Ootame praegu jõua päris kõiki raamatuid ka korraga korraga vaadata. Missugused on kõige toredamad raamatu muinasjutud? Ega teie vis koolis veel ei käi, ei käi, vanad, te olete kuu või? Jah, siis on ikka nii, et ega tee veel kõiki neid raamatuid ei teagi, mis teil siin kodus on, et oi kui palju lugemist on veel ees. Sae rohkemisel ilmselt küll 100-st rohkemiseks. Ega seda elus nii tihti ei juhtu, et täiskasvanud inimesed hakkavad lasteraamatute vastu suurt suurt huvi tundma. Aga Tarmo Kolk, teie peres on küll nii, et teie olete muinasjuttude koguja, lugejad. Alustasin algul muinasjuturaamatute kollektsioneerimisega, sest muinasjutt on mulle lapsepõlvest peale juba väga meeldinud ja algul sai nüüd Eesti NSV aeg ilmunud muinasjuturaamatuid hakata koguma. Ja hiljem siis juba mõningaid vanad raamatud juhtusid kätte, mis vabariigi aeg ja juba tsaariajal ilmunud ja siis tekkis huvi hakata kollektsioneerima eestikeelset lastekirjandust. 10 aastat olen korjanud. Väiksena kogutakse marke, märke ja münte. Ja abi, see on palju olnud, sai kogutud tikku etikette siis ka marke sai korjatud närimiskummiümbriseid ja neid pilte, mis seal sees oli siis kui poisike olin ja, aga no nüüd on jäänud ikka käinud vana kirjandus ka uus kirjandus, aga seda ei saa nagu kogumiseks nimeks. Kas lapsepõlves oli ka palju raamatuid? Ei omal oli mul kaunis palju raamatuid siis, kui väike olen, sest ema isa, mõlemad kirjanduse lembelised ja see muinasjuturaamatut kogu nagu saigi alguse oma raamatutest, mis olid järele jäänud. Eks aegade jooksul mõned ära ka kadunud ja. Siin on kõigi laste lemmik miki maos meiega Mikima aus nutta. See on aabitsamoodi raamat, kus on suur täht ja väiketähti ja siis on pilt juures ja alla väike kiri. Ka ime Ausi koer toobki togisele koera nimi teda vaevab kangeooni, e-tähe juures on, elab põhjamaal merelõvi ja annab talle havikee vaatamispilt siiani. Tantsija Minniga ta ninniga tantsivad grammofoni saatel, sest üleval tähtan, keeda siin käsitabavusega maos. Ja mis täht see on? Siin mänginud nagu ja enda läheks. Tegelikult ta nii teha, indiaanlane, ma tahtsingi öelda, sulle ei teadnud. Mingi Kloo, siin on nüüd neeger kaugel mustas Aafrikas elab ahvikuningas. Need esindaja Kofi. Mulle tundub küll, et seal rohkem piimagani Miki istub, mõdu joob, see ta tuju rõõmsaks loob, ei ole tiimidega. Siinikey lõbustavad mängija pinni. Oodake nüüd, algab mürgel Miki püsti pingil kõrgel. O tähe juures oodakeid hästi meelde. Ei mis seal kapis on? Lehk maiustusi peitma? Kuulge mängib nii avada kui veegasetaja muiga, tädi vaatab kuskile mujale meie peale. Ehk siis mängib klaverit. Siine bow röövlitega. Mööd maha Emikima au saab endale. Siin puhub pasunaga hinge kookleid. Tal on ka niisugune nägu peas, et need on väga head kuklid. Siinne muna, korvige liini, pääsonakse. Ja siin ta nüüd maadel kiinandev koolis õpetaja ütleb. Kõik lõppenud, mis tähega tähestik lõpes? Teie meelest vist isa peakski igal õhtul ja emaga koos teiega neid raamatuid vaatama ja lugema jah. Nagu siit laua pealtnäha on eestikeelne lasteraamat olnud kuni 40. aastani väga ilus ja eriti just tuleb mainida kirjastus loodust, kellel viis suurt ja võimast lasteraamatute sarja. Võib-olla siis tutvustate neid oma raamatuid natukene? Võib-olla pikemalt natukene tutvustaks kirjastus looduse poolt välja antud lasteraamatusarju. Üks sarjadest on looduse lasteraamat, need on valgete kaantega värviliste piltidega väga ilusad raamatud. Siin on sinine liblikas juttubauniku juhtumise trahv, vanema lapsed. Siis teine sari, mille on kirjastus loodus välja andnud, on sari targad tähed. Momendil on siin mängukool lugu päikesepaistel kapten tuks Ahvenapoiss Sulev ja nii edasi. Vaat siin enne ütlesite jutu paaniku seiklused, kes kuulasid augustikuus usinasti unejutte, siis jutu pauniku seikluseid luges näitleja Hans Kaldoja. Looduse poolt sari pisematele lastele on rõõmus raamat. Et siin on armi ja vana vares, hõbedane õng ja siis väga vahva on meie rahvaeepose ainetel välja antud Kalevi kotkalend, kalevipoja, künd, kalevite linnad ja kalevipojad, võidu kivilooduse kirjastuse poolt. Üks kõige ilusamaid ja kõige toredamaid sarju on looduse kuldraamat. Neid ilmus kokku seitse sarja, igas sarjas 13 raamatut, 91 raamatut. Seda mina pean Eesti lastekirjanduse varamuks. Siin on ilmunud Mihhailise Bibi jutud viis raamatut, et siis on kõiksuguseid poiste raamatuid, seiklus juttub ette kuld ja Scotti talisman. On ka eraldi raamatud tütarlaste harrastusi, kus tüdrukutele on kõik näidatud, kuidas teha mänguasju, millest ja, ja riik teed ja samas on poistele populaarteaduslikud mustvalgel, kuidas raamat sünnib ja kuidas keedad saavad. Ja noh, kokkuvõttes võib tõesti öelda, et see on üks väga õnnestunud sari millist ei ole praegu viimase 50 aasta jooksul mitte midagi vastu panna. Aga kahjuks nii nagu teistegi lasteraamatutega on neid väga vähe. Sest sellel kurjal ja karmil ajal hävitati nad peaaegu täielikult, mis kätte saadi. Ja praegusel momendil tõesti väga raske on vanu lasteraamatuid leida ja ja paljud lasteraamatud on siin kokku pandud nagu mitmest eksemplarist, ühel on ühed lehed puudu olnud, teisel teised lehed ja nii see kollektsioneerimine käib. Siis üks huvitavamatest sarjadest on meel kirjastuse rahvaülikooli poolt välja antud sari, minu raamat. Sellest samast sarjast oli Eesti raadios ka järjejutt ühest raamatust. See oli pika koivaline isa. Ja samas sarjas on veel ilmunud Robinson kruuso väikesed mehed, väikesed naised, punapäine anne, ka sinkeewitzi raamat läbi mustade maa, mis on lastele mõeldud otseselt sünkeeritasi triloogiat loevad juba vähe suuremad. Ja need raamatud on tõesti juba kätte võttes sellised, et tahaks lugema hakata. Kaanekujundus on juba kutsuv ja tavaliselt värviline. Kolmekümnendatel aastatel olid juba peaaegu kõik lasteraamatute kaaned hästi kutsuvad ja värvilised. Eks omal ajal oli ju konkurents kirjastus ja oli palju ja iga kirjastus tahtis, et just tema kirjastatud ja trükitud raamatut ostetakse. Eks tavaliselt nii juhtub, mille peale kus ikka lapse pilku midagi köidab? Eks seda lapsed ju nurusid ikka ema-isa käest taastaks. Siin on teil väga palju muinasjutte ilusad suured kogud, Flynni Anderseni muinasjutte, mustlaste muinasjutud, Poola, Ungari, nii et see oli siis ka kohe oma ettesari, nii et rahvaste muinasjutud Päris sarjana ilmunud, nad rohkem ilmusid, üksikraamatutena aga hõlmasid muidugi kaunis paljude rahvaste muinasjutte. Kes on see kena neiu siin kaane peal, Kiive lehk. Vihma sajab ja järgmise pildi peal ei saa. Pissin, istub, nutab kestnud Liive leht, piibelehe neitsi, nutab, istuksin suure sammaldunud kivi peale, nutab siin endal. Piltide järgi vaadates saab oma jutu kokku, nii, tundub küll ja siis loed jutu ja saad teada, kas oli täpselt nii nagu nii nagu sina mõtlesid või natukene teistmoodi. Minu meelest sellepärast on küll need piltidega raamatuid hästi toredad, et kui veel lugeda ei oska, siis saad iseendale jutu kokku mõelda piltide järgi. Ja aga Piibelehe leidsin oli nii, et ta sattus toreda maja juurde, seal majas oli kuningas kuningapoeg ja piibelehe neiu saigi sinna endale tõesti koduritsikad viiuldavad ja punn, põernik. Põrnikad tantsivad ja suur ja rõõmus pidu, kõige lõpuks. Vihm rikkus tema kodu ärale, sellepärast ta nuttis seal kivi peal. Ja nii ta seal kodu. Ja see raamat on ilmunud sarjast kuldne kodu. Kas see on nüüd järjekordne sari kirjastuse looduse lasteraamatutest? Neid sarja raamatuid on ilmunud ka ligi 20 tükki. Üle poole on neid olemas. Need on hästi toredalt illustreeritud raamatut, need on kõige pisematele lastele mõeldud lasteraamatud. Ja palju on Kiviti illustratsioonid, kes oli minu meelest üks toredamaid lasteraamatute illustraatorid Eesti vabariigis. Kaval-Antsu ja Vanapagana lugu on lastele tuttav, aga kuigi seda raamatut ei ole näinud See raamat on sama kunstniku poolt Kiviti poolt illustreeritud hästi toredate piltidega. Ja see on kõrval, on ka jutt. Ja kõik pildid, no on kõik, on värvitrükis mitme värvipildid ja siit võib mõne väikse jutukesegi ette lugeda võidu jooksmas, vanapagan oli väga vale jooksma ja ta tahtis näha Casands temaga selles asjas ära, võidab. Ma ei taha sulle häbi teha saadee enne mu noorema vennaga proovi. Ta magab lagendiku ääres põõsas. Ants viib vanapagana sinna, kus jänes põõsas magab. Kui vanapagan häält tõstab, eematab jänes kangesti, jookseb tuhatnelja metsa poole. Vanapagan katsub talle järele jõuda, aga jääb püksepidi ühe puuoksa külge rippuma. Kui ta sealt lahti pääseb, on jänes juba ammu kadunud ja püksid ka lõhki läheb siis longates ja antsu kirudes kodu poole. Antsaga vaatab põõsa tagant ja naerab. Pagan jookseb, nii et ei ole aega enam tagasi ka vaadata. Põsed on nii punnis, on sul on müts ka suurest ehmatusest peast ära lendamas. Aga siin on sul juba hea nägu peas, istub puu, otsis aina, peab peenikest naeru. Ta pani vist selle vanapagana karuga rammu katsuma. Kava tants oli jah, üks Kaval-Ants, kes kogu aeg seda vanapaganat kiusas. Kaval-Antsu ja Vanapagana juttudest on Eiseni poolt kokku pandud vähe, teise lõpuga jutud tavaliselt on niimoodi, et tantsijat peale ja vanapagana siis see, kes kogu aeg tüssata ja ja haiget ja kõike saab. Aga eisseni poolt 1905. aastal ilmunud raamatus saab lõpuks Kaval-Ants oma palga, selle kurja ja kõige eest, mis tema vana pagalale teinud. Siin on imeilusad värvilised lasteajakirjad. See praegu, momendil on mul käes laste rõõmu paar jõulunumbrid, need on hästi muidugi ilus, ilusad värvilised. See laste rõõm kujunes Eesti vabariigi aeg kõige populaarsemaks laste ajakirjaks. Siia said lapsed ise kaastööd teha, kirjutada ja tavaliselt oli niimoodi, et kes tegi pidevat kaastööd, seega võttis omale varjunime. No kui me siin nüüd natukene lappame, siis võib vaadata, mis varjunimed siin on, Rõõmu onu, hundipapa, vallatu papagoi, lõunatuul, tillu, linnuvaara tüüta, rööroos, pliiatsipiinaja siidikäpp, rõõmusära, tiiti, Bombi väikekaid ja nii edasi, ja nii edasi. Ja siin on ka meie tolleaegsete tuntud lastekirjanike jutte sees. Siis on ka mõistatuste rubriik laulurubriik. Siis on mitmesuguseid võistlusi, palju pilte on siis laste rõõm lastest nagu siin praegu on laste rõõmlased v loomakene ja vihma piisakene, kes on omavahel õed. Need on varjunimed, sest suurem osa laste rõõmlasi olid kõik, kes võtsid varjunime ja siis kes soovis, kellega tutvuda, siis oli laste rõõmu kirjakast kus siis vahendati aadresse, kui näiteks keegi ütleme, et talvela tütar tahtis kuldroosikohv Ta lähemaid andmeid saada, siis ka laste rõõm vahendas seda laste tutvust. Omavahel tegelikult nii hoopis põnevam kui mingisuguse toreda nime taga avastad, siis ei teagi, kas poissi või tüdrukut. Ja siin võib tõesti ette tulla niimoodi, et ega nimi ei ütle, kas ta nüüd poiss või on neid tüdruk. Ja palju on siin luuletusi. Tutvustatakse genoomi populaarteadusliku on ka natukene siin sees, aga just põhiasi on pandud laste omaloomingu tutvustamisele. On teil veel lastele mõeldud ajakirju? Lastele mõeldud ajakirju oli juba tsaariajal, hakkas ilmuma lasteleht kuid ta ei olnud nii populaarne kui laste rõõm oli. Aga seal on samamoodi ka palju on laste kaastööd avaldatud. No eks mängud ja mõistatused on ikka sarnased ja üksteisele, eks lapsepõlv on peaaegu kõigil ikka nihuke enam-vähem ühesugune ja samad vallatused, samad mängud. No siin on üks vanematest raamatutes, mis on välja antud 1839 kahjuks külmul oma eksemplari puudub tiitelleht, see on vaktsiimile tehtud, see on väikese Antsu lugu tühja saare peal. Seda peetakse eestikeelsel ilmaliku last Kirjanduse esimeseks raamatuks. See on, võib öelda praeguse Robinson Kruusa analoog Robinson Crusoe. Hästi põnev ja seikluslik lugu, seda küll. Siin on ikka tohutu vaimuvara, nii et. Nii et meie jaoks ka väga tore teada, et on olemas üks inimene, kes tunneb suurt huvi lasteraamatute vastu ja eks ole ju kena, kuid praegused lapsed ja tulevikus ka Neid raamatuid näeksid. Sellepärast olen ma ka üritanud natukene näidata teistele, on olnud mul raamatunäitused Lagedi koolis, Kirovi nimelise kalurikolhoosi raamatukogus siis oli tänavu aastal külaelanike ja järeltulijate kokkutulekul raamatunäitus väljas. Praegu nii palju kui ma tean, on plaanis raamatuühingul välja anda üksikuid faksiimileväljaandeid. Eesti vabariigi aegsetest lasteraamatutest. Mõningad väljaanded on juba ilmunud, on ilmunud Grenzsteini aabits. Siis on ilmunud Hindre loomade mäss ja tõesti oleks hea, kui saaks ka analoogse näituse, nagu oli Tartus Kirjandusmuuseumi poolt korraldatud laste vanade lasteraamatute näitus saaks taolise näitusega Tallinnas üles panna, sest paljud ei olnud ju inimestele võimaluste aega sõita Tartusse vaatamata. Kehva kollektsioneeritega kõiki neid raamatuid, mis praegugi ilmuvad Päris kõik kolleksoneeri muinasjutud küll kõiki ja lastekirjanduse paremikust ka aga ilmub ju kaunis palju ka sellist kirjandust, mida tõesti lapsed ei vaja ja ei teagi öelda, miks raisati paberit ja kõike mulle omale meeldisid ka tõesti need Tuhkatriinu, Pöial-Liisi see oli siis, kui ma päris väike ja nad meeldivad mulle ka siiani. No need raamatud on paljudes kodudes, need on ilmunud viimase 20 30 40 aasta jooksul. Jah, need on need muinasjutte, raamatut, mis on ilmunud viiekümnendatel kuuekümnendatel ja ka veel hiljem raamatut lumivalguke ja Pöial-Liisi, et need on hästi ilusate illustratsioonidega ja raamatut, mis tõesti lastele nii väga meeldivad. Pildid kunstnik, Siimaskokk tegelikult ongi kogumisega, nii et lihtsam on koguda siis, kui seda on kergem kätte saada, sest et võib-olla kui tekib nii mõnelgi lasteraamatute vastu huvi 20 30 40 aasta pärast, siis neid raamatuid, mis palju aastaid tagasi ilmusid, ei olegi enam nii lihtne kätte saada. Kui lapsel on tahtmine ja soov oma raamatut kogu soetada ja teaks, siis on kartoteek koostada, kus on kirjas raamatu nimi, autor, mis aastal raamat on ilmunud, kes on illustraator olnud. Sest ka need illustraator autorid on tavaliselt ikka jäänud nagu tahaplaanile, et raamatut vaadatakse, ilus raamat küll, aga ei tea. Ta, kes on need pildid, ilusad pildid joonistanud. Siis ka natukene mõne sõnaga juurde kirjutada, millest seal raamatus juttu on, et pärast oleks lihtsam meelde tuletada. Aga väikestele lastele, tüdrukutele muidugi tahaks öelda seda, et hoidke oma raamatuid, siis on ka teie lastel ja lastelastel, hiljem ja ilus vaadata, sest iga raamat on ikkagi omaette kultuuri ja kunstivara.