Oleme oma heliseva muusikaleksikonis loobunud püüdest ühe tähega algavaid termineid tingimata ühte saatesse ära mahutada. Eelmisel korral EP lõpetamata ja nüüd sealt jätkamegi. Proloog kreeka keeles proo tähendab ees ja logos sõna kõne. Niisiis muusikaline eessõna üle võetud kreeka antiiktragöödiast, kus proloogis jutustati müüt, mis anekendatava teose aluseks või tehti teatavaks sündmused, mis tegevusele on eelnenud ja sellele kuidagi aluse andnud. Paljud seitsmeteistkümnenda 18. sajandi ooperid algasid samalaadse allegoorilise proloogiga. Näiteks Monte Verdi ja lüli omad mille sisu oli mütoloogiast. 19.-st sajandist alates on ooperites ja ballettides usbroloogi kasutatakse sellel põhitegevust ettevalmistav osa. Meie kuulaja peaks kohe silma kõrva tulema. Proloog liidi austeri balletist Tiina. Nimitegelase ema hukkamine. Balleti põhitegevus areneb ju 10 aastat hiljem. Meeleollu ja keskkonda sisse viiv roll on samuti väga hästi tuntud monostseenil Lõnka Vallo Tajastasite proloogil. Samasugune osa on ka proloogil Edvard Griegi laulutsüklis mööda kaljusid Joffeorde. Psalm kreeka keeles psalmus on ülistuslaul. Selle sõnaga tähistatakse vana juudi religioosseid hümne, mis on loodud 13.-st viienda sajandini enne Kristust. Need moodustavad piiblis omaette raamatu Saltri ja neid on 150. Neid ei või segi ajada niinimetatud saalomoni, salmide ja lauludega. Viimased on juba uude testamenti kuuluvad varakristlikud hümnid. Reeglina iga psalmi alguses osutatakse autorile ja sageli ka sellele, mis puhul laul loodud ning kuidas seda esitada. Näiteks psalm number 56 Taaveti laul, kui ta põgenes Sauli juurest koopasse. Salmid on stroofilise ehitusega. Sisult jagunevad nad ülistus lauludeks, kahetsus lauludeks, õpetuslikeks ja ennustuslikeks. Need väljendavad poeetilises sageli ka allegoorilise vormis Palestiina ajalugu, loodust, olustiku, usulisi ja riiklikke seadusi. Kristlik kirik võttis psalmid oma jumala teenistuses kasutusele juba üsna alguses. Lääne-Euroopas on need muusikaliselt läbi teinud kõik kirikumuusika üldised stiilimuutused läbi ligi kahe aastatuhande. Sealjuures on areng eri maades kulgenud erinevalt. Uurimused on näidanud, et varakristlik Bütsantsi psalmi laulmine on otseses seoses juudi sünagoogi lauluga. Seitsmeteistkümnendal 18. sajandil lõid Bergoleezi, Vivaldi, Endel ja teised Salmuudilisi kantaat solistile või solistide ansamblile. Venemaal levis samal ajal kolmehäälne laul ümber rüütatud psalmi tekstile, mis sai paljude Bortnjanski koorikontsertide aluseks. Salmidele on muusikat loonud nendelt son, partoldi Schubert, Brahms list, Bruckner, Reeder, Stravinski, Seenberg ja paljud heliloojad meie ajani välja loodud küll üle poolesaja aasta eest on meie kuulajail alles viimastel aastatel tuttavaks saanud Cyrillus Kreegi rohked Taaveti laulud. Eesti Raadio segakooril tants rootsi juhatusel kuulame praegu tema Taaveti laulu number 84. P-tähega jõudsime lõpule, järge ootab kuu nagu Quasimodo, sest eestikeelset sõna siia tõesti ei leia. Aga terminoloogia ei ole ju muusikas ka eestikeelne. Kvaasi see tähendab ladina keeles just nagu ja sellel sõnakesel on heliloojate juures päris suur populaarsus. Nimelt kasutatakse sõna kvaasi sel juhul, kui ei soovi täpselt kindlaks määratud tempot või vormi vaid midagi sellelähedast. Näiteks märkis Beethoven kuupaiste sonaadi juurde kvaasiuna fantaasia, nõnda siis mitte fantaasia ise, vaid fantaasia sarnane. Ühtepuhku kohtame sõnakvaasi tempo määratlustes. Nii tuleb Sibeliuse neljanda sümfoonia esimest osa esitada Molto moderaatokvaasia taadio väga moderaator, just nagu häda. Seevastu Prokofjevi neljanda sümfoonia kolmas osa nõuab aga tempot moderaatokvaasi alle kiretu, niisiis moderaator kiirem lähedane allegretole. Kuidas see tegelikkuses kõlab, kuuleme kohe orkestrilt Gennadi roostest transki taktikepi all. See helirida teatas, et oleme jõudnud uue, sedapuhku sõnade rikka täheni. Arr nagu roos, nagu rahu, nagu Reegi jõuaks ometi raevu ilmade asemel jälle ilus reedee pärale. Inglise keelest pärit termin, kus rääk on katkenud ja taim aeg, rääk taim tekkis möödunud sajandi seitsmekümnendail aastail USA-s kui linnaolustikku ja tantsumuusikavorm, mida neegrid mängisid kohvikutes ja tantsusaalides. Algselt oli see klaverimuusika, mille mängustiili iseloomustab see, et bassi ja meloodia rütm ei lange kokku. Vasaku käe partii kannab nimetust biitlöök, paremal käel Of pilt väljaspool lööki vabalt aktsepteeritud sünkopeeritud meloodia. Aga siin ei ole mingil juhul tegemist nähtusega, kus vasak käsi ei tea, mis parem teed. See on neegrifolklooris väga iseloomulik joon väga omane rahvalikule tantsumängustiilile. Klaveri Räkk. Taimi õitseaeg oli meie sajandi alguse esimesel kümnendil, kui tegutsesid niisugused tuntud pianistid nagu Chaplin, Scott mooton ja teised. Edaspidi tungis Räkk taimi maneer orkestrimuusikasse. Süvamuusikas kasutas Räkk taimi esimesena Antonina puusak oma sümfooniast uuest maailmast ja ameerika kvartetis Seli aastail 1892 ja 93. Huvi pakkus sega mitme eile 20. sajandi esimeste kümnendite heli loojaile. Kuulane Igor Stravinski Räkk taime 11-le instrumendile, mille mängib suure teatri solistide ansambel Aleksander Lazarevi juhatusel. Rapsoodia itaalia keelde on tulnud sõna Antiik-Kreeka rändlauliku rapsoodi nimetusest. Rapsoodid esitasid keelpilli saatel eetilisi laule, saates ettekannet veel žestide ja tantsulise liikumisega. Tänapäeva mõistes on agarabsoodia vabavormiline instrumentaal-vokaalteos, mis koosneb erineva karakteriga, sageli teravalt Kont rasketest episoodidest. Teos on eetilise iseloomuga ja sageli kasutatakse rahvaviiside teemasid. Esmakordselt kasutas nimetust muusikalised rapsoodiad 1786. aastal oma kolme klaveripalade vihiku kohta Saksa helilooja, organist ja luuletaja Christian Friedrich Taaniel. Šuubart. Mitte segi ajada Subertiga. Neid seov vaid niipalju, et Franz Schubert kirjutas oma lauluforellid Schubarty tekstile. 19. sajandi keskel saavutasid erilise populaarsuse ferentslisti klaveri rapsoodiad 19 Ungari rapsoodiat ja Hispaania rapsoodia. Nendes kasutas ta Ungari, mustlaste ja hispaania rahvaviise. Edasi tulid Jubarabsoodiad orkestrile näiteks voosakkis slaavi rapsoodiad, Ravelli Rimski korsakovi, Hispaania rapsoodiad, rapsoodiad soolopillidele ja orkestrile näiteks Lalool, debiicii kösswinil, Rahmaninovi liiateistel. Johannes Brahms on mitmete klaver absoodiate kõrval loonud ka rapsoodia häälele, koorile ja orkestrile. Jäärabsoodiaid tuleb aina juurde. Reekviem leinamissa, mis pühendatud lahkunute mälestusele. Nimetus on võetud esimese osa tekstist. Reekviem, tärnam, toonays toomine. Anna neile igavene rahu, issand. Algselt koosnes leinamissa gregooriuse koraalide meloodijatest. Paikkonniti olid tugevad kohalikud traditsioonid. Juba 15. sajandi esimesel poolel ilmusid flaami koolkonnas nende meloodiate mitmehäälsed töötlused. Kuid need pole meie ajani säilinud. Esimene säilinud reekviem pärineb 15. sajandi teisest poolest. Selle on loonud Okegem ranges polüfoonilise stiilis. Ja seal on pelga kreedo, mis nagu kloori jagi edaspidi reekviem-ist kadus. 1570. aastal reglementeeriv Rooma paavst rangelt reekviemi osade koosseisu. Lisaks tavalistele suuremissa osadele kuuluvad sinna algus osana reekviem siis veel diesiire viha, päev. Tuubamiirum, viimsepäevapasun, Lakri muusa, pisaratega. Luksaterna igavene valgustekstid olid ladinakeelsed. Seitsmeteistkümnendal 18. sajandil seoses oma foonilis harmoonilise stiili ja ooperivõidukäiguga muutus ka Reekviem ulatuslikuks tsükliliseks teoseks realistidele, koorile ja orkestrile. Kusjuures enam ei olnud intonatsiooniliseks aluseks koraalid vaid helilooja vada looming. Tipuna kõrgub siin ületeiste Mozarti reekviem loodud 1791. Sama traditsiooni jätkasid 19. sajandi heliloojad Kerubiinilist, Brucknert, voosakunoosensans, Foreeberly, uus Verdi, Brahmsi Saksa reekviem on uuenduslik selles mõttes, et seal pole kinni peetud tavalisest osade jaotusest ning tekst on saksakeelne. Kuigi pühakirjast valitud 1962. aastal lõi Britney oma sõjareekviemi, kus kõrvuti ladinakeelsete liturgiliste tekstidega on kasutatud inglisekeelseid õueni, sõjavastaseid, luuletusi ja Eesti muusikast on meil võtta Cyrillus kreegi reekviem. Sellest kuulemegi Sanctust esitavad Eesti raadio segakoor ja ERSO Arvo Volmeri juhatusel. Register sõna tuleb hilisladina keelest, kus registrum tähendab nimekiri. Selle lähteks omakorda on ladina regestum tähendusega sisse kantud, üles kirjutatud. Muusikalises mõttes registris mingi sissekirjutusega eriti vist ei ole. Vokaalmuusika puhul nimetatakse nii helirida, mille laulja tekitab ühesugusel moel ja millel on ühesugune tämber. Olenevalt resoneerivast aparaadist eristatakse rinnapea ja segaregistrit. Mehed, eriti tenorid võivad tekitada helisid ka falsetiregistris. Lauljate vokaalses ettevalmistuses püütakse saavutada hääle kõlavuse maksimaalset ühtsust kõigis registrites kogu hääleulatuse osas. Seadmata häälega lauljatel on raskusi sageli ühelt registris teisele üleminekul, siis võib muutuda kõlajõudja heli tämber. Ka ühe pilli tämber võid kõrges ja madalas registris olla küllalt erinev. Instrumentide diapasooni osi, millel on ühine tämber, nimetatakse samuti registrit teks. Klahvpillide, eriti klavessiini puhul kasutatakse helitugevuse ja tämbri muutmiseks mitmesuguseid abivahendeid ja neid nimetatakse samuti registrit teks. Orelil kannavad registri nine ühesuguse ehituse ja tämbriga, kuid erineva kõrgusega vilede rühmad. Registrinäitaja valisime vokaalmuusikast Kuldar singi surma ja sünni laulud pakuvad Leili Tammel suurepärase võimaluse oma kõigis registrites kandva hääle kasutamiseks. Kuulame katkendit osast karje. Lauljatari saadavad Samuel Saulus, Jaan Õun, flööt, idel, Allar Kaasik tšello ja Heikimatlik kitarril. Ettidel on samuti võimalik hästi helistada kõrge ja madala registreeri nevust. Reminest sent lähtesõnaks ladina reminist, sentsija meenutus, mälestus. Muusikas on see tagasipöördumine mingi teema või motiivi juurde, mida samas teoses varem kasutatud instrumentaaltsüklis mingisse ossa. Eelnevate osade teema või teemade sissetoomine katkestab tavaliselt antud osa temaatilise materjali arendamise. Mõnel juhul võib aga olla just antud osa muusikalist arendust aktiliseeriv. Näiteks toob Beethoven oma üheksanda sümfoonia finaalis uuesti sisse ka eelnenud kolme osateemad. Niisugust võtet kohtadega ooperimuusikas küllalt sageli. Aga see jutt siinkohal ainult jutuks, sest asjast õige helipildi saamiseks peaksime kuulama ära selle saate jaoks liiga pikka tüki muusikat. Võtame järgmise märksõna ja see on. Repriis prantsuse algupära tuleb sõnast repra andur mis tähendab uuendada. See on teema või teemade grupi kordamine pärast töötlust või uue temaatilise materjali esitamist. Lihtsaim repriisi Vormon AP A. See on ühekordne repriis, kuid on ka mitmekordseid keerukama olemusega. Repriisi. Repriis on tunnuslik paljudele vormidele, kaasonaadile ja sümfooniana. Repreisil on kaks põhiülesannet. Esimene luues sümmeetria on tal vormi arhitektoonilist ehitust tugevdav osa. Ja teiseks algse temaatilise materjali juurde tagasipöördumine kriipsutada alla selle peamist juhtivat osa, jättes teised teemad vähem tähtsaks. Repriis ei pea algteemat tingimata täpselt kordama. See võib-olla pisut varieeritud teise dünaamikaga, teises tonaalsuses, aga repriis võib-olla ka ainult tonaalne, kusjuures temaatilist materjali kordamata. Peegel repriis annad kaks või enam varem esitatud teenalt vastupidises järjekorras. Just niisugust moodust ongi kasutanud Franz Schubert oma laulus varjupaik, mille skeem on A B C B A. Laulu esitab Tiit Kuusik, klaveril saadab Valdur Roots. Resoluuto või risoluuto karakterit täpsustav termin tähendusega resoluutselt otsustavalt kindlalt kasutatakse koos tempo tähisega näiteks Prokofjevi neljanda sümfoonia finaal, allegro risoluuto. Nii kõlab Gennadi Rostestanski käe all üleliidulise raadio kaadeevee orkestrilt muidugi katkendina. Resonants prantsuse resonants tulnud ladina sõnast resoonu tähendab külan vastu. Füüsikast teame, et resonants on akustiline nähtus, kus yhe keha vibraatori võnkumine tekitab teises kehas Kresonaatoris analoogilise sageduse ja lähedase amplituudiga. Võnked. Resonants tugevdab heli sageli pikendab selle kestvust ja muudab tämbrit. Pillide puhul täidab resonaatori osa muidugi pilli, korpus aga on veel lisaabinõud, näiteks resonantskeeled, mis paigutatakse Grifi alla. Nii et mängija neid otseselt ei puuduta. Kuid nad hakkavad teiste keelte mängu, keelte võnkumise ise kaasa võnkuma. Niisugust moodust mahlakama tämbri ja kestva heli tekitamiseks on kasutatud paljude india pillide juures. Kaviooladamuuril on resonantskeeled samuti Norra rahvuslikul viiulil. Harrifellel on neli mängukeelt ja neli resonantskeelt. Klaveril muutuvat paremale pedaalile vajutamisel resonantskeelt. Eks kõik need, millele parajasti ei lööda jääb Lüütneri firma. Klaverid on varustatud resonantskeeltega, mis asetsevad mängukeeltest pisut kõrgemal. Veel teine tähtis akustiliste omaduste parandaja on keelpillidel resonantsava. Neid alasid on mitmesuguse kuju ja suurusega ümmargusi, riste, rombe, kolmnurki ja muud. Viiulite perekonna klassikalised resonantsavad on f-kujulised. Vanad viiulimeistrid komistasid nende effide hoolikale töötlusele erilist tähelepanu ja nende kuju asend ja suurus on tänapäeval sageli abiks vanade pillide meistri või vähemalt koolkonna väljaselgitamisel. Nüüd aga kuulame, kuidas kõlab harjunud selle, millel on nii hästi resonantskeeled kui resonantsavad. Magnemal HM mängib norra rahvatantsu Spring kaar. Retsitatiiv itaalia keeles retsitatiivo deklaneerides. See on vokaalmuusikas püüd saavutada loomuliku kõnelähedane tulemus. Algallikad ulatuvad aegade hämarusse rahva laulikuteni välja. Retsitatiivselt esitust kasutati ka kiriku teenistuses. Tänapäevases mõistes tekkis pretsitatiiv seoses ooperi sünniga ja sellest oli ka meie leksikoni ooperi peatükis pikalt juttu. Termini võttis esimesena kasutusele ferentsega merata kapellmeister Marco tagaljanu. 1608. aastal. Laias laastus võttes oli itaalia ooperikonstruktsioon läbi kahe sajandi niisugune et aaria oli staatiline, tunnete väljendamine retsitatiivi taga, viisid tegevust edasi selgitasid olukordi ja tegelaste psüühilisi seisundeid. Plokkija Mozart pühendasid retsitatiividele suurt tähelepanu, andes neid saatvatele orkestri partiidele sageli emotsionaalse alltekstiavaja osa. 19. sajandi ooperis eelne pretsitatiiv tavaliselt aariale arenedes tihtilugu harioosox näiteks Verdi hilisemates teostes. Vaagneril toimub peamine muusikaline areng orkestris ja lauljate partiides on väga palju retsitatiivselt. Mitmed Vene heliloojad olid innustunud kõnelähedasest laulu maneerist. Tarkovski kivist külaline on puha retsitatiivne, kusjuures iga tegelane on tugevasti individualiseerunud kõnemaneeriga. Mussaski lõi ooperinaise võt koguni proosa tekstile. Kõnelaulu harrastasid Uus-Viini koolkonna heliloojad nii oma ooperites kui ka kammerlaulus. Aga kammerlaulus oli seda varemgi tehtud, näiteks Schubert oma ballaadides. Mõelgem kas või Methandjale. Näitajana kuulame iha koiotello stseeni, Verdi ooperist esitavad Tiit Kuusik, Kalju karask. ERSO juhatab Vallo Järvi. Prantsuse keeles tähendab see ülevaadet Ringvaadet. Esimene niisugust nimetust kandev etendus. Teatri revüü leidis aset Pariisist 1728. Kindlama koha võitis Review Pariisi teatripildis 18. sajandi lõpul. Ja erilise populaarsuse saavutas Louis Philippe'i monarhia ajal aastail 1830 kuni 48. Revin on teatraliseeritud etendus, mis koosneb reast suhteliselt iseseisvatest stseenidest. Nende vahele lükitud laulude, tantsude ja tsirkusenumbritega. Tervik süžee puudub, kuid episoode ühendab mingi ühine idee ja ühed samad esitajad. Nii ei saa kõnelda mingist terviklikust muusikalisest ülesehitusest. Muusika ei tarvitsenud üldse olla reviis peamine komponent kuid sageli muutusid revüü laulud populaarseks ja neid esitati ka pärast terviketenduse mänguga vast mahavõtmist. Ja ega meeldiv oleks leksikonis muidu põhjust revivil peatuda. Aga 19. sajandi lõpul ja 20. alguses levistaga teistele maadele ning mõjutas edaspidi eriti tugevasti Saksa ja Ameerika opereti arengut. USA-s sai revist ka üks muusikali eelkäija Sealne Rill kandiski nime šovjuusiku muusikaline Ringvaade. Paljud Frimlik fööni vööline igihaljad viisid on pärit just treminidest. Tehnika areng tõi kaasa ka revüüfilmid, Jedeleremiinid. Maailmakuulsad revüütähed. Ja nüüd kuulame esinemast juurigaalland Jefros, Tääri. Niimoodi lustakas meeleolus tänaseks lõpetamegi, seniks teile kõike head.