On üks vanarahva tarkused, mardid läinud, kurjad ilmad ja selles osas on vanarahval taaskord õigus olnud. Tõetera on selles mõttes sees, sest rohkem vihma, veelgi tuulisem ja hämaram. Ja vanarahvas teadis ka seda, et mardipäeval läheb karu magama. Et kõik see on, on ka eluaastal 2017, siin Eestis. Sel Novim novembrikuu rahva teenrid alustavad täna oleme koosseisus Merilin Pärli rahvusringhäälinguportaalist, Peeter Helme ja Mirko ojakivi vikerraadiost samuti rahvusringhäälingust. Tere. Tere. Aga alustame täna poliitikast, räägime sellest, kuidas Tallinn sai endale sellel nädalal üle pika aja päris linnapea ja üsna huvitava abilinnapeade valiku, et omamoodi märgiline on see, et mees, kes ligi kaks aastat, siis tegi linnapeatööd. Aga nüüd alles sai paberite järgi päris linnapeaks jutt käib siis Taavi aasast. Aga noh, ehk võib-olla see aas ei ole tänase saate, vaata teema. Palju põnevam on hoopis abilinnapeade valik, et ametis jätkavad Eha Võrk, Kalle Klandorf ning uued abilinnapead on Keskerakonna ridadest Andrei Novikov, Vadim Belobrovtsev, Tõnis Mölder ja Aivar Riisalu ning seitsmes Tallinna abilinnapea on siis keskkonnateemade ja kaasamisabilinnapea, Eestimaa roheliste erakonna esimees Züleyxa Izmailova. Mida, Peeter ja Merilin, teie arvate sele Keskerakonna valiku kohta, et Izmailova võib-olla on juba eelmisel nädalal piisavalt räägitud, aga aga see Tallinna linnapeade valik oli ju päris huvitav ja üllatav. No alustaks kõigepealt Riisalu personaalküsimusega, Aas võttis sellega IRL-il nii-öelda punktivõidu, visates veel sellise fraasi, et riisalu on hingelt keskerakondlane. Ehk siis ütles sellega eeskuju, et ta on tegelikult kogu aeg meie mees olnud. No samas, tema või nii-öelda, aga kui vaadata tänast Eesti päevalehe LP tee, siis on siin Raul Ranne teinud pika intervjuu Aivar Riisaluga, kus Riisalu ütleb, et tema ei ole IRL-i reetnud ja et tema tunneb, et IRL-i seisukohad on tema hingele lähedatused. Et see endale südamelähedane maailmavaade, mida ta nendega tegelikult jagab. Ja samas ERR-ile antud intervjuus räägib ta sellest, kuidas ta mõistab, et, et kogu IRL šokis ja ta ise on ka šokis, et see kõik juhtus justkui meelde. Tuleb meelde Eesti poliitilist ajalugu meenutades, kui Olari Taali sai ministriks, siis ta tunnistas, et juhtus meeltesegaduse. Peeter, kui sulle ikka peaminister helistab õhtul kell 21 30 ütleb, et sul on ööpäev aega, et otsustada, võib-olla sa satud ka meeltesegadus hoogu ja. Ekspeaminister määrab Eesti linnadele abilinnapäid, aga siin on väga lihtne põhjus, sest peaminister on ka Tallinna nõukogu esimees Sven siis Keskerakonna see organisatsioon, kes kinnitab erakonna kandidaat ja ma meenutan Keskerakond Tallinna linnas volikogus omav 40 mandaati linnavolikogus ja linna parteipiirkond siis või linnanõukogu linnanõukogu, et noh, see on see koht tegelikult, kus juhitakse Tallinna linna, tahame või ei taha, et kõik see, mis volikogus toimuv, võib-olla selle juurde tuleme hetk hiljem. Et need otsused siiski tehakse ära kusagil mujal, see nagu riigi tasandil on koalitsiooninõukogu. Koalitsiooni ei ole. No praegu on olemas, peaminister on ametis Riigikogus on ju enamus linnas linnas aga linnas ja ei noh, rohelised on koalitsioonis ilma ühegi volikogu liikmed. Samas tuleb meenutada, et seesama peaminister pani Aktuaalse kaamera intervjuus vägagi pahaks, kui talt küsiti Tallinna linnaga seonduvaid küsimusi. Ja Mirko, sina ise kannad ka patud, kui ta käib ju siinsamas vikerraadio eetris ja sina ja Arp tüütate teda selliste tühiste asjadega nagu Tallinna linna või keskerakonna juhtimise küsimus, seal on järved ja meil on alati üks seesama põhjendus ja Jüri Ratas on ka sellega nõustunud, et seni, kuni ta on Keskerakonna, Tallinna piirkonna või Tallinna nõukogu esimees, siis tegelikult need on väga relevantsed küsimused muidugi, et neil ei ole iseenesest kahtlust. Aga see, mis puudutab, ütleme sellist tantsu ja kära ümber Riisalu siis ma ei tea, minu meelest Riisalu tähtsustatakse selles mõttes üle, et kui võtta nagu sellisest isiklikust tasandilt, siis mina mõistan suurepäraselt inimest, kes tahab olla poliitikas tegija, kes tagantjärgi sai aru, kunagi tegi ta vale panuse, see, miks ta lahkus Keskerakonnast, selleni ta ju ka välja öelnud, et see oli Edgar Savisaare persoon ühel hetkel siis suusad ja kepid savisaarega risti läksid. Ja see teda IRL-is omaks ei võeta. Noh, ma arvan, et ka see vastab tõele, sest kui vaadata Riisalu selliseid teemasid, et noh, kaitseliitlane ja isamaaline ja siis väga suur kaitse, huvi ja majandusekspert ja mida ta kõike justkui võiks olla ettevõtjana, siis. Nii-öelda multitalent, nagu ütles Taavi Aas Ta ongi selles mõttes, kui võtta nagu poliitiliselt, siis ta on põnev persoon, värvikas persoon, ta suudab öelda asju välja niimoodi, et need jäävad kõlama. Sest kui ta möllama no kasvõi niimoodi, nagu sa, Peeter ise tsiteerisid teda, et tema tsitaadid on värvikad, need ei ole selline ühesugune tasapaks, kas, mis ühest kõrvast sisse ja teisest välja läheb. Aga mulle tundub, et ta kuulub nende inimeste kategooriasse, kes on ühes valdkonnas midagi saavutanud ja siis hakkab ta ekslikult arvamata, saab muudestki aru, kui tõesti lugeda veel kord seda LP intervjuud. See jutt ikka, mis ta poliitikast räägib, on pehmelt öeldes skisofreeniline, aga kui jutt läheb sisuliste küsimuste peale nimelt selle peale, mida ta kavatseb Tallinnas teha selliste keeruliste kaaslastega nagu ühistupank või linnapood siis on näha, et ta on hakanud mõtlema nende asjade peale, hakanud mõtlema, et sisuliselt täiesti ebaideoloogiliselt jutud sellest, et ühistupanga võiks mõne kommertspangaga liita linnapood, võiks kuidagi Toidupangaga tihedamat koostööd teha, sest sellisel moel ei ole jätkusuutlik. Noh, ma arvan, et need ei ole just asjad, mis on kuskilt Keskerakonna programmist maha kirjutatud, vaid see on üsnagi isemõtlemine, selline loominguline, mõtle, ma võtan peetersuses mütsi maha, sest sa viisid jutupoliitika sisule mind ausalt öeldes sellel lõppeval nädalal ja viimased kaks nädalat on väga palju häirinud Eesti ütleme poliitikaanalüüsis see, et keskendutakse mingisugustele persoonidele ja võetakse siis kuidagi seal ümber tekitada mingisugust vahtu ja arusaamatust, et see, mis eelmine nädal näiteks Mart Luige ümber toimus. No täiesti minu jaoks arusaamatu, et volikogul on aseesimees, reglement näeb selle valimise ette, inimene saab hääletaja kokku. Ajakirjanduse roll on siis nii-öelda anda vastus kahele küsimusele. Esiteks, kas Mart Luik sobiks volikogu aseesimeheks või mitte? Mina olen Mart Luigega elus mõned korrad kokku tutvunud, olen kuulnud, näinud, kuidas ta siiski suudab suuri organisatsiooni juht. Tõsi, võib-olla ei ole tegemist erilise inimhingede inseneriga, aga juhina teda nii-öelda no on palgatud erasektoris ja ma arvan, et Tallinna linnavolikogu aseesimehe tööga, mis ei ole eriti suur ja vastutusrikas töö, küll ta saab hakkama ja teine küsimus on see, et kas siis kokkulepe oli või ei olnud. Mina ei ole näinud mitte ühtegi argumenti, poliitikut, seega ajakirjanike suust käest. Ta oli kokkulepe, et Keskerakonna ja IRL-i vahel samamoodi sellel nädalal keskendutakse nagu perrsoonidele. Ma olen nõus, et abilinnapea on avaliku elu tegelane ja me peaksime tema minevikust teadma, et riisalu puhul, kui rääkida, siis võib-olla mind, mis häirib kõige rohkem, on see, et me oleme näinud viimasel ajal väga palju Eesti omavalitsustest, ennekõike Tallinnast, aga ka Tartust. Te võitja väga hästi ei sobi abilinnapeaks ühel lihtsal põhjusel. Omades ettevõtlusvaldkonnas huvisid selles linnas, kus sa tegutsed valvasin Minovski Tartust või siis ka Arvo Sarapuu Tallinnast siis ühel hetkel. Probleemid võivad siis jõuda nii kaugele, et kas kaitsepolitseiamet või keskkriminaalpolitsei hakkavad midagi uurima ja toimingupiirangu rikkumine see on mulle tundub, et üsna selline libedal jääl kõndimine. Ja see ühel hetkel, kui sa õigel hetkel ennast ei taanda, võib probleem tekkida vaielge vastu, et see jutt hakkas sellest pihta, et rohkem sisust tahaks rääkida, et see ühistupanga ja Tallinna televisiooni ümber keerlev jutt, see on juba selline sisuline jutt. No Riisalu tegelikult vähenebki sellele ääretult pragmaatiliselt ütles ka ühes intervjuus. Enne valimisi lubavad kõik ühistupanga ja Tallinna televisiooni kinni panna, aga kui ise saavad valimistel parema tulemuse, siis jutt muutub sellega. Ta möönab, et ka ta ise ei poolda nende kinnipanemist, leiab, et pigem võiks halvast asjast midagi head ümber vormida. Aga noh, samas eks ju ka ütleb enda kohta, miks ta just ütles jah, sellele abilinnapea kohale väga niimoodi inimlikult, et ma võtsin vastu uue väljakutse, inimene elab ühe korra, ma olen 56 aastane. Et selles on, on sellist traagikat ja poeesiat üha. Looja tahab veel kevadet tunda just ja see, mis puudutab, ütleme sellist Riisalu valikuid veel, et enne mul mõttelõng katkes selles kohas, et IRL-ist seda omaks ei võetud, sest tõesti kõikides nendes kategooriates, mida ma enne ette lugesin on alati kolm või viis veel isamaalisemad meest, veel ettevõtlikumad, meest ja nii edasi, et lihtsalt salongi mastaapide vahe, et kui keskerakonnas me näeme seda, et kas või abilinnapeade valikul kus näiteks, kus Keskerakond ei suutnud ju ühegi Tartus kandideerinud ja mandaadi saanud isiku näol täita linnavalitsuses kahte abilinnapea kohta põhimõtet suhteliselt toodi külalisartist ja toodi mängu siis Tallinnast nii-öelda siis laenatud võõrmängija, et see näitab seda tegelikult, millisesse natukene keerulises olukorras on praegu Keskerakond. Ma arvan, et ega Jüri Ratasel ei olnud ka väga lihtne Aivar Riisalule helistada, et kuule, et tule aita nüüd välja. Aga küsimus on, kummas erakonnas siis Riisalu ikkagi nii-öelda keha käib tegemas, et mulle tundub, et ta ikka pigem, kes IRL-is keha tegema, see nüüd on siis tagasi oma koduparteis. Mul on koju tagasi jõudnud, selles suhtes ma olen nõus jah, et pigem Riisalu hinge süda kuuluvad keskerakonda võib-olla mingisuguses kohas programmilised vaated ühtivad paremini siis Isamaa ja Res Publica Liiduga. Aga seal selles erakonnas ta läbi lüüa ei suutnud, kuigi Tartus ütleme, et kui Aivar Riisalu ei oleks IRL-ist lahkunud, siis ma arvan, et Aivar Riisalu oleks olnud üks neid reaalseid inimesi, kes oleks IRL-i Tartu piirkonna üle võtnud. Paljud kuulajad tõenäoliselt, et ei mäleta seda, kui Margus Tsahkna, Isamaa ja Res Publica Liidu esimees, siis üks koht, kus tal kunagi erakonna esimehena ei õnnestunud ennast kehtestada, oli Tartu linn kus ta kandideeris alalõpmata ütleme sellise traditsioonilise piirkonna esimehe Peeter Laursoni vastu, aga tal ei õnnestunud kunagi Peeter lausunud samal ajal peetud Laursonist näiteks mina ei olnud kuni tänaseni midagi kuulnud. Novot, aga huvitav on see muidugi, et me siin kõik üksmeelselt nentisime, et Aivar Riisalu sobibki keskerakonda paremini kui IRL-i tegelikult see räägib ju väga palju ka nende kahe erakonna kuvandist. Keskerakonda kindlasti ei kahjusta see, kui üks nende tuntumaid poliitikuid on mees, keda Postimehes Neeme Korv nimetab koja narriks. Aga IRL oma teatud mõttes tolmuse sellise võiks öelda 90.-tesse kinni jäänud igava rahvusliku või noh, tegelikult sisulises mõttes sisulises mõttes, mitte vormiliselt mõttes rahvusliku programmiga ei suuda Riisalul kodustada, kuigi võib-olla just neile kuluks selline noh, tõesti karismaatiline kuju paremini ära. Kus IRL selles mõttes Riisalule võlgneb küll tänu et ma arvan, kui Riisalut poleks olnud siis Tartus valimiskünnist, et poleks õnnestunud ületada, sest need IRL-igasugused probleemid Tartu linnas valimiste eel võimendusid kõige rohkem, sest see kahju, mida siis. Margus Tsahkna lahkumine erakonnast suutis tekitada see võimendus ainult ju tegelikult, et Tartu linnas, kus siis Toonane fraktsiooni esimees Jüri Kõre ja mitmed teised inimesed läksid kas valimisliitu või koha kuhugi mujale. Aga ega Riisalu ennast nüüd Keskerakonna ridades ka kõigile otsa vaadates nagu kala vees ei tunne, samas ta ju ütles ka, et Yana Toomiga ta luurele ei läheks ja leidis, et tema vaenlane eest olla ei tahaks, et pigem on tõesti hea olla temaga samades ridades, kuigi neil on väga palju vastuolusid ja see ei ole ainult Venemaa. Nii, aga ütleme, kui suurt pilti vaadata, siis oluline detail tegelikult Tallinna abilinnapeade valik, kus on Andrei Novikovi lahkumine parlamendist ja Karin Tammemägi saabumine sinna, sest arvestada tuleb seda konteksti, et valitsuskoalitsioonil Toompeal neid üle hääli väga palju ei ole. Ma ei oma mitte mingisugust eelinformatsiooni indikatsiooni teemal, kas keskfraktsioonil võib Tammemägi tekkida probleeme, aga arvestades seda, et kuidas on Keskerakonna ja Tammemägi suhted mõne ajast sassi läinud, siis ega see väga lihtne ei saa olema. Meenutuseks siis Karin Tammemägi oli pikka aega kest erakonda kuulunud Põhja-Tallinna linnaosa vanem ja lahkus ta sealt mitte just kõige sõbralikumalt. Ja mitte oma, tahtsid tahtmist mööda. Eks ta selline revanši aeg ole jah, vist need, eks näis. Ühesõnaga, selle taustal muidugi võiks mõelda, et võib-olla see natukene irvitatud roheliste minek Tallinna koalitsiooni polegi nii väga rumal. Kui Keskerakond tegelema mingisuguste enda jamadega, siis võib see tegelikult ju rohelisest abilinnapeale Izmailova ainult hea olla. Sellisel juhul saab ta äkki vabamalt opereerida. Kui Riisalule helistas peaminister Ratas, siis minu küsimus on, et huvitav, kelle idee oli smailavale helistada ja, ja teda rohelisi kaasata, kes talle helistas, kes talle helistas ja mis kell seda vastust ei ole veel. Ma ei tea, mina erinevaid valimiseelseid debatisaateid tehes tajusin kuidagi sellist roheliste suhestumist praegusesse Tallinna linnavõimu märkimisväärselt, sest kui kõik teised erakonnad, kaasa arvatud ka sotsiaaldemokraadid ikkagi otsisid sõnu seal erinevate nende väärtuskonflikti teemade puhul nagu Tallinna televisioon ja ühistupank ja nii edasi, siis roheliste suust, et väga palju seda kriitikat ei tulnud, et vastupidi, kiideti seal Tallinna televisiooniprogramm ja öeldi, et seal on päris häid filmisaateid ja ja kultuurisaateid Ta ei tea ja nii edasi ja nii edasi, et sa saad. Kas sa tahad väita, et diil oli juba enne valmis? Ei, vot seda ma ei tea, et selle väitmiseks ikkagi peaks olema fakte ja argumente, nagu me lähme valimistulemusest see diil ju ei sõltunud. Järelikult see võis küll enne olla. Aga siis, mis puudutab veel Aivar Riisalu persooni, siis ma arvan, et suurim kahjukannataja on Urmas Klaas ja Tartu tulin, sest kui vaadata kas või Riisalu sellist esinemismaneeri aktuaalses kaameras, siis küsimuse peale, et kas korruptsioon Tallinnas on probleem sai kõige suurema sahmaka ikkagi Urmas Klaas ja, ja eks Riisalu selles suhtes omab nüüd natukene rohkem meediaväljundit ja, ja ma arvan, et kui seal korruptsiooni teemadel Riisalul midagi küsida, siis eks ta jälle kostitab Urmas klaasi oma soojade sõnadega, nüüd täna nüüd on kogemuse võrra rikkam ja oskab Tallinnat võrrelda Eesti suuruselt teise linnaga. Aga samas tahan ka kahe jalaga maa peal ja on täiesti endale aru andnud, et Eesti vabariigi ministrit ei saaks temast kunagi aga abilinnapeaks miks mitte, tema teab oma taset. Jah, noh, jah, siin võiks ju hakata analüüsima seda, et, et kes on see tandem või trio, kes Tallinna linnavalitsuses siis omab sellist suurt otsustamisvõimalust lisaks Taavi Aasale, seal ma vaatan, pikaajalised abilinnapea Eha Võrk ja Kalle Klandorf, Kalle Klandorf, tõsi ka viimased? Ma ei tea, mitu aastat, need on igal juhul väga palju on ju Tallinna linnavalitsuses ikka päris palju seda, seda keerulisemat pidanud ära tegema, et, et kõik need keerulised, parteipoliitilised otsused ja nii edasi. Aga lase jääda, las midagi jääda ka tulevasteks saadetaks, et liiguks teemadega edasi, et nüüd läheks võib-olla selle teema juurde, mis on Eesti avalikkust ikka ja jälle erutanud, tõsi küll, pikka aega see teema ei ole tõusnud, kuna kõrgemate riigiteenistujate palgad on aastaid olnud külmutatud. Ja siis on riigikogu vanematekogu nüüd ilmutanud sellist erakondadeülest üksmeelt, kui toetada, kas see muudatusettepanekut, mis siis lõpetab kõrgemate riigiteenijate palkade, aastatepikkuse külmutamised, tõsi, on terve toatäis rahasid Reformierakonna fraktsiooni liikmeid, kes arvavad, et see palkade tõstmine ja lahti külmutamine pole piisav, kes ei usu, siis lugege näiteks eilsest Eesti päevalehest Jürgen Ligi kommentaari. Aga et milles on siis probleem, et olukorras, kus iga kvartal loeme uudiseid keskmise palgatõusmisest, on presidendi, peaministri, ministrite, riigikogu liikmete ja veel mõnede kõrgemate riigiteenistujate sissetulek mitte tõusnud vaid siin mõne perioodiga võrreldes suisa isegi kahanenud, et näiteks kui riigikogu esimehe palk 2013. aastal oli 5346 eurot, siis nüüd on see 5288 eurot, et küsimus on lihtsalt selles, et vahepeal On olnud deflatsioon ja seda olukorda ei suutnud, et muidu väga ettenägelik riigikogu kunagi aastal 2009 vist ette näha, et võivad saabuda ka sellised ajad, kus palgad ei tõuse ja kus majanduses on deflatsioon päris võimas. Aga mis teie arvate, et kas avalikus teenistuses tippjuhtide palgad võtame siis presidendi, peaministri, riigikogu esimehe ja muide kohtunikud üks nende palgad on jäänud ajale jalgu, et ma vaatan siin näiteks presidendi palk, praegu on 5288 eurot, peaministri palk sama suur. Riigikogu esimehe sama suur minister teenib 4495 eurot, riigikogu tavaliige 3437 eurot. Noh, ka Tallinna linnavolikogu vastne juht Kõlvart teenib sama palka. Siin ei saa vaadata ainult palkasid ja siin on loomulikult veel tõesti probleem ju selles, millele Jürgen Ligi natuke teise nurga alt küll osutab. Et riigikogu liikmed ja näiteks kohtunike ja ministeeriumide kantslerite palgad nõuavad kõiki ühist otsustamist. Võib-olla tuleks need asjad omavahel lahti rakendada, ma ei oska öelda mina. Minu jaoks on see üsna võõras teema. Aga teine asi on kindlasti see, et kui me räägime presidendi, ministrite või ka linnapeade või riigikogu liikmete palkadest, siis need ei ole ainsad sissetulekut, mis need inimesed riigid saavad. Nii et see ka ainult selle palganumbri juurde ei maksa pidama jäänud. Oi, see silmad, sa pead silmas. Näiteks ministri puhul on, tal on esindustasu vist 20 protsenti ametipalgast, riigikogu liikmel on kuluhüvitist 30 protsenti ametipalgast. No esiteks ja peale selle, nagu me teame, kehtib siin ka see vana ütlus, rikkad saavad selle tasuta, mille jaoks vaestel raha ei ole. Ehk siis need inimesed on niikuinii vägagi priviligeeritud palganumber võib-olla ei ole üldse mitte kõige tähtsam küsimus. Oota, mida sa, Peter silmas pead, sa pead silmas, et kas selle renomee ka või, või au ja kuulsusega on võimalik ikkagi poest midagi osta või või tuuakse asju tasuta, ma ei saanud päris hästi praegu no laias laastus mõlemat, mitte nüüd päris nii, piltlikult, aga aga tegu on ametikohtadega, millega kaasneb kõikvõimalikke hüvesid rohkem või vähem ametlikke. Märkimisväärne on see, kuidas tohutu üksmeel leiti nende kõrgepalgaliste ametiisikute palgatõusu küsimuses. Aga niipea, kui jutt läheb miinimumpalkade tõstmisele, siis loomulikult on see kisa jälle sama üksmeelne, kuidas seda teha ei saa, sest see mõjutab Nad on nii tohutult kogu majanduse käekäiku, mis on ka muidugi tõsi, aga ei maksa ka alahinnata seda vereringet. Doominoefekti, millega on seotud kõik need kõrgete riigiametnike palgad, mida reguleerib väga toreda lühendiga seadus, kraps ehk siis kõrgemate riigiteenistujate ametipalkade seadus. Aga jah, ei, seal alampalga tõus on siiski tööandjate ja töövõtjate omavaheline kokkulepe ise reeglina valitsus on seal lihtsalt siis registraator. Rolliga nad ei tõuka ka nii-öelda tagant, et, et loomulikult peab, et seal on. Muidugi seal ongi need asjaolusid. Muuseas, see üks hästi huvitav detail on see, et seesama ehk kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus ütleb ühe olulise asja, et seda Issver Jusver seadust saab muuta või neid palku, kui saab indekseerida niimoodi, et kolmanda aasta kevadsemestril peab riigikogu selle kevade kevadistungjärgul selle teema juurde tulema ja tegelikult see kolmanda aasta kevadistungjärk on möödas, nii et ütleme, seaduse mõtet järgides. Riigikogu magas selle aja, kui hakata tegelema oma palkadega maha. Ja õiguslikult ma saan aru, on natukene selles mõttes keeruline olukord, et nüüd tuleb kõigepealt muuta see seadus ära ja siis hakata ta seal palkadega tegelema või siis jah, ütleme seal mingisuguste koefitsientide muutmisega. Võib-olla kuidagi tehniliselt on võimalik tegeleda, aga, aga kui tulla probleemi olemuse juurde, siis, Kõik sai alguse sellest, et ühel hetkel kohtunikud ja prokurörid viitasid sellele, et kui vaadata seda kui kõrgeks kopsakaks on tõusnud advokaatide töötasud erasektor ja see on väga suur probleem selles mõttes, et kui riik ei saa endale häid prokuröre ja häid kohtunikke ja põhjuseks on palk. Ja noh, on olnud ju rida kohtunike konkurss, eriti siis Ida-Virumaa piirkonnas, kuhu Virumaakohtute piirkonnas, kuhu ei ole õnnestunud korduvalt ja korduvalt leida kohtuniku ma ei tea, võib-olla seal on probleeme palju ja, ja kas seal üheks probleemiks palka aga aastast aastasse, kui erasektoris jaga advokaatidel töötasud tõusevad ja kohtunik prokurör seda kõrgemat palka ei saa, siis tekib ju tahes-tahtmata küsimus, et kas midagi on sellel pildil valesti, tekib, tekib aga sellisel juhul noh, meil ongi probleem, sest et Riigikokku liikmete leidmisega seda probleemi seni tekkinud ei ole. Kas sama presidendi leidmisega on meil ka samal põhjusel probleemi tekkinud? Ei ole, et ega advokaatide tasudega niikuinii ei jõua riik lõputult kaasa joosta, ei võistelda. Ei, aga nüüd ongi, mis on kogu selle asja hädaks, et räägitakse küll kohtunike palkadest, aga seesama kõrgemate riigiteenistujate ameti palkade seadus paneb paika need koefitsiendid, et kui see vabariigi presidendi ametipalga koefitsient on 1,0 ja, ja siis näiteks riigikohtu esimehe ametipalga koefitsient on täpselt sama suur ja sealt edasi tulevad ka kohtunike palgad ja nii edasi, et kui sa selles skeemis midagi muudad, noh, tulid ka ju mitmed Reformierakond välja mõttega, et oi, aga meil on president vajaks küll nagu palgatõusu, aga mis jäeti ütlemata, on see, et kui tõstad presidendi palka, saad sa ise ka selle palgatõusu. Eks seal ilmselt see mõte oligi taga, ma arvan. Muidugi oluline märkida muidugi seda, et praegu ametis olev riigikogu koosseis iseendale palku tõsta ei saa, et tegeletakse järgmise koosseisuga, eks muidugi tegeledes lootuses, et sind tagasi valitakse, on selle teemaga oluline tegeleda. Ja, ja siis märgiline on ka see muuseas, et kui see palgatõus nüüd ka tuleb, siis peaminister ja valitsuse liikmed on sellele samale vanematekogule mõista andnud seda, et nemad enne järgmist riigikogu koosseisu ehk siis selles valitsuses seda palgatõusu ei soovi saada, et noh, see oleks ju tegelikult selline rahva pahameele tekkimise koht, et riigikogu liikmete palk ei tõuse, aga ministritel, presidendil ja nii edasi tõuseks ja küll siis oleks seda kisa ja kära. Siin on üks aspekt veel, mis küll palju ei mõjuta, aga, aga kui riik on võtnud eesmärgiks alandada riigisektori valitsemiskulusid, siis selle plaaniga ta ikkagi pigem jälle kasvab. Ehk siis vastupidiselt eesmärgil ja tõsi jah, see mõju väike. Aga olen ka mina viimase aasta jooksul päris paljudelt Riigikogu liikmetelt kuulnud kurtmist, et see 3400 eurot on siiski vähe, et sellega on keeruline ära elada. Tuleb jälle banaani korjandust teha peavad Maximas hakkama poes käimisel Stockmanni asemel. Ei noh, vot, aga ma eile. Tõenäoliselt ei minul tead, mõne saadiku puhul ikkagi nähes seda, kui palju oma vaba aega isikliku elu ohverdatakse siis ja teades, et see inimene tegelikult ka erasektorisse võiks teenida rohkem, siis ausalt öeldes vahepeal ikkagi pisar ei tule silma, aga ma saan vähemasti aruse kõnetab mind, et rahva esindamine on auasi eelkõige kui inimese jaoks on see tulek eelkõige siis ta vales kohas. Aga vot see on nagu selles mõttes omaette teistsugune vaidlused, et kas riigikogu liige peaks saama töötasu ja nii edasi, et mina arvan, et peaks saama. Peaks külaselt, muidu ta muutub jällegi väga korruptsioonile alti. Just sest Ukrainas oli kunagi terve rida miilitsaid, kes olid valmis töötama ka ilma rahata sest suurem osa rahast nad said ise. Ei, seda ma ei tahtnud kindlasti öelda, et nad ei peaks saama ja, ja ma arvan, et nad peaksid olema suhteliselt hästi tasustatud, aga just nimelt suhteliselt. Kus ei ole sellist tulemustasude süsteemi, et võiks ju ikkagi Falk sõltuda nagu erasektor riskitöö tulemustest ja, ja eriti usinatele, kes on tulemusi näidanud, võiks olla mingisugune, ma ei tea, kuu töötaja preemia. Oi isver, mille järgi see läheks väga keeruliseks, kui ei. See on väga keeruline, et ma arvan, et seda isegi kui 101 eesti tarka erinevatelt elualadelt kokku tuleks, nad ei suudaks seda skeemi küll välja mõelda, mille järgi hakata siis riigikogu liikmed pingeritta seadma ja, ja ütleme, valijate häälte arvu järgi ka seda ei ole teha, sest need ei ole võrreldavad. No see oli väike vinget lihtsalt. Nonii, aga, mis ma nagu öelda tahaks, on see, et kui ajalooliselt oli riigikogu liikme palk neli keskmist kuupalka siis praegu võiks selle vana loogika järgi olla 4800 eurot, aga praegu selle uue süsteemi järgi, mis on nüüd juba pikemat aega kehtinud et see on langenud sellisele kahe koma kaheksale kahe koma üheksale Eesti keskmisele palgale. Päris jabur tegelikult oleks see, kui ühel hetkel riigikogu liikme palk ja keskmine palk peaaegu et võrdsustuks Oleneb suunast. Et arvad, et riigikogu liikmed ei suuda õigel hetkel sellega midagi ette võtta? Ma ei muretse selles osas ma ei muretse, et et ma ei ole nii pessimistlik nagu Jürgen Ligi, et riigikogu liikmed kardavad sellel teemal otsuseid langetada, aga tõsi on see, et see aeg kogu seaduse mõttes magati maha ja eks seepärast, et esmalt, kui meenutada, siis jaanuaris-veebruaris valitsus ju tegeles ja riigikogu tegelesid peamiselt siis uue valitsuse sisseseadmisega ja sellega, kuidas neid igasuguseid maksumuudatusi teha. Ja siis, kui kevadel selle teema juurde peaaegu et mõni mees tahtis tulla, meenus, et sügisel on kohalike omavalitsuste volikogude valimised ja neutraal, mida detailse, erasektoris inimesega, kes õigel ajal oma seatud tööülesannetega hakkama ei saa, kindlasti talle palgatõusu ei antaks. Aga ma ei tea. No ma ikkagi tahaks näha, et, et ka ülejäänud ühiskonna palkadega sama kirglikult tegeldaks Vot, aga üks asi on hästi, et see, kuidas nüüd praegu proovitakse seda teemat lahendada, on ikkagi see nagu pensionide indekseerimine, et kui majandusel läheb hästi, siis tõusevad, et pensionid sotsiaalmaksu laekumise järgi siis ja kui majandusel läheb halvasti, siis pensionite puhul küll pensioneid seaduse järgi madalamaks muuta ei saa. See tagab siis pensionäridele stabiilsuse, aga et nende kõrgemate riigiteenistujate puhul on siis vähemasti kokkulepiti, et see, et kui majandusel läheb halvasti, siis ikkagi palgad saavad ka kahaneda ja, ja see on selles mõttes õiglane, et et erasektoris kindlasti, kui majandusel läheb halvasti. Me mäletame, ütleme suurepäraselt, kuidas 2008 2009 meie palgad erasektoris mina toona töötasin erasektoris kahanesid ikka märkimisväärse kiirusega. Aga siis, mis sellest nädalast mulle veel silma jäi, et hea küll, et siin riigikogu liikmete ja ministrite palgad ja nii edasi, et vaatasin, et on selline uus seltskond, kes rahaga pääseb meediasse selles mõttes, et, et on kolme liiki vallavanemaid ühed need, kes said haldusreformi eduka läbiviimise eest siis preemiat kuni aasta palga. Need olid siis need vallavanemad, kes vabatahtlikult aitasid omavalitsustel ühineda. Siis oli rida selliseid vallavanemaid, kes võitlesid 10 küüne ja varbaga selle vastu Nende valda kellelegagi liidetaks. Nad käisidki riigikohtuni välja, mis õigusriigis on täiesti normaalne tegevus. Aga minu üllatusena ma olen avastanud, et on rida neid kirglikke vallavanemaid, kes õigustasid, aga nüüd nad siis on eduka töö eest saanud ka siis preemiad, kuigi nende tegevusel vallad kaotasid siis liitumistoetuse, kuna sundliidetud omavalitsus seda vabariigilt valitsuselt ei saa. Ja siis oli rida selliseid tegelasi, kes said preemiat. Kuigi nende amet jäi alles, nendel tõsteti palka ja siis kuna hüvitist seaduse järgi maksta ei saanud ja, ja siis lasti vormistada volikogudesse preemjana, et ma soovitan nädala alguses rahvusringhäälingu raadio uudised. See lugu on ka rahvusringhäälinguportaalist leitav, kajastas seda teemat, et see oli see koht küll, kus üle pika aja löön käsi kokku, hüüdsin ohoo. Sõnatult ei saanud aru, et, et see tiraad nüüd lõppes ja Tiiu Aro on näiteks üks nendest, kes juhib Saaremaa ühendvalda nüüd volikogus ja palgatõusuga. Ema sai väga ilusa palgatõusu, aga jah. Ma arvan, et enamik inimestest ei saa isegi aru, mis nende palkade preemiatega nüüd toimus ja loomulikult tõtlesid kõik kohe õigustama, kes selle preemia said, et no aga et võrreldes seal ennast kõrgemapalgalist, aga et nagu et see on ju selle kõrval pihku, et keegi ju ei hakka ütlema, et ma ei vääri seda kuigi. Siin on üks väga kuulus tsitaat sellest nädalast, seda ütleb Tõrva vallavanem Maido Ruusman, kes siis oli üks nendest kolmandasse kategooriasse kuulunud vallajuhtidest, kes ei saanud. Kuna ta jätkas ametis siis hüvitist või preemiat või kompensatsiooni selle eest, et ta oleks lahkunud, kuna tema töökoht jäi alles, aga ta sai siis palgad tõusu 2600-lt eurolt tõusis palk 3100 euroni ja siis kuue kuu preemia volikogu poolt maksti talle ka, et eksiti, tippjuhtide tasud ongi ju erinevad. Et kui me võtame Tero Taskila palga ja võtame minu palga, siis me oleme, siis ma peaks ütlema, et ma olen vähetasustatud, et kui me võtame uue haigekassa esimehe palga, no ka ei ole. See ühe vallakese juht võrdleb ennast tippjuhtidega. Ma arvan, jah, kui maailmas on, ütleme selline 100 või 500 lennundusvaldkonna eksperti kelle palgad ongi ütleme, kosmos, siis vallavanemaid Eestis. Väga raske tõenäoliselt ei ole leida, et igas vallas on neid ikka. Et omaette küsimus on, kes on hea ja kes on halb. Aga jah, et nii ta on, et palkadega meeldib ametnikele poliitikutele tegeleda. Kellele meist ei meeldiks ja, ja alati on. Kui asi puudutab avalikku sektorit, põhjust küsida, et kas asjad on korras või miski on korrast ära, et küsimus on selles, kui juhtimiskvaliteet kannatab, kuna palgad on väikesed, siis ma arvan, see on, see on ka probleem, sellist riiki ka ei ole tarvis. Vallajuhtide palgad ju on peaaegu sama suured kui riigikogu liikmete palgad, mida me siin just põhjalikult lahkasime. Aga see on ju probleem, kui omavalitsuse juhi riigikogu juhi palk, vastutus on ju täiesti täiesti teistsugune. Järelikult ikkagi on midagi pildil valesti. Vastutus on võrreldamatu muidugi, riigikogu liikme vastutus on kuidagi amorfne, eksvallajuhi vastutus on kindlasti palju konkreetsem. No jällegi, kui sa vaatad seda, mida riigikogu liige peab tegema, tema on kogu liige. No see on niipidi, et kui sa tahad olla riigikogu liige, kes ei tee mitte midagi, siis ma arvan, selleks on seal suurepärased võimalused, aga ütleksin ka, et mingisuguses üldisemalt riigi hierarhias riigikogu liige on kõrgemal kui vallajuht, nii et selles mõttes on tõesti mõnede vallajuhtide kosmilised palgad väga võõrastav. Seda enam, et sa Peterist rõhutasid asjaolu, et riigikogu liige on ka staar. Ehk siis staatusega käib kaasas ikkagi ka teatav palganumber. Täpselt me vist jõudsime kokkuleppele. Kasutage. Küll aga on fakt see, et järgmisteks volikogu valimisteks on rahvas ära unustanud millised nende juhida neid preemiaid rõõmsalt tasku toppisid. Jah, nii et mõni hea uudis ikka ka rahva mälu, jah, see on, ma saan aru, et te nüüd kõige valusama koha pihta, aga, aga oh isver. Ma miskipärast arvan, et see palkade teema mingil kujul on selline teema, mis tõusetub ja tõusetub ja kuivik, et varem siis kindlasti nelja aasta pärast, aga no see debatt veel ei ole selles mõttes lõppenud, et siin on tarvis siiski seadust muuta ja parlament hakkab sellega tegelema. Aga ikkagi küsimus parlamendiliikmetele, kust te olite kevadel, kui seadus kohustas teid selle teemaga tegelema? See, et lähenesid kohalike omavalitsuste valimised või teil midagi meenus? Ma arvan, see ei ole piisav vabandus. Aga nüüd räägime ühest Narva kohtumaja kohtunikust, Pille Alaver on siis esimene kohtunik iseseisvuse taastanud Eestis, kes on oma amet dist saanud priiks põhjusel, et ta solvas kohtusse abi otsinud inimest. Juhtum puudutas siis üht naist, kes soovis lahutada moslemist mehega sõlmitud abielu, et pole küll teada, mis kohtunik klaverit ärritas, aga ta ise väidab, et terrorism aga ta küsis siis näiteks kohtusse, kas see naine, kes moslemiga abielu sõlmis, et oli ta seda abielu sõlmides terve mõistuse juures ja kas abielu sõlmiti raha saamise eesmärgil, lisaks ründas ta lahutada soovijat kõrgendatud hääletoonil, ebasündsat kohandid, kohatute väljenditega, et temast sai siis Eestis neljas tagandatud kohtunik, aga esimene, kes käitus kohtualuse suhtes ebasündsalt teised kohtunikud siis on olnud kas hooletud või võtnud tööl napsi, et kaks tükki olid joobeseisundis ja üx jättis menetlustoimingu tegemata. Öelge, kas tegelikult selles mõttes on see selles mõttes ju hea uudis, et see näitab, et süsteem toimib, sest kui mõelda, et ma ei tea kusagil 90.-te lõpus 2000.-te alguses keegi oleks tulnud noh, näiteks uudistetoimetusse rääkinud loo tulin kohtust ja kohtunik sõimas mind seal kasutas mingisuguseid väljendid, küsis mingisuguseid, eriti mõistetavaid küsimusi ja, ja et ma ei tunne ennast hästi, et. Ma arvan, et väga keeruline oleks ju seda selles mõttes tõestada, tõendada ja veenda siis avalikkust, et see nii oli, sest tekkinud oleks sõna sõna vastu olukord, aga selle loo puhul oli väga lihtne, et see kohtumaja esimees algatas siis distsiplinaarmenetluse, selle käigus tuvastati asjaolud ja selguski see, et midagi oli valesti. Et see on ju selles mõttes hästi. Kas meil ei ole siis alati üles kirjutatud sõna-sõnalt kõike seda, mis kohtusaalis toimub, et isegi siis, kui ei ole sellest salvestust, siis sellest on üleskirjutus, et seda saaks ju ikkagi samamoodi üle lugeda ja kontrollida, kes mida kellele ütles? Ma ei tea ka. Ma tean näiteks, et ka riigikogu stenogrammid ei ole tegelikult sõnasõnaliselt seal ikkagi tehakse keelelisi parandusi ja isegi ilustusi, nii et ma eeldan, et see ei ole jahtus ka kohtumajades. Helisalvestus on suhteliselt uudne. Ei selles suhtes küll ma räägin just üleskirjutusest. Aga see ei ole ju kunagi täpne, et kui ja mulle tundub, et siin ei ole üldse küsimus selles, et see kohtunik ei ole ju ka ise vaidlustanud, ta on öelnud, et ta täpselt ei mäleta, mida ta ütles, aga ta ei ole ju päriselt vaidlustanud seda, mida talle süüks pannakse. Aga kui sa tead, et kusagil on olemas salvestist selle kohta, mida sa teinud oled vaata väitma, et see ei olnud seal mina, et see oleks tegelikult väga nor. No seda ma mõtlengi, et tundub, et ta ise saab ka aru, et ta ütles Aga inimene käitus selle järgi, mis me oleme ajakirjandusest lugenud nagu klassikaline koolikiusaja kasutades ära oma võimu, mida kahtlemata kohtunikuamet annab ja, ja lihtsalt vahk vihas afektiseisundis asus siis kohtualust töötlema. No ma ei tea, kes ta nüüd nii oli, tähendab, ma kujutan väga hästi ette, et kui sa oled kohtunike, peadki suure osa oma päevast suhtlema lollpeadega, siis mingi hetk võib see hakata ikka närvidele käima küll. Kas see on siis, kui sa sellise suhtumise võtad, just, ma arvan. Et see selline inimene, kes ei suuda ennast talitseda, see ei sobi Eesti vabariigis kohtuniku ametisse, et noh, tahes-tahtmata see, et ma ei tea, kui sa oled naha- ja suguhaiguste arst ja sulle ei meeldi see, siis tuleb lihtsalt ametit vahetada, mitte midagi teha ei ole, et et hakata seal inimeste veel aasimaid. Kas teie selle probleemi veel saite, et tuleks ikka mõelda, et noh, see on see, et inimesed tulevad abi otsima, et ma arvan, et inimene, kes läheb kohtusse, abielu lahutama? Ega see ei ole selles mõttes selline meeldiv toiming, et muidugi ei ole, süda ei hõiska ja kui veel keegi hakkab sulle epistlit pidama, siis omaette küsimus on see, et võib-olla Ma ei tea, mõningate küsimuste puhul on see, et lihtsalt kohtunik mingisuguste asjaolude veendumiseks veendumuseks või, või siis nende välistamiseks lihtsalt standardselt mingid küsimused peab ära küsima, et noh, mind ka häirib see, et ma olen ajakirjanikuna korduvalt kohtus käinud ja kui küsitakse ikkagi, et kus te elate ja nii edasi, et noh, et toimub isikusamasuse tuvastamine ja nii edasi, et ja mingisugust asjaolude välistamiseks, et mai tea välistada, et see inimene ma ei tea raha eest siis abielu sõlmis noh, võib ju neid küsimusi küsida, aga igasuguseid küsimusi saab küsida väga soliidselt igasuguseid etteheiteid, et noh, ma arvan, kohtunik ei pea olema see moraalijünger kohtusaalis, ta võib küll rääkida ju pätile seda, kuidas ei ole ilus varastada. Aga et mis puudutab selliseid kategooriaid, kus on keeruline hinnanguid anda, et kes on õige mees ja, ja mis rahvusest või ja olema, ma kujutan väga hästi ette ka seda, et kuna tegu on niivõrd isikliku asjana, siis ka seesama naisterahvas võis ennast ka väga puudutatuna tunda ja mine tea, äkki ta ei saanud aru, et kohtunik esitlaski talle küsimusi asjaolude täpsustamiseks ja arvas, et need torgitakse tema eraelu mingisuguseid nüansse, millest ta kellelegi rääkida ei taha? No kohtunik ikka küsis, et kas teid on juba kuskil mingi uus mehike ootamas? Ei ole, ei ole hea. Küsida. Küsida, kas te lahutate sellepärast, et tal keegi teine olemas on, see on ju täiesti asjaolu. Küsimus on sõnavalikus. Aga mis seal kohtul vahet on, selles mõttes, et jagu ongi. Et igal juhul selles mõttes inimlikult inetu teema. Ma veel kord kordan, võib-olla seda esialgset juhtmõtet, et kui Eesti vabariigikohus suudab tagantjärgi sellised episoodid tuvastada, anda neile ka hinnangu, siis au ja kiitus eesti kohtuvõimule, et see näitab seda. Ei olda kusagil elevandiluust tornikeses ja, ja ei aeta oma asju, kui sealhulgas uue kohtuniku võtavad, eks novot palka tuleb palkade juurde tagasi. Aga räägime rahast edasi, tuleval aastal eraldab riik kohalike Bussiliinide dotatsiooniks ligi 13 miljonit eurot lisaraha, senimaani aga pole selge millele peale ühistranspordi, mille peale siis ühistranspordikeskused raha täpselt kasutada võivad ehk kas osa rahast tuleb panna selle alla, et maakonnaliinidel saaks tasuta Ta bussiga sõita või tohib kogu raha kasutada sinise liinivõrgu arendamiseks. Majandusminister Kadri Simsoni sõnul ei saada valitsuse tegevustegevusprogrammist mööda vaadata ja maakonnaliinidel peab bussisõit olema reisija jaoks tasuta. Mitte nii, et ühistranspordikeskused otsustavad ise dotatsiooni kasutamise üle. Räägiks natukene ikkagi ju kaasa, see on juba toonud. Palju segadust Ma püüdsin ise paar kuud tagasi majandusministeeriumist infot saada selle kohta, et millised liinid siis ikka on tasuta ja millised jäävad tasuliseks ja siis mind jooksutati erinevate instantside vahet ja lõpuks oli tulemus ikkagi see, et, et seda ei ole veel teada ja keegi täpselt ette ei kujuta. Kui ma ei eksi, kas mitte peaminister ei rääkinud ka kord vikerraadiost sellest ja ma ei saanud mitte midagi aru? Ei peaminister ütles, et see jääb ühistranspordikeskuste otsustada, kas kehtestatakse tasu või mitte, aga selle loobumist selline taust ongi see, et kui aastaist moodustati praegust valitsuskoalitsiooni, siis noh, oli näha, et Keskerakonna soov maakonnasisene tasuta ühistransport kehtestada oli väga suur, teised koalitsiooni moodustajad sellega nõus ei olnud. Lepiti kokku, et teemaga tegeletakse jooksvalt, edasi leitakse lisaraha ja, ja siis ühel hetkel lepiti kokku, et okei, et kui ühistranspordikeskused otsustavad, siis las nemad kehtestavad tasuta piletihinna või tihendavad liine, teevad midagi muud. Ja nüüd ühel hetkel on avastus see, kus Kadri Simson ütleb, et et kuna mingisuguses töödokumendis ehk siis juriidiliselt, et mitte mingisugust tähendust omavas valitsuse tegevuskavas, see ei ole seadus, ei ole õigustloov akt, selle alusel küll saab kehtestada määruseid ja, ja nii edasi. On kirjas, et see ühistransport, et peab olema tasuta ja, ja siis nii-öelda tema plaan esialgu või ma ei tea, võib-olla ka siiamaani on või oli see, et võiks siis ta ühe ministri määruse vastu võtta mis kehtestaks selleks tasuks null eurot maakonnasisestel bussiliinidel. Et siis ei ole enam ühistranspordikeskustel seda valikuvõimalust, et ma arvan, poliitiliselt on väga suur vahe, et kas selle otsuse langetab ära minister või langetab selle tulevikus ühistranspordikeskus. Sest kui minister langetab midagi ära, siis seda on võimatu muuta, aga kui ühistranspordikeskus jõuab tõdemusele tasuta, pole parim, sest raha eest saab midagi paremini. Ma siiski meenutaks, et praegu juba on see olukord, kus ühistransport maakonnasiseselt on 85 protsendi ulatuses riigi poolt kinni makstud ehk siis 15 protsenti maksab kinni ainult see piletiostja. Ja see on ikka märkimisväärselt juba peaaegu et tasu. No siin tuleb siiski teha oluline vahe, et praegu siin räägi nüüd tasuta ühistranspordis, tegelikult toimub ju busside esiletõstmine, et see on suhteliselt ebaõiglane teiste ühistranspordiliikide suhtes. Mulle tundub, et, Rongi, millised need rongiliikluskohtadesse taksodes sa vist ei räägi, siis ma ei räägi taksodest, aga miks mitte ei võiks siis nagu praami pilet olla ka tasuta, vähemasti praamid ei ole. Maakonnasisesed. Maakonna siseeest ei käi. Meil on tuline õigus, sest kui me võtame näiteks kas või selle haapsalu liini, mida valitsus siis on hakanud kaheksa kilomeetri kaupa ehitamine ja ma ei tea, mis aastaks jõutakse Haapsalusse selle raudteega välja, aga kui need inimesed, kes siis võiks selle rongiga sõita meelitatakse ära bussidesse, siis tekib minul väga lihtne küsimus, et aga milleks seda Haapsalu raudteed siis ehitatakse, et kui inimesed tahavad tasuta bussiga sõita kõhkemale? Fakt on see, et kui sul on valida tasuta bussi ja tasulise rongi vahel ja sa ei ole just riigikogu liige Ja nemad peavad ka hakkama raha lugema, aga siis sa ikkagi valid selle tasuta bussi. No vot ongi, et siin on nii palju selliseid lahtiseid, küsimusi, ühest küljest võiks öelda Maakonnasiseseid, need on ka maakonnaliinide maakondade vahelised liinid, mis ei ole siis suurlinnadevaheliselt, selles asi ongi, et siin on nii palju segadust, siin on väga palju ebavõrdset kohtlemist. Inimesed algul rõõmustasid, et nüüd tuleb tasuta ühistransport, tegelikult ei ole siiani teada, kui palju sellest tuleb ühistranspordist siis tasuta ja, ja miks siis on ainult bussid, need, millest jutt, käib see seejuures, eks ju, rongid on märksa keskkonnarongid, on märksa keskkonnasõbralikum liikumisviis võiks ju pigem ronge siis tasuta võimaldada, et inimesed rohkem rongidega liiguksid. Miks me bussidega õhku saastane? No see on jah, tõesti niivõrd segane, et siin tekib kiusatus juba teha selline radikaalne ettepanek, et lõpetage raudtee ehitus, likvideerib bussiliiklus ja jagage kõigile tasuta autod. Et tõesti, mulle tundub, et siin ei saagi neid asju päriselt, et selgeks vaielda sel lihtsal põhjusel, nagu Merilin praegu ütles, et siin on nii palju ebavõrdset kohtlemist mitte ainult eri transpordiliikide vahel, vaid ka iga transpordiliigi sees. Miks Tallinnast Pärnusse kiirliin ei ole tasuta aga mingi buss, mis igas külavahepeatuses on, eks ma võin isegi aru saada, miks see nii on, aga see on tahes-tahtmata ebavõrdne kohtlemine järgmisel aastal, igatahes see olukord aasta teises pooles, mil see nii-öelda tasuta ühistransport maakonnasisestel liinidel peaks jõustuma. Ma arvan, see on selles mõttes keeruline aeg, et kui vaadata kas või tanklas kütusehinnamuutust, siis see on aastaga. Me mäletame veel ju aega, kus diislit sai osta hinnaga, mis oli alla ühe euro liiter praegu klass, maksab see 1,2 ja nii edasi, ehk siis kütuse hind on tõusnud 20 protsenti ja kahtlemata bussipileti hind on väga otseses seoses kütusehinnast. Ja kui valitsus ütleb, et me tõstame siin kuni 10 protsenti dotatsiooni suurust, siis see ei pruugi katta kõiki neid noh, see see ei tähenda seda, et siis on 10 protsenti võimalik liinikilomeetreid juurde tõsta tekitada või osta. Ja, ja kui inimesed rohkem hakkavad busse kasutama, siis neid bussi on rohkem ka tarvis liinile panna, et tahes-tahtmata see segadus tuleb. Aga kui. Tasuta siiski ei tähenda paremat teenust, seda me oleme siin pealinnaski näinud, aga kui. Probleem, et maainimesed ei pääse maakonnakeskustesse tööle, sest see on liiga kallis kulu, siis ma arvan, selle probleemiga võiks tegeleda, aga mina Eesti vabariigi kodanikuna ei vaja tasuta maakonnasisest ühistransa Martin ma seda asja saaks ilmselt rakendada ka hoopis teistmoodi, et inimesepõhiselt mitte liinipõhiselt. Just Ma olen täiesti nõus inimene, inimesekeskne lähenemine oleks palju targem ja palju tulemus andvama. Aga saate lõpetuseks võib-olla kaks huvitavat teema, Gadget veel, need on sellised remargi korras. Hea meel on selle üle, et ministeeriumide esindajad jõudsid superministeeriumi hoonesse toitlustajale, toitlustajaga kompromissile, palju pahandust tekitanud veiniriiulipaiku kütuse osas. Sa paigutati nüüd siis teise kohta, et see külastajatele vähem silma hakkaks. Et kui tsiteerida sotsiaalministeeriumi kantslerit Marika prisket, siis sisuliselt hakkas kohvikas töötama Vinoteek, mis tekitab kahtlusi sotsiaalministeeriumi prioriteetide kohta. Et nüüd on see teema lahendatud nagu maapoodides, veiniriiul peideti ära, suur probleem lahendati ära. Ma tahaks siiski kuulda ka selle superministeeriumi sisustanud sisedisaineri list argumenti või kas temal ka midagi öelda, et et siis kantsler tuleb nüüd sisekujundusküsimustega tegelema. Me ei ole veel kuulnud ka Sõõrumaa arvamustega feng shui paigast ei läinud. Hoia minu meelest suurepärane suhtekorraldus selles mõttes, et probleemi ennetamiseks püstitati probleem ja see lahend imeväel niimoodi, et avalikkus ütleb, et lahendati ära, et muidu siin oleks nädalaid Hilgutad sellel teemal, et mis need ametnikud seal töö ajal teevad, käivad joomas või. Aga saate lõpetuseks tegelikult, et vaat et nädala kõige tõsisemal teemal. Üks suur probleem. President kuulutas eile lõppenuks, aga tegelikult see paljude inimeste jaoks kestab, sest ID-kaardi turvasertifikaati on tarvis veel väga paljudel sadadel tuhandetel inimestel uuendada. Aga kas te olete hästi lühidalt küsides? Nõus sellega, et see ID-kaardi jama on praeguseks lõppenud ja nüüd hakatakse tagajärgedega tegelema juriidilisel ja ütleme siis analüüsi tasandil või teie olete arvamusel, et see jama veel kestab? Ma ei tea, mul on kaart vahetamata, minu jaoks ei ole see veel alanudki. Minu jaoks ei ole, see ei olnudki, sest mina oleksin pidanud oma sertifikaadid juba enne esimest juulit ära uuendama, mis jäi mul tegemata, nii et ma saan kasutada oma ID-kaart kas siis Eestist lahkumiseks piiripealse dokumendina või siis autoaknalt jää kraapimiseks. Aga kuna ma olen niikuinii mobiilide usku, siis ma ei ole sellest enda jaoks suurt probleemi teinud, aga ma ei ole ka riigi infosüsteemi amet, eriti töötaja, ehk siis mul kindlasti ei ole nii palju infot kui nendel, et tõsimeelselt nüüd väita, kas probleem on seljatatud või ei. No suurem jama läbi, aga ma lugesin, et Eesti väikeettevõtjate assotsiatsioon on väga kriitiline ja ütleb, et nende muredega ei ole üldse arvestatud. Nii, Peeter, meie aeg on tänaseks läbi. Merilin Pärni, Mirko ojakivi, Peeter Helme olid tänases saates nädala pärast rahva teenrid kogunevad taas jõudu, jaksu ja kena novembri jätku.