Talgupäevil sündis Läti pealinnas Riias kolme venna esimene ühislaul pandi alus ühele uuele traditsioonile balti vabariikide poistekooride kokkutulekule. Mõtteid ja muljeid sellelt kokkutulekult meenutavad Jaan Tombi nimelise kultuurihoone lastesektori juhataja Linda Teder, poistekoorijuht Uno Järvela, vabariiklik õpetajate täiendusinstituudi muusikalise kasvatuse kabineti juhataja Aksel Pajupuu ning poistekoori liikmed Mart Jänes ja Allan ladvas. Poistekooride kokkutuleku mõtte algatajaks oli Riia õpetajate maja ja nende õpetajate maja poistekoorijuht. Dirigent tekkis juba detsembrikuus. Saime kutse tulla Riiga läbi rääkima, kuidas läbi viia poistekooride kokkutulek seal lepitki kokku Tallinna, Riia ja Vilniuse poistekoorijuhtide vahel repertuaari osas ja ka tähtaegade suhtes, millal viia läbi poiste korde kokkutulek mis oli selle kokkutuleku eesmärgiks. Kokkutuleku eesmärgiks oli tutvustada meie balti vabariikide poistekoore Riia publikule. Ühtlasi tutvustada poisse omavahel, et nad õpiksid tundma 11 nende vahel kasvaksid sõprussidemed, mis juba on ka juba varem alanud. Teatavasti on käinud Tallinnas Vilniuse poistekoor kui ka Riia muusikakooli poistekoor. Nii et sõprussidemed olid teil juba enne olemas, oli küll, Mart, sina räägiksid sellest, kuidas sõprus algas, leedub poistekoori. Ma käisin seal suvel nende laagris. Seal oli poistekoorilaager. Väga huvitav oli, seal saime tuttavaks paljude poistega. Nüüd oleme kirjavahetuses ja. Nii kuidas see kutse tuli? Miks just sina läksid? Tea mind valiti kvaliteediga talist, teame meie paremini, palun. Meie valisime poisid välja selle järgi, kuidas on kellelegi laululine staaž. Esiteks ja teiseks poisi üldine tubliks õppeedukus, õppeedukus, kooritööst, osavõtt, distsipliin. No ikka niisugused poisid, keda võib väljaspoole oma vabariiki saata esindama meie laulupoiss. Nii lauluboss on teil kokkukooris? Meil on 90 mart, oli siis üheksa 10-st kõige tugevam jäetud, kõige tublim, neid oli kokku kolm, kes käisid leedu poistega, oli sõprus juba alustatud möödunud aasta suvel. Poisid, kuidas teie selle teate vastu võtsite? Et tuleb poistekooride kokkutulek Riias? Väga suure rõõmuga, et siis saab uuesti kohtuda, kellede laagrisse ei oldud Jani koos juttu rääkida ja seal on tehtud huvitavat ja mardil oli muidugi sõpradega kokku, aga Allan, sina minul oli ka paar aastat tagasi, kui käis läti poiste kool Tallinnas, siis saime sõbraks läti poisiga. Olime ta oma kirjavahetuses co2, kuidas ta nimi olnud. Conner. Saime temaga teist korda käies kokku kõne, olime pioneeride palees esinemas. Tema ema tuli minu juurde, ütles, et kas ei tuleks meile külla. Järgmisel päeval peale proovi läksime koskonnaliga tema juurde. Näitan sulle mänge oma tunnistusest. Kas tema oli see, kes sul jaamas lilledega vastas oli või koolimajas sulle tooti, Julinesin need siis Riias olid sõbrad lilledega vastas, uurija tunneb selle nii-öelda, kas poistel niisugust mõtet ei tekkinud, et kas isa-ema lubavad nii sihukesele pikale reisile minna? Ei tekkinud midagi halvasti küll? No teil küll, aga kas mõnel poistekoorist ei olnud ka niisugust kartust? No kindlasti oli, sest et nii mõnelgi võib-olla ei lähe alati koolis nimega libedasti on võib-olla õppeedukusega ei ole päris korras, sest teatavasti neid poissi me kaasa ei võtnud. Ja mõnelgi poisil tuli pingutada enne et oma asjad koolis korda teha, saada korralikud hinded, et siis saada õiguse kaasa sõita juba poistekoori prii. Telefonikõnede emadega tihenesid ja peab ütlema niiviisi, et nende kõneluste tagajärjed olid positiivsed. Nende poiste osas, kellel esineb kas koolis distsipliinirikkumisi või ebaedukust. Me tegime nii tihendatud kontrolli päevikute osas klassipäevikute osas. Ja eriti ühe poisi juures oli küll niiviisi, et kolme nädala jooksul kuni Riia sõiduni tema päevikut enam ära ei tundnud, sealt olid kadunud kõik märkused ja säält olid kadunud kahed, mida enne ikkagi esines. Nii et igati positiivne üritus jaoskonnale pärast süütuvus. Pärast sõitu ei ole me selle poisi päevikut nüüd küll vaadanud ja loodame, et asi on samal tasemel kui järgmine kord sõita taha ja meil on sõite veel ees ja nüüd nad on harjunud selle mõttega, et selleks peab ikka kõik korras olema ja kui ettepanek oli vastu võetud, siis algas dirigendile muidugi kõige suurem mure selle üle mida repertuaari võtta. Ja nagu ma juba ütlesin, repertuaari osas me leppisime kokku Riias ja mis oli peamiselt just kõige raskem oli see, et tuli laulda laule paljudes keeltes. See oli peale eesti keele oli tarvis laulda veel läti keeles, leedu keeles, vene keeles ja isegi saksa keeles. Aga kuna meil teatavasti poisid on väga väikesed, isegi esimese klassi poiss on terve rida teise klassi poisse rohkem juba kolmanda klassi poisse, siis nende keelteoskus on veel väga väike ja see tekitas suuri raskusi, et ära õppida hästi kogu repertuaar, kuid siiski me tulime sellega toime ja nagu öeldi, et läti keeles me laulsime isegi väga hästi. Missugused laulud te võtsite repertuaari ja kuidas te selle valiku tegite? Laulud olid mõeldud niimoodi, et iga koor esineb eraldi, kokku esines neli koori. Läti muusikakooli koor, siis Läti Õpetajate Maja, poistekoor, Vilniuse Õpetajate Maja poistekoor ja meie poistekoor. Siin oli ette nähtud neli laulu kooslaulmiseks. Kõigepealt leedu keeles lauldi Leedu helilooja Balzio kõlab pioneeri laul, läti keeles, läti helilooja Philinski laul, rahvust vene rahvalaul kodumaa ja Eesti helilooja Jaan koha laul matkalaul. Nii et ka teistel poistel tuli õppida teiste keelseid laule. Nii õppisid Leedu ja Läti poisi gara eestikeelse laulu samuti ka lätikeelse laulu vastavalt oma kooridele. Missugust heliloojate laulud teie valisite oma kontserdi kavasse? Risk esimeseks jäeti niimoodi, et kuni viis laulu iga koor laulis eraldi ja siin oli mõeldud valitud meil. Mart Saare ratas tahab rauatada läti rahva, laulistasin toominga pätsu sipelgate töö ründelaul ooperis Kaval-Ants ja Vanapagan, kõrveri lõkerne karneval, Jaan Rannapi Utria. Need olid need laulud, mida me laulsime eraldi ja kolmanda ühisesinemisi oli veel muusikakoolide koorid. Koorile esitasime veel Wagneri koori ooperis loengril tähistasime saksa keeles oreli saatel. Kaua te valmistusite kokkutulekuks detsembri alguses kuni esinemise päevani. Poisid, kuidas olid proovid, kas hakkasid väsitama või võtsite kõik innukalt osa? Ikka proovid vastessinud, kaua sõnast tüdimust ikka püüdsime käijaid korralikult. Kuidas nüüd Lätik leedu keelega oli ka jõel laule. Kas õppimine võttis rohkem aega kui eestikeelsete lauludega sõnadega saad aru, mis tal vaja sõnu hääldada ja temast sai selgeks? Kodus oli ka vaja. Kas läti keel on selgelt leiduv Kelso? Ainult laulusõnade, ainult sõnade järgi, kuidas laulu sisul mõtestasite lahti, kas nad saatsid mõne reaaluse tõlke ka laulule? Me hankimine on kohapeal kohapeal asjadelt ahnii, nii et ikkagi kooril oli täiesti mõistetav, mida nad laulavad nii ja sõiduks läks siis lahti, millal? 26. märtsi hommikul kell seitse sõitsime Tallinnast Riia poole, kas kõik jõudsid rongi peale või oli maha kõrid aegsasti kohal hiljaks jääjaid ei anna. Nii? No ja nüüd siis pidulik vastuvõtt PRIAs. Jaamast tervitasid meid kõigepealt koorijuht, tekkis õpetajate maja lastesektori juhataja, koori lastevanemate komitee liikmed, jagahe poistekoori esindajad lilledega ja kevadiste paju üksustega. Ja majutati teid, majutati meid Riia esimesse keskkooli Rainise tänaval, see oli kõigiti soodne. Tänav on südalinnas proovipaigad. Kontserdipaigad, kõik olid hästi lähedal ja need töö raskuspunkt kaldus Riiga. Mis siis oli Riias kõige raskem? Muidugi, võib-olla kontserdid ise olid siis kõige raskemad, sest proovideks oli küllaltki aega jäetud. Me tegime ennem kaks päeva proove ja saime nii rahulikult need proovid läbi viia, ei olnud vaja väga pikalt neid teha nii postil jäiga aega, isegi linnaga tutvumiseks, jalutamiseks ja puhkamiseks. Nii et kontserdipäevaks ei olnud mitte liiga väsinud poisid, vaid võisid nii reipalt ja minna juba kontserdile. Ilmad olid kevadised ja niisked, kas oli ka haigusi? Haigusi esines? Eriti väikesemate poiste osas. Aga nii palju oli muutlik selle tõttu juba jah, aga nii palju ei olnud, et see oleks kontserti takistanud. E südamik. No poisid, kui te saite suures saalis kokku Leedu ja Läti poistega, kuidas oli tunne, kas oli võõrastav või? Missuguse tundega te läksite proovile? Mõtlesime ruttu kokku saada ja siis pärast vaatasin märke ja jälle vahetasime uusi aadresse, vaatasime jälle. Aga esimene moment, kas oli väga võõrastav, kas ütleme, olin sihuke häbelik, kust või, või läks kohe suureks rahvaste sõpruseks lahti, külastasime saali, siis lauldi meile eesti keeles. Nad, elagu. Mis tunne oli? Tore soe tunne oli. Leedulaste lätlastega koos vastu võtsime, nad tulid ja pisut hiljem laulsime leedu keeles ja juba vahepeal õppisime ära leedu keeles jõudsime veeru keeles. Kui prooviks praegu laulda? Käte kõlas umbes nii, katsume meelde tuletada. Nii ja sellele järgnes muidugi aplaus. Eda laulis umbes 150 150 Eesti ja Läti poissi 125-le leedu poisile. Nii sõprus, sõprus oli tehtud. Proovidel selgus ka kõige parem kool. Seda küll kõige paremaks kooriks kahtlemata tuleb pidada Riia muusikakooli koori, sest seal on kõik poisid, kes on valitud heade muusikaliste eeldustega ja on juba saanud väga tubli ettevalmistuse muusikakoolis, sest teatavasti on see kümneaastane muusikakool, kuhu on valitud, nüüd on nad eriti andekad lapsed ja neil on ka seal kohe kuriklass mida kahjuks meie muusikakeskkoolis siin ei ole. Kuid v2 koorunud ka Leedu koor, Vilniuse poistekoor. Väga toredasti. Aga ega meie poisid ka vist ei andnud alla seltsis pajupuude istusite saalis. Ma pean, ütlevad, meie poiste esinemine mõjus väga erutavalt, muidugi seal saalis oli esialgu raske vahet teha, missugune poistekoor, see kõige parem on, kõik pallid oma esinemisel välja kõik oma parima. Muidugi pärast nii muljeid sirvides siis jah, tõepoolest Läti kool vokaalses mõttes, Riia muusikakool näiteks võib-olla kõige tugevam mulje, aga meie poistekoor pütma nii esinemise, reipuse ja julguse hea esinemise poolest väga hästi valitud repertuaari poolest mõjus kuulajatesse ja ka minule kui nii selle poistekoori Hollandada koor juba varem kuuluti antava repertuaari. Ta mõjus väga värskena ja, ja nii väga hästi, olge poiste kuri, vokaalne tase on üldse väravani tõusnud. Nii et kõrgektoonidentesse väga ilusasti kergelt, nii varem esinedes forsseeruvustest suurt julgendus, poiste tööd hoogsat ja, ja, ja, ja kohati poisid tahavad laulda siiski väga, väga kõik välja pandamis neil välja panna on nii, et, et meie posti juures torkas just silma, et toon oli antud ilusa tagasihoidliku sega kergelt ja kõrged toonid ei olnud mitte kuidagi pressitud ega ega nii küündimatusega võetud. Nii et selles mõttes oli, oli kui seda vahet hakata tegema, kas, kui suur see vahe oli ja kas seda vahet tuli Riia poistekooriga, siis see on üsna väikene, siiski. Meie koor esines teatavasti esimesena külaliskuuridest. Kuidas publik vastu võttis? Publik võttis koori juba lavale, ilmumise võttis väga soojalt vastu. Ja meie poistel üldse esinemiskultuur jääpoiste riietus ja see kuidagi mõjus mõjus väga hästi oma pulmi põlistama lühikestes pükstes ja need jätsid väga hea mulje. Kogu kontserdi õnnestumisele aitavad kaasa kõik momendid, sealjuures ja julge esinemine, vaba esinemine, poiste niisugune lavaline käitumine, nii dirigendi jälgimine, ilme ja kõik see kokku annab, loob kogu kontserdist teatud kindla mulje. Et meie, poisid, minu arvates see oli sellise niisuguse esimese rahvusvahelise eksami sooritasitegi väga hästi. Kas mõni laulge kordamisele tuli? Tuli küll. Läti rahvalaul, istusin Toominga ja Rannapi Utria. Repertuaari suhtes torkas silma, et meie heliloojad on justkui rohkem mõtelnud poiste repertuaari peale. Läti ja Leedu koorid esitasid laule, mis kavas ka täiskasvanute kooridel on seatud poistekooride maitia konkreetselt praegu ütelda aga selles suhtes meie poistekoorilaulud seal Pätsi sipelgate töölalisem küll ooperist Kaval-Ants ja Vanapagan, aga noh, ta on mõeldud just just niisugustele poistele. Siis Jaan kohamatka laul, kõrveri lõkkeajaline karneval. Nii muidugi annabki Utria, need on spetsiaalsed postikuludele loodud laulud kõlavad poistele hästi ja selles just helile oled hästi tabanud seda, seda karakterit, mida poisid suudavad kõige paremini edasi anda. Mitu kontserti Riias Reed oli kaks kontserti, esimene kontsert oli pioneeride palees. Teine kontsert oli Riia Ülikooli aulas. Mille meiega lindistasime? Missugune nendest kontsertidest teie meelest kõige rohkem õnnestus? Raske on öelda kahtlemata. Ülikooli aulas oli Pallase pidulikum, saal on avaram ja õhustik, akustika on parem seal. Aga esimeses kontserdis on vast rohkem niisugust hoogu veel värskust lastel teatavasti ei ole siiski väga kerge laste kanda mitu kontserti järjest ja tavaliselt ikka kipub nii minema, et järgnevad kontserdid juba pisut pisut tasatase langeb, nii et võib olla vaatamata sellelegi, et seal olid paremad tingimused ülikooli aulas. Võib-olla see siiski ka esimest kontserti ei ületanud veel? Tallinnast enam-vähem võrdse tasemega kui võib-olla olla isegi esimene, tugevam ei olnud. Ja see ongi tavaliselt nii, et esimesel kontserdil kõik koorid on pühad välja panna. Nad veel ei tea, kuidas publik nendesse suhtuda, siis ootavad seda kontaktiga suurema erutusega. Nii et selles mõttes esimene kontsert, see kontsert, mida mina kuulsin, see oli, jättis küll väga värske mulje. Ja ma lisaksin veel seda, et et eriti haarsel ühed koordilaul, kui kõik koorid laval olid disNovikovi laul Leninist, seal, mis meil ka laulupeo kavas on seal iga koor laulis. See iga salm lauldi eri keeles. Ja esimene sall, eesti keele esimene Salmel eesti keeles oli leedu keeles ja viimane Lätigi läti keeles. Nii. Ja siis see kõlas nii, nii hästi, ühtlaselt, nii et et seal ei saanud üldse arugi, et on mitmest rahvusest õpilased laulavad, nii puhtalt, lauldi esiteks ja teiseks koorik õlale, nii ühtlane ja nii täiuslik. Nii Riia õpetajate maja kui ka Vilniuse õpetajate maja poistekoori juurde on jäetud ka poisid, kes on juba läbi teinud häälemurdeperioodi ja Nad laulavad kaasa seal. Selles kooris juba nii meeshäältepartiid, sellega saavutatakse segakoori koosseis ja see on päris tore. Nii laulsid ka seal kaasa kontserdil Vilniuse ütelda pensionärid. Ja nende laul oli väga meeldiv. Nad on saanud juba selles poistekooris, saaks hea ettevalmistuse ja peab ütlema, et see on niisugune tore üritus ja muidugi peame ka meie hakkame selle peale mõtlema, et koondada hiljem meie poistekoori nii pensionärid kokku ja moodustada võib-olla sellest segakoor. Siis veel huvitav oli muidugi nii vastastikune kogemuste vahetamine. Näiteks sageli olin mina mures. Meie poiste hääled on ära, millest see tuleb, kas meie lapsed nii nõrgad kuid seal selgus näiteks pärast esimest kontserti hommikul, et ei saanud ka õieti laulda. Nii Vilniuse poisid kui ka läti poisid, kõik olid häälest ära kellelgi poisid olid kodudes, puhkasid hästi välja. Lendavastiga kontserdi pinge annab tunda ja paistab, et ikkagi poiste häälega nõrgad. Aga üldiselt pinge väga suur, siiski partiiga kõrged ja selle tõttu peab nendega töötamisel olema eriti ettevaatlik, et nad mitte ei vigastaks ega üle ei koormaks oma hääleorganeid oma häälepaelu. Ja nüüd siis sellest, mida te nägite Riias mis meelde jäi? Kohtumine vist sõprusõhtu esimesel kontserdil. Sõprusõhtul seal oli kõik minu sõbra Gunnari isa ema ja tema õde, kes käib esimeses klassis. Vaatasime sõprusest filme ja mängisime mänge. Kuidas ettekanded sulle meeldisid seal? Ettekanded Nelsid sti kõik poistel Volkelt tsirkusesse, veer. Väga huvitavad ettekanded õitsema. Me käisime ekskursioonil kui meile ja neile tutvustati Riia linna ajalugu. Esimene loomaaias ja meil on loomad mitu korda väiksem kui leias. Nii, aga mida siis kaasa tõite Riiast? No muidugi bossid, kõik said seal mälestuseks kaasa Riia mitmesuguseid märke ja kodulekume kokku. Kokkutuleku märk oli veel peale selle kõikidel poistel, kes võtsid osa selles poistekooli kokkutulek, kus sellele anti mälestuseks kaasa poistekooride esimese kokkutuleku märk. Peale selle saime meie veel kingitusi, näiteks meie saime terve kastitäie šokolaadikompvekke kaasa. Mida me sõime rongis. Kui me sõitsime Riiast Tallinnasse, jätkus veel söömiseks isegi lipul proovil veel Tallinnaski, nii et võib ette kujutada, kui suur see kast oli. Pääle selle saime me kaasa kõik materjalid mis olid seoses selle kontserdiga fishid, kavad ja nii edasi, nii et see oli väga hästi, oli mõeldud õpetajate maja poolt, et meil oleks ka jääks mälestuseks kõik, mis oli seoses selle kontserdiga. Nii aga kogemusi ja sõpru tõite ka kaasa? Oi küll juurde vaja sõbrannale, ma sain rohkust. Sellel Se kutsus mind külla, surev on plaanis sõita jah, on Läti või Leedu lättinud varast tagasi, kohtusime temaga. Ja missugused on tulevikuplaanid? Nüüd seisab meil ees kontsertreis Tartu 10. mail toimuv kontsert ülikooli aulas. Ja pärast seda teeme arvatavasti väikese puhkuse väikese vaheaja. Ning siis jällegi laululaagrisse Kehra juuli seitsmendast juulist arvatavasti. Seal puhkame koos ja võib-olla ka valmistume uut repertuaari. Aga sügisel valmistame oma 10. aastapäeva kontserdiks. Ja kokkuvõtteks mida võiksime ütelda sellest suurest üritusest kas muuta tema traditsiooniks või mida te arvate? Riias oli juttu sealsete muusikaõpetajatega ja koorijuhtidega ja need leidsid, kiigetaoline üritus on väga huvitav ja tuleks kindlasti muuta traditsioonilises. Nii et esimene oli Riias, nähtavasti tuleks mõelda sellele, et järgmine toimus, kas siis Tallinnas Vilniuses? Kindlasti, teisest küljest. Ta ergutaks poistekooride tegevust mitte ainult siin Tallinnas, vaid võib-olla saame selle luua niiskes laiema aluse, et ta muutuks teataval määral ültse poistekooride stiimuliks. Me võiksime, kui see näiteks toimub Tallinnas haarata sellesse sellesse üritusse kaasa mitte ainult ühe kuu või nii nagu Lätiski veel antud juhul kaks koori. Ja kutsuda siin Tallinnas Tallinnasse kogugaabudi parem poistekoor vabariigis seas omamoodi toredaks ja huvitavas stiimuliks kõikide kolme liiduvabariigi poiste kursusetöös. See on ühest küljest ja teisest küljest see aitab kindlasti ka repertuaari üldse repertuaari parandamisel vee. Me kuulsime seekord Lätisse leedu poiste poiste laule läti poiste laule, nemad kuulsid meie omi kindlasti repertuaari vahetamisele aitab suuresti kaasa, et tulevikus see nii võib olla. Niisugusi ühise repertuaari leidmine on võib-olla ka kergem. Ja nagu seal arutelul Lätti organiseerijad rääkisid, et nüüd nad oskaksid hoopis tihti seda korraldada, oleks võib-olla veelgi huvitavam, kuigi meedia külalistele jätsi organisatsioonilisest mõttes väga hea mulje. Ladusalt oli kõik läbi mõeldud. Nii et, et oleks vist päris kena, kui tuleval aastal näiteks Nõukogude Eesti 25. aastapäeva võiks pühendada selle ürituse toimub Stalini, ütles kas siis meil Tallinnas või Vilniuses. Nähtavasti on ta sellele juba nüüd hakata mõtlema mida dirigent mõtleb selle kohta ütelda. Kindlasti tuleb seda teha ka tulevikus.