Tere hommikust, head raadiokuulajad, kell on saanud 11 ja neli minutit ja käes on laupäev. Aknast välja vaadates vaatab meile taas vastu sügis, talv on vähemalt Tallinnas lahkunud, kuigi käisin Lääne-Virumaal ja seal metsade all oli lund näha veel küll. Nii nagu ikka laupäeva hommikuti oleme eetris rahvateenrite ka täna oleme siin koosseisus Aivar Hundimägi äripäevast, tere. Tervist. Evelyn Kaldoja Postimehest. Tere. Ja mina olen Taavi Eilat Eesti rahvusringhäälingust. Esmalt käime kiirelt üle teemad, millele oma saates siis pikemalt peatume saadet alustame eestlaste võimest seista järjekorras ehk siis sellest kas see on ilmtingimata ikkagi vajalik või ei, peaks korra seisma, ehk siis ID-kaardi turvariskist ja, ja sellest teoreetilisest turvariskist on saanud siis reaalne oht, et mis on pannud siis Eesti e-riigi au ja uhkuse päris sellisesse piinlikku valgusesse. Seejärel räägime traagilisest sündmusest, mis leidis aset Vabaduse väljakul, kui nugadega mees läbi vanalinna liikus ja, ja see intsident lõppes sellega, et politsei oli sunnitud inimest tulistama ja, ja inimene suri. Räägime Hispaaniast, täpsemalt Katalooniast ja sealsetest pingetest ning saate lõpus keskendume Tallinna linnavõimule, selle, millised huvitavad arengud on nii linnavalitsuses kui ka linnavolikogus, aga aga kõigest järgemööda alustame meie pikemaid käsitlusi siis nii-öelda sertifikaadijärgses ajastus, ehk siis hommikul. Täna hommikuks on olukord selline, et riik on sul sulgenud siis 700000 inimese ID-kaardi sertifikaadid sest septembri esimestel päevadel avas avalikustati ID-kaardi turvarisk ja see sai nüüd reaalsuseks, ehk siis teadlased, kes turvariski avastasid, tulid välja oma uurimustulemustega ja, ja on tõsiasi, et, et selle turvariskioht on suurem, kui alguses arvati, ehk siis kellelegi identiteedivarguse teostamine on odavam ja kergem, kui seda alguses vähemalt avalikkusele esitleti. Siin on oluline ilmselt see, et, et seda sertifikaati on vaja ikkagi eelkõige uuendada neil inimestel, kes siis kasutavad ID-kaarti sellisel kujul, et neil värvi spin ühte või pin kahte. Ja neil, kes kasutavad seda lihtsalt kliendikaardina. Ma ei tea, passikontrollis isiku tuvastamiseks või digiretsepti väljastamiseks ei ole seda vaja. Ma head kolleegid, võib-olla teeks üleskutse, et ärme võib-olla isiklikest kogemustest liiga palju räägi, sest paljuski ajakirjanik isikliku kogemuse sissetoomine on tekitanud olukorra, kus tekkis selline teatav paanika, kus ajakirjanduses toodi kogu aeg välja seda, et näed kell kolm jälle ei saanud uuendada ja nii edasi. Jah, no minul on see minu sertifikaat on kinni, sest et kaardi järgi ja ma arvan, et ma lähen seda uuendama siis, kui ma lähen passi uuendama, mis juhtub ilmselt umbes poole aasta jooksul. Ja eks ma sisse nii teen oma pangatehingud koodi, kaardi annan paberist allkirja kõigele nagu tuubeldamine olemas, et ma ei näe, et mul oleks esimese, ma ei ole, ma ei ole selle taseme juht, kellel on vaja iga päev dokumente allkirjastada, ma ei ole arst, mäele politseinik, ma saan hakkama. See isikliku kogemuse, see on sellise sotsiaalmeediaga kaasa tulnud häda, et kui vaadata sotsiaalmeediat, siis seal ükskõik mis päevaga teema on, siis ikka kas on, keegi annab teada, kuidas ta valimas ära käis ja nüüd on, kas ta sai sertifikaadi või mitte, et see on selline müra, mida inimesed millegipärast edevusest tekitavad. Aga selle ID-kaardi probleemi juures kõige olulisem on see, et ikkagi kommunikatsioon natukene lonkas või no ütleme, see, mis nüüd neljapäeva õhtul valitsus otsustas, oli mõistlik. Ta kuna kõik ei suudeta teenindada, et siis ta seadis mingid prioriteedid ja ütleski, et nüüd nädalavahetusel me tagame, et uuendada saaks need, kellel seda tõesti on igapäevaselt vaja arstid ja nii edasi. Et võib-olla seda oleks võinud teha, lasen jälle tagantjärgi tarkus, aga nagu varemed grupeerida need inimesed ära, et see 760000 siis selle järgi, et kes, kui aktiivselt kasutab ja siis teha mingi mingi nimekiri saaks Est paanikat maha võtnud, aga noh, paratamatult nüüd järjekorrad tekivad ja, ja noh, see inimeste inimesed ei mõtle võib-olla selles mõttes nagu külmalt selle teema peale, et sellepärast tormataksegi uuendama, kui seda vaja võib-olla ei ole. Ja ilmselt see segadus, et kuna see ei tulnud väga selgelt inimesed nagu Taavi just ütles, et digiretsepti saad sa ikka kätte see plastmassist isikut tõendav dokument, see kehtib, et need andmed ei ole kuidagi valed, selle, sa võid ikka piiri ületada sama dokumendiga, sa võid ikenest pangad sealsamas pangas näidata, et sa oled, sa oled sina ise, et et seda võib-olla ei ole piisavalt palju rõhutatud või siis on. Me ise olemegi külmanud, liiga palju paanikat ikkagi. Ja tõesti, see paanika selles teenindusbüroodes ma eile veetsin suure osa oma päevast sealsamas teenindusbüroodes, mitte küll oma kaarti uuendades, vaid tööd tehes seal? Ei, ma seda ei proovinud, koos oma rahvaga sain olla koos oma rahvaga, aga ja, ja noh, järjekorrad olid tõesti ikkagi 100 numbrit, mis tähendab sellist kahetunnist ootamist ja ja inimesed paljud tõesti tundusidki, et neil on igapäevaselt seda tarvis, aga oli ka kuulsin pealt dialoogi, kus inimesed ei saanud aru, et kas nad saavad nüüd uue ID-kaardi üldse või nad, mis nendega üldse tegev ja miks nad üldse seal on, et, et lihtsalt nad olid raadiost telekast kuulnud, et midagi toimub ID-kaardiga ja PPA on see, kuhu tuleb minna. Minu meelest oli väga ilmekas, oli minu kolleegid Postimehes tegid ka veebi veebiloo, sellest hakkasin inimestega rääkima, et miks oletasin ja siis selgus ka, et tihti olid inimesed lihtsalt segaduses, neil ei olnudki nii suurt häda, aga olid näinud, et miskit lahtid peabki kiiresti jooksma Sand, jooksed. Ja võib-olla peaksin mõtlema tõesti inimesed, nii nagu Evelin sinagi ütlesid, et sul on teised variandid ju kõike seda teha, et selline idee on olemas veel näiteks just et noh, sel nädalavahetusel nüüd mitte neid PPA jaoskondasid, büroosid ummistada, vaid mõelda sellises e paastu nagu režiimis, et kui kaua me suudame nüüd olla nii, et ma ei kasuta ID-kaarti ja, ja siis sellest lähtuvalt seada see prioriteet, et millal ma lähen seda uuendama, kui et järgmist ID-kaardiga toimingut on vaja teha, mul mitte. Järgmine kolmapäev, ülejärgmine kolmapäev läheks siis ülejärgmisel nädalal. Kusjuures näiteks tegelikult on kõik need asjad võimalik teha ka mingit muud moodi, et loomulikult me ei taha keegi minna tagasi pangakontorisse ja maksta veel selle eest raha, sest pank peab seal vastu pidama inimest, kes meie vastas istub, meil aitab neid toiminguid sooritada. Aga tegelikult need kõik asjad on võimalik, võid teha ka muudmoodi kui ID-kaardiga. Ma saan aru, et natuke raske on eestlastel, kes elavad välismaal ja kes on harjunud oma eesti kontolt asju toimetama, et nendel on tõesti praegu probleem. Aga enamikul meist ikkagi on tegelikult mingid alternatiivid olemas, et see ei ole nii, noh, ütleme jah, kui sa oled arst või politseinik, siis on lugu teine, aga muidu peaks olema täiesti nii, et sa ei pea minema esimese hooga. Teine asi on see, et ma sain aru, et PPA Tallinna kontoris ongi kogu aeg selliseid järjekorrad, et see on nagu hoopis teise ooperiprobleem tingitud. Ka sellest, et passide ja ID-kaartide tähtajad lihtsalt satun sattunud kogu suurtele hulkadele ja neid tegelikult neid teenindusbüroosid on ju tõmmatud vist ka kokku, Tallinnas on sinna Tammsaare teele üritatud kogu teenindus suures osas viia. Kust inimestele eile sõitsin, bussiga, näed, sain jälle oma kogemuse anda, pidin harukordne juhtum, pidin bussiga mustamäele sõitma ja siis nägin ka, kuidas üks proua, kes siis teiselt poolt, et ega ta ei oska öelda, kas see buss üldse viib sinnapoole sisse, seletas teine. Ta õnneks oli käinud just passi uuendama, siis sai talle seletada täpselt, millise maja nurga juurest, kuhu pöörata. Aga mulle meeldis, mis Kersti Kaljulaid eile Facebookis kirjutas, ehk siis tsiteerin, me saame sellest üle, sest me ei taha riiki, millega suhtlemiseks peaksime pidevalt sabades seisma. Praegu PPA asutustes toimuv sabatamine meenutab paradoksaalselt just seda, kui vastumeelne niisugune asjaajamine meile on. Kirjutas president siis oma Facebookis, ehk siis tõesti, et see on see, mille pärast meile see kogu see e-värk ikkagi meeldib, et me ei pea seal sabas tavaliselt seisma. Aga ükski laev pole uppumatu ja parem, parem istuda sabas poolteist tundi või isegi kaks tundi, kui see, et keegi isu pangakonto tühjaks teeb või sinu nime alt ma ei tea, missuguse digiallkirja annab, et, et see on ka nagu see on lihtsalt risk, mille siin millega tuleb elada. Kui me räägime riigi infosüsteemi ameti tegevusest ja sellest, et nad praegu suudavad siiski 15000, et seda kauguuendamist teha, et siin on ilmselt vajakajäämine selliseks kriisi planeerimiseks eelnevalt olnud, et et ma saan aru, et see 15000 on normaalpäeval ja normaalsituatsioonis, noh küll ja veel, aga aga et ei ole mõeldud ette, et kui mingi selline pomm plahvatab nagu plahvatas. Eks seda ongi raske mõelda, täpselt noh, sa kunagi ei näe, kriisid tekivadki sellest, et me ei osanud midagi ette näha. Tagantjärgi oleme, oleme targad. Aga noh, see on ka kui me, ma arvan, et näiteks erinevates organisatsioonides on selliseid kriise olnud koguatuma maitesüsteeme, uuendame või midagi muudame, aga nad ei paista selles mõttes silma, et nad ei haara nii suurt hulka inimesi. Ja see praegune paistab silma just sellepärast ja noh, see, mis üritatakse neid lahendusi pakkuda, eks see käibki selline pidevalt on nagu ajaga võidujooks ja sa peadki nii-öelda käigult uusi asju välja mõtlema, et et selles mõttes noh, ma isegi keeraks seda teravikku nüüd selle asutuse peale, et ma arvan, et seal 124 tundi töö käib ja üritatakse teha nagu maksimum. Ja aga võib-olla on pigem selline nagu kommunikatsiooni probleem tekkis juba sellest, kui asi nagu avalikuks sai, et kui noh, ratas kutsus esimesena kutsuti pressikonverents kokku, kui eelnevalt informeeriti meediaväljaannete juhte. Ja see kuidagi nagu uinutas võib-olla ka seda avalikkust ära, et võeti see kohalike valimiste teema, et kas saame valida või mitte, mis antud hetkel ei olnudki enam nii oluline, eks ja siis ma mäletan, et kui valimised olid ära, siis ka meediast tulid nagu selline rahul rahulolu, et nüüd on kõik ei olnudki midagi hullu ei juhtunud, et tegelikult see probleem või see nii-öelda süütamine pidevalt pidevalt säriseb samal ajal Riia inimesed tegid vist ööpäevaringselt tööd, et tegelikult kui see oleks hakanud varem natukene selle teavitamisega, et mis need variandid on ja selgitama, et kui nüüd tuleb see, et öeldakse, et sul on kolm või neli päeva aega sertifikaat uuendamata, neid ei puuduta ja noh, et võib-olla see oleks aidanud, aga seda paanikat maha võtta, aga siin öeldi, oli meeles, et Eesti diplomaat, eks Matti Maasikas ütles siin veel või see juhtum avalikuks olemas, et see on Eesti võimalused. Ärge üldse noh, et võtame seda kui võimalust ja see näitab, kuidas me suudame kriise lahendada. Et päris nii see ei läinud, et võib-olla liigselt hakati nagu inimesi rahustama ja load väljas. Süvene asjasse, kui sa sellega tegeled, siis helista Riias, sul peaks olema, kui sa seda valdkonda kataks, peaks olema seal mõni allikas. Küsi, et kuidas teil on praegu, et nagu sealt oleks võinud juba tulla see signaal, et kui inimesed ringset tööd teevad, siis võib-olla asjad ei ole päris perfektsed, et eks seal on nii meile kui aga probleem on reaalne probleem, on reaalne, et me ei saa öelda, et see küsimus on ainult kommunikatsioonis, et see on kommunikatsioon, peegeldabki tegelikult ikkagi seda, et mure oli. Ja probleem on reaalne ka mitte ainult Eestis, vaid ta ongi globaalne mure, sest siin on teisi suuri ettevõtteid, kes kasutavad sedasama kiipi, millest me nüüd räägime, et see probleem alguse sai ja näiteks Slovakkias ju pandi ka ID-kaardid kinni ja seal oli ligi 300000 Teide kaardiomaniku ja neil ei olnud mingit kauguuendamise juttu, pandi kinni sertifikaadid ja nüüd hakatakse vaikselt tegelema, kusjuures eelnevalt teenimas raadiosaates oli Klaid Mägi Riiast andis kommentaari ja ütles, et ega seal slovakkias ju isegi see ei väärinud väga üdi uudiskünnist, sellepärast et lihtsalt inimesed ei kasuta seda. Ja see on see põhjus, miks ei pandud tähele, aga tegelikult jah, teravik ilmselt ühel hetkel Riia ja, ja tegelikult ka Eesti riik ei ole tahtnud oma oma sellist otsida veel seda, seda, kes selles kõiges süüdi on, aga ilmselt on see ettevõte inseni inkini on, kes selle kiibi siis välja töötas ja praegu ei olegi mõtet nagu otsida, selles mõttes süüdlased oleks omased nii-öelda probleeme ära lahendada, see kriis ära lahendada ja eks siis ma arvan ka, et tulevikus tõenäoliselt see ettevõte peab siis andma selgitusi, et Ühelt poolt see teavitamine oli võib-olla nii, nii kehva, miks sellised vead üldse juhtusid ja ja eks see näitab meile ka ära need riskikohad, selle nii-öelda e-riigi puhul, et me ei ole selliste eksimuste eest väga hästi kaitstud. Ükski laev pole uppumatu ikkagi. Aga poliitilisest mõõtmest ka selles valguses, et ega poliitikud pärast seda esimest teavitustööd siis kus ma mäletan, et Reformierakond oli seal kriitiline ja nii edasi, et et praegu on hoitud tasakaalukat, sellist profiil ei ole väga. Muidugi on opositsiooni asi kaalitsest kritiseerida, et seda ise üles ehitanud ja selle. Valitsuse asi, et kuulge, mehed ise tegite mehed ja naised, et just, aga, aga seda läbi valimistel läbi pole vaja. Punkte võite praegu, et mulle tegelikult meeldis Hanno Pevkuri seisukoht, mis, kus ta ütles, et et riik võiks natuke rohkem võib-olla mobiilide kättesaamist võimaldada ja kas või teha umbes sellises süsteemis mobiilide teatavasti on tasuline küll väga väikese summaga, aga paljude inimeste jaoks on see selline põhimõtteline valik, et kas ma olen nõus selle eest maksma või mitte ja et võib-olla riik peaksin tegema mingisuguse algatuse, et ma ei tea aasta aega maksame mobiilide tegemise kinni või midagi sellist. Et miks mitte aga kokkuvõttes nüüd, kus sertifikaadid on siis peatatud, siis soovitame inimestel nautida laupäeva mitte minna PPA askondadesse, kui seda ilmtingimata nüüd vaja ei ole. Meditsiinitöötajad, julgeoleku töötajad ja päästetöötajad peaksid oma sertifikaadid nädalavahetusega ära uuendama, et esmaspäeval tööle minnes saaks rahumeelselt tööd edasi teha. Aga üldiselt jah, selline e paast võiks natuke olla. Aga räägime teistest teemadest ka ja räägime siis juhtumist, mis leidis aset teisipäeval, kus üle kolmekümneaastane mees, kes oli siis jalutamas Tallinna vanalinnas paljajalu ja käes olid tal kaks nuga liikus raekoja platsi poolt, siis Vabaduse väljakule mööduvad inimesed märkasid teda. Pidasid oluliseks helistada politseisse, sest see kõik nägi väga kahtlane välja, politsei jälgis teda niisiis videokaamerate pildist, kui ka läks otse loomulikult kohale, kohtusid, et politsei ja ja siis see mees Vabaduse väljakul, kus mees ei allunud käskudele, panna need noad maha ja ka ise maha heita, nii nagu sellises olukorras on tavaline vaid vastupidi, ta otsustas joosta politsei poole, teda rünnata, kõlas kolm lasku, mis sai siis tabamuse ja selle tagajärjel hiljem suri, et see on selline faktiline kirjeldus, et ilma emotsioonideta, et ilmselt selline musternäidis, kuidas politsei sellises olukorras tegelikult tegutsema peab? Kas seal on, mulle väga meeldis Jürgen Ligi seisukohavõtt sellest, et seal ei saa, et kellelegi ei saa plaksutada, et see oli kurb sündmus, samas ega ei saa kedagi väga otse hukka mõista, et see on selline. Tundub, et novembrikuu üldiselt mõjub meie vaimsele tervisele halvasti paljudest meist ja siis sellele inimesele konkreetselt kahjuks mõjusta fataalselt halvasti, et ega vaimse terviseprobleemid võivad ka teistel moodidel halvasti lõppeda. Fataalselt ongi tõsine teema. Vot vot see on ka siin selles mõttes Tuua Jürgen Ligi selle postituse näiteks, mis ta tegi, et, et mis selle teema puhul nagu on mõeldud järelmid, mis, mis siis pärast seda sündmust toimusid. Et seal oli küll, ma arvan, et noh, inimesed eeskätt nagu poliitikud võiks nagu mõelda, kui nad mingeid avaldusi tegema hakkavad, et seal nagu tundus, et mitmed, kasvõi see, et kiidet tormata nagu Eesti politsei tööd kiitma. Et unustati nagu ära selle juhtum nagu teine pool, et et sellele tasub mõelda, nagu ka Jürgen Ligi viitseb, juhtum toimis väga kahetsusväärne ja nüüd võiks olla punkt, mitte hakata tunnustama politseid, et kelle keegi nagu nende käelega hukka see sõltub nüüd sellest, kas see käitumine oli õige, adekvaatne. Valitsuse poolt seda, seda adekvaatsust ma kardan, et meist ei ole siin keegi võimeline hindama, sellepärast et see ongi politsei sisejuurdlus, mis tuvastab, et kas kõik oli protokolli kohaselt ja kas oleks võinud seda vältida ja teinekord inimeste töös juhtub vigu, mõnikord on need fataalselt et kurb, kurb lugu igal juhul ja ma ei usu, et politseinik politseinikul on pärast sellise otsuse langetamist üldse lihtne olla. Just pärast seda juhtumit hakkas kuidagi juba avalikkuses kõlama, et see politsei käitumine oli justkui šoki ja nii edasi, et see või noh, et ootamatuid Eestis 2000 seitsmeteistkümnendal aastal olnud Tänaval siis tulistatakse linnainimesed, ei saa aru, et politsei on ikkagi ta ongi jõuorganisatsioonid ongi mõeldud selleks, kui sa käitud juba ohtlikult ohtlikult või teiste vaenulikult, et isegi ükskõik, mis su peas toimub. Et kas sa oled nagu lihtsalt retsi tiivne või sul on mingisugune psühhiaatriline probleem, Nende asi on minimeerida oht teistele inimestele, samuti politseinik ise tahab ju minna ka ilusalt koju tagasi. Et ka seda tuleb arvestada, et nendega on nii, milliste inimestega nemad igapäevaselt peavad tegelema, et see ei ole. Kutsusin ise paar päeva tagasi Tallinna vanalinnas kiirabi või noh, helistasin päästeametisse, kuidas üks üks kahele oli mees, kes Viru tänaval lihtsalt. Ta ei tundunud nägevatega kuulvat, mitte midagi, kõndis siksakis edasi-tagasi, jooksis otse vastu poeakent ja siis ma täpselt üritad inimesega kontakti võtta, ta ei reageeri kuidagi, sulle ta ei tundu, ei nägevate kuulmat, mõtled, et võib-olla tema pidurdamiseks ta nägu oli juba verine. Peaksid sellest kinni võtma, aga ei julge, aga samas see kiirabi või politseitöötaja, tema peab seda ju tegema. Ja ta ei tea iialgi, mis seal juhtuma hakkab, et need tegelikult ikkagi me peame aru andma, et ka nemad, Nemad on inimesed ja nad ei ole robotid, peavad iga päev ennast põhimõtteliselt mingitki ohtu panema. Esimene Aivar viitas ehk siis erinevad sõnavõtud siin ka poliitikute poolt alates sellest, kuidas, et me teame neid taserit käiku võtma ja ehk siis elektrišokirelvad ja samas teadmata, et tegelikult samal päeval Elmar Vaher lükkas selle ümber, et selles mõttes ümber, et ongi juba plaanis, et järgmisest suvest need tulevad, et ega ei ole ennast kurssi viidud, vaid otsustatakse, et kohe nüüd hakkame siin oma arvamust avaldama. Selliste sündmuste puhul kaasneb üldse see oht, et tehakse mingit väga, tahetakse vähemotsionaalseid otsuseid ja, ja noh, selles on nagu Scandic skandaali või mingi traagilise juhtuma on harjal, et et tegelikult, kui mingeid selliseid põhimõttelisi otsuseid teha, midagi muuta, et siis võiks võtta nagu aja korraks maha ja vaadata seda nendest sündmustest erinevalt. Et ükskõik, et ma sinnanud täiesti teine näide. Aga kui oli see elamislubade skandaal, eks, et siis tänu selle skandaali poliitikud kohe nagu üritasid sellele reageerida, nii et keerame siis nüüd nagu kõiki kinni, eks, aga mis tegelikult tekitas probleeme osadel ettevõtetel, et neil on keeruline, keerulisem nagu inimesi siia saada, selliseid asju oleks nagu alati arvestada. Samas kriisid alati toovad ka välja mingeid probleeme, ega meie politseitöös, ma arvan, et pronksiööd olid päris suur õppetund näiteks see, kuidas nagu märulipolitsei tööd peaks tegema ja kuidas selliseid suuri mässavaid rahvamasse ohjeldada, et ikkagi ekskriis aitab ka, aga me peame teinekord nägema seda, et seal on probleemsest. Muidu ei saa tavainimene üldse aru, millesse, milleks meil on vaja veekahurit või milleks meil on vaja seda põhimõtteliselt teipi, millega inimeste käed selja peale pannakse, kui sa seda lihtsalt, et me tellime nüüd nagu ma ei tea, 1000 sellist teibilaadset asja, ma ei teagi, kuidas seda nimetatakse. Ta ei pruugi aru saada, et miks meil neid vaja on. Sa lähed nüüd siis, kui sa oled näinud mingit kriisi, kus neid kasutatakse ja need veel needsamad taserid, et tegelikult, ega need Ta nii-öelda mitte-tapvad relvad ka nendega võib tegelikult, kui halvasti läheb tappa. Et kummikuuliga inimesi tapetud on, on mingisuguse, sellesama elektriinimesel on mingi muu terviserikke all ja võib-olla südamestimulaator ja täpselt samamoodi, et ega neid ei ole ka naljaasi. Ja siin võib üks küsimus, mis, mis võib tekkida, Ma arvan, seda ka analüüsitakse, on ikkagi nagu reageerimiskiirus, mida, millele on tähelepanu juhitud, et ka praegu meil on küll seal oli vanalinnas, meil on seal kaamerad, meil peaks olema kogu aeg näha, aga et kas nagu politsei see kohale jõudmine, see oli ligi 10 minutit. Jah, et, et kas see on nagu piisav mitte arvestades, et me teame, erinevate näidete puhul on sellised nagu turvariskid on olemas. Et midagi niimoodi võib juhtuda, et teistele nagu tehakse viga. Samas on politsei jällegi piiratud ressurss jagunenud igale tänavanurgale ja kas me tahame, et meil mida ütleks ka see, kui meil igal tänavanurgal on politseinik, et see võib-olla tekitaks ka teistpidi küsimusi, et me peame ka aru saama, et see on ressurss, mida tuleb paigutada siia-sinnapoole maksumaksjana, kui palju me jõuame neid kinni maksta, kui palju on üldse otstarbekas kinni maksta? Palju selliseid kriise juhtub? Et see kõik on ka teatud majanduslikud valikud? Aga tõesti, küllap politsei vaatab seda asja juppideks ja, ja ilmselt teeb sealt omad järeldused ja ja ehk kuuleme ka meie neist järeldustest, tunneme, võime, ei kuule, aga me lihtsalt elame turvalisemas maailmas, teadmata, mida kõike meie heaks tehakse. Selle ilusa mõttega selle teema lõpetame. Jätkame välismaalt, ehk siis pikk-pikk teema, mis on siin juba kestnud küll ja veel, aga, aga aina uued arengud, ehk siis Hispaania ja Kataloonia. Selle nädala arengutes siis see, et Kataloonia tagandatud president on siis tänaseks koduriigi tolmu jalge alt pühkinud ja läinud. Belgiasse, et keeldub tagasi tulema tagasi tulemast üks temaga koos teinud esmaspäeval selle seiklused, no see oli tõeline seiklus, nad millegipärast, kui sul on Kataloonias vähemalt kolm rahvusvahelist lennujaama, Reus. Barcelona, Bratonserona ma ei tea, kas leida on või ei ole, seadvist regulaarliin ei ole. Nad sõitsid selleks ekstlemasseisse Prantsusmaale ülaPüreneede või läbi Pürenee tõsiskust. Maantee läheb ja siis lendasid Brüsselisse. Siis. Siis Kataloonia president, Carles tuightemontlustema ministrid, ministritest üks tuli teisipäeva õhtul tagasi Barcelonasse Jakinforn, keda siis ootasid seal Hispaania lippudega inimesed, kes laulsid talle iva Espanja. Ja kes ilmus ka siis juba kolmapäeva õhtul Madriidi, kus teda jälle saadeti sansi raudteejaamast ära lippudega, siis olid nii need iva Hispaania kui ka iseseisvuslased ja Madriidi ja kes siis neljapäeval saadeti juba trellide taha, nad väidavad, et või noh, osad osad allikad väidavad, see võib olla tõsi, võib mitte olla, et kui pikk see mu ei oleks jätkuvalt Belgias ja nõuaks, et Hispaania politsei tulgu temaga rääkima, sinna tema ei lähe tagasi. Siis võib-olla Need ministrid oleksid jäänud kautsjoni vastu vabadusse, aga praegu ei ole nagu seda usaldust. Samuti räägiti, et need kaks nii-öelda siis iseseisvuslaste organisatsiooni Omniva oraal ja ainult see, et nende juhid, kes on juba paar nädalat seal trellide taga, et nad oleksid võinud saada vabaks juhul ka kautsjoni vastu, sest uurimine ju käib, et nad on veel uurimise ajaks võetud kinni põhimõtteliselt preventiivse meetmena. Juhul, kui pükste maantee oleks olnud Brüsselis, võta sa kinni, mis pidi, see kohtunik oleks otsustanud, et pole Hispaania õiguse nii suur ekspert, aga et, et see, see on, see on täiesti nagu Julien Assange. Aga keset Euroopat, aga ütleme siiski, ma arvan, et Belgia pole Equador, et seal on nagu tõenäosus ei ole üldse hämmastav. Et Belgias saab niimoodi eraldi asüüli taotleda ka Euroopa Liidu liikmesriigi, siis kodanik Teoorias sa saad igal pool, me kõik saame ja minu meelest peaks ka nagu belglane, hispaanlane võib saada siin asüüli taotleda. Ilmselt see on, erinevate riikide protokollid on erinevad, et kui riidest, kui kiiresti su varjupaigataotlus läbi vaadatakse, aga ma sain aru, et see tegelikult peaks olema võimalik igal juhul et ja Belgiaga on, noh, belgia ministrid tegid selle avaldusi, mis võib-olla andsid püssiremondile mingisuguse lootuse ja tema ministritele ja siis sealt see tuli, et ega nad ei tundu väga ratsionaalselt käituvat olevat. Kas see arusaam üldse kogu see nagu korraldus asjadele, et me nüüd saame iseseisvalt, sest me otsustasime nii, sest me tegime ühe ebaseadusliku referendumi, et see kõik tundub selline nagu nagu, nagu nad oleksid mingi hetkeni ajanud asju väga süstemaatiliselt ja siis mingist hetkest hakanud tegema midagi, millel ei ole nagu reaalsusega mitte midagi pistmist. Võtab kõhedaks. Ikkagi väga noh, ma, ma üldse ütlen, et tõesti ei tea hispaania seadustest aga see, et kui ikkagi niimoodi nagu ikkagi teisiti mõtlevad inimesed nagu vahistanud Riiki pöörata sisuliselt et, et nad ei vahistatud Mõtme mõtlemise eest, vaid selle eest, et nad tegid illegaalse referendumi. Neilt nõutakse tagasi, millele nad kulutasid maksumaksja raha 6,2 miljonit eurot mis on täiesti konkreetne summa. Nad kuulutasid välja iseseisvuse, mida seadus ei luba, et nad ikkagi tegid väga palju seadusevastaseid asju, mitte nad. Nad olid ju aastaid seda juttu olid need ju aastaid ajanud, need organisatsioonid olid avanud. Se piirkonna valitsus oli avanud nii-öelda saatkondi üle Euroopa, kes kõik rääkisid, et me oleme iseseisev riik ilma. Piirkonna valitsuses nad ju ei olnud nagu illegaalse Ei piirkonna legaalsed ja nad tegid mingid otsused, et et selles mõttes, et mulle tundub see nagu selline noh, ikkagi väga tugev ka üle. Keering piirkonna valitsus, kui meil hakaks Narvas kuulutaks Narva linnapea kuulutaks välja, et nüüd on meil Narva, Narva linnriik, siis ikkagi meie riik peaks selle nagu ma arvan, et selle linnapeadeks meri ja ilmselt meie seadused lubavad seda ametist maha võtma. Mulle endale tundub, et, et see nagu seal Hispaanias toimuv on üks nagu näide, kus noh, poliitikud hindavad riske valesti, et ma mõtlen ka praegu Hispaania peaminister, et et see, mismoodi see kriis nagu võimendus eskaleerus, et tegelikult sai ka alguse sellest samast referendumist, mis, eks on väidetavalt ebaseaduslik. Aga see, kuidas sellele reageerida, noh, et see seal ikkagi läks nagu Hispaania keskvalitsuse üle piiri, et Ma rünnata nagu neid jälle politsei küsima. Politsei käisin isegi politseitöö, vaid seal on ikkagi otsustamise küsimus, et otsused, kuidas politseiga tegutsema tulid ikkagi nagu nii-öelda keskvalitsuse poolt, eks need, kes sinna saadetakse kui palju jõude ja nii edasi ja see noh, mismoodi nad käitusid, nad seda ei saa nagu kuidagi heaks kiita ja see, see oli see, mis seda tegelikult kriise nagu võimendas. Ja nüüd see nagu lahendus, et me noh, ütleme vahistame nad, see minule nagu see ei mahu pähe, et, et see asi on sellise pöörde võtnud ja mul on nagu raske siin mingit selget seisukohta võtta, aga aga mulle tundub, et siin on nagu vigu tehtud, nii keskvõimu poolt kui, kui, Ja siis iseseisvusmeelsed, mina arvan, et keskvõim tegelikult eeldased Nad taganevad mingil hetkel, et kuna, et keskvõim eeldas, et kuna see kõik on seadusvastane, et nad lihtsalt mingil hetkel, et nad suruvad, suruvad ja tõmbavad tagasi, et ma arvan, et see valearvestus oli tegelikult enne referendumit, et nad eeldasid, et seal õnnestub läbi rääkida, et seal õnnestub, kuigi olgem ausad, keskvalitsus väga tükk aega ei tõstnud ka toru et nad nõudsid, nõudsid midagi saanud. Ja ta arvas, ilmselt ma ei lähe otsesele seaduse rikkumisel välja. Et praegu, et noh, et neid ei saa nimetada meelsuse vangideks, nad üritavad nimetada meelsuse vangitaksega, tegelikult seal on ikkagi väga selgelt ja päris räiget seaduserikkumised, et meil lihtsalt ei ole Euroopas kogemust väga-väga tükk aega sellest, et keegi üritab riiki pöörata. Või noh, siis piirkonna piirkonda pöörata, et, et ma arvan, et seal on ka sellest nagu ikkagi varasem varasem Töövarasem rääkimine. Ka Mariano Rajoy ei olnud tükk aega Kataloonia piirkonnas käinud. Et tema asepeaminister, Soraie, Santa Maria, kes nüüd on siis nii-öelda täidab Kataloonia presidendi kohustusi, et tema tema küll käis seal juba vaikselt, kohtus ettevõtjatega, ma arvan, et see, mida ettevõtjad tegid, noh, see näitab noh, kusagil on nagu see, kus on raha, seal on ikkagi arusaam juriidikast olemas. Et ma arvan, et see kahjumis piirkonnale tehtud on tegelikult tohutu. Ja seda suppinud helbivad aga tükk aega, et kui see emotsioon lahtub siis see, et sul on nagu läinud suured firmad, sul on läinud usaldus, sul on läinud? Ma ei tea, idufirmat, sa võid sinna viia, sest idufirma üks päev on siin, teine päev on seal, onju, aga aga suurt investeeringud, kas sa sinna ikka väga nüüd mõnda aega veel? Ja noh, pigem ikkagi probleem on selline, see vastasseis, noh, mida sa ei võta, seda on väga raske. Nagu neid, seda konflikt on nagu, väga raske on tuha all edasi, eks, ja see võib kesta nagu pikk aeg-ajalt see oli see koht, kus on noh, mida siis, kas mõnikord ei suudagi seda nagu vältida, et see läheb, aga siin ma nagu näen, et see on see keskvajasuse poolse poolne kriitikat, et sa sinna läks ja üldse, kui me mõtleme, et kuidas Euroopas on noh, on nagu selliseid kas siis poliitikute vead, mis tegelikult võivad olla väga suure mõjuga seesama Brexit, eks, mis tegelikult sai ja mille nagu alguse sai, et see on nagu kohati hirmutav, et, et sa võid nagu mingist lühi tõelisest eesmärgist lähtudes teha otsuseid, mis tegelikult mõjutavad meid. Kloostri positiivne näide on seesama Belgia isegi see oli ju, mõned aastad tagasi oli ta nagu, et nüüd läheb belgia pooleks, mäletan, Belgias oli Brüsselis, te olete Belgia lipud väljas, nüüd ühtsuse pooldajad ja siis olid needsamad flaamid, kes nüüd on andnud püsse Mohnile selliseid nagu lubavaid signaale. Et seal läks kuidagi üleilmselt, Hispaania keskvõim arvas ka, et läheb üle, aga tegelikult ei läinud üle ja ikkagi noh, see rääkimise osa, et räägi katalaanid, ega see on ilmselgelt puudu oli. Ja ma olen nõus Aivariga, et ega see ilmselt need, see konflikt jääb seal küdema ja kui palju ta isegi tuha all tänaval massilise konflikt, Egiptus ju sellesama meie teie tunded, teie olete sealpool ja meie oleme siinpool ja Kataloonias sees juba on üks ei ole mitte nagu riigi tasandilt, et Madridist vaadates Barcelona poole, vaid Barcelonas sees ka siis tükk aega oli see seis, et iseseisvuslased olid väga väljas ja need, kes olid vastu, need olid, hoidsid madalat profiili. Sest niipea, kui sa ütlesid, et sa oled Hispaania poolt, siin sõimati fašistiks. Neid on ainult natukene neid aktiivseid, ma saan aru, et seal on mingi osa, kes ei ole jätkuvalt otsustanud, mis pidi neile meeldiks. Aga neid on ainult natukene vähem kui neid iseseisvuse pooldajaid, kumbagi ei ole üle poole rahvastikust, et see on siuke rõve pundar. Tuleb, eks ju, sealse Ruus referendum on plaanitud valimised valmis teha ja siis nendel noh, seal ka tõenäoliselt jääb seesama seis nagu tundub, et need valimised ka ei ole, nagu seal ka valimiste. Kas iseseisvuslastel üldse on sellist tugevat juhti nüüd pärast praeguse valitsuse? Ei taha praegu saada tugevaks juhiks santi Viila nende siis nagu siis nii-öelda majandusminister, kes oli siis ainukene, kes pärast seda enne vahetult enne seda iseseisvus nagu väljade kuulutamist pani ameti maha ja seetõttu ta käis Madridis ja ta sai 50000 euro eest ta vist ühe öö siiski magas kinnimajas ja siis talle maksti kautsjon ära ja siis ta nüüd on tagasi ja tema seadis ennast juba ülesse kandidaadi, nagu ma saan aru, et mõned iseseisvuslased näevad hoopis temas reeturid mittepüsse muutis, kes sõitis 1300 kilomeetri kaugusele, ütles, et teie osutage nüüd vaikivat vastupanuonju, sest temal on seda lihtne öelda, et tema on juba ametist prii tegelikult, aga kui seal tavaline ametnik sa ikkagi mõtled, kas sa tahad kõrge töötusega Hispaanias töö kaotada? Ja enamik vist või siiamaani vist kõik on otsustanud, et nad pigem jälgivad kis kui mu soove. Aga ei santi vila on ennast üles seadnud, aga ma arvan, et ega need ise iseseisvuslased annavad endale aru, et nad peavad minema valima. Ja et meil on päris suur tõenäosus, valimised uuesti napilt võita. Ehk siis põhimõtteliselt saad uuesti iseseisvuslaste valitsuse siis ma ei tea, algab kõik uuesti ajasest praeguseni ainult vahe, nagu periood, kui Sainz de Santa Maria seal juhib ja ta ilmselt nagu üritab ka poliitiliselt võimalikult madalat profiili hoida. Olukord on ju keeruline, sellepärast et iseseisvuslased küll võidavad, aga on teada, et keskvalitsus tegelikult valimistel ka siis tõenäoliselt soosib neid teisi parteisid, kes ei ole ise. Valimistel soosida saab, sest noh, valimised on ikkagi vabad, et nad saavad kõik minna, aga, aga inimeste meel, noh, ma ei usu, et valitsus kui sa oled iseseisvunud Barcelonas Mariano Rajoy võib sulle öelda, et vali seda või teist, ma arvan just risti vastupidi, sa lähed valima valit, nagu siis ikka oma seda aktiivsus võiks tulla siis kõrge praegu harrastustunded on nii kõrged ja inimesed tahavad valida ja nagu aga noh. Ma ei kujuta ette, mis seal pärast juhtuma hakkab, kui tõsine on Hispaania keskvalitsuse lubadus, et me hakkame nüüd põhiseadust remontima mis võiks anda justkui noh, seal mingit piirkondades piirkondade valitsemise administratiivsüsteem on seal ikkagi natukene mäda, kui sul on iga autonoomne piirkond ise paketiga, sest et see, mida praegu see võim, mis Kataloonias on praegu otse või suhteliselt on ikkagi väiksem, kui näiteks on otsevalitsemine Andaluusia mingi Andaluusia puhul, et nagu kus tulebki keskvõimust keskvõimult väga palju otsuseid, et ja see nagu, kui sul ei ole nagu sellist ühtle ühtlus riigi haldusüksuste juhtimisel ja mõni maksab natuke rohkem maksta ja mõni saab natuke rohkem endale jätta sinna piirkonda, et siis paratamatult tekitab ebaõigluse tunnet ja lihtsalt ka raha pärast juba. Katalaanid on tuntud, kui raha armastav rahvas ei saa seda neile kuidagi pahaks panna. Nüüd nad veel kaotavad, arvestades, et nad kaotavad ilmselt majanduslikult päris palju, siis ma arvan, see teeb neid ainult kurjemaks. Ma ei usu, et kui sul on nagu veel, kui sa näiteks ei saa enam oma Airbnb korterit, millest sa elasid välja üüritud suurte jamade tõttu, siis sul on ju päris suur eelarve auk. Ja ilmselt sai täna selle eest ühtegi osapoolt ja siis sa vaatad, keda sa süüdistad vastavalt oma maitsele. Ma ei usu, et nad teevad nüüd kohe praktilisi järeldusi, olles läinud nii emotsionaalseks, juba kolks laiendus sellele teemale veel, et milline see mõju Kataloonia siis sellel kriisil on muule Euroopale? Elame-näeme, ütleme nii, et vaatame, kuidas Belgia selle Euroopa vahistamisorderi ära rakendab, kuigi ma arvan, et võib-olla kui seal hakkab rakendamiseks isegi pükste moon mõtleb, et lihtsam on nagu väärikamalt minna ise lennuki peale, kui lasta ennast nagu Belgia politseil raudus tuua, et see võib-olla ei noh, ütleme näis või läheb, vaatab, küsib Londonis Ecuadori saatkonnast, kas teil Assange'i kõrval Kambekest leidub? Tema tänane Financial Times juba nagu on kirjutanud mingisuguse siukse meie juurika stiilis nagu vestle sellest veste veste ühtemoodi ja tema assistendi vahel, kus ongi umbes nii, et äkki äkki tahad minna, sõita perpinjaani, mis on siis see nii-öelda prantsuse Kataloonia rongiga nagu Leninit. Et seal on nagu mingi noh, inimesed teevad nende üle nalja eriti püsse moodi üle, et et ma ei ole kindel, et ta nagu iseseisvusprotsessile annab seal mingit sellist rahvusvahelist väärikust juurde, et isegi poliitiko, kes muidu oli suht Kataloonia sõbralik ja nüüd on nagu niisugune, nimetas seda juba katalaani lendavaks tsirkusega või midagi sellist. Aga Kataloonia arengutel hoiame silma peal ka tulevikus, aga praeguses saates läheme edasi hoopis jälgime seda, mis toimub Tallinna linnavõimu juures, eksin, eks siingi on erakordset küllalt palju, et Keskerakond võttis valimistel ju küll enamuse. Neil on 41 kohta volikogus ehk siis täielik enamus, seal on olemas üks üksikkandidaat veel ja aga ometi Keskerakond tahtis, et kellegagi koos seda võimu jagada. Nagu ma aru saan, oli see suuresti Jüri Ratase soov, et peaksite kellelegi võtma nagu klaver, põõsast tõmmati välja rohelised, kes volikokku üldsegi ei pääsenud. Ja nad saavad siis endale ühe abilinnapea koha terve hulga jutupunkte sinna lepingusse. Aga, ja ma kuskil sotsiaalmeedias nägin sellist sellist kommentaari, et see seal botaanikaaias toimunud koalitsioonilepingu sõlmimine, et see ei olnudki nagu koalitsioonilepingu allkirjastamine, vaid pigem siis Züleyxa Izmailova ehk roheliste juhi töölepingu sõlmimine Taavi Aasaga, et kuidas tundub Minule tundub see Keskerakonna rohelist koost nende jaoks selline win-win lahendus ja see, mismoodi on nagu ülejäänud reageerinud sellele isegi ma vaatasin selle eilse päevalehed Postimees ja Eesti Päevaleht. Et noh, et see, see pigem näitab, et, et see on, ma arvan, nende erakondade seisukohalt on, on see hea, et et siin noh, Keskerakond tõenäoliselt mõtleb juba ja tõesti järgmiste riigikogu valimiste peale ja, ja kaasatust, sellise selle tõesti rohelised ka ja roheliselt ka see oli nagu üllatav käik. Et aga, aga võib arvata, et seal, kui seal käigu tulemus on see, et roheliselt ületavalt riigikogu valimistel künnise mida on neil kergem teha, kui nad on Keskerakonnaga koos koalitsioonis, ehk nende esinumber on abilinna. Ta saab kasutada kogu seda linnameedia võimalusi, mis on meil teinud siin niinimetatud uusi Boraditse järjest, eks, et siis siis see noh, see on, on võimalus ja teisalt ma ei saa nagu sellest kriitikast aru rohelist aadressil, et nad kõik on kuidagi opositsioon ja meedia on pahased, et miks nad nüüd läksid sinna. Aga mis see siis alternatiiv oleks olnud, oledki seal volikogus ei saanud, sa oledki selline protestipartei vaikselt hääbuda, et, et ma arvan, et praegu on rohelistel väga hea võimalus. Lisame siia juurde selle, et, et sul on tõesti ametikoht, eks sa saad võtta endale tõenäoliselt sinna palgale mõne mõne nõunik, kus sa saad hakata sealt valmistama kogu nii nagu kõik teised erakonnad teevad kasutades maksumaksja raha, sealt saad nagu osa erakonna liikmeid panna panna maksumaksja palgale ja, ja niimoodi valmistatud valimistel. Eks nüüd iga iga partei tahab saada tegelikult ikkagi täitevvõimu juurde, kui sa lähed, kui sa lähed valimistele välja, kui sul vähegi nagu ma ei oska öelda, võib-olla siin Tartus oli seal üks selline südamlik valimisliit, võib-olla nemad läksid rohkem show peale, aga aga kes teab, võib-olla ka nemad siiski una punkar Tartu linnapeaks. Aga et et see, see loomulik, kui sa saad veel niimoodi, et sa valimistel isegi sisse ei saa täitevvõimu juurde ehk partei puhul täiesti normaalne käitumine. Selles on öeldud, et nad on nagu keskerakonnas tegelikult meil on ju noh, selles mõttes ei ole kaotada, et kui tõesti tundub, et nad ei saa seal midagi teha, et noh, siis nad saavad nagu nad on löönud, teadku, seal ukseks nad saavad nagu ära minna, et Keskerakond saab need ära saata. Ja teiseks, Keskerakonnal tegelikult Keskerakonna huvides ei ole ka neid, et nii-öelda sel tümitada või maha suruda, et tegelikult on see ju Keskerakonna huvides, et rohelised, et saaksid suurema toetajaskonna, see aitab võtta toetajaid ära sotsidele vabaerakonnalt. Eks see võib-olla aga Reformierakonna, et see on nagu Keskerakonna seisukohast, et vaadates ka Keskerakonna seisukohast ma saan aru, et seal taustal on see, et erakonna esimees Jüri Ratas on väga mures erakonna siis kuvandi pärast Tallinnas ja ta täitsa nagu noh, avaldanud nagu arvamust, et kui öelda Tallinna võimsis kohe korruptsioon Keskerakond ja kõik need käivad kokku, et seda kuvandit tuleb muuta, et ei saa, saad edasi edasi minna, taheti teha siis ja tema sõnum oli see, et kindlasti tuleb koalitsioon teha, leiame kellegi, kellega teha, sotsidega üritati sotsidega, need asjad läksid rappa ja siis oligi võtta, et võtame siis kellelegi väljastpoolt, miks valiti näiteks rohelised, mitte Vaba Tallinna kodanik, seda täpselt ei oska analüüsida, aga roheliste puhul nad tunduvad ka natuke sellised jahh inimesed, ehk siis et haarame võimalusest, kui vähegi rohelised tegelikult nendes debattides Tallinnas ei vastandunud Keskerakonnal üldse nii tugev valt kui see Vaba Tallinna kodanik, näiteks kel, kellel oli seal sama korruptsiooniteema minu arust tohelised, sellele valimiskampaania on mulle jäänud meelde, et nad oleks väga palju rõhunud. Ja teisalt needsamad, mis tänases Postimehes oli nädala näoks valitud, öeldi, et nende siis roheliste juht Izmailova. Et see koalitsioonileping sõlmiti, et see on paljuski, on ka selline, mis on juba nagu täidetud, mingid lepingud on tehtud, see reidi tee on nagu oli see nagu konflikti kohta, aga seal on ka juba olemas nagu selline kompromisslahendus alles ja tulen, et selles mõttes siiski ma ei näinud seal ettepanekuid, ehime ainult elusaid kuusepuid ja ehitame superministeeriumi taha kogukonnaaia, mis olid nende lubadustes. Kogu see, ütleme, see reageeringa leht nagu selles mõttes huvitav, et kus ta, kus hakati sildistama täielikult öeldi, et hipsteriplika, eks Ta on nagu kloun. Ja nii edasi see need roheliste juhtis maaelu, et et see, noh, ma arvan, on selline lühinägelik. Pigem võib-olla tuleb, tuleb sellele nii keskerakonnale kui rohelistele kasuks. Et selles mõttes et rohelised õppis Päevaleht juhtkirjas välja, et nad kaotavad protestihääled, aga sai sulle, sa ei saagi ühte erakonda, kes seda pikaajaliselt edukas olla ehitada üles protestihäälte peale, sest nad korra on sinu taga, järgmine tuleb järgmise Bergqvisti parteiga ja selles mõttes oli see, see on huvitav, huvitav käituda nii nagu on huvitav käik olnud, eks ju, Mart Luige vahetult kohe tuleme selle juurde ka, ma tahaks siin ühe asja veel nagu lahti rääkida, ehk siis sellesama koalitsioonilepingu sõlmimise, et see oli keskerakonnale teatud määral ka selline kergendus, variant, et vastasel korral oleksid nad pidanud allkirjastama tervete oma sellist platvormi ja kui me vaatame noh ja tegelikult ju nad ikkagi on ainsad, kes volikogus saavad oma platvormi nii-öelda ellu viia siis seal on väga palju punkte, mida tegelikult sellesse koalitsiooni lepingusse enam me ju ei näegi, et neil on, oli võimalus taganeda oma lubadustest. Noh, ma toon väga lihtsa näite Tallinnas näiteks. Kus siis oli 12 leheküljeline selline lubaduste pakett, ütle, mida me täna hommikul igaks juhuks sirvisin korra üle, et noh, teeme Salme kultuurikeskuse korda. Väga konkreetne on ju ühe piirkonna teema, aga seda näiteks koalitsioonilepingus ei ole enam piiksugi seal sees on, et teeme linnahalli korda, mida rohelised kõik erakonnad on tahtnud ja see on, eksju vist oli, seal oli, oli seal täiendati sellega, et teeme taastuvenergial põhinevat linna niikuinii tuleb, eks, et noh, et, et siin võiks keskerakonnale näppu viibutada, et ärge omanid, päris lubadusi, mis te tegelikult andsite nüüd ka ära, unustage aga jal ja lähtuma peaks siis sellest sellest dokumendist lisaks oma koalitsioonileppele, aga aga selle teatava siis ma ei teagi, kas come jändi kõrval oli veel huvitavaid persooni valikuid ka volikogus. Mihhail Kõlvart tegi otsused. Tal oli õigus valida omale amet, millist tema kõige paremaks enda jaoks peab seal, linnavalitsuses või linnavolikogus ja tema pidas enda jaoks kõige paremaks nüüd linnavolikogu esimehe kohta, et mis natukene oli esialgu justkui üllatav, et abilinnapeana seistes haridusteemade eest mõeldes vene koolide peale on tal võib-olla nagu Pop nagu täitev saatel võimuna on suurem selline kõla kui volikogu esimehena. Aga teisalt minna oma 24000 häälega palju väiksema toetuse saanud Taavi Aas alluvusse võib-olla ei ole nagu ka hea hea näide. See võib-olla see põhjus on üldse selles, et ikkagi see enamus on õhkõrn, absoluutne enamus ja see Keskerakond vajab Tallinna volikogus sellist tarka ka ja kavalat juhti ja Kõlvart kahtlemata. Ta on selles osas hea valik ja sobib sinna, ma arvan, väga-väga hästi, et, et see võis olla üks põhise. Kõlvart ise on öelnud, et tegite ühe intervjuu pärast valimisi. Et tema nagunii-öelda suurde poliitikasse plaanid tulla pärast järgmisi riigikogu valimisi, me teame, et ta on siin olnud haridusministri kandidaat Keskerakonna sees. Ta on tal antud võimalused võtta mingi ministriportfell, aga tal sellest seni loobunud. Ja, ja eks see volikogu esimehe koht võib-olla on ka selline väga hea nii-öelda stardipauk, et tulla tulla suurde poliitikasse, aga ma pigem harv nähtus on selleks, et seda volikogu paremini volikogu tööd paremini kontrollida, kuna see enamusele on nii suur kui teil vorm. Aga esimene proovikivi oli siin kõlvartil kohe volikogu aseesimeeste valimistega, ehk siis kui opositsioon ei suutnud kokku leppida, keda nemad toetavad välja pakuti Reformierakonna poolt, siis Ülle Rajasalu ja IRL tuli oma kandidaadi Mart Luigega. Ning kui väga paljud olid kindlad, et kõik see kukub läbi, sest hääletussüsteem Tallinna volikogu aseesimeeste valimistel on siis nii, et peab saama vähemalt pooled hääled ja ilma keskerakonnata ei ole seal võimalik, siis siis arvati, et see kukub kolinal läbi ja midagi midagi sel päeval ei juhtu. Siis tegelikult Keskerakond läks IRL-i taha ja see otsus tuli ära ja sain aru, et see tuli asjaosalistel, et paljudele ka üllatusena, et niimoodi nagu tükid kokku kukkusid, et jah, ka mina saan, olen kuulnud nii et IRL-is ei teatud ka tegelikult, et Mart Luike üldse toetama hakatakse. Mulle tundub, et see nagu ei saa olla väga suur juhus, et see niimoodi läks, et ma ikkagi kuigi IRL on seda eitanud siis on raske uskuda, et selle taga ei ole olnud mingit, et Keskerakonna ja ei olnud mingit Keskerakonna Sisvam, et osad IRL-i, Mart Luige sellist kokkulepet ja muidugi kui Keskerakonna seisukohalt vaadates on järgmine selline punktivõit neil sellel nädalal, et nad suutsid opositsiooni, kes oli lubanud olla tugev ja tõesti vaadates, kui palju, kuidas need jõujooned volikogus on tõtta, olekski saanud olla väga selline tugev tülikas opositsioon, neil õnnestus ära lõhkuda juba esimesel istungil lüüa see mõra ja nad mängisid ikkagi õigele kaardile, et kui me vaatame, kes IRList said, eks ju, volikogu, kui seal Raivo aeg Victoria ladunud, neil on juba koht Riigikogus olemas ja palgaga, eks. Riina Solman on, on nõunik vist justiitsministeeriumi või justiitsmeil, enam ei ole minu teada partei partei palgal partei palgad ja siis eksju, Priidu Pärna, kellel on nii-öelda rakendus olemas, et Mart Luigel oli hea pakkuda sellist, me ei tea vist, palju see tasu on sellel, see lepitakse vist järgmises volikogus kokku. Arvestades, et volikogu esimehel on seal üle 5000, siis tõenäoselt väga väikese aseesimehe tasu ei saa olla ja suutelised õigetele nuppudele vajutades lõhnaga. Opositsioon ilmselgelt polnud siis enne ka tugev ja ma saan aru, et probleem kokku, probleem oligi selles, et Reformierakond käitus nii, nagu nad on harjunud, ütleme ehk siis meie ütleme, kes on meie kandidaat ja teie tulete toetate, sest nad teatasid vahetult enne volikogu istungi algust IRL-i, et see on meie kandidaat niimoodi, et IRL ei saanud seda isegi läbi arutada ja see, see olla palju kõiki häirinud siis IRL-i saadikuid ja nii nagu mina aru saan, Aivar, siis ikkagi seda kokkulepet väidetavalt enne ei olnud, aga võib-olla siin puhuvad need tuuled ka erinevatest suundadest. Improviseerin siis ta nägi, et sealt on tulemas midagi, ta vaatas, kes on kes, kes oleks nagu, mis oleks selline soodne variant. IRLi seisukohast on see jällegi väga-väga hea võimalus, mille nad ära kasutasid järgmisi valimisi vaadates. Mart Luik. See on selline koht, kus sa saad hakata üles ehitama seda Tallinna valimiskampaania, ta pidi ehitama üles erahaiglat minu meelest viimati aga ei tea, kuidas sellega jälle ja jätkub aega ka selle jaoks, et ta saaks, saab seda selle aseesimehe kohalt väga hästi väga hästi teha. Aga natukene neid volikogusid üle Eesti vaadates erinevaid uudiseid, siis ma ei tea mind, ikkagi see kahe tooli seadus, asi natukene nagu häirib, et me näeme neid samasid nägusid, meil on sellised professionaalsed poliitikud, kes istuvad igas volikogus ja ja et ja ka ajakirjanikud võiksid siis võtta neid teisi volikogu liikmeid kommenteerima. Nagu ikka, needsamad, kes igapäevaselt meie riigikogus istuvad, on nüüd nendes volikogudes sees, mis probleem seal on, et kui sa võtad neid, teised Nad ei juhi riigikogu komisjonide tasandil on, kui sa võtad mõne vähem tuntud inimese, siis siis ta ei räägi sulle otta kõigepealt ütleb, et saada meili peale need küsimused, siis ta tõenäoliselt saadab selle meili edasi oma partei nii-öelda tippudele ja pressi inimestele, siis pannakse see vastus kokku, mis tuleb tema nime alt. Et inimesed, Terk, kerkivad esile teatud põhjusega, et nad on lihtsalt kas siis sõnakamad või aktiivsemad või ja siis on, on mõned ju alati on mingid riigikogulased, kellest me pole ka neli aastat hiljem kuulnud, et nad olid meie riigikogu liikmed. Mõnikord needsamad inimesed, kes muidu niikuinii oleksid Tallinna elu määranud näiteks selge, aga saateaeg on armutu ja lõpetuseks ma pööraksin tähelepanu kiiresti ka tänastele ajalehtedele ajalehes LP on täna pikk usutlus Tõnis Lukasele, kes räägib tagamaadest, miks tema meelest ikkagi jäi ta siis ERMi direktor Türgi kohast ilma ja, ja see on teema, mida käsitlesime ka oma eelmises saates Nädal tagasi ja millega seoses on tarvis teha ära üks õiendus parandus. Sest meil oli küll. On küll arvamussaade, aga faktid peavad ikkagi paigas olema ja nimelt elas meie saates eelmine nädal, siis ekslikult justkui oleks Lukase toetuseks allkirja andnud üks kolmandik ERMi töötajatest, mis tegelikult ei vasta tõele. Osakaal oli suurem. Lukase toetuseks andis 80-st neljas töötaja 84 töötajat ja kui arvestada tervis on 110 koosseisus olevat töötajat, siis on see kokku kolmveerand, suisa vabandame kõigi ees, keda see ei väärinfo puudutas. Ja ühtlasi vabandame ka kultuuriministeeriumi asekantsleri Paavo Nõgene ees, kelle nime käänamise, kui me eelmine kord siin jänni jäime. Aga eks me kõik oleme ekslikud ja proovime ikka paremini. Ilm on hakanud siin vingerpussi mängima ja sajab midagi alla Tallinnas. Tänased rahva teenrid olid teie ees Aivar Hundimägi, Evelyn Kaldoja ja Taavi Eilat. Järgmine nädal on stuudios Mirko ojakivi, Peeter Helme ja Merilin Pärli. Soovime kuulajatele kaunis laupäeval kuulmiseni.