Meid lahutab pimedee, laulab kreeklanna Maria parantuuri. Need sõnad kõlavad nukra sümboolikana, teevad rahutuks. On ju laulja vangis. Ja vangis on ka helilooja, kes lõi selle laulu Nikis deodoraakis. Tema muusikat esitatakse praegu ainult välismaal kodumaal, Kreekas võib selles sattuda trellide taha sinna, kus on heli, loojagi. Mikis Djodoraakis on kaasaja kuulsamaid Kreeka heliloojaid. Ta on õppinud konservatooriumis dirigeerimist ja kompositsiooni. Eriti huvitustab raamse ja Beethoveni sümfoonia-ist Ningstravinskist, kelle kõik partituurid ta seadis oma õpinguaastail kahele klaverile. Mitme aasta vältel täiendas ta end välismaal, olles ka Pariisi tuntud helilooja teoreetiku ja pedagoogi Olivier messeani õpilaseks. Teda mängiti Pariisis, Londonis, New Yorgis. Tema sulest ilmus sümfooniaid, kammerteoseid, oopereid, ballete filmimuusikat. Theodor rääkis peeti silmapaistvalt andekaks muusikuks kuid ise ei olnud kaugeltki rahul. Tööderakis ütles hiljem ise tolle omaloominguperioodi kohta 50.-te aastate algupoolel. Unnad pluateerisid inimesed, kellega ei tahtnud ma rääkidagi. Snoobid ja kodanlus. Tahtsin jõuda rahva juurde. Rahva ja tema võitluse juurest oli deodorakis ju alustanud. Kui 1941. aasta kevadel okupeerisid Hitlerlased Kreeka, sai seitsmeteistkümne aastasest Mitisest partisan. Too eluperiood kajastub deodoraakise loomingus mitmetes partisanilauludes. Esitame neist ühe. Partisani yks tuli mehikesel olla mitu aastat sest kõik Kreekas peksti välja saksa fašistid, keetsid nende asemele tulnud inglased, upitada võimule reaktsioonilise rezhiimi rahvas, kas võitlust ja temaga koos Theodor rääkis. 1947. aastal ta arreteeriti, paigutati koonduslaagrisse makrossossose saarel. Järgnevad õpinguaastad algul illegaalselt Ateenas, hiljem Pariisis elu välismaal ja alles sealt tagasi pöördununa leiab Djodorakis oma teeraja muusikas. Tema põhiliseks saanriks oma žanriks saab laul. Lauljat saadab orkester, mida Djodorakis ise nimetab rahvapilliansamblis. Sinna kuuluvad kaks Kreeka rahvapilli, kaks kitarrid, klaver ja löökriistad. Millest küll ei jutusta tema laulud, seal on nuttu, naeru, rõõmu, valu, Ljorismi heroilisust, kuulakem, lüürikat. Theodor rääkis, on muusika, on rahvuslik, rahvalik, meloodika tugineb Bütsantsi ja Kreeka mitmesuguste paikkondade rahvalaule, intonatsioonidele rütm, see muusika närv on peenelt välja joonistatud, kusjuures saatefaktuur ja soolohääl on üksteisele kauniks täienduseks. Harmoonia on puhta külaline, tihti kohtame arhailiselt mõjuvaid järgnevusi. Laulud on muusikaliselt paeluvad ning hästi meelde jäävad. Peaaegu igal laulul on oma eriline nii-öelda vitamiin, mis teeb selle omapäraseks kordumatuks. Andeka helilooja rahvuslikel motiividel loodud laulud said kiiresti rahvalikeks. Üle poole Kreekas müüdavatest heliplaatidest oli viimastel aastatel Djodorakese looming. Kuningas konstantiingi ütles oma lähikondlastele. See Djodorakis on tõepoolest rahvalik helilooja, kuid ta ei ole meie oma. See tähendab kuningakojale lähedane. Ja geodorakis rakendas oma talendireaktsiooni ja monarhia vaenlaste teenistusse. 1961. aasta parlamendivalimiste eelreaktsioon ei lasknud ühtki opositsioonipartei tegelast Makedooniasse valimiseelset agitatsiooni tegema. Sinnaga sai sõita kunagine partisan deodorakis oma ansambliga. Kontserdid lõppesid miitingutega. Viimaks lasti uligaanidel ansamblid kividega loopida. Djodorakis oli iga-aastaste maraton Ateena rahumarsside organiseerijaid. Saksa demokraatliku vabariigi ajakirjanik, kes 1964. aastal külastas heliloojat tema kodus Ateena eeslinnas, jutustab tema töötoa. Seinal rippus karikatuur meeter 90 sentimeetrit pikk Mikis käädvuste politseinike keskel. See oli 1963. aasta rahumarsist. Järgmise Rahu marsi ajal tehtud fotol oli näha naerev Djodorakis inimmere keskel. Netis ise kommenteeris fotot järgmiselt. 1964. aastal oli politseivõimetu. Lõpudemonstratsioonil oli meid 300000 inimest. Võimud vihkasid ja kartsid populaarset heliloojat kord, kui ta sõitis oma ansambliga kontserti andma Florina linna ei antud sealses kasarmus ühelegi sõdurile linnaluba. Ohvitserid kartsid, et nad lähevad Djodoraakise kontserdile. Kasarmusse suletud sõdurid hakkasid aga protestiks nii hoogsalt laulma oma armastatud helilooja laule, et seda oli kontserdilava legi kuulda. Populaarsest muusikust sai ühtlasi tuntud poliitikategelane kui Kreeka maa mustad jõud tapsid 1963. aasta mais progressiivse poliitikategelase Grigori Slambrakise asutas deodorakis lambraagise nimelise demokraatliku noorsooorganisatsiooni, mis sai sisuliselt edumeelse. Eda ei noorsooorganisatsiooniks umbes 300000 liikmega üle kogu maa. 1964. aastal valiti deodoranti endisest lambraakise valimisringkonnast parlamendi deputaadiks. Elu täis muusikat, poliitikat, võitlust. Endine partisan ründas ja teda rünnati, sõnas ja muusikas. 1965. aasta juulis mõrvas politsei tema lähedase sõbra sotiiris Petruulase. Helilooja vastas sellele lauluga sõbra mälestuseks. Laulat Maria Farantuuri. Nii munasood. Elu muutus üha raskemaks keerulisemaks. Theoderakis sattus kuningakoja erilise põlu alla, kuna ta paljastas etlan traagilise mõrvamise taga seisis ka kuninga ema Krede riike. Viimane saksa päritoluga aadlidaam. Nooruses Hitler juugendi filiaali, saksa tütarlasteliidu liige, vandus kättemaksu. Kuningas Konstantin, kes varem armastas tihti möödada Verne käia, et rahva hulgas populaarsust võita, lakkas seda tegemast. Lauldi ju seal peamiselt Djodoraakise laule. Helilooja pea kohal rippus tammutlese mõõk ainult oma ansambliga välisreisidel olles. Möödunud aastal käisid nad muide, Nõukogude liidus, esinesid Moskvas, Leningradis, Riiastaskendise, mujal võis mingist tunda, et ta elu ja vabadus pole hädaohus. Sõjaväeline riigipööre käesoleva aasta aprillis tõi demokraatia sünnimaale taas fašistliku terrori. Üks deodorakise laulude sõnade autor Jaanus ritsas arreteeriti kohe ja saadeti koonduslaagrisse. Sama saatus tabas tema laulude esitajat Maria parantuurit. Teine Melina Merkuuri juhtus parajasti olema välismaal. Talt võeti Kreeka kodakondsus. Theodor rääkise laulud keelati nii raadios kui estraadil, samuti heliplaadid tema loominguga. Keelust üleastujaid ähvardas vanglakaristus. Deudorakis ise suutis end mõni aeg varjata. Alles täpselt neli kuud pärast riigipööret, ööl vastu 20 teist augustit ta tabatud Ateena lähedal Palernis teda peksti, piinati lohistati vanglasse. Koos temaga vahistati veel seitse tema variat, kellel muide polnud midagi ühist deodoranti, see maailmavaatega. Suur kodanlikus kodus varjati teda kui tänapäeva kreeka intelligentsi ühte kõige väljapaistvamad esindajat. Protestis Kreeka, protestis välismaa. Juhiti tähelepanu sellele, et juba 20 aastat tagasi koonduslaagrist saadud tuberkuloos Olyteudorakisel senini täielikult välja ravimata. Asjata praegused võimumehed oma saaki käest ei anna. Kuninganna Frede riike teatakse rääkida, õnnitles isiklikult oma ihaluse kinnivõtjaid. Poolteist nädalat tagasi õnnestus Tourifranspress korrespondendil näha deodorakist ühes Ateena vanglas tugevdatud valve all. Helilooja nägi välja kahvatu ja väsinud, tal ei lubatud korrespondendil midagi rääkida oma arreteerimise asjaoludest. Võimuesindajad, kes kohal viibisid, teatasid, et vaatamata maailma avaliku arvamuse protestidele ei kavatse daat deodo rääkist vabastada. Meid lahutavad temast vanglamüürid lahutab deodorakise enda laulusõnadega öeldes pime.