Kuulsite Tirolama fresko balli kahte Kaljardi Gustav Leonhard ehituses. Täna räägime varabaroki Itaaliast, sealsest tšembola muusikast ja ajastu suurkujust, kirolamoklasko Paldist ning tema kaasaegsest. On ju Itaalia maa, mida tänapäeval kõik muusikasõbrad selle kunstiga tihedalt seostavad. Sugugi nii enesestmõistetav ei olnud see veel 16. sajandi keskpaiku. Kuigi Itaalia oli vaieldamatult humanistliku renessansskunsti häll, olid tema varasemad saavutused kujutavas kunstis ja arhitektuuris vaieldamatult suuremad kui muusikas. Alles 16. sajandi jooksul nihkub muusikaelu raskuspunkt Madalmaadelt, kes siiani olid sellel alal pea jagamatult valitsenud Itaaliasse ja jääb sinna püsima mitmeks sajandiks. Muusikaliseks pealinnaks võiks alates 16.-st sajandi lõpust nimetada kindlasti Veneetsiat. Selleks ajaks oli juba möödas linna poliitiline ja majanduslik hiilgeaeg. Veel 15. sajandil olid Põhja-Itaalia linnad Veneetsia, Firenze ja geeno Euroopa monarhide raha laenajateks ja Vahemere ning idamaade kaubanduse valitsejateks. Kuid ajad muutusid ja 16. sajandil hakkasid Itaalia pinnal maid ja mõjusfääre jagama. Naaberriigid Hispaania ja Prantsusmaa. Veneetsia õnnestus esialgu oma soodsa asendi tõttu nendest sündmustest kõrvale jääda. Kuid siiski ei valitsetud Tootside paleest enam maailma võimsamat laevastikku ja kolooniate ning kaubakontorite võrku. Kadus küll võim, kuid kusagile ei kadunud kanalite linna omapära loodud kunstiväärtused ja rahvas. Veneetsias saab turismilinn. 16. sajandi lõpust alates saab igale enesest lugupidavale Euroopa aadikule kohuseks viibida mõningane aeg selles linnas. Veneetsia meelitab kokku palju väljapaistvaid muusikuid ja kunstnikke. Suursündmusteks linnas on kuulsad karnevalid. Lilledel võis kuulda kaugete rahvaste muusikat. Kuulame tüdrolamo fresko Paldi passagalia Andrei Volkonski esituses. Kadootsid õukond aitas jõudsalt kaasa Veneetsia kujunemisele kunstide linnaks. Muusikaelu mõjutas kõige enam Püha Markuse kirik oma kahe vastasrõdudel asetseva oreliga. Sealt sai alguse ka mitme koorimuusikastiil. Tähtsaimaks muusikaliseks ametikohaks oli esimese organisti koht, mida sajandi lõpul täitsid Andrea Giovanni Gabrieli ning Claudio Merulo. Veneetsia Püha Markuse kiriku esimese organisti kohaga peeti Itaalias võrdväärseks vaid Rooma Püha Peetri kiriku organisti kohta. Konkursi sellele ametikohale võitis 1608. aastal Sirolama fresko Paldi kes väikeste vaheaegadega töötas seal kuni oma surmani 1643. Sellest ka Paldi sündis 1583. aastal ülem Itaalia linnas Ferraras kus kultuurikeskuseks oli krahvi teedestele õukond. Selles õukonnas töötas ka kuulus Itaalia renessanss põed Tarkvaata Tassa. 24 aastaselt saab fresko Paldi laialdaselt tuntuks. Koos paavstil unts jusega teeb ta kaasa reisi Flandriasse. Esineb Brüsselis, kus saab vaimustatud vastuvõtu osaliseks. Ja mõni nädal hiljem ilmub Itaalias trükis tema esimene teoste kogumik. Kesko Paldi virtuoosi. Kuulsus levis elu lõpul vaatamata suhteliselt vähesele reisimisele ka Prantsusmaal ja Saksamaal. Tema mängu kirjeldati vaid ülivõrretes. Kahjuks ei leidunud Talle Itaalias väärikat järeltulijat. Tema kunst leidis järgimist ja arenes edasi seitsmeteistkümnendal sajandil Saksa Morganistide seas jõudes läbi mitme põlvkonnaga Bachini, kes kirjutas endale ümber terve kõik väljaandest Giooni musikaali. Kuulame käsku, Paldi Tokaadad Gustav Leonardi esituses. Rooma linn, kus fresko Paldi töötas pea 30 aastat omandas neil aegadel täiesti uue ilme. Keskaegne antiikset varemetega provintsilinn muutus 16. sajandil tundmatuseni. Michelangelo ja Pramante juhatasid sisse renessaaslikud uuendused. Tekkisid uued väljakud, sillad, kirikud, Palazzod. Rooma muutus uuesti maailmalinnaks. Arhitektid Berliini ja poromiini kujundasid seitsmeteistkümnenda sajandi alguses välja barokkstiili, mis ilmestab püha linna tänapäevani. Renessansiaegse väärika, harmoonilise ja rahuliku kunsti asemele astub liikuv voogav pateetiline barokk-kunstmuusikas leiab see dramaatiline ja teatraalne kunstivool kõige ehedamal väljenduse ooperilaagris. Rooma-Aga vajutab ooperilegi oma pitseri. Seal tekib vaimuliku sisuga ooper. Samuti on Roomast pärit vaimulik oratoorium. Nende nähtuste põhjust ei ole muidugi raske ära arvata. Bonni Rooma paavstide residents ja paavsti õukond vajutas pitseri linna muusikaelule. Sellega on seletatav ka fresko Paldi muusika tõsidus ja mõningane müstilisuse võrreldes näiteks Veneetsia heliloojate palju säravama helikeelega. Kuulame fresko balli Ritšercari, kus tal Janhard ehituses. Vikerkaar on tihedalt seotud vana polüfoonilise kirikumuusikaga. Samas on ta ka hilisema huuga üks eelkäijatest. Vastandina rangele Rydzek kaarile, Olidokaada, heliloojale suuri vabadusi ja improvisatsioonivõimalusi pakkuv vorm. Siin võis lasta fantaasial lennata ning teos vormiti väga eriilmelist lõikudest. Tokaata on ainult klahvpillile mõeldud muusikavorm. Sõnadokaare tähendab itaalia keeles puudutama siis klahvi puudutama Tokaathanberit Veneetsiast ja arvatakse, et tema fantaasia, ornamendi ja kaunistuste rikkuses võib näha ka idamaade mõjusid kelladega. Neid seal olid omal ajal tihedad sidemed. Kuulame fresko Paldid, okaatot esitleb Gustav Leonhard. Veneetsia, Rooma ja Ferrara kõrval oli Itaalias veel palju muusikalembelise julkondi. Üks neist asus Polonias, kus töötas Adriano bankeeri. Bankeeri teoseid leiame Kuulsa teoreetikud sarlino klahvpillimängu käsitleva straktaadist. Transilvanlane bankeeri oli hilisema kuulsa Polonia akadeemia asutajaks, mille liikmeks oli hiljem au olla 14 aastasel moodsardil. Kuulame Adriano bankeeri sümfooniat ja dialoogi Aleksei Semjonov esituses. Itaalia on andnud meie pillile ka nime tšembalo. Mõnikord kasutatakse ka nimesid plaritsembalo veidi ravitsembolo. Itaalia oli üks esimesi maid, kus see pill peale tikkimist Lewis. Itaaliast pärit vanimad tänaseni säilinud instrumendid, mis pärinevad 16. sajandi algusest Itaalias, kujunes oma tsembalo tüüp, mis erines teisest Flandria tüübist nii ehituselt, kujult kui külalt. Saate lõpetame fresko Paldi kahe Kaljardiga Gustav Leonhard esitluses, kes mängib 1693.-st aastast, pärinevad Itaalia tšembarol.