Kell on kuus õhtul, Päevakaja võtab kokku kuuenda novembri. Olulisemad päevasündmused stuudios on Uku Toom. Eesti lähiaastate eesmärk on jätkuvalt üleminek eurole, nii kinnitas peaminister Andrus Ansip riigiametnike foorumil Tartus. Kuigi ülemaailmne majandussurutis kestab, on Eestil tekkinud võimalused ülemineku eeltingimused täita avatud ühiskonnas. Foorumil Tallinnas tõdeti, et lääneriigid on pettekujutelmad Venemaa suhtes üle saanud. Euroopa Liit vajab nüüd aga ühtset välisjaga energiapoliitikat. Praegu kasutab Venemaariikide erimeelsusi ära. Euroopa keskpank langetas baasintressi 1,25 protsendini, mis on kahe aasta madalaim intressimäär. Keskpanga teatel on võimalik, et kärpeid tehakse sel aastal veel. Rahvusvaheline valuutafond teatas, et annab Ukrainale aasta jooksul üle 16 miljardi dollarilaenu, et aidata riigil langetada inflatsiooni alla 10 protsendi ja tugevdada raskustesse sattunud pankasid. Maaväe ülema osatäitja kolonel Urmas Roosimägi kinnitas, et Venemaa lubadus paigutada Kaliningradi oblastisse lühimaa raketid Iskander otseselt Eestit ei ohusta. Nende lennud kaugus on kuni 480 kilomeetrit. Alates esimesest stsenarist on kinnisvaraostjatel õigus nõuda, et müüja esitaks energiamärgise, mis annab ülevaate hoone energiakulude kohta. Odavamate energiamärgiste hankimise hinnad jäävad paari-kolme 1000 kanti. Puurmani vallavolikogu ei andnud aktsiat seltsile Talter geoloogiliste uuringute tegemiseks. Luba seda siis võimaliku dolomiidi kaevanduse piirkonnas. Hallistes avati mulgi häärberi eakate kodukohus vahistas riikliku autoregistrikeskuse Maardu osakonna juhi. Teda süüdistatakse korduvas altkäemaksu võtmises. Ilm püsib sademeteta, kuid läheb külmemaks, öösel võib kuni kuus kraadi külma tulla. Homme päeval on üks kuni viis soojakraadi. Eesti lähiaastate eesmärk on jätkuvalt üleminek eurole, nii kinnitas peaminister Andrus Ansip riigiametnike foorumil Tartus aga lähemalt Toomas Kelt. Peaministri esinemine riigiametnike foorumil oli pühendatud majandusele. Ansip väljendas oma veendumust, et Eesti majanduses ei ole nii halb olukord, kui seda näidata püütakse. No räägitakse sellest, et kuskil kukkus majandus kokku, no ja siis mõned juba ütlevad, ehk kukkus ta meil ka kokku, ei kukkunud kokku, Eesti majandus on alles, SKP kasvab, nominaalis, kasvab ta ka praegu veel ja esimesel poolaastal oli oli ka sel aastal kasv koguni 10 miljardit krooni. Ansipi sõnul on tekkinud Eestis võimalused minna lähiaastatel üle eurole. Peamine takistus. Inflatsioonikriteerium on peaaegu ületatud. Ilmtingimata peab valitsus jätkama oma väga tugevat finantspoliitikat eelarve poliitikat. Meil on põhiliseks endised inflatsioonikriteerium, kuid valitsus tegi väga ebapopulaarse otsuse, tõstis selle aasta esimesest jaanuarist aktsiise kütusele, tubakale ja alkoholitoodetele ja meil ei ole enam valitsuse poolt tulemas administratiivset survet inflatsiooni tõusuks. Järgmistel aastatel. Inflatsiooni protsendiga tegelemiseks loob valitsus ka töörühma, kus on ministeeriumite, Eesti Panga, Kaubandus-Tööstuskoja ja valitsusparteide fraktsioonide esindajad. Teiseks tuleb jälgida ka eelarve, defitsiidikriteeriumi laene Eesti riigile. Ansip ei luba. Ma usun, et seda reaalset ohtu sellest kriteeriumist läbi vajumiseks Eestil ei ole, kuid kui anda kiusatusele järgi, siis asjad võivad halvasti minna. Ansip rõhutas, et Eesti valitsussektori võlakoormus on Euroopa liidus madalaim, selle eest tänastaga riigiametnike riigiametnike foorumi põhiteema pole aga euro või majandus, vaid ametnike roll Eestis. Päris palju kõlas foorumil ka mõte, et avalik teenistus peaks kodanikesse suhtuma kui klienti. Samas aga ei saa kõiki majandusmõisteid võtta automaatselt üle. Regionaalminister Siim Valmar Kiisler tõi näiteks konkurentsi. Me peame mõtlema, et, et kuidas meil tekib konkurents, kuidas näiteks täieliku pearaha puhul koolidel, kui tõesti õpilasega liigubki kogu raha kaasa, mis siis konkurentsiolukorras juhtub, kas saame paremad hariduse kvaliteeti? Riigiametnike foorum toimub üheksandat korda, esimest korda tuleb foorumile esinema ka president Ilves. Toomas Kelt Tartu stuudio. Tallinnas peeti täna 13. avatud Eesti foorum, kus kõne all olid Euroopa Liidu ja Venemaa suhete tulevik. Kõlama jäi mõte, et Euroopa Liit vajab ühtset välispoliitikat, aga arutelust teeb kokkuvõtte Kai Vare. Kõik esinejad olid ühte meelt, et lääneriigid on üle saanud oma pettekujutelmad Venemaa suhtes. Nobeli rahupreemia laureaadi Martti Ahtisaari sõnul on aga külmast sõjast rääkimine mõttetu, sest lääneriigid ei ähvarda mingil moel Venemaad ja tema ei näe ka Venemaast ohtu läänele. Asi on Venemaa retoorikas. Hitleri difikalt kaabereid võid rassons Jeffrey häben, apriori anti vestlen, hädid, Julias leiab hääl. Venemaaga on väga raske koostööd teha, kui neil on abriori läänevastane hoiak, nagu neil juba mõnda aega on olnud. Edasise koostöövõimalused sõltuvad palju rohkem Venemaast endast kui Euroopast või Ameerikast, ütles Ahtisaari. Tema sõnul on igale majandusasjatundjale selge, et Venemaa majandus vajab nüüdisajastamist. Selleks on vaja ka Lääne investeeringuid Lääne juhtimisoskusi, Läänetehnoloog loogiat ning ka Lääs vajab Venemaad. Ahtisaari soovitas sõjakas düna kasutusest loobuda ja hakata rääkima praktilistest asjadest. Filantroop George Soros ütles, et kui nõukogude ajal oli geopoliitiline kaart pigem lääneriikidega siis nüüd on see Venemaa käes ja ta kasutab seda väga jõuliselt. Sorose sõnul peab Euroopa sellele vastu astuma ja käituma palju ühtlasemalt kui praegu. Me olime tugevus seisneb selles, et ta on ühtne, riigi käes on nafta ja gaasimonopol. Euroopa on aga äärmiselt lõhenenud ning Venemaa kasutab seda ära, selgitas Soros. Euroopal peaks olema ühtne poliitika, mitte ainult ühtne välis-, vaid ka energiapoliitika. President Toomas Hendrik Ilvese sõnul ei vaja Euroopa uut julgeolekuinstitutsiooni. Pigem on probleem selles, et liiga paljud inimesed vanades liikmesriikides hõlvat demokraatiast vähem kui uued riigid. Me näeme, kuidas liialt paljud ütlevad, oh ei maksa sellepärast muretseda, et nad tungisid teise riiki sisse. Mõelge parem sellele, et me võiksime sinna 50 miljardi dollari eest kaupu eksportida, see on lõhe Euroopas, ütles Ilves. Poole politoloogiaprofessor Aleksander Smalar ütles, et Venemaa suhtes ei maksa olla kaitsepositsioonil, kuigi Moskva tahab nõrgestada Läänesüsteemi ja olla ise keskmes. Nad kasutavad küll lääne-vastast retoorikat, kuid nende ainus unistus on pääseda lääneriikide hulka, ütles Molar ja lisas, et lääneriigid ainult võidaksid sellest ning seetõttu ei maksa sellele vastu seista. Ainus tingimus peab olema, et Venemaa tunnistab rahvusvahelisi seadusi. Need tänased olulisemad välisuudised Martha Grauberg Euroopa keskpank langetas baasintressi 3,25 protsendini, intressilangetus aga püüab keskpank anda uut hoogu Euroopa majandusele, millele tuleval aastal ennustatakse seisakut. 3,25 protsendine baasintress on viimase kahe aasta madal laim. Keskpanga teatel on võimalik, et kärpeid tehakse selle aasta jooksul veel. Rahvusvaheline Valuutafond IMF teatas, et annab Ukrainale finantsjama majanduskriisi tagajärgede ületamiseks kahe aasta jooksul 16,4 miljardit dollarit ehk 200 miljardit Eesti krooni. Laenu IMF avaldas lootust, et leping aitab Ukrainal langetada inflatsiooni alla 10 protsendi ja tugevdada raskustesse sattunud pankade seisu. IMF-i hinnangul on terase ekspordi järsk vähenemine suurendanud riigi jooksevkonto puudujääki. Suurem osa abist läheb Ukraina valuutavahetuskursi makse balansi toetamiseks, teine osa kodumaise majanduse toetamiseks. Kohe saab Ukraina kätte 4,5 miljardit dollarid. IMFi peamiseks nõudmiseks Ukrainas on makromajanduslik, distsipliin ning laenu kasutamisel läbipaistvus. USA esitles Iraagile julgeolekupakti lõplikku versiooni, teatas USA saatkond Iraagis. Saatkonna kõneisiku sõnul on USA sellega Omalt poolt protsessi lõpule viinud ja nüüd on kord Iraagiga pääs. Iraagi valitsuse esindaja teatas varem, et USA nõustus osa ettepanekutega julgeolekupakti. Pakt määratleb USA jõudude Iraagis viibimise tingimused pärast ÜRO Julgeolekunõukogu mandaadi aegumist selle aasta lõpus. Pakti kõnelused on erimeelsuste tõttu ajakavast mitu kuud maas. Oktoobris jõuti peaaegu kokku leppeni, kui Bagdad nõudis äkki parandusi. Muuhulgas taheti täpsustada seda, millistel puhkudel tohib USA sõdureid Haagi kohtu alla anda. Mitmed riigid ja organisatsioonid mõistsid hukka Venemaa kava paigutada Poola piiri äärde raketid. USA välisministeerium väljendas lootust, et Venemaa mõistab üks kord, et USA raketikilp ei ole suunatud Venemaa vastu. Ministeeriumi esindaja kinnitas taas, et kilp on mõeldud kaitseks Iraani ja Põhja-Korea eest, mis kasutavad kaugmaa rakette. Saksamaa välisministri Frank-Walter Steinmeieri sõnul andis Venemaa raketikompleksi rajamise plaan vale signaali halval ajal. Tema hinnangul võiks Venemaa parem näha Barack Obama valimises USA presidendiks võimalust uut dialoogi alustada. NATO hinnangul on Venemaa kava paigutada Iskander-tüüpi raketid Kaliningradi piirkonda murettekitav sõda seoses kehtivate relvastus kokkulepetega, mis on tähtsad Euroopa julgeolekule. Alliansi esindaja sõnul ei aita rakettide paigutamine Venemaa ja NATO suhteid parandada. Peatume veel kord sellel teemal, et Venemaa lubab paigutada Kaliningradi oblastis lühimaa raketid. Iskander. Indrek Kiisler uuris Meie maaväe ülema kohusetäitjalt kolonel Urmas Roosimäelt. Kui ohtlike relvadega on tegemist. Camden rakett on järelarendus niisugustest ütleme niimoodi raketikompleksidest, mis olid veel Nõukogude Liidu ajal relvastuses nagu totška toss, kuude skeem. Iskander on, ütleme niimoodi, raketikompleksi, mis on ette nähtud siduja, sõlmede, juhtimiskeskuste ja niisuguste objektide hävitamiseks. Kogus on temal, oleneb modifikatsioonist kuni 480 kilomeetrit mis on tähtis, mis ma just nii täpselt seda määratlenud. Alates 500-st on relvastuse lepinguga paigaldamine keelatud. Siin võiks veel lisada niisuguse asja, et tema visketabavus on pluss-miinus 30 meetrit. Lõhkekeha, mis ta suudab kanda, on praktiliselt küllaltki suur, 400 kilo. Võib veel märkida, et tuumapea paigaldamine nende rakettide tüüpidel ei ole ette nähtud. Tegelikult nad Eesti territooriumile ja päris ei ulatugi? Ei loomulikult mitte. Räägime, mille jaoks neid paigaldatakse, need on nagu ka Venemaa väidab selle raketikilbi vastu, mis praegu paigaldatakse Poolasse ja Tšehhimaale. Kui efektiivsed nad on? See sõltub sellest, mis sihtimisviisi need kasutavad, seal on võimalik juhtida neid GPS-i ja, ja nagu te teate, Venemaa praegu arendab oma süsteeme, mis nime nimi on, kui vana see on analoog selle GPS-süsteemile, kus seda kasutatakse, siis tema tabamus, ma räägin, jääb kuskil pluss-miinus 30 meetrit, küllaltki hea tabavus. Jõgevamaal Puurmani vallas rüüstatakse juba hulk aega piike võimaliku dolomiidi kaevanduse rajamise pärast. Täna toimus üks järjekordne etapp sel teel. Jaan Lukas räägib Tänavaks Puurmani vallavolikogu mitte anda nõusolekut aktsiaseltsile Taukar geoloogilise uuringu loa väljaandmiseks mis tähendab seda, et Puurmani valda saduküla piirkonda ei tule Tologivi kaevandust. See otsus sai ennekõike alguse külaelanike vastuseisust külaelanike esindaja fakterinjoost. Mida ütleksite kommentaariks? Väga meeldivat. Puurmani vallavolikogu otsustas olla oma elanike kaitse ning kaitsta neid katastrofaalselt keskkonnamõjude eest. On nüüd need ohud, mida võinuks kaevandust põhjustada, kaevandada, millega kaasneb suur põhjaväe alandamine, suureneb tugevasti liikluskoormus kohalikel teedel siis on veel lõhkamine müra ja siis üldoma. Elukeskkonna hävimine on, siin on väga selline hajaasustatud piirkond, mis on nagu peamiseks põhjuseks, miks inimesed siin elavad ja nüüd siis soovitusi ja rajada sellist tehnogeenset asja. Kuulutada aga mis pidi tulema kaevanduspidi tulema sadu kõlapiks Norma tee äärde sinna kuskile kahe poole kilomeetri peal kuskil Puurmani vallavanem Rauno kuus. Kuidas teie kommenteerite vallavolikogu otsust ja kas pole karta, et vallas jääb. Üks ettevõte tingimata volikogu oma otsusega langetas nina, volikogu liige ei ole hääleõigust, seal ei oma, nii et seega ei ole minul nagu selle otsuse sünni kohta väga kaasa midagi rääkida, aga iseenesest olen mina isiklikult arvamus, on olnud ka, et ega kaevandust meie valda vaja ei ole. Selles piirkonnas on juba piisavalt avatud maardlaid, mis seda uuringuluba küll puudutab, siis nii-öelda uuringu vastu mulle iseenesest poleks nagu midagi olnud, et teada saada, mis ja kui palju meil on. Et selle näitas juba ära see 2007 tehtud üldgeoloogiline uuring. Et mina arvan, et eks nüüd aeg näitab, kas siis altar on selle otsusega nõus, see tuleb nüüd Balterilt meile volikogul vaiet oodata või mitte. Elame-näeme. Eesti Rahva Muuseumis on täna olnud väliseesti päev, näha saab Rootsi eestlaste liidu koostatud fotonäitustega, kõike käis vaatamas kohapeal Toomas Kelt. Rootsi eestlaste liit on pilte eestlaste elust Rootsis kogunud aastakümneid. Eesti vabariigi 90.-ks juubeliks otsustati koostada fotonäitus, mis kajastaks Eesti vabariigi juubelit tähistamist, et pilte on palju, kvality perioodiks 10 aastat nii algavadki pildid aastast 1918 ja lõppevad aastaga 2008. Näituse koostaja Peeter Grünbergi sõnul on pilt Vastuvõtt Rootsis Eestis erinev. Kui me seda teeksime, siis tegime seda ju Stockholm meile siis on see talipildist, mis on huvita, vaata, seal on vanaema, vaata seal olen ma ise elan, ma olin kaasas ja niimoodi, kui seda nagu okupatsioonimuuseumisse tule, siis on juba rohkem need üritused, mis on need Vabariga aastapäeva pidustused, laulupeod ja ei ole vaja nii pildile täitsa lähedale minna. Et pagulaste tegevust laiemalt avada, näidati täna Eesti Rahva Muuseumis ka Jüri Estami 1994. aastal valminud filmi valge laev. Film räägib 1985.-st aastast, kui 300 balti riikide pagulasnoort rentisid laeva ja käisid meelt avaldamas pea kõigis läänemeremaade pealinnades. Oma kodumaadele nõuti vabadust. See aktsioon pälvis ülemaailmse tähelepanu. Valge laev on aga Jürjestami sõnul sellele filmile mitmetähenduslik nimi. Loomulikult on mul selles nimes ka irooniat, ma pean ütlema, et seda nime oli lihtsalt väga lihtne panna selle tõttu, et selle ujuva sõiduki puhul oli tegemist valge laevakanali valgeks värvitud laed, aga arse pooltektiivsel Friedemann kruus, mina nimetan matk, eks ma ei taha teda hea meelega kriisiks nimetada, aga balti rahu ja vabaduse matke taotles Iseseisvus Balti riikidele ja, ja tahtis balti riikide elanikele solidaarsust avaldada, siis ta päris siiski ka suvaline või vägivaldne nimi ei ole. Väliseestlaste elule pühendatud näitusi saab Eesti Rahva muuseumi näitusemajas vaadata kuuenda detsembrini. Toomas Kelt Tartu stuudio. Tartumaalt Viljandimaale Halliste salati mulgi häärberi eakate kodu, sellest Piret risk. Puka mõisasse lasi 1900. aastal mulgist linakaupmees Johan Mattiisen ehitada leppima ehitusmeistritele juugendstiilis elamu ehk häärberi ja see oli selle kandi talu härberitest kõige silmapaistvam oma uhke torni ja esimese korruse halli poolest. Nõukaajal oli selles mulgi häärberis hoosi keskus, korterit, telefoni, keskjaam ja isegi masintraktorijaam. Halliste vald müüs olen paar aastat tagasi erakätesse. Uued omanikud otsustasid sinna rajada eakate kodu ja eakate kodu. Praegune nimi, mulgi häärber, on teadlikult valitud ja selles on praeguste omanike kummardus mulgikultuurile ja pärandile. Häärberi taastajaks on ettevõtja Raivo Tõnis maa. Ütleme, et see mõisakompleks sundis tegema selleks nagu loodud, kui me vaatame hoonete paigustuste kogu keskkonda ja kõik edasi väliselt fassaadid, ütleme peasaal noh, see on ütelda lihtsalt huvi ajaloo vastu, mis ongi taastada mingi juugendasi, aga ega siis, mis ta nüüd missimissioon on, loodame, et inimesed tulevad ja ega siis kõik ei ole meil siin tasuta lihtsalt seeneasjadele. Ja kõik kuidagi tuleb taga tagasi teenima panna, kui paljud määrimine restaureerimine maksma 90 siit võib-olla sujuvalt, järgmise küsimuse juurde seda ei avalikusta, ma ütlen, et võttis aega poolteist aastat. Eesti hooldekodud on praegu peamiselt munitsipaalomandis ja eravalduses olevaid hooldekodusid on nüüdseks siis Eestis viis täna avatud mulgi häärberi. Eakate kodu peamajas on 16 renoveeritud tuba, mis venelased, kahesed kui ka ühesed. Esimene klient peaks sisse kolima juba novembri lõpus ja niikaua, kuni valmib teine maja, on personalisuuruseks viis inimest. Koha maksumus algab 8000-st joonist, rääkis mulgi häärberi eakatekodu juhataja Sirli padi. Meie pakume omalt poolt neile hommikusööki, siis lõunasööki, õhtusööki, vahepealsetel aegadel on saadaval kohvi, tee, küpsised, õunad, söögisaalis on mõnus suur televiisor, mida saab ka seal vaatamas käia, siis on üleval, on väga õdus, puhketuba väljas, väga hea jalutada sinna mingil ajahetkel. Lähiajal tekib grillinurk väga palju insuldijärgsed inimestel, kes, kes vajavad seda hooldus ja hooldus kindlasti. Mõisas on aga veel kaks hoonet, mis kavatsetakse ka renoveerida ja siis lisandub mulgi häärberi eakate kodule 60 kohta. Uudis kriminaalvallast Harju maakohus vahistas täna põhja ringkonnaprokuratuuri taotlusel korduvas altkäemaksu võtmises kahtlustatava Eesti riikliku autoregistrikeskuse töötaja Maardu osakonna juhataja kohusetäitja Riho Tartu. Mehe kinnipidamiseks tegi politsei koostööd Eesti riikliku autoregistrikeskusega. Altkäemaksu võttis tööte väidetavalt sõidukite registrisse kandmise eest. Samas vahistas kohus ka isiku, keda kahtlustatakse altkäemaksu vahendamises ning ilmast nii palju, et öösel On see muutliku pilvisusega ja sademeteta, mõnel pool võib tekkida udu. Tuul pöördub lõunakaarde ja puhub üks kuni kuus meetrit sekundis ning õhutemperatuur on öösel nullist kuue külma kraadini, saartel on kuni neli kraadi sooja. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilm, puhub lõunakaare tuul üks kuni seitse, saartel viis kuni üheksa, puhanguti kuni 12 meetrit sekundis ning sooja on homme üks kuni viis kraadi. See oli Päevakaja kuulmiseni.