Lugupeetud teaduste akadeemia president Johan Eiffelt. Lubage palun raadiokuulajate ja kogu raadiorahva nimel õnnitleda juubeli puhul. Tänan teid väga südamest. Kui lubate. Üks päev varem, mõni minut juubelijuttu, palun, mitu aastat, kolmveerand sajandist aastast olete teie pühendanud teadvusele, kui lugeda ainult sellest päevast, millal ma hakkasin juba sihikindlat tööd tegema, sellest on juba nüüd 45 aastat mööda. Miks nii hilja, tekib küsimus. Minul ei olnud ühtegi kerge kõrgemat haridust saada ja ma lõpetasin kõrgima kooli, kui ma olin juba ligi 30 aastat vana. Aga huvi selle alal, mida mina valisin pärast oma uurimistööalaks tekkis mul juba võib-olla kuue-seitsmeaastaselt. Kui ma kaheksa aastane olin, siis mul oli juba katsepeenrad tädi väikeses ajas Paide linnas. Muidugi on väga tähtis, kui inimomale õige suuna elus valib, mina olen seda alati toonitanud vestlustes ka meie noortega. Ja peab ütlema, ega siis alati nii kergelt seda kätte ei saa oma õiget suunda. Mina valisin teda küll õigesti, aga suured raskused, enne, kui sai hakata tõsist uurimistööd. Nagu teate, minu eriala on ökonoomia, teadus. Kas sa nüüd, hiljem, aastaid hiljem olete ka seda esimest katselappi paides külastanud? Ja olen küll see väike majake, kus ma sündisin, see säilib praegugi veel, aga kus ma katsid, algasin, see aed ka praegu säilib ja nii imelik, kui see ei olegi 50 vist viiendamal 54. aastal, kui ma seal käisin. Viimast korda oli ka lillepeenar seesama koha peal, kus mina oma katseid algasin. Muidugi katse tulnud igasuguseid ja vahest tekkisid pahandused. Mina armastasin väga korjata Ta igasuguseid taimi metsast, mis mulle huvi pakkus vaestinga sarnaseid, mis pärast hakkasid levima. Maasikapeenar teel, nii et üsna tihti ähvardati, et kui sa metsast midagi pässid, siis ajan sind välja kõigi oma katsetega. No see oli ainult üks kord, juhtus ja rõõmus oli vaadata, et lillepeenart ka seal katseid seal ei olnud, aga väga kena dekoratiivtaimed. Kas see esimene katse, ma mõtlen, esimene kogemus, et metsast toodud taimed levisid kõrvalteel Ardele? Millalgi teile meenus, kui teie juba teadlane olite? Niiskatsetes minule eriti paistis, silma tekitas suurt huvi see, et mitmed taimed, mis oma looduslikus tingimustes välimuse poolt nad olid, küll kenad, aga vaevlesid, kui ma ülediinned juba aeda ja lõin soodsad kasvutingimused, siis tekkisid väga lopsakad vormid ja mis eriti minule nii silma torkas ja mis mind tõukas katsetele ka tule, kus see oli suur muutlikkus taimede seas mitmekesisus. Ja ka ajas juba, mis olid mõni tund juba metsikuks läinud, lilled minaniga, korjasin jälle uuesti, hakkasin siis kultiveerima nagu kord ja kohus ja testi tuli imestada. Kui suured tagajärjed olid siis juba kaua aega peale selle ka just mitte väga kaua, sest mina Darwini õpetust hakkasin tundma juba, kui ma olin 12 aastane, kui esimene raamat. Raamat ilmus Eestis Darwini õpetusest. Tundub, et teatud määral on mingisugune analoogia olemas teie katsetega põhjas. Ja muidugi vot just veendumus tekkis, et inimene võib luua uued vormid ehk olemasolevates vormidest valida, luua sarnased kasvutingimused. Et taim kohaneb muidugi selle Windows ja mina sain oma isiklikud katsetest, mis esialgu oli niisamuti ootamata teadmata tehtud, aga pärasma leitsivad teoreetilised alused nendele nähtustele, mida avastasin selle suure loodusteadlase Charles Darwini töödest ja tema õpetusest. Muuseas, võib öelda, mina olen oma eluaeg peale selle, kui ma sain, aga raamis hariduse olen töötanud kahes asutuses, ainult Üleliidulises taimekasvatusinstituudis, Leningradis ja tema filiaalis Koola poolsaarel. Ja teine töökoht on Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Mina olen pidevalt hoidnud ikke kohast kinni alati ja ka pidevalt hoidnud kinni töösuunast põhjas, minu töö oli just nagu ma juba rääkisin. Ta põhines Darwini õpetusele ja mina otsisin teid, et leida taimi, leida teid uute sortide loomiseks, mis kõlbaks nii kultiveerimiseks põhjas, nii extrimaalsetes tingimustes, neis tingimustes, mis olid päris võõrad nendele taimedele, millega tuli tegemist teha. Ega siis asjata üsna suured teadlased nagu füsioloog, Haaberland Saksamaal omal ajal koostas katsete järgi tabelid, mis näitasid, et palju nõuab sooja kaer seal nisu või oder ehk teine ja muidugi see koht, kus mina tööd algasin Hibinis. See oli juba väljaspool seda piiri, seal hoopis madalam temperatuur ja kui me võtame vegetatsiooniperioodi üldsumma nii sooja temperatuuri ülisumma ja alla viie kraadi juba arenemine on juba väga takistatud siis muidugi vihibynis häbrandi järgi ei oleks võinud oodata, et mingi olemasolev sort teraviljasort seal valmiks. Ei võinud oodata ka, et köögiviljad ja kartul annab kõrget saaki, kui jätkusoojust, siis juba pikk päev palav ringidega tibist 31 päeva jooksul päike üldse ei lähe, looja juunis ja augustis, kus veel on täies hoos, ventilatsioon on ka päev pikem kui lõuna pool ja nendes tingimustes siis kus tõesti pikk päikesevalgus. Fotosünteesiperiood oli küllaltki pikk ja pikem kui kasvõi Leningradi all, rääkimata Kesk-Venemaast. Sordid valmisid ja ootamata, vahest olid väga huvitavad asjad. Advisiini mägedest, Jeemeni mägedest päritoluga odrasordid valmisid meil. Mida teie loete oma teaduslike tööde hulgast oma elu kõige tähtsamaks, kõige paremini õnnestunud tööks? Muidugi, kui inime teeb loovat tööd, siis ta ei öelda, et on piri, mis üldse huvi ei paku. Muidugi, minu töö algas polaartsoonis teine pool pala ringi, see oli väga huvitav koht iseenesest, juba looduslikult, teiseks oli juba ette, mulle öeldi, et sellest ei tule midagi välja, siis tekkis juba niisugune tahe tingimata saavutada tulemusi, mis lükkaks ümber nende skeptikute arvamused. Ja muidugi selles osas iga samm, olgu see siis sortide valikul ehk sortide loomisel uute sortide loomisel iga väikenegi saavutus. See tegi tõsist rõõmu, sest soli seotud üldiste probleemidega räägiti ka, et seal mägiste tundrete külje all seal ei või mingisugustki põllumajandust arendada. No täiesti seal tuli luua kohe kunstnikud, luua vastav juba viljakandev mullastik kivistel mägedel ja mägede nõlvad. Niisamuti ka soostunud maa-aladel iimandra järve ümber, nii et iga samm selles osas oli ju väga huvitav. Mitu korda käisid seal terved komisjonid kohale ja siis vaadata, kas ei ole mittegi sotika, sellest kirjutati ajalehes, üks niisugune kirjanik leidus ajakirjanikest, ütles, et, et mis Ibins tehakse, see on kõik legi sotika. No muidugi praktilised tagajärjed tegid juba suurt rõõmu ja kõik see suurem rõõmul juba siis peale selle, kui need katsed leidsid tunnustust ka meie parteiorganite poolt, eriti Leningradi okoomi poolt tänu just see kiimirumis, kiire Ville hakati uudismaad üles harima, tama sovhoosisi, riikliki, suuri majandeid, loomakasvatuse ja siis ka köögivilja kasvatamise eesmärgil. No muidugi, ja kui need esimesed sovhoosid hakkasid saama saaki, mis samas kõrged olid, kui olid kivini katsejaamas? Muidugi see tekitas suurt rõõmu ja tõesti võib öelda, et iga samm, mitte ainult minu töös, vaid, mis ka ümberringi seal toimuse, millest tuli ka osa võtta, see ju tekitas väga suurt huvi ja küsisite juba, mida mina sooviks noortele. Mina sooviks Norter just eeskätt valida niisugused erialad ja ütletega ja graafilist niisuguses kohas, kus iga saavutus kalu hästi. Kaalu vesti annab juba panuse meie rahvamajanduse arendusele ja koos sellega ka meie teadusele, sest teadus kasvab ka ju ületades raskusi, ületades Walesi tõekspidamisi. Trafareetsid arvamusi nii edasi. Kui palju aastaid olete teie pühendanud Eesti NSV Teaduste Akadeemia juhtimisele? Mina algasin tööd 1946. aastal, kui bioloogia ja põllumajandusosakonna akadeemiksekretär esimesel aastal veel siin sai ka läbi viidud mitmed väga huvitavad uurimised. Ja kui te alati, mis tegi rõõmu, mina ütlen ka siin, et minule tegi rõõmu see suur huvi, mis oli meie teadlastel nii vanematel kui noortel, kui neil avanesid võimalused töötada juba nii avaramates tingimustes, kus oli tulevik, oli garanteeritud, ei tulnud ühtegi vaevelda nende pisimajandite põldudel, aga sai teha ikke tõsist tööd, mil oli tulevik juba suurtel maa-aladel suure ja siis hästi mehhaniseeritud majapidamiste tingimustes. Teiseks juba see, et meil juba tekkisid suured uurimisasutused, esimestel aastatel sai rajatud maaviljelusinstituut maaparandusinstituut siis loomakasvatusinstituut, Nemad töötavad praegugi juba nüüd põllumajandusministeeriumi süsteemis. Esialgu nad olid akadeemia süsteemis ja peab ütlema, et meil ei tule häbeneda meie põllumajanduslike uurimisasutuste üle. Need on väga tublid, väga tublid kollektiivi ja nende saavutusi on ta märkimisväärsed. No bioloogia, meil ju peale seoloogia botaanika, mis üsna hästi juba vanast ajast arenes Tartu riiklikus ülikoolis, teisi bioloogilisi asutusi ei olnud, aga siis nagu teada, on ülikoolide juures igal pool. Uurimisvõimalused on piiratud. Aga meil asutati korraga juba järk-järgult võimsad asutused. Võtame, et zooloogia botaanika instituut kis uuris meie mullastiku katet meil ju selle aja jooksul. Suureks uurimisasutuseks arenes Zooloogia ja Botaanika Instituut mis asub Tartus, tus Tallinna lähedal organiseeritud Eksperimentaalbioloogia instituut ja juba üle viie aasta. Võib loota, et aastast aastasse nende uurimistöö laieneb ja süveneb. Kui palju on praegu teaduste akadeemial, uurimisasutusi ja instituute üldse? Praegu akadeemia koosseisus on 11 uurimisinstituuti, üks botaanikaaed ja peale selle veel keele- ja kirjandusmuuseum Tartus. Missugused nendest instituutidest on kõige nooremad nii teadusharuna kui ka instituudina? Ma võin öelda, et kõik noorimad instituudid, meil on küberneetika instituut ja Eksperimentaalbioloogia Instituut ja need erialad, mille kallal nemad töötavad, need on ka uued erialad. Ja siin võib öelda, et vaatamata sellele noorusele need instituudid kasvavad ja arenevad üsna jõudsalt, eriti küberneetika instituut, selle instituudi töötajad mitmes küsimustes juba tõusnud liidu teadvuse kõige kõrgemate tippude, nii ja mida eriti hea meelega. Mina märgin, et suured teoreetilised uurimised on selles instituudis seotud väga tähtsate majanduslike küsimustega. Eksperimentaalbioloogia instituut, tema erialad ja suunad on ka väga aktuaalsed. Seal uuritakse taimefüsioloogia küsimusi, taimehaiguste küsimusi, jaga looma füsioloogiat. No esimesed juba ettepanekud on tehtud ka meie tootmisele loomakasvatuse taimekasvatuse sordihariduses. Eriti võib öelda veel, et kui me tahaks iseloomustada meie akadeemia asutusi siis võib öelda, et eeskätt tuleb märkida, et meie noored spetsialistid meie noored teadlased kasvavad võrdlemisi üsna kiirelt. Meil on mitmed ja mitmed noored, doktorid ja teaduste kandidaadid kelle üle me võime uhkust tunda. Nende tööd on leidnud tunnustust mitte ainult nõukogude liidus, vaid ka väljaspool Nõukogude riigipiiri. Meie eesmärgiks ongi just praegu, et eiti soodustada nende teaduse tippude kasvu. Et meie täidaks oma ülesandeid just TÖÖ jagamise osas. Nõukogude liidus ongi on niisugused seisukohad juba võetud partii poolt, et igas vabariigis majas, ringkonnas, majanduspiirkondades peavad tekkima oma uurimiskeskused ja mis eriti tähtis on vabariikide osas, on, et, et kohalikud kaadrid, et kõigi rahvustel oleks võimalused oma sünnikohal kaasa lüüa teadvuse arengul. Ja teine suurem mure, mis meil praegult on, et meie teadus nii kõrgelt ja Retisel tasemel, kui ta ei oleks. Aga me peame püüdma eeskätt tüst arendada suure tähtsusega rikkisi uurimisi sest nemad võivad kõik see kiiremini muuta olukorda tehnoloogias, rahvamajanduses ja nii teamegi just praegu mõtlema selle üle, kuidas organiseerida tööd nõnda, et reiting tase oleks kõrge ja et sellest nendest eritist uurimistest. Meie rahvamajandus meie kultuurielu saaks maksimaalselt. See on praegu just meie põhiülesanne, et tõsta teaduse efektiivsust. Teie silmade all on tegelikult ju kasvanud kogu meie teaduste akadeemia, asutuste ja ettevõtete ja allettevõtete võrk. Ja küllap teil on päris hea meel vaadata nüüd, kui kiiresti areneb kogu teadusvabariigis. Alates sellest momendist, kui teie Teaduste Akadeemia juurde tulite, teda juhtima hakkasite? Muidugi meie teadvuse arengul on veel palju raskusi ületada, me võime nii surema, rahuldustundega märkida, meil kaadrid kasvavad kiirelt. Meil töötajate üldine, nii teaduslik tase on küllaltki kõrgel. Edukalt kaitstakse väitekirju, meil doktorid, iga aasta tuleb paaria võib-olla rohkemgi juurde ja mitukümmend Tealse kandidaati. Me oleme jõudnud esimestesse ridadesse justkui protsentuaalselt, võtame teaduslik töötajad ja siis palju siis omavad teaduslikku kraadi ja peab ütlema, et meie ülitame juba 50 protsenti. 50-l protsendil teadlastel on juba kraadid Jon kõrge protsent. See on esimene asi. No kui me räägime meie uurimisasutustest, siis muidugi siin ma just ütlesin, et kaadrite osas võib-olla meil on vähem muret kui tehnilise baasi loomise osas, kui mina nendest küsimustest räägin, siis ma võin öelda, et minule see tekitab nii head meelt. Ma võin ütelda, meie teaduste akadeemia on kollegiaalne niisugune asutus, kus juhatus kollektiivi poolt, nii et kui me midagi saavutanud oleme. Tänu tänu sellele, et meil on tublid kaadrid ja Teaduste Akadeemia presiidium on ka vaeva näinud, et neitsiga saadeid õieti suunata, aga kahjuks ta ei vii veel öelda, et ta küllaltki on nii edukalt toime tulnud just selle materiaalse baasi loomise osas, et küll võimalused selleks olid. Presidendi tuul nõuab teilt väga-väga palju aega ja on täiesti loomulik, et teie kaheksa tunniga siin nendes ruumides iialgi välja ei tule. Kuid ikkagi kui teatud aeg päevast jääb teie enda kasutada teie enda otsustada, mida teie siis selle ajaga teete, missugused on teie hobid? No siin ma tahaks nimetada just, et presidenditooli peal president peaks võimalikult vähem istuma. Mina kahjuks on üsna palju istunud president ja kõik presiidiumi liikmed peavad üsna tihti käima ikka oma uurimisasutustes, nemad ei tohi kunagi kaotada kontakti ja töötajatega vaatamata, mis tasemel nad on. No muidugi ike iga inimene puhkab, ega ta siis ilma võib nii pidevalt ainult töötada, töötada, töötada. No igaüks puhkeb omamoodi. Minu puhkusel ehk on nii ka ikka niisugune agronoomin laad, mina ei või istuda, ma küll loenja töötan, seda ma teen juba õhta hilja, aga siis pühapäeviti ja suvel õhtuti. Mina töötan jändanud nagu abikaasa ütleb, mullas. Jändan mullaga. No minu nii hobi, see on ka seotud minu lapsepõlvekatsetega, mina jään, kui nii võib öelda, lilledega dekoratiivtaimedega, mina arvan ikka, et parem on ikke labidaga töötada kui haiglates käia ja arstid on täiesti veendunud, et niisugune füüsiline töö puhkeaegadel see on kõik see parim ravim. Palju, palju tänu teile, aitäh intervjuu eest. Ja lõpetuseks tahaksin teile, Eesti NSV Teaduste Akadeemia president, Nõukogude Liidu Teaduste Akadeemia korrespondentliige Vladimir Iljitš Lenini-nimelise üleliidulise põllumajandusakadeemia tegevliige põllumajandusteaduste doktor, Eesti NSV teeneline teadlane Johan Eiffelt, soovida juubelijutu lõpetuseks ka edaspidiseks sama raugematut, energiat, tahet ja loomulikult head head tervist. Kõige selle jätkamiseks, mis teil kavas ja mida alles kavatsete teha. Tänan väga kenade soovide eest.