Järgnev pooltund viib meid muinasjutumaailma muusikas. Kuulame, kuidas on heliloojat kujutanud pöialpoisse, head ja kurja haldjat, käädvust ja teisi imesid. Ilma imeta ei olekski ju muinasjutu kahte osa. Gnoom. See on muidugi kääbus ja papa ja ka see nõid. Kuulete vene helilooja modest mussarkski süüdist. Pildid näituselt. Genoomi loomiseks sai helilooja tõukepildist, mis kujutas puust väikest kõverjalgset pähklipurejat. Mussarski muusikas Se mägede põue. Muinasjutuolevus elustub muusikat armakates, kujundites vilksatab üksiku ärahirmutatud kääbuse salapärane kuju. Näib, et mingid nähtamatud jõud on toonud kääbuse kodusest koopast inimeste juurde. Neid lõbustana kääbus diskleb, oigab raad. Otsed. Jääki haaratuna uuest tundmatust võlujõust. Kaob. Teine pilt Annike kanajalgadel ehk taba jaga kentsakad nõida iseloomustavad fantastilised kujundid. Siin puudub laul, kus on jällegi järsud hüpped, pisin hõiked, isegi ulgumine. Muusikas kõlavad nõia pisut õudsed hääled, kui ta tuule ulgumist ja okste raginat saatel luua seljas metsas ringi kihutab. Nõukogude helilooja Sergei Prokofjevi hea haldja muusika balletist Tuhkatriinuhaldjas viib Tuhkatriinu muinasjutu võluriiki. Mäletate, muinasjutus toob haldja võlukepp Tuhkatriinu uhked riided, et temagi saaks kuningalossi ballile minna. Vene helilooja Rimski Kossakovi ooperist Muinasjutt Tsaar Saltaan ist. See on teile tuttav Aleksander Puškini muinasET kuulane kolme imemuusikat. Esimene ime Norav, kes kuldpähkleid krõbistada. Orava muusikalise iseloomustuse on andnud juba Puškin. Kõrge kuusk on lossihoovis, orav vaatab kuuse alt puret pähkleid usinalt siia, koorte kuldsed killud sinna, smaragdtuumad pillub rõõmsalt pähkleid, praksutad ise laulu, laksutab. Teine imemerest tõuseb vana pealik Tšernomaar ja 33 vägilast. See muusika on hoopis teistsugune, mehine, marsitaoline, sõjakas meloodia, mille taustaks olevas saates kostab marulise lainete murru ähvardav nöörin. Kolmas ime pajatab sellest, et üksikul saarel keset merd elab imekaunis luik, Saaritar, kelle sarnast polevat kogu maailmas. Siin on muusikas kõik salapärane ja piirastuslikult kaunis. Lapsepõlve heade haldjate ja moondumiste maailma kannavad meid ka prantsuse helilooja moristravelli haneema. Muinasjutud prantsuse kombe järgi nimetatakse hanemaks lastele muinaslugusid vajatavat hoidjat. Ravellile olid selleks seitsmeteistkümnenda 18. sajandi oivalised muinasjutuvestjad, PRO printside pomaant ja teised. PRO muinasjutud, Punamütsike pöialpoiss uinuv kaunitar. Saabastega kass ja teised on tuttavad igale kuulajale. Ravili tsüklist hanema. Kuulame lugu pöialpoisist, kes poetab maha leiva rahase, et leida hiljem kodutee. Kuid tulevad linnud ja nokivad kõike ära. Muusikas on iseloomulikud ekslevad pöialpoisi kaugenevad sammud. Teisena Ravellid tsüklist hanema kõlab kaunitari vestluskoletisega. Oma armastusega võidab kaunitar nõiduse ja koletisest saab uhke prints. Muusikas on see edasi antud bassihäälse koletise ja elegantse iluduse valsi vormis kahekõnes. Mis lõpetaja poolest moondavate akordidega.