Tere eetris anportaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tehnoloogiasse tehtud investeeringute ja president Trumpi toetamisega kuulsaks saanud pidartiil võrdles Stanfordi ülikoolis toimunud vestluses tehisintellektikommunistiga jutuajamises lingteni asutaja võid Hoffmanni ka triivis teema kohta, milles stiilis mustas krüptoraha maailmainstinktina liikuda libertaarse detsentraliseerimise poole. Tegemist pole sõnapeaga. Ja jutt ei käi liberaalsest liikumisest eesti keeles sõna puudub ja seda asendab siis seletus. Libert. Ta usub inimeste vabasse tahtesse ja soovib, et riigil oleks asjade korraldamises minimaalne roll. Seda vaadet esindavat paljud parempoolsed ameeriklased, kellele meeldivad võimalikult vähesed regulatsioonid, õigus relvi kanda, madalad maksud, tugev sõjavägi ja jõuline rahvuslus. President Trump käib just enam-vähem mööda seda joont. Aga ka vasakpoolsed võivad olla libertaarlased, kuid nende puhul väljendub see pigem anarhismina ideoloogiana, mis õigustab vabatahtlikku enesemääratlust, riigita ühiskonda ja autoriteedi puudumist. Bitcoin ja enamus krüptorahast sobibki rohkem just kokku vasakpoolsel libertaarlusega. Krüptoraha loomise üheks motivaatoriks oli ju protest korrumpeerunud valitsuste ja keskpankade vastu. Mitmes kohas välja hüütud ideeks oli riikide ja raha võimu autoriteedi nõrgestamine aktiivse tegevuse, antud juhul siis võimsa tehnoloogia arendamise läbi. Selles on palju ühiseid jooni anahhistidega. Aga kelle ajalugu süsteemi hävitamise pürgimastes on olnud pigem agressiivsem, süütamist, õhkimiste lõhkumist ning muude vähem nutikate meetmest Ta näol. Kõrvutuseks iseloomustatakse aga bitcoini rahumeelse ja pehme anarhiana lähedaseks liikumiseks sambel krüpto anarhia, mis püüab kõiksuguste tegevustega seotud info krüpteerimise teel süsteemi kontrolli eest varjuda. Ta võib põgeneda. Süsteemi lammutamise, idealistlik ja ideoloogiliste eesmärkide asemel äratas aga Pythoni inimestes rohkem ahnuse instinkte mis omakorda meelitasid mängu panku ja pankureid ning riike ja riigiametnike. Ja mille tulemusel asuti bitcoine koos. Sõsar krüptomüntidega taga kiusama ja reguleerima. Iseenesest sõnana ju anarhistlikule liiklusele. Aga kas on ikka nii? Sest üha enam paistab, et riigik kallistavad ja musitavad krüpto anarhia anahhismiga seotud osa hingetuks suhtudes selle alustehnoloogiasse kui riigikorralduseks sobivasse, innovaatiliste lahendusse. Näiteks kavandab USA Arizona osariik seadustada, et maksud võib tasuda. Kainedes Microsoft plaanib rakendada plokiahela tehnoloogiat kasutajate tuvastamiseks. Eestil on omad plaanid ja nii edasi. Pidev Tšiili tehisintellekti ja kommunismiteemaga jätkates esitas investor tehisintellekti tsentraliseerimise pürgimuste näitena sisuliselt asetustasele. Kontrastiks siis detsentraliseerimist pürgimustega krüptorahale. Lisas pakutud näite ümber sõnastusena. Et noh, kui soovite, siis krüpto libertarlane. Ja tehisintellekt on kommunist ning lisas, et põhjus, miks räniorus räägitakse vaid sellest esimesest ehk krüptoteemast aga mitte kommunismi ohust tulenevat ränioru vasakpoolsest kalutatusest. Noh, võib-olla antiilil õigus, et tehisintellekt tsentraliseeritud võimu. Sama mõte võib välja lugeda ka Venemaa president Putini arvamusest. Sellest, kes saavutab tehisintellektisfääris liidrirolli, saab maailma valitseja. Hiina reedab sama soovi tegude kaudu panustades tehisintellekti valdkonna arengusse rekordilisi summasid. Samal ajal demokraatia kantsiks peetavas USA-s on selle tegevusele riigipoolne rahastus. Külmutatud ja tehisintellekti arendus on rajatud eraettevõtlusele. Kuid siingi võib märgata, kuidas edu muudab nemadki üha domineeriva mõtteks. Võimu Dentraliseerivateks. Kuid kommunism pole ju vaid keskendatud võim. Selle ideoloogia järgi puuduks eraomand, kõik kuuluks kõigile ja tootmisvahendid oleks samuti rahva ühisomand. Kommunismist puuduksid sotsiaalsed klassid, kunagi. Oleksid võrdsed ning nende argised tarvidused rahuldatakse vastavalt vajadusele. Seega poleks vaja ka raha. Ja lõbuks haistuks kogu riigi parat. Võim kuuluks töölistele. Aga tehisintellekt ei saa ju olla kommunist, sest see kaotaks töölisklassi asendades need töötute klassiga, kes enam ei saagi aru mitte millestki. Sega bitterdil ikkagi eksib. Ja tehisintellekt iseloomustamiseks peab vist välja mõtlema täiesti uue ideoloogilise kategooria.