EKG mu käes on praegu üks väga armas raamat. Haava paistiku Klaabu ja algakse gloobulu, kuni. On vaikne. Kuskilt kaugusest hakkab kostma mingi fantastiline heli. Langev veetilk, millest moodustub pisitillukene muna. Munasest kostab kopsimist. Munale tekivad praod ja see puruneb. Nähtavale ilmub veel väiksem muna, mida trummeldavad kaks pisitillukest rusikat. Viivu pärast puruneb ka teine muna. Muna kõrvalt hüppavad püsti väikesed jalad. Sa oled kooretükkide vahelt välja. Siis tehtavad käed kolmanda kõige pisema muna ning püüavad seda üle annetud hüplevatele jalgadel asetada. Viimaks õnnestubki. Rusikas käed hõõruvad silmi. Ja pikkade. Ütlesin, et ega silmad avanevad ning uudistavad hämmastunud ümbritsevat loodust. Jah ja siig algakid, Klaabu avastusretk, algavad seiklused. Klaabu oskab lennata, aga mõtte oskab ka lennata. 24. oktoober on üks tähtis päev teie ja Klaabu elus. Ja see tuli täitsa juhuslikult mulle meelde, ma kaua aega ei ole neid paberilehti vaadanud, aga paar aastat tagasi, kui ma Klaabu juhtumused selle raamatu tegin, siis ma vaatasin ja mul jäi meelde, et oktoobrikuu oktoobri keskpaik 1009 75. Ja nüüd on muidugi, otsisin paberite hulgast selle, et kas tõesti on need niisugune kokkusattumus, et don Klaabu sünnipäev. Ja siin on esimesed visandid, mis ma Klaabust tegin. Sündis 24. oktoobril 1009 75. No lihtsalt fantastiline. Ma ei oska praegu öelda, kuidas see välja on tulnud, sellepärast et kokku ei olnud enam üldse rääkinud. Aga vaadake, kuidas need asjad teinekord kokku satuvad. Jah, Klaabu sünnipäev. No ilmselt Klaabu saatis meile signaale või vähemalt mulle pidid Klaabu need signaalid saatma, ju ta siis tahtis, et teda just ta sünnipäeval meelde tuletatakse. Jah, Klaabu võib tõesti signaale saata, sellepärast et tal on kringlid, kringlit saab kõike teha, kuidas ta sündis, oli niimoodi, et ma illustreerisin tähekeses igasuguseid laste asju. Ja peatoimetaja tegi mulle ettepanekut, mõtleksin välja ühe lastekuju, mida lastel on ise kerge valmistada. Et ta oleks fantastiliste võimetega, aga mitte mingil juhul sarnane ükskõik missuguse lasteajakirjanduses või kirjanduses juba avaldatud kujuga või baasiga, nagu öeldakse, noh, see on väga raske ülesanne, muidugi ma arvan, ja siis mul tuli alguses oigas kaltsunukud ja nööpidega silmade kõik tulid, aga ma ei joonistunud mitte mingisugust päkapikk ega mitte midagi üles. Ja üks õhtul, noh, täpselt ikka see 24, oktoober 1009 75 sõitsime taksoga mustamäelt laulupeo tänaval, kus ma elasin ja taksopeatus valgusfoori ees on nii selgelt meeles, et ma mõtlesin, et, et, et kõige lihtsam on ju muna. See on isegi niisugune väikselt filosoofiline lähenemine asjale, et muna ei pruugi lastel teha. Tee mõlemis ots, auk, ime või puhu tühjaks. Ja sinna võib ju silmad joonistada või ükskõik mis. Ja teeme siis plastiliinist jalad alla, käed ja muidugi niuksed katses Arvekesed ka mis võivadki olla nende fantastiliste igasuguste müstiliste ilmingute väljenduseks, nagu öeldakse. Ja nagu ma koju sõitsin, jõudsin, võtsin kohe paberi ja pliiatsi ja joonistasin nii kiiresti üles, kui ma sain kõik need mõtted, et, et siiski meelest ära läheks. Tellisin muna ja, ja tegin munast kohe niisuguse Klaabu, panin talle Vatmanist välja lõigatud silmad ja siis harjast lõikasin harjased välja, kleepisin, tahan, et ripsmed ka ja antsu joonistasin siis plastiliinist jalad, vajutasin sissekirjutuslaua plaadi peale kinni ja need sarved siis olid punased, aga teised kehaosad olid oranzid ja minu kahe poole aastane poeg Anno tuli siis sinna ja näitas näpuga, ütles, et mis krimblid, need on Nendes Arveksite peale ja ja ma mõtlesin, et kirjutame üles grindida ka, et hirmus keeruline sõna, vaevalt et ma ütlen seal toimetuses, kui see kuju oleks vastuvõetav olnud. Aga ma pärast ütlesin, viisin toimetusse järgmine päev ja oligi niimoodi, et need jäidki krimbliteks siiamaani ja nendega tuleb kõiki asju teha, lennata nagu rakett ja nagu helikopter ja võivad vihmavarjud olla, võivad absoluutselt kõikide maa sisse puurida augud ja nendega ta võib proovida, poiss valetab, võid, tüdruk räägib õigust lapse peale, suunab kringlid ja ütleme vastu rinda, jah, nendega ta võid fantastilisi asju teha, mida ma ei ole kaugeltki kõike veel filmides või, või nendes raamatutes, mis need välja on tulnud, ei ole ehitanud. Ongi teil siin laual olid esimesed pildid. Nojah, siin on plaabul kaunis kurisuu ka paaris kohas, kuigi neid tegelikult nendes raamatutes, noh nii on välja tulnud, et, et kurja suut tal ei olegi olnud tallanud gene, mõtlik ja, ja naera, võtab ja ülemeelik ja kõik nii edasi, aga tigedust, kurjust tema, sest tegelikult ei ole, aga siin on esialgsed joonistused ja, ja siin ma proovisin kõik emotsioonid muidugi kohe kirja panna. Aga kuidas ta nime says? Vaat nime sai niimoodi, et mulle öeldi nimi ära, nimi oli niimoodi, et pioneeripeatoimetaja oli Lembit rattus ja tema kahe või kahe ja poole aastane tütar oli juhuslikult öelnud sõna Klaabu ja see nimi siis jõudis minuni. Ja, ja kui siis see makett, mille ma valmis tegin, näidati siis sellele väiksele tüdruk sele, siis ta ütles kohe, et see ongi Klaabu ja vot siis kõik ongi korras, tähendab oligi Klaabu. Nii et. Kaks väikest last, üks andis nime ja, ja teine ütles, et tal on krimlid ka. Täiendas ja, ja ega mina ei teadnudki, et see niimoodi need läheb, sellepärast et, et sellest pidid kirjutama ju, nagu mulle öeldi, et ükskõik, kes tahab, siis Klaabu sellepärast pidigi olema hea, et ta paneks lapsed lugema ja vaatama kolhoosipõllul ja, ja klassitoast edasi. Jaan Rannap siis kirjutaski neid jutte ja väga-väga hästi ilusti kirjutas. Minu leib oli siis jälle illustreerimine. Nii aga siis hakkas Klaabu täitsa oma iseseisvat elu elama. No iseseisev oli niimoodi, et ikka jälle minu poeg Hanno ütles, et miks filmi ei ole. Ma tõepoolest mõtlesin, et film võiks ka olla. Aga siis üks filmifestival oli voo visioon, võtsin sellest osa ja siis meid jaotati seal gruppideks ja väiksed kolme inimesed, grupid pidid siis lastega kohtuma kinodes ja mujal ja igaüks pidi siis midagi joonistama või nii samat esinema. Vot manni leht oli suure tahvli peal seal kinoekraani kõrval ja siis mul oli väga lihtne joonistada Klaabud, aga siis ukrainlanna, kes meid seal juhtis ühest kohast teise, tema kohe teadvustas suure auditooriumi ees, et vot, et järgmisena teeb paistik sellest filmi. Noh, ma ütlesin, et ma ei ole mõelnud eriti, aga aga tuli välja, et siis tegime esimese, tegingi selle Klaabu ja siis tegin Klaabu nipi ja tige kala mis tuleb neid nähtavasti kahviks, raamat nüüd teine raamat, Klaabu juhtumused, nojah, ja siis kolmas film oli siis Klaabu kosmoses. Minule meeldib teda joonistada ja, ja ta on mulle nii lähedaseks saanud, et ma tunnen tema iseloomu kohe nii väga hästi ja muidugi oli ka nii, et kui ma esimese filmi tegin, siis juba filmi lõpus tuli veel üks hüppaas juurde. Niisugune elukas, selle nimi on nipi. Ja, ja selle nipi ma mõtlesin välja hiljem natukene, kuid laabuvad ka see tuli, mul sõitsin Rakveresse ja siis rongist tuli mul see inimeste jalgadega ja londikestega elukas, tema muidugi võib ka lennata, aga tema lendab ainult lonti keerutades. Aga Klaabu võib kringlitega keerutades ja sealt sädemeid välja pildudes lendude rakett ja vibreerib üldse klapolkonna unikaalsem kuju, tegelikult. Nipiga kohtus Klaabu mere ääres. Klaabu jooksid mere äärde ning peatub otse lainepiiril. Vahused lained puudutavad tema varbaid. Klaabu saab julgust ja paterdad vees siis hüppate sügavamale, kuid vahune laine tõstab ta harjale ning kannab randa tagasi. Häkkine Klaabu laine nägedel suusatavat imelikku londiga olendit. Ta tõuseb laineharjalt lendu ja laskub londi pööreldis Klaabu kõrvale. Imelikku Volend teeb mõned trikid, tõstab siis londi. Vilistab pool fraasi muusikat. Klaabu teeb rõõmsalt paar hüpet, ajab huuled torru ja vilistab muusikalise fraasi teise poole. Rõõmsas äratundmises annavad teineteisele käe. Imelik olend, sõnab nipi. Ja Klaabu vastab naerdes. Kla. Klaabu ja nippi tõusevad lendu ning kaovad sillerdava mere alalisel kohal sõudetesse pilvedesse. Kui nüüd teeks ühe mõttelennu tagasi sellesse aega, kui teil hakkas sõpruspliiatsitega See aeg on nagu peaaegu kõik tavatsevad ütelda, kelle käest niimoodi küsitakse, et, et nemad ei teagi üldse, millal see hakkas. Ja mina ütlen ka, et mina mäletan küll niimoodi. Ma sirgeldasin lapsena, nagu näete, on kõik lapsed. Ja koolis olid mul vihikute servad ja raamatut kõik kah kraega jalgu täis, nagu ema ütles. Aga neid oli muidugi kui paljudel teistel. Ja mina ei mõelnud üldse minust kunstnik saab jah, ma ei olnud kunagi selle peale, sest ma arvasin, et see on jube lihtne, pole mingi töö. Ja ma kaua aega tegin teist tööd hoopis. Mind huvitas väga raadioelektroonika. Sellepärast siis on ka niisugused fantastilised kringlid ja veel muud asjad teie filmides ikka. Jah, ma olin päris fanaatik, aga siis kuidagi libisesin algus karikatuurile ja sealt igast raamatut illustreerimiseni ja siis sattusin filmi ja hakkasin siin pilte maalima ja muid asju tegema, nii et noh, ega inimene ei tea alguses, kuhu ta sattuda võib. Ma teen neid asju, mis mul kõige vähema vaevaga tuleb, sest ma olen tõesti äärmiselt laisk. Lapsed ärge neid uskuge seda sugugi, sest et ega niisama ei tuleilmas mitte midagi ka siingi minu ümber, kui ma siin oma Bastika juures olen, palju pilte ja värvid ja pintslid ootamas, et saaks aga midagi jälle tegema hakata, aga ilmselt on nii, et mõtted ei mahu enam enda sisse ära ja siis peab kusagile panema. Jah, täpselt niimoodi, mina ei pea kunagi ennast sundima midagi tegema, tähendab joonistust või ütleme, stsenaariumit kirjutama. Aga just vastupidi oleks võib-olla hoopis õnnelikum, kui ma oleks ainult filmi režissööri aka nõuaksin teiste käest igast joonistusi asju niimoodi ja, ja siis ma saaksin pühenduda hoopis kitsamale ütleme, teele ei taha öelda alale või niimoodi teele sellepärast et, et siis võivad asjad paremini välja tulla, kui, kui keskenduda ka praegu on niimoodi, et nii palju igast mõtted ja, ja asju, nii et kogu aeg kisub ühele poole ja teisele poole ja ja see on, no ühest küljest on. Ta on ikka väga hea, et looduse poolt on niimoodi antud või, või kui tahate, siis jumala poolt, see on õigem veel. Aga öeldakse, et kui inimesel on antud, siis tal tuleb ka niimoodi noh, elus käia. Tuleb niimoodi käia ja seda tööd teha, milleks tal on anne antud. Aga mis ma nüüd laiskuses raskusest rääkisin või, või kergus ja see on niimoodi, et kui raha teenimise eesmärgil tööd teha, siis on vist kõik asjad rasked. Aga kui nii samati teha, mis sulle meeldib ka kõige raskemat tööd, noh, ma ütlen neid juba kõige raskemat tööd sisse paistab täitsa kerge eriti teistele kõrvaldada. Ja nii peabki tegema, sellepärast et tõepoolest, mida mõnusam töö on, seda kergemini ta jah, kõrvaltvaatajatele see tulemust nagu paistab, see on isegi hea, mina ei armasta nisust läbi higi, kõik on näha, need jupatsid ja otsad ja nii edasi, et hirmus lihvimine. Esimene film oli teil pliiatsit ja see oli esimene režissööri katsetus. Värvipliiatsid 1973. Tuletame lastele meelde. Kindlasti paljud pole seda näinudki. See oli niimoodi, et stsenaariumi kirjutas Toomas Kall, teile nähtavasti kah tuntud nimi, stsenaarium oli konkurss, stsenaarium ja oli ainukene töö, mis mulle siis tegelikult meeldis, tuli väga multipärane ja tuligi niimoodi välja, et sellega ma saingi režissööriks. Punane sinine ja kollane pliiats ehitavad maailma ja siis pisikene mustjupp pöörika segab neid sellepärast, et maailm koosneb kahest poolest. Üks selle väljendus ja muidugi mees ja naine, aga teine võib-olla kurjuse headus, nii et üks ei saa üheta teineteiseta läbi ja võib-olla isegi oleks väga igav elada siin maa peal kui seda ei oleks, võib-olla mõnes teises kohas on väga hea elada, kui ainult headus oleks pingutamist, kuskile praegu ikka ei kanna. Ja vot see pisikene must pliiats siis segas oma sodimisega neid värvipliiatsid, värvipliiatsid joonistasid, sinine joonitas mere ja kollane joonistas päikese ja punane vihmavarju näiteks ja vaiba maha ja siis nad hakkasid seal päevitama, aga must joonistas kohe vihmapilved sinna ette ja siis ütles hüppenööriga, seal seal pilvepealsel tekkisid augud sisse, hakkas vihma sadama ja värvipliiatsid joonistasid jälle vihmavarju ja ja siis must pliiats joonistas otsekohe öötaevasse, tegi selle kõik väga mustaks. No lõppude lõpuks oli niimoodi, et pliiats murdis oma oma, söö ära, kukkus ülevalt alla ja aga siis teised värvipliiatsid siiski ikkagi andsid talle andeks kõik ta pahad teod ja aga, ega must pliiats eriti ümber ei kasvanud ka, mis mulle muidugi pahaks pandi, kui Moskvas mu film vastu võeti, see ikka ei ole õige asi, et seepärast, et must pliiats läks selle üles päikse peale, joonistas talle silmad, nina ja suud suhteliselt koleda, aga muidugi minu meelest ilusa lapseliku. Siis need ametnikud tahtsid, et ma selle filmi lõppu veel veel ümber teeksin. Aga lõppude lõpuks läks kõik hästi, nii et see suhteliselt kole lõpp võeti ikka vastu ja ja minul ka hea meel, mina lugesin seda ikka optimistlikuks, seepärast, et elu ongi mitmekülgne, natukene aja natukene halb ja kole lugu oleks küll, musta värdilt silmast poleks jah, muidugi oleks väga hull, sellepärast et must ja valge on niisugused värvid mis eraldavad igasuguseid teisi värve, näiteks kui mõned värvid kokku ei klapi hästi, siis võib sinna musta vahele teha. Joone juba klapib väga hästi, eks ole, proovige, proovige teha, pange mõned värvid kokku, mis teile ei meeldi. Ma ei hakka neid varem, ütleme ühele meeldivad ühelt teisele teised ja siis tõmmake must joon vahele ja vaadake, mis siis välja tuleb. Kui palju peab neid pilte joonistama, et üks pisikene Kümneminutiline film näiteks valmis saaks? Seda võib ilusti jah öelda, muidugi näidata on parem, aga, aga praegu on ainult mikrofoni ja see ka on seepärast, et ega see väga ammu ei olnud, kui mikrofoni raadiot üldse ei olnudki. Ja ma ütlen, et kümneminutise filmi tegemiseks on vaja 8000-st kuni 20000 puhta ilusa pildini aga kui seal taga ei ole ilusat mõtet, siis on selle töö tegemine ilmaasjata. Ega piltide joonistamine isenesest veel huvitavat tulemust ei anna, peab olema algus, huvitav mõte, peab väga palju mõtlema, et selle kõik ilusaks huvitavaks vormiks lihvida, et teile lapsed oleks ja vaadata, vaadata nii, et tunduks nagu kõik on päris. Ja kui rääkida Moltiblikatsioonist, siis võibki niimoodi öelda, et, et see on üks valetamise kunst. Ega ma ei kutsu üles muidugi valetav, aga see on niimoodi, et õieti ja ilusasti valetada, sellepärast et seal on ju kõik välja mõeldud ja isegi liigutused, mida need multiplikaator peab väga täpselt teadma, kuidas need süsteemid ja loodus muidugi toimib, aga niimoodi, et kui ma täpselt matkime elus inimest, lindu või kedagi või midagi muud siis ei olegi huvitav, natukene valetama ka mõnes kohas väga palju valetama, et asi huvitamaks saaks. Aga see on niisugune vale, mida tohib. See ei ole halb vale, sellepärast et see on ju huvitavuse ja meelehead tegemise nimel. Näiteks Eno raual on väga ja väga huvitavat raamatut naksi Trallidest. Ja neid on kaheksa aastat juba möödas, kui ma seda filmiseeriat hakkasin tegema. Praegu juba saab valmis nendest täis Mentraažine film. Ja need naksitrallid on mulle ka väga lähedased, ma tean täpselt, kuidas nad käituvad ükskõik missuguses olukorras. Ise mängin ma muidugi kõige meelsamini kingpoolt, seepärast et minul on ka teinekord niisugune iseloom, et Mackelgin ja teen ennast tähtsaks ja siis nagu pisikesel lapsel. Muidugi halb küll öelda, et tuju muutub väga halvast, kuni väga heani natukese ajaga ja siis inimestega niimoodi raske tööta, aga aga midagi pole parata, olen püüdnud sellest jagu saada, aga mõnikord saan ka sammalhabe muhv ja need on ääretult sümpaatsed olevused. Ja nemad neid muidugi on minu loomingus ka konkureerinud selle Klaabu ja nipiga. Ja isegi võiks niimoodi teha, et filmis ütleme, kui naksitrallid on, siis Klaabu vaatab kuskilt puu tagant välja või sammub käsikäes selle nipiga üle tee kuskilt. Tähendab, mul on niisugune mõte olnud, aga ei ole seda, nagu öeldakse, veel ellu viinud. Aga kui mul palutakse raamatusse midagi kirjutada või lapsed oma gladedes, siis ma teen alati Klaabu ja nii palju, kui ma välismaal olen käinud ja seal on mulle neid neid ette pannud raamatuid, maika joonistan Klaabu sellepärast, et see on väga lihtne ja neist baasid mul pole tõesti kuskil näinud, kuigi see on nii lihtne, et, et selle peale ei ole mitte mingi kunst tulla. Ja neist ümmargusi asju on ju ka olemas, aga niuksed kringlid on ja et neil just niisugune ilme on ja ja neist poosid seepärast, et Klaabu on alati üks käsipuu seas. Aga mis ma veel tahan ütelda, et lapsed on väga palju Klaabud joonistunud, ennem oli niimoodi, et mulle toodi kohe-kohe patakate kaupa, kuidas lapsed klassis joonistad Klaabud filmide järgi muidugi. Ja siis paljud olid joonistatud ninaga. Klaabu siiski nina ei ole, aga kui on tarvis, ta tekib, Klaabu võib kõiki aga igale poole enam Klaabu joonistanud ja teinekord kirjutan mõne kirja. Ja siis ütlen, ele tervitab Klaabu ja Klaabu on Klaabu ja, ja minule ta väga meeldib. Väga meeldib. Klaabu nina lugu on niisugune. Klaabu seisab lille õiel käsi päikesevarjuks silmade kohal ning uurib ümbrust. Järsku Klaabu kangestub. Miski on nagu korrast ära. Klaabu kummardub ja uurib keskendunult lilleõit. Ta suu kohale tekib väike muhk, mis kiiresti nina. Kasvab lill, millel Klaabu seisab. Lõhna lõhnab imehästi. Klaabu oskab lennata, aga Keile vist üldse lendamine meeldib? Jah, lendamine meeldib küll. Isegi üks film on lend, mis ma olen teinud isegi võib öelda, kaks. Esimene oli siis, kui ma Rein Raamat olin. Kunstnik-lavastaja filmis lendi, see oli 73 ja neid hiljuti ma tegin veel kah lend. Aga ikka jah. Mulle meeldib lennata, mõnikord ma lendan unes ka. Ja mitte kätega vehkides, aga ma pean väga hästi tasakaalu pidama niimoodi, et ma nagu planeerin või liuglev. Ja ma pean keha väga horisontaalselt pidama, kui see kaalub, kas ette või tahapoole, ma võin alla kukkuda. Ja, ja mul on väga hästi meeles, kuidas ma, ma lendan, on väga mõnus, aga tuleb hoiduda, jahet tasakaal ei kaoks, siis võib kukkuda omale mõnikord kukkunud ka. Aga ma ei mäleta, mis lõpptulemus oli sellel kukkumisel tegelikult. Kõige rohkem lendab tõesti meie mõte. Seda ei teagi kuhu ja kui kiiresti ja ja kui kaugele. Ja tegelikult on ju niisugune asi, et targemad inimesed ütlevad ja nagu on uuritud, et mõte võib olla üheaegselt mitte mingisuguse ajalise distantsita või vaheajata võib olla väga paljudes ruumi punktides. Ja mina usun seda ka. Et see nii on. Ja täna mõtles siis Klaabu ka niimoodi välja, et ma peaksin kokku saime ja, ja lastega juttu ajama ja midagi pole parata, tema tuleb ikka kogu aeg oma kringlitega siia vahele. Ja, ja kes seda teab, nüüd tõesti, missuguseid nippe ja trikke ta tulevikus ette võtab. Aga nüüd tuleb mulle meelde, et Kessu ja Tripp Ja siin on küll niimoodi, et kui nipi teeb igasuguseid nippe, siis siis Kessu ja Tripp võivad teha trikke ja siin on Robert Vaidla oma väga huvitavate lugudega. Muidugi ja minul oli siis au need illustreerida ja tegid, gaasin hirmsasti nalja ja krimlede, neil ei ole aga tripilise torumüts ja ülespidi keeratud või rõngasse keeratud varvastega tuhvlid ja krokodillid ja, ja mis siin kõik on, nii et noh, karu tuleb televiisorist välja. Ja Robert Vaidla raamatus on siin igasuguseid huvitavaid situatsioone, mida oli minul ja väga mõnus illustreerida tänu Robert vaidle fantaasiale muidugi. Ja mina olen brit, ma olen ma. Aga mina olen alati vaeva. Filmi tegemine ja raamatu illustreerimine, need on ilusasti teineteisel kõrvale mahtunud ja piltide maalimine veel siia juurde ja stsenaariumite kirjutamine. Nojah, stsenaariumite kirjutamine küll, tõid, lapsed huvitab, siis pean ütlema, et see on üks väga suur ja pikaajaline töö tähendab niimoodi, et ma kirjutan stsenaariumide, mõtlen läbi väga kaua aega, mitu aastat tegelikult niimoodi sisalasten filmi valmis, sest et kõik peab väga täpselt olema välja mõeldud. Aga siis jah, vahepeal on hea, et ma saan igasuguseid raamatuid siin illustreerida ja tükk aega muidugi võitlesin jälle selle vastu, et need õlivärvid mu peal ei tungiks. Noh, selles mõttes, et siis tuleb jälle üks kõrvalala juurde, aga ma tahan ühte asja teha ja võimalikult hästi ja nüüd siis jälle niimoodi, et ma ei saa ju kõik ühtemoodi hästi teha, aga neid siis ma ei ole enam neid pilt ära visanud, ennem mulle mitu korda ära visanud pintslid ja kõik isegi kinkisin ära ja pildid viskasin minema. Neid enam ei viska, seepärast, et ma olen aru saanud, et et ma endast selles suunas jagu ei saa ja eks ma siis allun sellele, et ma neid pilte gaasis teen siis, nagu öeldakse, õlivärviga. Rääkisime lendamisest. Siin võib öelda, et suurem osa minu maalide tegelasi on kah linnud. Et nemad muidugi lendavad. Ma arvan, et ega lastelegi pole vist muud soovida kui head mõttelendu ja ja et need lennud oleksid hästi põnevad ja Ja lapsed teile, ma soovin head mõttelendu seepärast, et see on kõige alus ju. Kui mõtlete hästi, siis teil läheb nägu ilusaks, mõtete halvasti ja kurjasti siis nägu läheb teil jälle väga koledaks ja ja kui te kaua aega mõtete halvasti, siis aga keha koledaks minema, tead ka ja muidugi teod veel sinna samuti. Et mõtlemine on tegelikult üks väga tähtis tegevus. Mõtelge värgi ja kui mõte lendab teie pooli Tähendab kinni püüda mitte lasta mööda lennata. Jaa, krimblid tuleb kohe harali sirutada ja mõte kohe plaksti kinni võtta ja mida rohkem, seda parem jah, et taga varaskajaks.