Tere hommikust, head raadiokuulajad, kell on saanud 11 ja viis minutit ja raadio, mida te kuulate, on vikerraadio ja nii nagu ikka laupäeviti, sel ajal alustab saade Rahva teenrid aknast välja vaadates, siin Tallinnas on väga pusilm. Lumi tuli vahepeal maha, aga suusatama minna ei saa ja joosta ei ole just kuigi meeldiv. Seega võib-olla on paras hetk, et istuda korraks raadio taha ja kuulata, millised olid selle nädala olulised teemad, millest ja miks kõneldi. Ja nii nagu ikka stuudios kolmekesi täna minuga koos Heidit Kaio ajakirjast pere ja kodu. Tere. Tere. Tere. Krister Paris, Eesti päevalehest. Tere õhtust. Ja minal Taavi Eilat Eesti rahvusringhäälingust. Alustuseks vaatame üle, millised teemad meil siis täna käsil on. Alustame saadet, et Hispaaniast või isegi täpsemalt täpsemalt Katalooniast, kus viimastel päevadel on pöördelised ajad ja kus eile kuulutati välja iseseisvus. Räägime sellel teemal, pärast seda tulen kodust asjade juurde ja räägime Eesti Rahva Muuseumi direktori valimisest, kelleks siis sai eile Alar Karis Tõnis Lukase asemel Tõnis Lukas on väga pettunud ja avaldab seda avalikult. Väga selgelt. Räägime ka palkadest sellest, et hoolimata näiteks miinimumpalgatõusust on paljude Eesti inimeste ja tegelikult ka mujal Euroopas inimeste palk jäänud siiski sellisesse, ütleme stagnatsiooni, räägime kiiresti internetist ja põgusalt ka sellest, kuidas on Eesti tööjõuga nüüd tulevikus välismaale minema minemisega ehk siis lähetatud töötajate direktiivist, mille Euroopa juhidsin sel nädalal vastu võtsid ja kui jääb aega, siis ka koolide pingereast ja John F. Kennedy-st. Aga kõigest järgemööda alustame ehk teemast, mis sel nädalal kõige rohkem kõneainet inimestele pakkunud ehk seesama lumi, mis ootamatult maha tuli, et ma ei tea, kuidas teil on, kas jõudsite juba esimese lumememme teha? Ja lumememmed on tehtud, jaga suvekummid on autol all, et et see, see on selle päris õudne tunne. Ma just mõtlesin, kui sa enne ütlesid, et suusatada ei saa joosta, et autosse istuda ka ei saa, et jah ja niimoodi kodus olema kenasti. Aga noh, päris huvitav oli vaadata esimesel päeval, et tegelikult tänavad üsna tühjad, et päris paljud ikkagi suutsid oma masina koju jätta, siis osate no minu silme all päris osavalt külglibisemist muudega sai, sai, sai toime. Aga jaa, päris huvitav nüanss oli see, et, et noh, Tallinnas oli see võimalik, Lõuna-Eestist tuli lõpuks politsei ja võttis autojuhid, kes olid suvekummidega rajalt maha, mis on päris selline uus ja, ja palju kindlasti vastuolusid tekita lähenemine. Aga ma tahaksin, kas võtta sinu sõnasabast kinni, et huvitaval kombel olid tõesti esimesel lumepäeval tänavad üsnagi autodest tühjad, mis näitas seda, et inimesed orienteerusin päris kenasti ümber ühistranspordile, mille üle ma arvan, et Tallinn võiks uhke olla, et tegelikult see ühistransport vähemalt selle võrra nagu toimib ja inimesed usaldavad ja, ja võtavad seda nagu võimalusena ikkagi, et, et vajadusel ümber orienteeruda. Mu kolleeg juhtis tähelepanu ühele huvitavale Facebooki postitusele, mille tegi Lauri Saatpalu, kus ka tema otsustas Ta koju oma auto ja küllalt humoorikas võtmes ta selle sinna kirjutas ja otsustas minna siis taksoga oma asju ajama, aga kuidas lõpuks takso seal ta luisutas ja taksojuht lõpuks palus tal astuda rooli, sest taksojuht ei saanud enam selle takso taltsutamisega. Ja see tuletab meelde, kuidas näiteks tsivilistid hoopis teine kliimavöönd on ka aeg-ajalt lumi maas ja näiteks Eesti saatkond asub kõrgel mäe otsas. Kui tahta sinna taksoga sõita, siis alati tuleb grusiinide kombel risti ette lüüa. Aga mis lumememme ja lumepalle veel puudutab, siis mina tegin oma esimese lumepall eile, kui oli täiesti praktilistel kaalutlustel tarvis ühest ühele inimesele külla minna ja et uksest sisse saada, siis vastu akent lumepalle. Kõik on ilmselt seda mingil hetkel proovinud. Täpselt, aga kui rääkida nendest on ja ta tänaval autodega uisutajad, kas siis noh, hästi, paljudel on kindlasti vastuargument, et väga on vaja on vaja tööle minna või kus kuskile jõuda ja minul tekkis küll selle peale mõte, et võib-olla kui olukord on niivõrd ohtlik tõesti, praegusel hetkel, kus aga näed hommikuste lumi maas, sai saared rehvlemine kuskile vahetama, et oleks võimalik luua ka Eestisse nagu täiesti ka seadusesse sisse kirjutada lumepüha mõiste, nagu, nagu ma ei tea nüüd New Yorgis ja puha. Põhimõtteliselt kui sa näiteks näed, et sulle viivad ohtlike jõuda tööle, sa võid võtta selle tööpäeva vabaks ja siin ei saa selle eest näiteks vallandada. Tänapäeval pole enam vaja vabaks võtta, et kaugtöö võimalused on ju olemas. Aga väga hea algatus, aga kui lumega emotsioonid nüüd lõppenud, siis räägime pikematest teemakäsitlustes, meie saates ja ja alustame üks enam kui 3000 kilomeetrit lõunas ehk siis Hispaanias Kataloonias, kus eile kuulutatud Parlamendis välja iseseisvusdeklaratsioon, Hispaania valitsus seda ei tunnusta. Hispaania peaminister Mariano Rajoy saatis Kataloonia parlamendi laiali ja kuulutas välja uued valimised. Olukorda kaugelt vaadates on päris keeruline ja segane, et ma küsin, kas siis nüüd on uus iseseisev riik või ei ole? See oli päris huvitav, ma vaatasin just BBC otseülekanne koos küsite ka reporteri kätte nii ja kust te parasjagu viibite, ta ütles, et see on praegu kõige teravam küsimus üldse. Kusjuures minu meelest on see vastupidi mitte segane, vaid väga põnev protsess, kusjuures ta on põnev nagu selle võrra, et et mulle näib, et me oleme mingisuguse uue nähtuse tekkimise tekkimise sellisel lävepakul võib või tunnistajaks, mis on siis nagu selline uut tüüpi rahvusriik, me muidugi ei tea, kas katalaani Kataloonia puhul see nii kaugele jõuab, aga, aga mingisugust protsessi see ju iseenesest iseenesest näitab. Ja ma saan aru, kas tõesti Euroopa Liidu ning Eesti juhtide nagu ettevaatlikkusest selle protsessi nagu taganttõukamises heakskiitmisel. Aga, aga ma, ma mõtisklen selle üle päris pikalt, et on ju ka Eesti ajaloolased viimasel ajal rääkinud sellest, et, et rahvus kui selline on väga selline muutuv mõiste või et me ei saa ju rääkida Eesti vabadus muistses vabadusvõitluses 13. sajandil, sest et siis ei olnud eestlased nagu ühtse rahvusena olemaski ja et me ikkagi räägime siin 19.-st sajandist, kui eestlastel see rahvuslik tunnetusse mingil moel tekkis. Samas on hästi huvitav ju ka Itaalia nähtus, kus sedasama 19. sajandil tekkis suure Itaalia riik, et need erinevad väikesed riikesed liitusid kokku ja, ja moodustus suur riik, nüüd need samade sedasama Itaalia osade siis Kataloonia eeskujul soovivad jällegi iseseisvust. Et, et kui see just nimelt rikkamad osad ette ja ja, ja mulle tundubki, et siin just nimelt see, see rahvusluse mõiste või rahvusriigi mõiste on mingisugusesse mingisuguses muutumisprotsessis, et võib-olla võib-olla me teamegi nagu selle, seda nagu uues uues perspektiivis vaatama, et noh, näiteks ma ei tea, võib-olla Baieris kunagi saab Saksamaal iseseisev riik või midagi sellist. Põhimõtteliselt ühest küljest küll, kui sa vaatad, siis Kataloonia eraldumine väga paljuski rahvuslikul printsiibil on just nagu selline 19. sajandi saadi kaja, aga teisest küljest on ka päris palju neid, kes on mõelnud Euroopa Liidu tuleviku üle panustanud sellele kaardile tulevikus üha rohkem koondubki võimu pealinna tasemel regioonidesse, ükskõik mis, mille alusel nad muutuvad. Jääjate regioonid peaksid olema hoopis rohkem ka nii-öelda tuuni antakse Euroopa liitu puudutavat otsustav koha pealt, et jah, antud juhul loomulikult Euroopa Liidu aluslepingu midagi sellist ette ei näe. Ja igasugune nii-öelda segadus on, on kaugelt liiga suured, et ükski Euroopa riik isegi hetkel mõtleks selle peale, et avaldada toetust sotsialistidele. No just nimelt ja on ka ju see, on Claude Juncker öelnud nüüd eile eilset kommenteerides, et oleks igavesti tüütu, kui oleks 93 riiki Euroopa liidus senise seniste asemele, et see tõesti oleks tüütu Advinast administratiivselt, aga, aga ka tõsi, on see, et me ei saa sellest tüütuse põhivõimetest nagu lähtuda. Ja teine asi muidugi on see, et tõtates tunnustama või mitte tunnustama Kataloonia liikumist, siis siis tuleb. No peavad ju poliitikuid hindama, et selle protsessi pöördumatust, et ilmselt Eesti puhul omal ajal tunnustust avaldades, siis jõuti ikkagi selle, selle tõdemuseni, et see protsess on vääramatu ja, ja seda on põhjust nagu toetada, et, et see Kataloonia puhul just nimelt, et seda, seda, seda protsessi ei saa enne ametlikult tunnustada, kui selle selle pöördumatus on nagu enam-vähem enam-vähem kindel. Ja peamine Kataloonia selles kaugelt pole, pole kaugeltki ühtne selles protsessis, et antud juhul ka parlamendihääletus läks läbi häältega 70 135. tekstis on napilt üle poole ja umbes niimoodi on ka seal need iseseisvuse pooldajaid, et enne seda hõletute vägivallaga lõppenud referendumite oli küsitluste järgi iseseisvuse pooldajate hulk võib-olla üldse ainult 40. No võib-olla praegu midagi muutunud, aga ilmselgelt kui Eesti läks minema, oli see üldiselt vähemalt ühte keelt kõneleva rahva seas selline väga valdav enamuse tahe seal on hoopis keerulisem, see võib-olla ikkagi taandub mingite poliitikute isiklikele ambitsioonidele. Ja see rahvusvahelise tunnustuse saamine on äärmiselt oluline ja eesti näitest meiega mäletame, kuidas tehti siis tõesti sellist lobitööd, et, et see tunnustus tuleks võimalikult Sa arvad, et katalaanid on midagi sarnast algatanud, et selline lobitöö on nagu alanud, et sellist tunnustust saada? Aga jah, tro pretsedent ei ole ta viimane pretsedent ole Kosovo, mida Prestigio Q õigustatakse rahvusvahelise õiguse seisukohast siis suurt inimõigusrikkumistega eelmised kõikivate Nõukogude impeeriumi lagunemise aega ei mäleta, praegu letaks, lagunes isegi niivõrd ja riik nagu Tšehhoslovakkia siis Václav Havel tollal astus kohe tagasi, ütles, et tema ei taha selles protsessis osaline olla, et, et just nimelt uuesti mööda rahvushakata uusi uusi riike tekitama. Aga kas see võib-olla ongi mingi täiesti uus laine, et nii nagu tegelikult võiks ka Šotimaa sellesse samasse sellesse samasse valgusesse seada, et, et see ongi nagu võib-olla järgmine järgmine etapp, et me ei oska seda hinnata. Tõenäoliselt see protsess on muidugi väga pikk, et see ei ole nüüd siin lähiaastate küsimus, aga, aga võib-olla tõesti on see järgmine rahvusriikide laine. Ja noh, lainetused kindlasti löövad veel sinna sellest ma ka alustasin, ehk siis Balkanile, et praegusel hetkel hoitakse täiesti jõuga koos riiki nagu Bosnia, kus vähemalt kaks rahvast kolmest ei taha selle riigis elada. Ehk siis kui kuskil hakkavad tekkima erandid, siis tekib ka seal uuesti rahvale küsimusi ja Balkanil ilmselt stada püssirohutünni keegi puudutada väga ei tahaks. Kataloonia puhul on tegelikult üllatav ka see, et ikkagi tuli nii hilja, et see referendum oli juba tegelikult mõni aeg tagasi ja, ja kogu aeg tulid uudised justkui, et kas täna, kas täna kuulutatakse välja ja see, et sa eile tuli? Tegelikult oli paljudele juba üllatusi ja natukese pinge hakkas sealt isegi välja minema. Asi oligi selles, et vaata, kui esimene kord katalaanide juhte esitas deklaratsiooni meile puhu koht Ta mitte ainult Madriidiga sidunud ametliku ametliku arvamust, et kas olisi sõidud iseseisvuseni samuti alguses oli ka väga palju segadust vaatlejatele, aga ta põhimõtteliselt ütles, et me oleme, nüüd anname teile veel võimaluse vastata, veel alustada, mõistlikke läbirääkimisi läbi rääkida, sa võiksid vaba keskenduda näiteks põhiseaduse muutmisele, hispaanlased, see eraldumine oleks teoorias kõiki korrektseid mängureegleid järgides siiski võimalik. Võib-olla osaliselt autonoomia taastamisele. Et Katalooniat võeti osa autonoomiat põhiseaduskohtuotsusega mõned aastad tagasi ära, mis oli alguses nagu tundus, et neil peaks olema, et on ka täiesti kirjutada sisse mingisuguseid järeleandmisi. Aga Hispaanias, Madridis, nii palju, kui ma aru sain, tuli ainult ei, ei, ei, igal asjal. Ma tahtsin lihtsalt tähelepanu juhtida sellele, et tegelikult selle protsessi nagu otsustav osa oli madridi reageerimine, et üks asi on see, mis, mis Kataloonias võeti ja kuidas missugune nende tõlgendus sellele on, aga teine asi on see, et, et kuidas siis Madriid seda tõlgendas. Ja kuna Madridi tõlgendus sellele oli väga jäik ja järsk, siis, siis ma arvan, et see seda enam nagu selle Kataloonia otsust nagu võimendab ja, ja, ja paneb küsima, kas poolt või vastu. Või kuidas nad nüüd kavatsen seda otse võimusel teostama hakata, et noh, öeldakse, et nii-öelda see kohalik politsei, noh, pigem ikkagi on piisavalt seadusekuulekas lojaalne, kuigi pagan teab, aga noh, teine asi. Nüüd on, Vene ajal oli kohalik politsei vist ikkagi hoidis nagu referendumimeelsete või sellisena. Tähendab, ta ei sekkunud, jahe aga, aga kuidas sa paned tööle riigiametniku, kes ütleb, et aga ma ei tee töötajad Madridist vajavate käskluste peale saab hoopis huvitav olema. Pluss muidugi, Madriid on veel võimalus venti kõvasti peale keerata ehk näiteks alustada arreteerimistega. Ausalt öeldes mõeldamatu, et 21. sajandil Hispaanias mõeldamatu, muidugi kaks opositsiooniliidri krib, on kinni võetud ja, ja noh, loomulikult on ka erakorralise seisukorra väljakuulutamine võimalik on võimalik sõjaväe sisseviimine, et variante on palju, aga, aga see tundub nagu, et mis, mis asja, et kus, kus, kus me oleme, me oleme Euroopas praegu 21. sajandil. Ehk siis jah, kui öeldakse, et Franco surmast saadik pole sellist kriisi olnud sealkandis, siis ilmselt on see ka tõsi. Aga need, see kriis areneb ilmselt veel edasi ja kindlasti ka oma meie saates saame sellel teemal peatuda ka tulevikus, aga tuleme nüüd natuke kodusemate teemade juurde ja lähme alustuseks siis eilsesse päeva kui ja räägime natuke siis personalipoliitikast, et kui selgus, kes saab Eesti Rahva muuseumi direktoriks ja selleks saab siis endine Maaülikooli rektor, endine Tartu Ülikooli rektor, praegune riigikontrolör Alar Karis ja, ja võib-olla iseenesest see polekski nii oluline teema käsitleda juhul kui sellega oleks kaasnenud sellist avalikku meediakampaaniat ja meediasõda, mida, mida noh, väga tugevalt eile siis võttis kokku Tõnis Lukas, kes otsesõnu süüdistas Paavo nõgest selles, et põhjus, miks tema ei saanud jätkata, on see, et ta on olnud Paavo Nõgese suhtes korduvalt kriitiline ja korduvalt oma oma meelsust siis näidanud erinevates keerulistes olukordades ja, ja noh, see meediasõda paistis välja ka näiteks sellest, et üks kolmandik ERMi töötaja kirjutas alla sellisele toetusavaldusele siis Tõnis Lukase kasuks, et, et tema ikka peaks jätkama. No Tõnis Lukas on muidugi see väide, et kõige taga on Paavo Nõgene on tohutult alandav kõigi ülejäänute komisjoni liikmete suhtes, otsus langetati konsensuslikult, ehk siis ta väidab, et üks mees suhtes kõik ümber enda tantsima panna, see on muidugi mõned asjad komplimente. Nojah, et see Eesti Rahva muuseumile uue juhi valimine tõesti väljus võib-olla sellises tavapärasest rutiinist ja ma arvan, et siin on, see on nagu mängus senise direktori Tõnis Lukase selline poliitiline närv või oskus siis tegelikult ka poliitkampaaniat teha, et, et ma ei tahaks öelda, et see protsess oli poliitiline, vaid ka just nimelt, et oskus kampaaniat teha. Et Tõnis Lukas tõesti eelnevalt juba oli väga-väga-väga aktiivne oli Facebookis ja ka muudest sõnavõttudes oli selgelt näha Ta et see ei ole lihtsalt selline valimisprotsess, vaid on kampaania, aga see selleks, et see ei ole ju tegelikult keelatud ja, ja, ja absoluutselt kõigil soovijatel on, on võimalus ja õigus sellist kampaaniat ja mida ma tahaksin ette heita vastaspoole kampaaniale, on see, et vastaspool on siis Alar Karis, praegune riigikontrolör, kellest siis ka uus Eesti Rahva Muuseumi juht saab, on see, et, et riigikontroll ei ole riigikontrolöri. Ehk siis Alar Karise nagu isiklik organisatsioon ja ta kasutas enda kampaanias tegelikult siis riigikontrolli töötajaid enda kampaania tegemiseks, ehk siis näiteks kommunikatsioonijuht Toomas Matson vahendas karise mõtteid, mis olid seotud siis järgmise kariseerimise töökohaga. Et inimesega karjääri kulgemine järgmine töökoht on selgelt tema isiklik isiklik teekond kuhu ei ole eetiline, kaasata ta siis praeguse töökoha töötajaid, isegi kui seal on nagu alluvussuhe olemas, siis siis see kindlasti ei ole eetiline. Eriti veel mitte riigikontrollis, et riigikontroll võiks olla sellises asjus teistele teeneid. Peaks nagu ma muidugi vaatame teise poole pealt, siis Tõnis Lukas kasutas täpselt samasuguseid meetodeid, eksis ta, laskis Kaarel tarandil seista, seista enda eest, kui me vaatame, kas või seda sedasama toetusallkirjadega dokumendid timis saadeti muuhulgas kultuuriministrina on päris huvitav lüke isenesest minister ei otsusta seda, ehk siis jällegi katsuda katsuti mööda minna teisest normaalsest protsessist siis selle dokumendi on algatanud või see on algatatud siis Kaarel Tarandi arvutist ehk siis ilmselgelt nii-öelda meeskonda. Kas inimestele ette, kui saad, läheb ja ta oma alluvate juurde veel allkirju koguma, siis see natuke lõhnab ikkagi pigem isegi sellise ülemuse positsiooni kuritarvitamise. No kuidas ma ütlen, et ma ei anna allkirja, kui ta võib-olla ikkagi jätkab selles ametis, et see oli noh, täpselt samamoodi. Väga. Tööandja ressursse ressurssidele tuginev tuginev kampaaniate ühed mustad mõlemad. Ja noh, kaks kolmandikku oli ju need, kes tegelikult seda allkirjaga lõpuks sinna paberile ei andnud ja, ja üldse selliste allkirjade kogumine säärastele, avaldustele tegelikult noh, tekitab paratamatult organisatsioonis sees, mida nüüd karis peab siis minema sinna lahendama sellist lõhet, et sa pead valima, kas sa siis nüüd annad või ei anna ja kuidas sa sellega tulevikus edasi lähed ja, ja kui ma õigesti aru saan, vähemalt mõne eilse komisjoni liikmed rääkides siis tekitas näiteks allkirjade asi pigem neis nagu sellist vastumeelsust, et mitte nagu see toetus oligi nüüd Lucase poolt, et äkki peaksid Lukas toetama vaid vastupidi nagu. Millest te peate näiteks üritaski näiteks minna mööda endast läbi ministri, aeti asju, see on mingisugune pisut teistsuguse korruptsioonitasemega ja organisatsioonikultuuriga riikide tegevuse huvis. Nõia ja see selline toetuskirjade kogumine juhi tarvis juhi vastu, et see on natukene ses mõttes ma julgeks öelda eilne päev, et, et me peame mõtestama, et ERM ei käi koos nende töötajate pärast, et, et ja mittetöötajad ei vali, juhtiv vaid, et et Eesti Rahva muuseumil on omad eesmärgid täita ja, ja, ja uus juht valitakse siis nendest eesmärkidest lähtuvalt, et noh, töötajate kindlasti on tähtis töötajatele ja ka kõigile teistele, et seal oleks meeldiv töökeskkond ja inimesed teeksid oma tööd hästi. Aga just see, et, et seal ei käia koos, siis nende töötajate pärast. Aga Eesti Rahva muuseum on vist küll koht, kuhu, kuhu tahetakse väga minna ja tundub, et see kollektiiv on nii meeldiv, et noh, nii Krista Aru kui ka Tõnis Lukas näiteks noh, kumbki ei ole tahtnud sisuliselt sealt ära tulla, et see on lihtsalt nii tore. Ei pea, et tõesti, et, et inimesed, kes sinna on läinud, nendele meeldib seal ja see on ainult auks sellisele organisatsioonile. Aga huvitav on ka see, et millal siis Eesti Rahva Muuseumi endale jälle siis juhi saab, et kuigi Lukase ametiaeg lõpeb jaanuaris, siis eile vähemalt Alar Karis ütles, et tema teeb riigikontrolli juhtimise ameti lõpuni, jääb kuni aprillini sinna ametisse, ehk siis kolm kuud on küsimus, et kes seda juhib. Paavo Nõgene ütleb selle peale, et, et nüüd tulevad läbirääkimised Karisega, et kuidas need asjad täpselt minema hakkavad. No ma arvan, et Herman, nii suur laev, see sõidab kolm kuud ka ilma juhita, otse edasi ei kuku, ei kuku teelt kõrvale, et. Olulisem on see, et missuguse uue sellise juhi kultuuris uus inimene ehk siis karis sinna toob, et on vähemalt meedia poole pealt vaadatuna on väga paljud küsimused, kus ollakse natukenegi kriitikat, et läheb hästi Eesti Rahva Muuseumi suhtes, nagu päevalehte kirjuta, kirjutas nende köögihankest või seal oli ka teisi juhtumeid, siis üldiselt on olnud vastus väga tõrjuv, pigem infot kinni hoida ja, ja nagu ma olen aru saanud, siis see võis olla suhetes ka ütleme ka teiste riigiametitega. Et see oli võib-olla üks põhjus, mispärast ei oldud kõige rõõmsamad praeguse praeguse direktori Lukase jätkamise suhtes, et ta ei ole väga selline, nagu riik riigis, mentaliteet kippus olema. Aga karise positsiooni muutumisega aprillist alates on siin avatud ka nüüd siis konkurss, Eesti otsib riigikontrolöri, et et noh, on huvitav, et karis juba juba varem teatas tegelikult, et ükskõik, kuidas see konkurss läheb, tema oma ametist loobub, on seda öelnud nii avalikult kui ka oma töötajatele, et tema ei taha teist ametiaega ja tema ei pea õigeks, et selles ametis ollakse kaks ametiaega, kuigi kuigi ta nagu rõhutab, et võib-olla seitse aastat oleks parem selles ametis mitte kuus aastat. On teil mõtteid, kes võib olla järgmine riigikontrolör või? No üldiselt need asjad jäävad niimoodi nagu väga saladusse, aga täiesti arusaadav muide täiesti mõttekoht, et Rain oma Päevalehes kirjutasime juhtkirjas, kui oli haigekassa valim juhi valimine, et vähemalt lõppvoor võiks olla avalik, on täiesti arusaadav, et keegi või inimene on märksa vähem motiveeritud esitama kandideerimisavaldus, kui ta kohe esimesest hetkest on kõigile teada, et ahaste inimene Pole oma praeguse töökohaga rahul, kuidas ta pärast sea seletab, seda? Lõppvoorus võiks ikkagi olla vähemalt kaks nime teada näiteks praegu ERMi puhul. Need jõudsid meediasse, noh, mitteametlikult ehk siis ametlikult oli tegemist isegi kinnise konkursiga, keegi ei pidanud isegi teamegi. Pluss kari sõja, Lukas on lõppvoorus, aga noh, Eestis eks ikka jõuab välja, et, et eks me ilmselt ka paljugi, kes praegu riigikontrolöri kohta oma peas sihivad. Ei taha sellega tulla välja, vähemalt mitte avalikult, enne, kui neil on päris suur edulootus, satub kuskilt. No kes see iganes ka ei ole, kindlasti on see väga-väga oluline ametikoht, millele avalikkus ka väga suurt tähelepanu pöörab ja sellel inimesel ehk siis riigikontrolöril on, on meie riigis palju võimu ja selliste palju võimu ja võimalust olla protsessides kõrval ja öelda ja sekkuda. Et me mäletame ju Juhan Partsi, kes riigikontrolöri kohalt tõusis peaministriks, et et tegelikult see ongi ju see karjäärivõimalus selles positsioonis. Kelle käed on moraalselt alati õige poole peal, et tema on see, kes näitab näpuga, et ahah, siin oli valesti, siin oli vaktsiin oli valesti ehk siis rahvas peaaegu alati on riigi kaklari sõnumeid. Just nimelt jah, et tal on väga suur usalduskrediiti. Meie kuulajatele lihtsalt meenutuseks, et riigikontrolöri kandidaadi nimetab siis vabariigi presidenti, riigikogu, siis vastavalt kinnitab selle või ei kinnita. Aga sellelt teemalt on päris sujuv üleminek rääkida natukene ka palkades. Alar Karise palgaläbirääkimised Eesti Rahva Muuseumis alles algavad. Me teame Tõnis Lukase palk, praegu oli seal 2500 eurot. Alar Karis sai praegu 4500 eurot palka, ehk siis kui need läbirääkimised nüüd jäävad nii, ja ta on öeldud, et tuleks töötajate ERMi töötajad tavaliste töötajate nii-öelda palku, siis siis Alar Karisele päris kõva kukkumine. Võib juhtuda, et läbirääkimised kukuvad läbi, tuleb uus konkurss. Aga. Palgateemast tahame rääkida natuke pikemalt, nimelt sel nädalal kirjutati alla siis miinimumpalga tõus 500 euroni ja ja see samm on ju iseenesest kindlasti positiivne, aga natukene käsitleks seda võib-olla teise kandi pealt, et, et see miinimumpalga tõus ei tähenda sugugi mitte seda, et nüüd kõigil aina palk tõuseb. Ja see on päris huvitav, et nyyd sellel nädalal ärilehes kui ka täiesti juhuslikult inglise ajalehes The Times ilmusid artiklid, et alates suurest kriisist 2008 ei ole inimeste sihukesed keskmised palgad väga tõusnud ja tegelikult on see just Eestis Eestis ka vägagi vägagi teemad. Ärileht kirjutas seda küll Rakvere lihakombinaadi näitel, aga, aga ka mina tean organisatsioone, kus kus 2008 langetati palkasid 10 protsenti kogule pere kokkuleppena töölistega või töötajatega mõnedes organisatsioonides kaheksa protsenti, aga mitte kusagil ei tõusnud need samamoodi 10 või kaheksa protsenti korraga üles, kui, kui kriis lahenes, pigem oli see nagu igaühe selline palgaläbirääkimiste teema edaspidiseks ja On väga palju inimesi tõesti, kellel on palgad madalamad kui 2008. aastal või siis samad. Ja kuigi jah, kui vaadata seda statistikat, siis me ei saa väita, et keskmine palk tõuseb just nimelt tegelikult. Jah, jah, aga objektiivselt vaadates ma arvan, et sa ise ise tead samasuguseid näiteid. Jah, kindlasti, et noh, vähemalt ütleme siin rahvusringhäälingus ja mäletan, et siis Aktuaalse kaamera poole peal ma nüüd päris terve maja peal ei tea, seal igatahes palgad mingi kõigil tagasi, jällegi see oli nagu aga võib ka mitte eraettevõte hoitigi kokku selle nimel ega siis eelarvelised eraldised suurenenud, aga justata töötajatele tagada nii-öelda endale tasandit ning kui kriis läbi on, et selliseid täita, kindlasti on ka teisi. Aga ütleme, mis puudutab alampalka, siis vaadake, kui, kui rahulikult seekord võtsite vastu näiteks tööandjad seal esiteks nabisid kõike tõusis ka vähem kui varem, tõusude ikka 10 protsendiga uppunuid oli vähem. Aga teisest küljest ka paljud ütlesid, et et aga noh, 500 eurot üldjuhul pole enam niikuinii summa, mis on teemaks, et sa isegi keda kassapidajad mitte kuskile. Et võib-olla kuskil mingites piirkondades see on, et mina olen järjest rohkem aru saanud, et miinimumpalk, määr mängib seda rolli, et natukenegi pigistada, maksusid välja nende, kes muidu iga hinnas kokku täiesti kõrvale hiiliksid, et vähemalt peavad maksma sotsiaalmaksude muud ärasele miinimumpalga pealt. Ja kui sa, kui sa muu osa sadelemade ümbrikus, et see nagu see ta taset, miks seda üldse praegusel hetkel sellisel tasemel vaja läheb, et kui ta oleks märgatavalt kõrgem, kui on välja käinud omal ajal Indrek Neivelt ja puha siis ta omaks teatavat sellist sundus, et ettevõtjatele jalad kõhu alt väljuvad ja mitte sellisele kõige odavam oma palgaga seotud ärimudelitele tugineda. Aga antud juhul tõesti tänasel päeval Eestis öeldakse, et on paarkümmend 1000 isegi miinimumpalgateenijat, aga suurt osa majandussektorit ei puuduta. Mina väidaks, et meil on tekkinud üks täitsa uus huvitav jutumärkides alampalganähtus ja see on lastetoetus, et kolme lapsetoetus on 500 eurot neto kätte, mis ma arvan, et mõjutab töösektorit isegi rohkem ja palgakonkurentsi isegi rohkem kui võib-olla alampalk, sest et see seab nüüd selle piiri, et, et kuulge, et mul pole mõtet kodust välja tulla, et ma saan lasteaiast niikuinii 500 eurot neto kätte, et, et see, ma arvan, et on piirkondi, kus kus istmed, lastetoetused võivad ootamatult palju mõjutada. Võib-olla küll ja avaldada, et on perekondi koos, mis on ootamatult muutunud sellisest küla alamast astmest muutunud vähemalt keskmisele jõudmas välja. Aga kui me räägime sellest nii-öelda stagnatsioonist või palga stagnatsioonist, kus siis kus siis tõesti olukord, kui me ei räägi miinimumpalgast, vaid natuke kõrgemast palgast, inimesel on siis selline kvalifikatsioon või konkreetsed oskused oma tööks ometi tal ei ole kohta, kuhu minna, ma tean mitmeid selliseid inimesi, kelle palk no on miinimumpalgast palgast küll kõrgemal keskmisest jupp maad madalamal ja, ja tal ei ole sisuliselt olnud ka seda olukorda, kus ta saaks nii-öelda läbirääkimistesse sellise ähvardusmeetodiga minna, et, et öelda, et kuulge, mul pakutakse kõrval sellesama töö eest palju paremat palka, sest palk tõuseb sageli just sellel hetkel, kui sa lähed nii-öelda ähvardame oma tööandjat. Väga sageli küsimusse pääses mobiilsusesete kõrval jahi pakutav Tallinnas pakutakse ehk siis kas aga see kompenseerib täiendavaid kulutusi eluasemele või transpordile see on hoopis teine küsimus. Ja eks seda tööjõudu tööjõuturgu määravad mitmed erinevad asjaolud, et ühelt poolt räägitakse sedasama, et Eesti, Eesti on väike ja meil on tööjõupuudus ja teistpidi tähendab see seda, et ka vabastavad majandussektorid on väikesed, ehk siis ka tegelikult konkureerivaid ettevõtteid ei ole, ei ole nüüd ülemäära palju, et kus, kus nagu mille vahel pendeldada. Võtame näiteks väga hea kaablivalmistaja sinna teha, seda on Eestis vist üks. No just nimelt, et sa võid küll tõesti kaablesid tehaseid Burt omanikud, vaat kurta nendel pole häid kaablite valmistajaid kusagilt võtta, aga tegelikult sellel, kes seal juba töötab, ega tal pole ka väga millegiga nagu ähvardada või välja käia, et, et kuulge, ma lähen siit teise tehasesse. Õnnestub jätkuvalt kõrva kõrval Soome väga paljude erialade jaoks saab sinna minna. Õnneks muidugi veidikene jutumärkides, mõtleme majandusmajandusele tervikuna, ehk jällegi ministri ennist rääkisime sellistest kaugematest piirkondadest siis ilma. Soomes käivad, et nii meeste kui naistepäeva järjest rohkem olevat kuulutajate käivad ka ikkagi just nimelt mitte Kalevipoja vattidest vanad naised seal tööl, Lindal linnapea, täpselt et Ivol eredalt oleks seade elu kindlasti märksa trööstitu. Üks teema, mis sel nädalal palgaga veel üles tõusis, oli Hirvo Surva välja toodud teema, ehk siis kuidas meie laulupeotraditsioon on ohus, sellepärast et erinevad koorijuhid saavad lihtsalt nii väikest palka oma töö eest ja nende noh, et, et noori ei tule sellepärast sinna peale, et keskmine palk väidetavalt siis koorijuhtidel on viis eurot tunnist, noh, ma ei tea, kui kaua üks koor tavaliselt koos laulab, mitu tundi ta siis päevas seda tööd tööd nii-öelda teeb? Vaata ühel miinimumpalk on kolm koma üheksatunnist, siis üsna lähedal. Aga jah, et ühesõnaga tugev mure sellise koorijuhtide palga pärast noh, ilmselt on õigustatud, sest sageli neid koolijuhi töid just tehaksegi oma põhitöö kõrvalt, et ega see koorijuhtimine on, ollakse siis õpetaja ja siis selle kõrvalt tehakse seda kurjust. Kardan sektoreid muidugi, kus on samasugune kõrinööri tunne on mitmeid, aga me ei pea kaugele vaatama. Tule, tuletõrje ja kõik muud sellised pääst päästega seotud, kus, kus teinekord mõtlen ka, et kuidas inimestel nad leiavad ameti motivatsiooni nii väikeste palkade eest tegelikult ohtlikku ja raskete vajalikku tööd teha. Ja selle juures osta endale lõpuks siis leib lauale ja nii edasi, et aga kokkuvõttes ilmselt siis soovitus, et et kui vähegi võimalik, minge palgaläbirääkimistele. Nojah, eks need, eksju käiakse ka, aga seal on nagu seesama jutt, et et enamasti teatakse, kas sellel on mõtet või mitte, et lihtsalt lihtsalt paugutamine pole, pole, pole mõtet tegelikult mida, mida on ka väga palju räägitud, et Eesti ametiühingud on suhteliselt nõrgad, et on tõesti, ja sektoreid, kus ametiühingud on tugevad ja, ja väga-väga aktiivsed. Ma tooksin välja näiteks õpetajad ja transporditöötajad, aga, aga tõesti enamikesse enamikes osades ei ole nüüd väga, väga elujõulisena. Ja noh, muidugi makromajanduslikult meie palgad kasvanud kiiremini kui SKP-s on jätkusuutmatu, tegelikult me peame vaatama otsa sellele, et meil on isegi kasvanud palgad. Kahjuks pean ütlema liiga palju ja kui me praegu, mille sa oled üldse tüki tekkinud, see see teema ülesannete üle hulga aja meil taas inflatsioon, et kui tükk aega veel aastaid võis samasuguse palgaga rahulikult elada, sest nüüd on eluagana minema jälle kallimaks ja pigistab, aga inflatsioon on teataval määral osaliselt tingitud ka võib-olla ka naftahinnad, veidikeseks korrigeerimised, aga teatud määral lihtsalt korrektsioon sellele, et need hinnad peavad järgi tulema, et elu peab liikuma sinnapaika, kus on meie rahva ostujõud tervikuna, siis see on nagu väga pikka petajale võimalik üldise majandusseadusega. No just, aga noh, samas on ka see, et me ju rääkisime siin, et 2008 majanduskriis järgmine aasta on 2018, ehk siis järelikult 10 aastat on olnud osadel inimestel palgad samad ja selgelt inflatsioon. Viimastel aastatel on tõesti väga vägagi jõuline olnud ja mis annab mise nagu petta ka seda missugusesse maailma nurgas, me elame, et ühtpidi on see tõesti väga perifeerne ja teistpidi Meil on rikkad naabrid. Et see paratamatult mõjutab meie üldist üldist konteksti ka. Et selles mõttes on, ta veel ei suuda mõista, näitas, kui aeg-ajalt on jutuks kreeka või muudkui sa lihtsalt inimestele olnud viimased seitse aastat ainult langust, siis mida nemad peavad tundma, et tegelikult kas see kriis oligi nii nii suur, et see kümneaastane auku sisse löödi? Aga töötamisest mujal räägiti sel nädalal ka ja räägid eriti selles valguses, et lähetatud töötajate direktiiv siis mida Jevgeni Ossinovski koos teiste Euroopa ministritega siis arutas ja lõpuks ka lõpu suutis vastu võtta, siin kaunis keeruline teema puudutab siiski väheseid, aga, aga on oluline, et noh, ma toon näite, et kui seni oli siis Eesti palkmajasid tootva tootefirmade saatis sinna Norrasse näiteks oma oma töötaja, kes läks neid sinna kokku panema, siis tulevikus peaksid nad maksma talle kõrgemat töötasu nii nagu seal Norras maksma kohalikke makse seal kui seal justkui nad on piisavalt kaua just see täpsustus, et ja sellisel hetkel võib tekkida olukord, kus sellel ettevõttel, kes üldse toodab need majad küll siin ja paneb neid seal kokku, on mõistlikum neid kokkupanijad võtta palgata hoopis sealt norrast koha pealt, et kui, et lähetada oma töötaja siit sinna. Noh, ilmselgelt on tegemist Lääne-Euroopa poolse sammuga teatava protektsionismi suunas, et see on üks huvitav küsimus, mis on enamasti väga paljude teemad küllaltki väärtuskonfliktide, muud nad ei ole ja ta nad jookse Euroopas mitte mingit väga selge piire mööda, siis siin võib küll öelda, et siin on piir, jookseb nii-öelda hiljuti liitunud riikides Ida-Euroopa ja Lääne rõivas jõukama Lääne-Euroopa vahel, ehk siis seal öeldakse, et tegemist on sotsiaalse dopinguga, et meil ongi tehtud kõik need standardid selleks, et inimestele tagada teatavat turvalisust ja nüüd, kui tuli seal tullakse kõrvalt hoopis teiste reeglite alusel siis meie inimesed jäävad töökohtadest ilma. See on ilmselgelt vastuolus Euroopa Liidu tööjõu vaba liikumise põhimõttega. Aga antud juhul see miksite direktiiv. Ühtegi kop kompromissina aga ka läbi läks, on ikkagi, on vaja kuidagi neid pingeid ja sealsete inimeste ka täiesti arusaadavad muret siis siiski leevendada seda enam muidugi jätate ta tõesti, ta on rohkem sümboolne ta kuutada umbes ühte protsenti Euroopa Liidu tööealisest elanikkonnast ehk siis ta ta ei avaldanud suurt mõju vajadustele. Palju hullem, palju tähtsam oleks nende riikidega, kes sotsiaalsete ambricovokaator hädas on võidelda puhtalt illegaalse tööjõuga, olgu siis Ukrainast või mujalt väljastpoolt Euroopa liitu kui, kui, siis seda, aga noh, seal on jällegi poliitikutele võimalik oma rahvale näidata Nende Strose istunud kopravistilisest vajalik teatavate pingete leevendamiseks. Tegelikult sellesama nähtuse osa on ju ka praegu Brexiti vaevlemine sellega, mismoodi Brexiti osaliselt algatus siis nagu Poola torumehe suhtes Poola torumehe vastu Londoni kesklinnas ja samas see Brexiti käigus vaadeldakse selle käigus paga ilmasele tuleb alati torumehed ikka kuidagi ei saa hakkama, et, et mingisugused kompromissid on ühelt ja teiselt poolt vajalikud. Sotsiaalministeeriumi Jevgeni Ossinovski esitlesid seda suure töövõiduna, et teisalt on toodud ikkagi välja, et tegelikult, et noh, oligi Ossinovski halvas positsioonis, et kui ta nagu Eesti Eestis vaatest oleks sinna läinud, siis oleks ja Eesti töötajate eest nagu seisnud, siis oleks ta pidanud toetama seda Ida-Euroopa suunda, kui ta juhib kogu seda kõnelusi, siis ta on see, kes peab ütlema, et teeme selle ära või lepime kokku selle Eesti eriesindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas rahvusringhäälingule kirjutatud arvamusloos tõi selle välja. Kui sa oled eesistuja riik, siis oledki väga sageli nigelas olukorras ei tohi enda eest seista, pannakse kohe tähele ja hakatakse sulle vastu töötama, ehk siis eesistuja riik peabki läbi viimaselt rasketes küsimustes otsima kompromisse ja ennast õhustagu veidikene ära unustama. Ootame natukene analoogiat. Oleme käinud Eestis ka samasugune diskussioon, mis nüüd tuli välja riigikogu aseesimeeste puhul, et kas see inimene, kes istub seal parlamendi ees, peaks olema rohkem enda partei eest seisma või siis ikkagi olema just see, kes riigikogu üritab üritab juhtida, oli antud juhul Eesti. See, et ta viis läbi sellise kompromissi, kui meil oleks olnud ka väga palju enda poole peal, ei oleks suutnud seal suurt midagi muuta, praegu pigem Euroopas aplodeeritakse teostusele teostasime head juhtimist. Oli see siis Euroopa eesistumise perioodi meie suurim võit. See oli üks asi, mis üldse läbi läks, kui mõtleme mingisugust muidu teaduvad kõikidelt digialgatuse kohal, väga vahva Nad tõid meile huvitavat tähelepanu, aga see on üks, üks asi, mis nagu jõudis siis enam-vähem lõppjärku, Eesti eesistumise ajal seda jäetakse noh, nii-öelda võib-olla kunagi meenutab Tallinna kompromissina. Räägime ka internetist ja sellest, kuidas sotsid eesotsas Urve Paloga tegid kannapöörde kiire interneti siis viimiseni maapiirkondadesse, et kui sotsid võimule tulid, siis nad rääkisid sellest, kuidas ülikiire interneti viimiseks tuleb luua maakonnas maakondades eraldi ettevõtted, riik annab 20 miljonit eurot, maakonnad hakkasid selle nimel tegutsema, hakkasid kaardistama, kuhu on vaja viia kokku räägid siin 54-st 1000-st inimesest, kelle, kes siis avaldasid soovi vähemalt seda internetti saada. Ettevõtted sai erinevates maakondades loodud ja nüüd sel nädalal teatas Urve Palo, et et teeme ikkagi suure riigihanke, kus suure tõenäosusega osalevad näiteks Telia, elektrilevi ja, ja mis võib tähendada, et nende ettevõtete loomine oli sisuliselt täiesti mõttetu inimesed. Kohapeal siis ja inimesed võeti tööle. Mis neist edasi saab, kuidas need ettevõtted tegutsevad? Jääb arusaamatuks, tekstiks ootamatu kannapööre Urve Palolt. Lazlo lähedal ootamatus on ilmselt selle kõige kõige tõsisem võtmesõna, et siis iseenesest. See internet jõuab Maale, on väga tore. Tehakse riigihange on tõenäoliselt odavam ja igatipidi mõistlikum aga ühte nagu kõrvaltvaataja nagu raske aru saada, et mis täpselt Urve Palo peas tiksub ja kuidas otsuseid langetab, kui me mõtleme tema esimese nagu rahvas puudutavas suure sooloni ehk siis milleks oli praamiliiklusäravõtmine? Täitsa sla Leedo käest ja, ja selle võtmine riigile noh, tegelikult on täpselt vastupidine, et seal ei tehtud avaliku konkursi vaid vaid vaid riigi kätte nüüd siis nagu vastupidine. Et on ta siis nagu riigikapitalisti püsipooldaja või siis vastupidi pooldab sellist avatud konkurss, konkurents, et lihtsalt nagu kummalised kummalised soolod tema poolt. Ja minu meelest selle, mis mind selles protsessis nagu väga üllatus oli see, et, et kuivõrd oluline, kui kuivõrd oluline on internet ja mismoodi ja kiire internet ja mismoodi see on muutunud just nagu põhiõiguseks, et sellest, sellest eemalejäämine sellest põhiõigusest on noh, nagu väga ebaõiglane ja kuidas selle interneti saamiseks moodustuvad sellised väikesed seltsingud ja seal on umbes nagu 19. sajandi laulukoorid, eks ole, et, et nüüd tuleme kokku ja siis paneme pead kokku ja te oma tahte ja teo kokku ja siis kaablit vedama kaablit vedama just täpselt et see ikkagi on, on, selgub, et on väga-väga oluline teema, mis, mille tähtsust ma, ma pakun, et Urve Palo ei pruukinud mõista, et see, et see teema paisub järsku üks kaabli vedamise teema muutub riikliku tähtsusega selliseks valdavaks teemaks. Taaskord saates mitu korda oleme juba vastandanud, ütleme linna ja maad siis noh, linnas poleks üldse küsimus, isegi kui ühtegi kaablipakkujad siin siis siinsed ütleme neli G võrgud on üldjuhul Eestis väga kiirete ja pole mitte mingit vajadust isegi seda kaablit otsida, samas kui ma olen rääkinud inimestega, kes elavad linnast väljas, kui on natuke nõrgem võrk ja seal võib-olla on ka rohkem tarbijaid, kui, kui võrk, võrk on mõeldud, siis interneti kiirus ilmselgelt jääb selliseks, et filme ikka ei vaata. Jah, just see, mida sa Heidit välja tõid, et tõesti Urve Palo ei saanud vist aru, milline on see nii-öelda kogukonnatunne seal tekkinud see kaabliveo puhul ja, ja teisalt ei ole sugugi mitte kindel, et need suurettevõtted tahavad selles pakkumisel lõpuks osaleda. Nüüd on elektrilevi raamatunud välja jättede palakaks. Teiseks võrk on olemas juba ja see on nagu hästi ammune idee nakata internetti pakkuma mööda samu kaableid, mida mööda tuleb sulle koju elekter iseenesest tollal kuskile jõudnud, aga nüüd on nad uuesti välja kaevanud, et meil on nagu infrastruktuur tegelikult kõik olemas aga ka just et et selline nagu ebakindlus riigi poolt, et täna on ühed reeglid, homme, teised reeglid, et see on igas valdkonnas, oleks oleks väga ebaterve. No just ja, ja tegelikult ka see, et, et see, et see lõpptulemus selgub praegu avalikkuse ees käiva protsessi käigus, mis on väga selline ebakindel, et kas keegi hakkab pakkuma, ei tea, kas hakkab pakkuma, kas keegi hakkab vedama, ei tea, kas hakkab vedama. Avalikult on ju iseenesest tore, sageli räägib just vastupidi, et on probleem, et ei ole. Seda küll, kuigi noh, tegelikult on ju suure sealt tehnilise küsimusega, mis, mis võib-olla ei, ei noh, ei ole nüüd sellise debati vääriline, et, et see ei ole, nüüd selgub tõesti, et on inimõiguste küsimus, aga, aga võib-olla see kaablivedu on siiski täiesti tehniline küsimus, mille oleks saanud efektiivsemalt ära lahendada. Aga kahtlemata kallis, vaata kui kristlikud abi ja kuskile nii-öelda väikesesse maamajja kaabli sa saad ikkagi jube suurettevõte, see vajab selgelt arusaamad, mille alusel seda avalikku raha kasutada. Praegu on see kiire interneti kaabli viidud, mis on üle 80 protsendi, midagi oli vist avaliku avaliku raha eest, et, et siis noh, selgelt, et maksumaksja raha efektiivne kasutamine vajaks iseenesest iseenesest arutelu juba kõik see, kuidas seda üldse siiamaani korraldate seda projekte puuduski, pikem vaade, et ehitati valmis, et või ehitatakse valmis suure kiiretele kaablid kuskile ja siis on nii-öelda viimase miili küsimus jäetigi lahtiseks, et ele asemele, et oleks võinud juba ammu panna paika kõikidele ühtselt mõistetavad mängureeglid. Aga üks oluline küsimus, millele Urve Palo ikkagi jättis vastamata Aktuaalse kaamera stuudios on see, et kuidas siis kompenseeritakse või need kahjud, mida, mida neid ettevõtjaid, kes lõid oma ettevõtte ja, ja on tõesti kahju kannatanud seoses sellega, kui nad nüüd sellest kõigest ilma jäävad. Aga seda vastust ei ole me siiamaani avalikkuses vähemalt kuulnud. Praegu olemas Urve Palo tahe. Aga räägime ka koolidest ja tulid sel nädalal pingeread. Ma pean tunnistama, et ma ei ole ise jõudnud isegi seda pingeridade edetabelit mitte veel vaadata. Sest see kuidagi teema, mis teatud määral tekitab ka sellist allergiat, et jälle hakkame võrdlema koole hetk, kui, kui hea teema see on, aga heidik. Ja minu meelest see on jumala hea teema ja, ja minu meelest võib ka neid koole võrrelda, et, et see, see, nende, ma arvan, need edetabelid on mõjutanud meie haridussüsteemi päris tugevalt ja minu meelest on see kõikides riikides, kus selliseid selliseid edetabeleid koos koostatakse. Nende edetabelid mõjutavad haridussüsteemi tõeliselt, te tõenäoliselt tõstnud muudavatena selliseid võitluslikumaks või, või konkurentsi altimaks ja, ja alati igasuguses konkurentsis on ka selliseid kitsaskohti, et, et sa tead, et need, ütleme, kriteeriumid on sellised ja neid on natuke võimalik väänata, et, et see kindlasti ja noh, võib-olla muudab jah tõesti seda konkurentsi ebaausamaks, aga, aga, aga siiski on need, ma arvan, et meie hariduse üldisele kvaliteedile kaasa aidanud või võib-olla üks miinuseid ma välja tooksin, on see, et et siin on, selles, selles protsessis on läinud kuidagi väga rõhk selle Gümnaasiumi lõpetamise peale just nagu see oleks nagu elu kõrgpunkt. Tegelikult on ju nii ja, ja, ja päris otsused sünnivad hoopiski hiljem, et et võib-olla just see nagu see rõhuasetus sünnivad hiljem, ega varem. Et selle rõhuasetus ainult ühele kohale elus on, on minu meelest natukene ebaõiglane. Huvitav on see, mida need pingerea koostajad riigieksamite korraldajad välja tõid, just need, mis nagu pikemaid trende Päevaleht on kirjutanud, kuidas oldi üllatunud, kui kui nõrk on näiteks kirjandit, õpilaste argumenteerimisoskus, oma väidete põhjendamine, et see on kokku, vaadake nagu mida sellest kõigest välja lugeda. Üks tõsiseid murekohti, mis on ilmselt seotud umbes sama teemaga nagu natukene, nagu oli meil ka koorijuhtide küsimus, eksis õpetajaskond, kes ilmselgelt, et meil pole mingi saladusse, vananeb kiiresti, et nad on võib-olla väga kinni veel endiselt nendes jäikades õppemudelites, kus kuulatakse, õpitakse pähe, vastatakse, aga see nii-öelda kaasajal järjest rohkem oluline faktidest järelduste tuletamise oskus on, on noh, nagu näha, tulemustest on jäänud kuidagi tahaplaanile. Minu meelest on väga huvitav see, et, et sellest on ka palju räägitud, et, et eliitkoolidel on võimalus riisuda koor oma konkurssidega võta sinna õppima siis kõige andekamad lapsed ja sealt tuleb nagu siis selle noh, nii-öelda looma loomuliku ande pealt ja, ja ka tugeva piitsutamise pealt tuleb siis see hea tulemus, aga, ja, ja mida on siis kasvatusteadlased rääkinud, on see, et, et selline süsteem ei keskendu lapse annete avamisele nende otsimisele, vaid tegelikult siis lihtsalt sellele, et on andekas ja siis ka piisav hulk piitsa ja sealt tuleb siis tulemus. Et, et ma ja ma väga loodan, et koolitav püüavad järjest rohkem keskenduda sellele just nimelt selle selle noore ande otsimisele ja miks on oluline just nimelt on seesama, et, et elu ei lõpe gümnaasiumi lõpueksamitega, vaid just nimelt selle sellesse gümnaasiumis leitavad erioskused või anded on need, mis määravad siis edaspidise elu. Aga kusjuures ka siis ei norrakas möödunud aastast avaldama kooli panust õpilase tulemustesse ehk siis, et, et mis ongi seesama seesama iva. Aga kahju on sellest, et ma ei ole kusagil nagu näinud neid, et, et mis see, mis, mis, mis see siis see tulemus on või mis see nagu mis see, nagu see koefitsient tuleb, et, et ma tunnistan, et ma tegelikult rohkem kui seda koolide edetabelit, seda inglise kolledži on esimene prantsuse lütseum, teine ma rohkem tahaksin lugeda seda, palju koolid panustavad siis sellesse konkreetsesse lapsesse ja ma arvan, et see on nagu vot see on päris edetabel, et see nagu näitab tegelikult seda tööd, mis koolis tehakse Natsid jõudsime just kooli keskkonnani, et tore, tore on kuulda mõne kooli puhul. Vanemad ütlevad, et minu laps hommikul ärkab rõõmsalt üles jeee ma lähen nüüd kooli, et, et kui luuakse selline keskkond, siis ta järelikult ta tahab laps seal seal ka õppida ja omandada ja ilmselt aktsetavadki oma neid andeid märksa rohkem. Ja ilmselt jõuame seal on palju kitsaskohtade, jõuame ka personali poliitikani. Räägitakse õpetajate palkadest alati, aga mitte miski ei keela, omavalitsustel on ta päris korralikult, kui neil on soov õpetajatele palgalisa. Ma tean mõnes vallas, kus kooli õpetajate palgad võivad läheneda hoopis vallavanema omale, ehk siis ongi langetatud seal teadlik otsus, et meie hindame enda vallas hariduskvaliteeti ja sellesse panustame. Iga omavalitsus võib selle otsuse langetada oma oma rahaliste võimalike võimaluste piires ja selle asemel, et toetada vaktsiin, mis iganes, võtame munitsipaalprojekti, me suuname selle raha puhtalt haridusse. Aga selleks peab olema muidugi ka siis selgelt taga valijate tahe. No just, ma saan selle keeruline, minu meelest on väga kihvt vallad niimoodi teevad, et see on, see on tõesti autahvlit väärt, et, et see, see, mis seal on keeruline, on see, et, et kuna õpetajate palgad on siiski ühtlustatud riiklikult, et nad on sarnased igal pool üle Eesti, siis tegelikult kõige suuremas hädas on suurlinnade õpetajad ja suurte koolide õpetajad, sest et seal elatustase lihtsalt seab neile erinevad standardid. Ja ma olen, ma ei kujuta ette Tallinna linnas seda tahet. Õpetajate palkadesse panus. Vaat see on üleskutse Tallinna linnavõimule. Kes aga pingeridadest rääkides, siis kas tulevikus hakkame võrdlema ka põhikooli õpilasi, et me oleme rääkinud siin varemgi, sest Mailis Repsi ideest siis kutsekooli ja gümnaasiumi sisseastumistel hakata seda hinde keskmist, et noh, see eeldaks, et me hakkaks sarnaseid, pingeridasid ka sinna lamama? Nii ja sellest on tegelikult mina olen ajakirjanikuna sellest nagu olnud väga huvitatud sel ajal, kui ma Eesti Ekspressis töötasin ja teinud samu nendesamade tabelitega, töötasin, aga samas olles ise laste ema, tunnistan, et ma väga seda ei soosiks ja see põhjus on selles, et nende gümnaasiumi põhikooli lõpu lõpetamise pinge tegelikult on väga, väga, väga suur ja, ja, ja see langeb sellisesse ajajärku nende noorte elus, kus, kus nad on vaevunud vaevu mõistusele tulemas nendest puberteeditornidest ehk siis kus, kus ütleme, see ajukeemia möllab ikka väga erinevates suundades ja, ja tekitada siis sellisel ajahetkel nagu tunne, et kui sa nüüd, kui sa nüüd ei õnnestu, siis sai, siis sa ei õnnestu kunagi või sa oled siis läbi kukkunud? Väga riskantne, et ma tunnistan, et ma ise nagu ei julgeks seda kuidagi tagant lükata. No veel kord Päevalehes on avaldanud mitu lugu inimestelt, kes ütlevad, et seda praegu väga edukad ja ütlevad, et aga selles lävendi puhul oleksime mehena kohe ukse taha, et kevadel juba paar näidet kinnitavad, et süsteem peab olema väga palju paindlikum kui selline üks kindanumber. No just ja tegelikult on Lääne-Euroopas mitmed riigid, kus sellised otsustavad otsused, otsustavad lahendused, tuleb laste ellu tuua umbes 15 aastaselt. Kõik mäletavad ju Harry Potteri võlukunstikooli minekut just nimelt üheteistaastaselt, et, et see on siis nagu võimalus astuda sigatüükasse. Aga, aga, aga mulle tundub, et see on jah, liiga liiga varajane eluetapp ja ma olen ka lugenud just või nagu nendes nende riikide ajakirjandusest. Et seal on väga suur risk, et need, kes, kellele, kes ei õnnestu või läbi kukuvad 11 aasta vanuselt, et nad võivad rohkem kokku puutuda vaimsete probleemidega või siis depressiooniga ja noh, nagu enda ala väärtustamisega ja mulle tundub, et see on liiga liiga varajane iga selliste probleemidega tegelemiseks. Kogu selle temaatika juures oli minu jaoks üks väga häiriv tegur, et kas on edukas gümnaasiumis, ega sa ei ole edukas? Kutsekoolis oli väga selgelt ühe ühe valdkonna alavääristamine. Aga kes iganes läheb esmaspäeval kooli, soovime jõudu õppimiseks ja ikkagi sellist lustlikku õppimist ka koolivaheaeg lõpeb. Ja põgusalt käime üle ka USA. Lähme veel korra välismaale, et USA rahvusarhiiv avaldas neljapäeval siin 2800 dokumenti, mis on seotud siis USA presidendi John F Kennedy mõrva uurimisega. Kennedy tapeti teatavasti siis 1963. aastal. Et enamik neist dokumentidest on juba siin varem avaldatud ja, ja ma saan aru, et Donald Trump veel viimasel hetkel ütles, et mõned dokumendid. Me jätame avaldamata midagi väga põnevat vist siit nüüd leitud ei ole tegelikult kogu selles asjas. Jah, isegi natuke üllatav oli see, et Donald Trump üldse avaldas, et ta pigem ma alguses arvatetada ikkagi, tal oli võimalus ka üldse mitte neid avaldada, aga need ülejäänud vist vist ikkagi tulevad ka välja mõne kuu pärast, et ütles, et nad töötavad või näitavad liiga palju veel siis USA julgeolekuteenistuste töömeetodeid. Kuigi noh, me siin kahe kuuga vaevalt et midagi muud, ma saan aru, et ka need tulevad lähiajal. Tegelikult aga rebis seal siiamaani toonud välja, on pigem nagu mina aru saan, sellised tüüpilised agentuuri kõhklused, kahtlused tagantjärele tarkused, et näete, me saime teada, et Oswald käis Kuubal kohtumas Nõukogude saatkonnas vist inimesega, kes vist juhtis nii-öelda poliitmõrvadele pühendanud organisatsioone kõik üsna selline loomulik see viis, kuidas agentuur pärast sellist taolist katastroofi üritab otsi kokku tõmmata ja vaadata, mis siis üldse juhtus, et midagi sellist selget vandenõuteooriad, et nüüd siis Hruštšov andis korralduse tappa Kennedy selles Eesti jahitulnud välja. Aga selline saigi oktoobrikuu viimane rahva teenrid ja nii nagu ikka, nii oleme ka järgmine laupäev jälle teie ees kell 11, null viis. Täna olid stuudios Heidit Kaio, Krister Paris ja Taavi Eilat. Soovime teile ilusat laupäeva ja kuulmiseni.