa räägid konkreetset Rõivaselt, aga ma arvan, et talle traditsiooniliselt tulebki hääli rohkem. Ja tean ka ise inimesi, kes tundsid ennast halvasti sellepärast et nad olid teinud ühe valiku, aga aga enam midagi teha pole ja 1405 häält eelmine kord Tallinnas. Aga ta isiklik rekord kohalikel valimistel oli riigikogu valimistel 15 2747 oli kohalikel valimistel 2009 riigikogu valimistel ja peaaegu 16000 aga jätame selle teema sinnapaika ja räägime valimistest, mis siis homme toimuvad ja esmalt sellest. Kusjuures see, et homme toimuvad valimised on teatud mõttes nagu tinglikult rääkida, sest mina pakkuda, et selgelt, üle 50 protsendi on juba valimas käinud. Just tahtsingi jõuda nende numbriteni, et kui palju eelhääletusel siis osales, ehk siis 306000 valijat 27,8 protsenti valijatest on oma hääle Hand hääle andnud, kas siis e-valides või eel valides ja ja ilmselt see näitab ka seda, et ega see turvariskiasi, mida e-valimiste puhul nagu üritati mingi mingil hetkel välja mängida, noh tegelikult kõla ei saanud, inimesed meil Eestis on ikkagi e-valijad ja 186000 siis elektroonilist valijat on meil olnud. Aga muideks selle puhul on üks väike detail, mis on jäänud vist nagu tähelepanuta on see, et kui e-hääled ja e-hääled eelhääled kokku purustasid nii-öelda rekordeid on ju siis tegelikult eelhääli. Neid paberil jaoskondades anti seekord 11000 ligi 11000 vähem kui eelmistel kohalikel valimistel. Ehk et see, see on jäänud, selline väike detail on jäänud nagu tähelepanuta, e-häältekasv oli 52000 aga keel hääli paberil, antisedelile anti ligi 11000, laen. Nii et nii et sellest tegelikult tulebki see, et võrreldes eelmise korraga see eelhääletusperiood just e-häälte arvelt on, on siis seekord suurem. Kuidas selle kõige kontekstis on eriti jabur, kui järgmisteks tahetakse piirata seda e-häälteperioodi vist kolmele päevale, mis oli, et et kui inimesed võtavad seda e-hääli järjest enam nagu omaks selgelt näitasid isegi sellest potentsiaalsest turvariskist rääkimisele vaatamata. Kui peaminister tuletab pressikonverentsi, ütleb, et sellega on nagu oht ja kuskilt läheb lahti isegi väidet soovitataksegi ära jätta ja valimised ja inimesed ja tuleb 50 52000 inimest rohkem hääletama. Siis selles olukorras pöörata nagu aega tagasi ja pigem tuleks, on väga nagu jabur minu hinnangul vaadata siin ikkagi seda, et me saaksime ka homsel päeval ehk siis valimispäeval hääletada aga võib-olla sellesse debatti pikemalt ei lasku, et kuidas teie endaga on, olete te juba valinud või lähete homme? Olen valinud hea. Ma olen valinud ja andsin seekord hääle tegelikult tegelikult vanal moel, sellepärast et mis seal, mis seal salata, et ka magasin maha, võib-olla inimene, kes, kes kasutab pidevalt arvutit ja kasutab igasuguseid e-teenuseid, nagu näiteks mina, et võib-olla inimene on, ongi nagu harjunud ja ma tean, et minusuguseid oli teisi veel, kes tegelikult eelhääletuse viimasel momendil jooksid siis nii-öelda jaoskonda hääletama, on päriselt ka, et ma arvan, et ma olin võib-olla üks viimaseid seal oma oma oma jaoskonnas tol päeval tol õhtul aga. Noh, näiteks kui Urmet sind saatsid, Urmas ütles, et ära korrale kutsun korrale hääletasin ausale ka väga tubli. Kandidaadi poolt muide naisterahva poolt. Et kui Urmet saate alguses rääkis sellest, et valimispäeval tuleb ilus ilm ja valimiskomisjon on teinud tööd, siis, siis ma ütleks niimoodi, et et arvestades seda, et nii metsikut on vihma sadanud, siis ma arvan, et inimesed siirduvad oma maamõisas tegema viimaseid aiatöid, mida sügisel on tarvis teha, nii et mine sa tea, et ma arvan, et see valimisaktiivsuskokkuvõttes võibki tõesti tulla sinna noh, eelmise korra kanti. Gourmet, sina oled valinud, olen valinud, kelle poolt sa hääletasid? Südametunnistuse järgmina olen üks neist, raske oli seekord hääletada, aga e-hääletasin mina olen üks neist, kes siis kelle nimel veel poliitikud peavad rabelema, ehk siis mina lähen homme jaoskonda pidulikult ja panen oma ETV valimisdebatti ära ja, ja selle järgi selle järgi teen oma otsuse ja lähen panen oma sedeli sinna kastikesse, aga räägime natukene teise kandi pealt valimistest ehk siis värskematest uuringutest. Sel nädalal avaldati siin mitmeid uuringuid, aga lühidalt vist kokkuvõttes peab ütlema, et Tallinnas on olukord selline, et Keskerakonnal on lihtsalt küsimus, et kas nüüd tuleb täpselt nii palju, et saaks üksi teha või mitte, et Noormets on ilmselt uuringu tulemused ees? Mis see nädal on olnud, jah, siis nagu 200 kohalike valimiste küsitletud oli oli. Neljapäeval oli ERR-i tellitud Turu-uuringute aktsiaseltsi küsitlus ja reethommingu. Hommikul siis Postimehe tellitud Kantar Emor on selle firma küsitlus ja võrrel. Küsitlused olid väga sarnased. Tegime isegi veel ERR-i veebiportaalis sellise, panime kahe uuringu tulemused kõrvuti ja noh, see pilt oli väga sarnane. Et see pilt näitab, et Keskerakond võib saada Tallinnas absoluutse häälteenamuse. Aga kuna vähemalt meie küsitlus oli tehtud Erakonna brändi erakondade valimisliiduta brändi uuringus oli ainult nende nimed, kui linnaosade kaupa ka ja aga konkreetsed nimetasid, juures ei olnud, siis alati jääb selles mõttes nagu see moment, et kui inimesel on seal konkreetsed nimed ees et siis ta hääletab siiski teistmoodi, kui tal on, kui tal on ees ainult siis ütleme kuus seitse erakonna nime ja valimisliidud on ju et aga jah, need nii Postimehe tellitud kui ERR-i tellitud küsitlused olid väga sarnased erinevus tuli statistilise vea piiridest tulenev erinevus tuli sisse siis selles et sotsiaaldemokraatidel oli, oli, oli selle Postimehe uuringus suurem toetus kui ERR-i tellitud uuringus. Aga kõik needsamad tendentsid, et et sisse saavad kindlalt neli, kolm jõudu ehk siis Keskerakond, Reformierakond ja sotsid ja et seal üsna piiri peale on siis kolm jõudu, ehk siis IRL EKRE ning Savisaare valimisliit ja tegus Tallinn, et need tendentsid olid täpselt samad mõlemas küsitluses. Jah, mida, mida Postimehe uuringus olid nimed ka sees ja mida, mida siin nüüd lisada. Kas sa tead, kas tegelikult tegelikult päris täpselt, kuna selle tellimisega tegelenud, siis ma ei julge siin päris päris täpselt seda öelda, et, et ma ei taha lihtsalt nagu segadust külvata, sest see, ma arvan, et pigem ei olnud. 500 veebivalimiga tehtud, ma arvan, et see ei olnud, aga noh, ühesõnaga. Aga aga tulemused olid tõesti, tulemused olid tõesti päris sarnased ja, ja eks eks see küsimus, mis puudutab mis puudutab seda, et kas Keskerakond saab uuesti enamuse või, või, või siis ei saa. Et, et see küsimus on siin olnud kogu aeg ja läbi käinud kogu aeg, eks nad selle selle piiri peal on kogu aeg olnud, seal on ainult üks tegur, on, on seda siis takistamas takistama Songi siis Edgar Savisaare tegur. Ja, ja nüüd on, Ma siin isegi täna hommikul veel püüdsin nagu natukene sellist venekeelse meedia, see, sellist kõik kogu selle meedia, mis nagu ümberringi käib nagu, nagu pistelist, nagu analüüsi teha selles osas, et kas või enda jaoks, et kuidas see võiks olla, ega päriselt, ausalt öeldes ei julge ega ei oska öelda. Tuleb öelda, et, et venekeelne meedia, mida jälgivad vene valijad, kes siin kohalikel valimistel Tallinnas mängivad väga suurt rolli selles samas küsimuses, et on olnud muidugi segaduses, on olnud üksjagu segaduses ja noh, võib vist olla üsna kindel, et Savisaar seda oma ligi 40000 häälesaaki nüüd ei korda, seekord. Aga selline noh. Küsige, kui siin Taavi küsis, nagu prognoose ja tegemist on nimelt, kas te, kas te, kuidas teie prognoositlek, kes Lasnamäe piirkonnas on kõige enim hääli? Mihhail Kõlvart, Mihhail Kõlvart, ma pakun ka, et Kõlvart ja ma arvangi, et me oleme jõudnud sellisesse olukorda, kus, kus seal eelmises küsitluses, mis oligi nagu erinevus eelmise kuu ajatagustega oli see Savisaare valimisliit natukene rohkem tekitanud segadust venekeelsete valijate seas, siis need küsitlused näitasid seda, et nii Keskerakonna kui ka Taavi aasa personaalne toetus venekeelsete valijate seas on kasvanud ja see tingis ka selle Keskerakonnaga toetuse kasu. Et pigem see viimase aja massiivne kampaania, mida Keskerakond on teinud, ise on tekitanud olukorra sellest, et kus vene valija jaoks on Keskerakond olulisem kui Savisaar just, ja, ja minu meelest see Taavi aasa aspekt ka, et mees, kes ei olnud üldse tuntud oma paarisaja häälega ta on suudetud selles kampaanias ikkagi inimeste nagu mällu tuua, olgu see see, et ta hüppab sul sotsiaalmeedias kogu aeg mingitel põhjustel või et ta siis tänavakampaaniat teeb ja ta noh, ta on pildistanud nendest pealinnadest Tallinna televisioonis, seda litsas, kui ma ei eksi, et ja, ja, ja tuleb tunnistada, et on ka läinud paremaks nii debattides kui intervjuudes ja, ja, ja suudetud siis ikkagi inimestele kohale viia, et kellega ei ma ütlengi, et selles samas Kanal2 Postimehe debatist rebis seal kildu ja reageeris teravalt, kui oli vaja ja täitsa Üllatas kasvab poliitikaks. Aga milles on see, kui me vaatame natuke laiemalt näiteks ka Tartu poole, et ikkagi see, et inimesed tahavad valida sedasama parteid, kes on juba pikalt võimul olnud, Tartu tulemus samamoodi, Reformierakond on pikalt-pikalt ees, olen alalhoidlikud, et kardavad muutusi, pole rahul, olemasolevaga, siis muutusi kardetakse lihtsalt veel rohkem, et, et siis kui sa valitsed olemasolevat, millega sa rahul ei ole, siis tead vähemalt, et millise halvas. Aga sul ei ole mingit hilisemat üllatusmomenti, et võib-olla see, nagu see põhjus on, nii et ma ei tea, ei näe, Ta teadis. Aga eks huvitavaid kohti ja piirkondi on veel, et siin suured võitlused, ma saan aru näiteks Haapsalus kijat, kus Reformierakond samamoodi, kes on pikalt-pikalt võimul olnud, nüüd on ta nagu lõhenenud ja on tekitanud olukorra, kus ise kandideeritakse nagu Reformierakonna vastu, Urmas Sukles eestvedamisel siis ja et, et need olukorrad piirkondades on põnevad. On on kindlasti põnevad ja näiteks näiteks ju Pärnu on üks erakordselt põnev, et kõik need kõikides debattides pean tunnistama, et mida ma olen vaadanud, et Pärnu debatt on olnud väga asjalik sisuline, seal on olnud mitmeid-mitmeid, küsimusi ja vaidlusteemasid ja see on nüüd muidugi selline. Me oleme nüüd ainus linn maailmas, kelle territooriumile kuulub vähemalt vist kaks rabalahus. Et see, et ütleme rabavalitseja, aga, aga põhimõtteliselt seal on, seal on tõesti ka see, et need territooriumid on suuremad, need eelarved saavad olema suuremad vastutusala, eks, ja, ja noh, üldse võib vist või võib üsna selgelt öelda, et no näiteks Pärnusse puutub, et see ja see kajastub nüüd ka valimiskampaanias Pärnu muutub eestipildis järjest nähtavamaks. Ja, ja noh, see on muidugi see ka ju tegelikult noh, kui nüüd öelda, see pole küll tänase saate teema, aga see ongi tegelikult ju see, mis on tekitanud selle rail Balticu põhilise vastuseisu. On see, et Tartu on kõrval ja Pärnu on rohkem pildis, see, see kajastub nii palju, kui ma olen kuulnud ka ta mingisugustes rahade liikumistes sellises kõige kõigis asjast. Et, et see ja see nüüd on näha ka, et sinna sinna tõepoolest pürgitakse ja seal see debatt on, on tõesti terav. No ei saa minna mööda sihukesest väiksest detailist, et Kadri Simson on olnud pikka aega ju erinevate riigikogu valimistel kandideerinud Pärnus ja olnud ka kohalikel valimistel Keskerakonnal oluline võtmeisik Pärnusse vist linnapeakandidaat onju, et ja nüüd, kus ta on majandusminister Ronja Ollel la läheb, on ju Pärnu lennujaama jaoks üsnagi minu jaoks arusaamatu hunnik pappi ja, ja nõnda edasi, et mitte ainult raudteest ei räägi. Ja Kadri Simson on vist ka lubanud minna Pärnusse ja linnapeaks, juhul kui peaks minema nii. Aga noh, ma saan aru, et Keskerakonna tulemused seal vist nii head ei ole, aga, aga nii täpseid uuringuid meil vist ei ole ka olemas, praegusel hetkel. Aga räägime natuke ka sellest, et siis mitte kombekohases käitumises valimiste ajal ja et noh, peamiselt on siin valimiste valvurid erinevaid aspekte välja toonud, aga aga noh, oleme näiteks saanud teada, et kui palju siis maksab üks hääl, et eile kuulasin siin valimiste valvureid, kus nad rääkisid sellest, et Lõuna-Eestis pakutakse neid, eks hääle eest üks õlu. Paldiskis saab see hääle osta 30 euro või 100 euroga vastavalt siis kandidaadist ja väljend toodud, et selline valimisliit nagu hea tava seal Paldiskis, kes, kes neid hääli ostab, tuleb rõhutada, et neid asju uurib ka politsei, et, et see ei ole faktiliselt praegu me ei saa öelda, et nii on, valimiste valvurite on selle välja toonud, üks õlu on ikka Lõuna-Eestis päris odav. Lätit. Selles jah, selles tuuakse lihtsalt plastikpudelisse madal plastikpudeli, et see, see tõenäoliselt 50 senti või alla selle isegi, et aga kuidas ikkagi hinnata, kui 2000 seitsmeteistkümnendal aastal Eesti vabariigis jätkuvalt käib häälte ostmine? Ma arvan näiteks mis puudutab Narvat. Et väga paljud juhtumid on olnud sel nädalal ju tulnud jutuks just nagu Narvas, kus on, kus on seda nagu tehtud ja Narva puhul vist räägiti õpilastele 10 euroandmisest, kui, kui, kui nad pärast ühte ekskursiooni viidi veel edasi väidetavalt siis valimisjaoskondades ja näitasid Nad hääletasid siis selle poolt tegid pilte, on ju, et et tõenäoliselt selliseid asju kogu aeg seal tehtud lihtsalt nüüd on Narva Eesti ajakirjanduse hästi sellise avalikkuse teadmises rohkem. Ja Eesti vabariik on rohkem sinna kohale jõudnud ja seeläbi ka need juhtumid tulevad rohkem välja. Et et ma ei arva, et neid kuidagi Narvas rohkem tehakse neil valimistel kui varasematel valimistel lihtsalt nüüd mõned inimesed on võtnud, tegelikult nad on saanud sellest väga palju. Kas sõimata, et ja ähvardusi on võtnud selliseks endale hiliseks selliseks enesetappelikuks käitumiseks, et tuua vähemalt osagi sellest jamast, mis seal toimub nagu päevavalgele müts maha nende inimeste ees. Siin meenub juhtum Narvas, kus noori tiga sellesse ettevõttesse Narva vesi ekskursioonile ja, ja noh, tegelikult tehti seal siis kampaaniat kohalikule kohalikule tegijale ja, ja noh, ka Keskerakonna esinumbrina Narvas just. Ja see, et me räägime keskerakonnas kui puhastunud parteist siin Tallinna vaatest ja võib-olla Pärnu vaatest, aga näete, mis sealpool toimub, on ju. Et aga neid juhtumeid on veel, et siin Eesti haiglates on erinevaid juhtumeid ja nii edasi. Pärnus just et tegelikult on see, et mõistagi selliste algatuste nagu seesama valimiste valvurite teema. Ma hindaks seda väga kõrgelt, et, et minu meelest on see see ülimalt tähtis nendest asjadest rääkimine, nende asjade päevavalgele toomine inimesed saavad, noh, ütleme see on see, mis tegelikult mõjutab, mõjutab reaalselt ka hoiakuid, ma usun sellesse, millesse millessegi muule, millelegi muule. Me ei saa loota, et kultuur muutuks. Aga väga palju on ilmselt ka neid olukordi, mida me siis ikkagi avalikkusesse ei jõuad, tõenäolist. Pärnu juhtum on ka muidugi, mõnes mõttes võib-olla natuke naljakas ka, et see kauaaegne siis Pärnu haigla juht ja Urmas Sule, kes on Reformierakonna liige, on ja kes on olnud ka vist päris mitmes volikogu koosseisus, et tema kohta tuli siis valimiste valvuritel nädalaga Est kaevuseta, teeb haiglas koosolekut, kus kustub töötajad kokku tööajast koosolekul ja, ja kus ta siis räägib sellest, et kui õige ja kasulik on haiglale see haiglatöötajad valiksid tema poolt ja et ta laseks tarnevolikokku ja Urmas Sule selles mõttes kiituseks öelda, ta ei eitanud. Tema jutt oli küll selles, et need on sellised traditsioonilised töökoosolekud ja ta peab nagu vajalikuks informeerida kõigist oma tegevustes, nii nagu haigla juhatus informeerib ja kui ta on seotud, kandideerib ta ikkagi ka seda teada. Aga siis on veel natukene naljakas. Juttu oli ka sellest, et halb oleks olukord siis, kui mõni raviarst teeks sedasama. Et tuli tema enda poolt. Ja ta ise rääkis, et kui mõni ravias seda teeks, siis oleks ikka ebaeetiline, kui, kui ta teeks patsiendiga niimoodi, et noh, nagu tema haigla, sest et siis Taavi Sõna, Pärnu haiglasse lõigatakse kõht lõhki. Varstu sellisel kõrvale profaaliat külastajate totralt, et ma ei kujuta ettetiks, raviarst hakkaks tegema inimesele, kes tuleb visiidile mingit kampaaniat. Aga võib-olla ma ise ütleks nagu positiivse poole pealt, et üldiselt meil on ju nüüd need noored valijad 16 seitsmeteistaastased esimest korda ja, ja kui seda teemat arutati. D arutati seda hästi pikalt ja siis räägiti ka päris palju nendest riskidest ja ohtudest, kuidas kõik koolidesse asi läheb päris hulluks ja ja nii edasi, siis vähemalt et võib vist öelda, et midagi väga dramaatilist Eesti kooli koolis ei ole siiski juhtunud, et pole küll avalikkuse ette siiamaani jõudnud, et keegi poliitikutest oleks kuskil. Narva juhtumeid oli ja no see oli, aga, aga ma mõtlen midagi midagi siukest, siis on nii palju, kui on kosta olnud siis näiteks koolides need debatid olid ikkagi võrdsetel alustel, et kõik said tulla oma esindaja ka välja, et debatti küll peeti ja mis ongi hea, kui peetakse sellist üldist nagu debatti, ent ega ega siis tagama sama selle ega neid noori mingite teemadega. Need, kes esimesena 16 18 saavad valida, ega neid nüüd küll kuidagi millegagi eraldi ei kõnetata, et et mina. Ma julgen küll prognoosida, et nende tegelik valimisaktiivsus peab olema ikka väga, väga madal. Ja selle põhjus on ka see, et okei, nad tulidki juurde, see, need aastakäigud, aga, aga neid on ikkagi üldvalimiste Ülit valijate hulgas sedavõrd vähe, et erakonnad lihtsalt ei olegi ponnistanud meile. Ja, ja mingit sellist kampaaniat, et noh, stiilis noor, tule valimas olen esimest korda. Me pole ju nagu mingit aktiivset asja ühegi erakonna või valimisliidu poolt ka näinud, et vabariigi president kutsus noori valima. Aga kui me kampaaniast räägime, siis mis sellest nagu ikkagi meelde jääb, kas see on see, see vastandumine keskerakonnale, mida kõik teised parteid siin üles ehitavad, et Keskerakond ise võttis veidi, et seekord ei ole vastandumist keskerakonnale ja ma mõtlesin, et see ongi nagu tekitanud sellise segaduse erakondades, et kui varasemalt oli Tallinna kontekstis ikka, on ju selgelt vastandumine, kes noh, et, et varasemad valimistel, kui lihtne kõik erakonnad võistlesid selle nimel, kes saab olla valimistel peamine vastanduda keskerakonnale. Ja see, kellel see õnnestus näiteks eelmistel kohalikel valimistel IRL-il eesotsas tollal Eerik-Niiles Krossiga, kuigi kuhu see musta töö tegi ära, tänane president kantselei direktor Tiit Riisalo? Õnnestus IRL kõige paremini. Ja siis nad said karistatud, visati valitsusest välja ja täna on nad on seal viie, viie protsendi, kuue protsendi peale. Aga neil valimistel ei ole enam sellist noh, nagu selgelt vastandumist Keskerakond, sest noh, nüüd on nagu keskrannas uued juhid, kes ütlevad, et noh, me vähemalt siin ütleme riigi tasandil orden hoopis teistsugustena poliitikat. Kuigi noh, vaadates Keskerakonna peasekretäri väljaütlemisi siin küll NATO, küll küll Krimmi ja Kataloonia teemadel, siis päris nii see ei paista olevat, aga noh, see selleks, et, et on tekkinud hoopis mingid teised nagu paarid, onju, et siin sotsid kisuvad tüli EKRE'ga, mis minu hinnangul neile mingit kasu pole loonud. Pigem on EKRE sellest võitnud noh, neid vastandus paare on siin tekkinud, mõned veel, on ju? Ma ei ütleks, et, et on loomulikult valimiste võitjale vastandumine on nagu oluline, eriti seda olukorras, kus keskerakonnas on kasvanud. Aga päris nii ühest asja praegusel hetkel see neil valimistel minu meelest ei ole ja selle selle tõttu meil ei ole ka mingit selgelt nagu ühtset, nagu mingit nihukest valimisteemat, kui üldse üles kerkinud. Nojah, et kohalikel valimistel üldiselt võiks ju rääkida väga palju kohalikel teemadel, et aga, aga on olnud sellised jah, sellised, et maailmavaatelised või, või ma ei tea, kas alati saab üldse öelda maailma vaatasid, aga on olnud sellised duellid siin mitmed ja, ja noh, ma arvan, et üks asi, mis seda kindlasti mõjutab, on, on see, et siin erakonnad valmistuvad aktiivselt ka juba tegelikult riigikogu valimisteks teevad siin enda noh, ma mainekampaaniat siin väga-väga tugevasti just nende kohalike valimiste kontekstis riigikogu liikmed ise saavad seekord öelda taime ei ole siin pardid midagi, et me saame nüüd kahel toolil istuda, kõigil on korraga kaks tagumikku tekkinud, selles väljendub ka minu suhtumine sellesse kahe tooli seadusesse ma pooldasid nagu, nagu varasemad põhiseaduse tõlgendust, kui otse öelda. Ja, ja noh, eks siis ehk siis nüüd nüüd saab näha, et ma arvan, et näiteks näiteks sedasama EKRE näiteks on on just eeskätt tegemas nagu ikkagi põhi põhirõhk on ikkagi järgmistel riigikogu valimistel ja ja siin on räägitud ka sellest, et kuidas siin võib-olla see, kui kohalike valimiste tulemused võivad, et võivad mõjutada koalitsiooni. No ütleme nii, et kui Tallinnas tuleb koalitsioon teha, siis ma arvan, et see mõju saab olema muidu vastasel korral võib-olla mitte nii, nii tugevasti ja siis on räägitud ka muidugi sellest võimalusest, et, et mine tea, et võib-olla võiks, võiks mõni uus erakond tekkida sellest initsiatiivist, mida see tegus Tallinn või, või nagu, nagu ma kuskilt lugesin, tegevus, savisaar on selle valimisliidu koondnimetus. Ma olen ajakirjanik, Mart Soidro vist oli selle. Aga rääkides sul lendab kõvasti muide venekeelse venekeelses meedias, mis rääkides sellest, kes kellega käib, siis Eiki Nestor ütles vikerraadiosse sel nädalal, et Keskerakonna kohta siis jaa, tsitaat minu meelest see erakond on selgelt oma suhtumisi oma endistes juhtidesse näidanud sellega, et nad on valinud uued juhid, Need, uued juhid, minu meelest väärivad usaldust ja seetõttu võib ka nendega koostööd teha nii riigi kui ka kohalikul tasandil, ehk siis sisulised sotsid on öelnud selle nädala jooksul välja, et nemad on, lähevad siis Keskerakonnaga koalitsiooni tõenäoliselt tegema, kui neil puudu jääb neid kohti ja, ja nagu ma aru saan ka Keskerakonna esimene eelistus ka muidugi sotsid on, sest see maailmavaatelised võib-olla kontekst lisamiseks see, et ega, ega Eiki Nestor ei teinud, ei teinud seda sellist avaldust, et et Mirko ojakivi siin vikerraadios Riho kavala sellise sellise vaata sellega välja pressid. Nagu ta ei lasknud Eiki Nestorile sellest küsimusele vastamata lahkuda saatest välja, et, et ta sai selle vastuse kätte. Sellise aga, aga, aga see äratas tähelepanu loomulikult, et ma arvan ka, et sotsid ei ole ka varem eitanud seda, vaadates kasvõi seda, et, et kuidas linnameedia see munitsipaalmeedia on ju, et kuidas ta nagu suhtub teistesse erakondadesse kui Keskerakond, siis eelmistel valimiste aegu nii riigikogu kohalikel valimistel oli väga positiivne suhtumine Keskerakonna loomulikult endasse, aga aga selle kõrvalt EKREsse ja selle taktika oli lihtne, et Edgar Savisaar, kes toona siis erakonda ja siis sai aru, et EKRE kaudu on võimalik võtta valijat valijaid ära IRL-ilt ja võib-olla ka reformierakonnal ta, nii et nendel oli kasulik EKRE't selles mõttes nagu toetada. Aga kui sa vaatad nüüd viimase mingi paari nädala munitsipaalmeediapilti, siis pikad toredad lood pealinnas Jevgeni Ossinovskiga, mida ta kõike head teeb? Kadri Kõusaarega, et sotsiaaldemokraatides väga positiivne suhtumine, nii et et ma küll arvan, et pigem võib juhtuda Tallinnas see, et reaalselt ei ole Keskerakonnal vaja koalitsioonipartnerit võtta, aga aga kui nad kellelegi peavad võtma, et selline olukord tekib, siis need on ikkagi sotsid ja Urmas Reinsalu tegi siin läinud nädalavahetusel avangu, et paneme kõik ühte kokku, ei ole. Kampaanialik asi, et kui sellist ettepanekut oleks reaalselt tahtnud teha, siis ta ei oleks ainult sellega meediasse läinud, omavahel helistanud nende erakondade esimehed läbi, teinud nendega esmalt nagu kokkuleppe ja siis oleks, väidab mees. Et see oli selline, kuidas, kuidas ma nüüd ütlen selline selgelt sellega poliittehnoloogiline kampaania nagu käitumisse. Sellel nõndanimetatud uuenenud Keskerakonnal tuleb ikkagi enda sees ilmselt veel päris palju klaarimist ka ütleme nii, et ka pärast nende neid valimisi, et et kui me siin juba korra ütlesime ühe nime, kes, kes võiks saada kõige rohkem hääli, siis, siis kindlasti on ju see et millisele positsiooniline, et Keskerakonna vene poliitikud linnas saavad, selle saab olema kindlasti päris suur tähtsus ja sellele ka mängitsiooni nad saavad järgmisteks riigikogu valimisi just nimelt sellest sellest hakkab see, sellest hakkab see asi peale, et et noh Ma olen siin saates kunagi öelnud ja, ja ma võin, võin seda uuesti korrata, et mina arvan küll, et järgmise linnapea nimi ei pruugi tingimata olla Taavi Aas, võid olla võib-olla ka Mihhail Kõlvart. Lõppude lõpuks, kui valija teda väga massiivselt toetab valija toet. Ühest nimest me ei ole tänases saates väga palju rääkinud, paguvad põgusalt enda läbi käinud Edgar Savisaarest laenudel mainimisi, aga tuleb tunnistada, et tema kampaania oli küll nagu täiesti nähtamatult. Tema sisuliselt ei andnud küll midagi, see oli üks maskott, kes käis ühe sellise liiduga kaasas, aga. See oli kõik. Savisaar ütleb, et polegi vaja kampaaniat teha, et ta on Tansaizarna. Jah, ja ei, selles mõttes on sul õigus, et kui sa vaatad seda, selle, mis oli tegus Tallinn ja Savisaare valimisliit, noh nagu kampaaniat, siis on nagu nagu selgelt näha, mingi lühend kampaaniat on seal väga vähe on ja et põhiliselt olnud nendes kampaaniates räägivad Jüri Mõis, Urmas Sõõrumaa, et et kas need reklaamid olid siis juba varem ära tehtud või siis ühtset kuvandit sellel topeltvalimisliidul ei ole. Ja Jüri Ratase jaoks on see valimised ja need, mis Tallinnas toimuvad, ilmselt proovikivi tema nii-öelda juhi positsioonile tugevalt ja vähemalt praeguste uuringute põhjal tundub, et ta selle proovikiviga ilusti hakkama saab, aga jaa, nüüd on aeg nii kaugel, et hakkame siis ennustama. See, see tänamatu töö ootab meid ees. Jõudsime järeldusele, et Mihhail Kõlvart Lasnamäel aine võidab. Aga kas tema on mees, kes võtab kõige rohkem hääli üldse isikupõhiselt? Ja räägime Tallinna linnapea kandidaatidest ka, kes teeb neist kõige parema tulemas on siin mingi raske nagu öelda, on ju, et, et noh, et see on tegelikult võimatu, sest kolm linnapeakandidaati kandideerivad mustamäel. Ja need linnaringkonnad on erineva suurusega, et selles mõttes kes neist kõige parema tulemuse teeb, on noh, nagu väga nagu ma isegi ei ole nagu vaadanud täpselt nende ringkondade suurus on tõenäoliselt. Ja me ei tea, kas Savisaar on linnapeakandidaat või ei ole nii-öelda, nagu esinumber on ja see valimisliit ise ütleb, et ta ei ole linnale, nii et kui me jätame kõrvale või mina jätaks ta kõrvale, et siis sellisel juhul noh küsimus on selles, kes, kes siis tõenäoliselt teeb kõige parema tulemuse. Ma pakun siis mustamäel. Et seal vist on aeg aasia helmele. Aeg on ka, seda ei ole kesklinnas. Kui eeskätt hammustab see Haaberstis Haabersti Rita, Nõmmela, Rainer Vakra, Rainer Vakra, et noh, ma mulle tundub, et võib-olla on siis nagu mustamäel kõige parema tulemuse tegija ehk tõenäoliselt see võib ikkagi olla. Või nendest olla Taavi Aas, aga, aga ma pead pakule ei ole, ma ütlen, ma ei ole nii spets öelda, ma oleks nagu ma ütlesin, ringkondade suurus vaadanud, aga ma tõesti nagunii. Kristen Michal on Haaberstis võtnud mingil ajal, kui ma ei eksi, üle 7000 hääle, mis on küllalt suursaarel, ei ole teistest erakondadest nii tugevaid seal kõrval, Iisraeli puhul on ta kampaania olnud kuidagi alguste, torkas rohkem silma viimases lõpus ta on natuke nagu pildilt kadunud, et ka mina ise prognoosiksin, et aastaid nendest nimedest, kes on nii-öelda linnapea kandidaadiks seatud kõige parema tulemuse, on sul Neeme siia midagi lisada või? Sa pead midagi muud alternatiivset panna? Mul ei ole midagi pakku roheliste riided, suusad. Ta oli ekspäev, oli huvitav olukord, kui ma sõitsin kuskilt nõmmelt läbi ja siis vaatasin, et seal IRL-i selline valimistelk oli seal valimistelgi ees seisis Rainer Vakra. See, et põhimõtteliselt põhimõtteliselt kõneles rahvaga ja siis ma mõtlesin, et see mees jõuab ikka tõesti igale poole, et valimiste eel, et Vakra teeb kindlasti ka päris vägeva tulemuse. Ma olen täitsa veendunud selles, ütleme siis, ma ütlen siis teise nime. Selline saigi tänane saade päev enne valimisi tänalid teiega stuudios Urmet Kook, Neeme Korv ja Taavi Eilat. Järgmisel nädalal võtavad stuudios kohad sisse Mirko ojakivi koos Evelyn Kaldoja ja Aivar Hundimägi ka. Ja siit stuudiost soovime ilusat laupäeva kõigile kindlasti minge homme valima ja neid tulemusi ilmselt analüüsitakse ka järgmise nädala saates ja kandidaatidele võib öelda, et päike tõuseb esmaspäeval ka siis, kui ta valituks ei osutu. Kuulmiseni.