Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast 18.-st novembrist minale Mall Mälberg. Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekut kohalike omavalitsuste valimise seadus vastavusse põhiseadusega, mis sisu sisuliselt tähendab Tallinna volikogu valimise reeglite muutmist. Lahtiseks jääb, kuidas kaitsta seejuures väiksemate linnaosade identiteedi. Kehra paberivabriku tulevik selgub reedel, kui Eesti energia annab oma vastuse paberivabriku pakkumisele võla tasumiseks. Klaasiga on ettevõtte saavutanud suulise kokkuleppe ning allkirjad loodetakse paberitele saada selle nädala jooksul. Harju maavanema Värne Lootsmanni sõnul on praegu tänu nääli tõenäolisem must stsenaarium, mille kohaselt pannakse Kehra paberivabrik kinni. Kultuurikatel ja Linnateater peavad Tallinna linnavalitsuse algatatud seletust nende maja ehitamise asjus väärituks ja leiavad, et kui Tallinnal kultuuripealinnaks olemiseks raha ei ole, võiks alles loobuda. Kinnisvara turul jätkub langus. Ostu-müügitehingute arv langes kolmandas kvartalis aastases võrdluses neljandiku võrra. Analüütikute sõnul kestab langus veel paar aastat ning praegu võidavad turul need, kes lasevad hinda 20 protsenti alla. Kinnisvaraturu tulevik sõltub suuresti pankadest, leiab Tartu ülikool oli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane. Välismaalt Valencias kogunenud NATO Parlamentaarne assamblee kritiseeris Venemaad Gruusia sõjas tere sõlmitud kokkulepete eiramise pärast. Moskva ähvardas Gruusiat uue konfliktiga. Rahvusvaheline valuutafond laenab Serbiale ligi 411 miljonit eurot. Samas nõuab IMF liikmesriikidelt ligi 80 miljardi euro suurust rahasüsti. Homme pilvisus hõreneb, sajuhood harvenevad, õhuneb rattur on null kuni pluss neli kraadi. Riigikogu arutas täna õiguskantsleri ettepanekut muuta kohaliku volikogu valimise seadust, sest Tallinna volikogu valimiste kord ei vasta põhiseadusele. Uku Toom jätkab. Õiguskantsler rõhutas, et igal valija häälel peab olema võrdne kaal, aga praegu on linnaosade elanike arv ja mandaatide jaotus ebaproportsionaalne. Pirita elaniku häälel on neli korda enam kaalu kui Lasnamäele samal, aga nii ei tohiks olla. Isegi juhul, kui pidada linnaosade identiteeti põhiseaduslikku järku väärtuseks ei ole sellega võimalik õigustada sedavõrd ulatuslikku valimispõhimõtet riive. Valimispõhimõtted on demokraatlikus õigusriigis fundamentaalsed sest selle kaudu legitimeerib või seetõttu on Tallinna valimisringkondade moodustamine linnaosade kaupa ning mandaatide kaotus valimisringkondade vahel vastuolus põhiseadusega. Linnaosade identiteedi suhtes oli õiguskantslerile vastu vaidlejaid piisavalt. Üks nendest, Andres Herkel Isamaa ja Res Publica Liidust. Jah, võib-olla ei saa seda väga selgelt mõõta ja võib-olla saab väita seda, et neil puudub niisugune eraldis jaotus riigiõiguse mõistes, aga õiguskantsler ütleb, et võib-olla siis Nõmmel ja Pirital natukene identiteeti on, ma pean oma valijate nimel küll kinnitama tonni identiteet, ka Kalama all on identiteet kindlasti Pelgulinnal on identiteet koplil ja isegi sellises olukorras, kus nad ei ole mitte eraldi linnaosad vaid kõigest linnaosa osad. Samas nenditi üksmeelselt, džinn on pudelist välja lasknud ja probleemiga tuleb tegeleda ning käesolevat valimiskorda ilmselt muuta. Urmas Reinsalu väljendas põhiseaduskomisjoni seisukohta. Mööndi sellisel moel, seda, et nüüd praeguses olukorras kindlasti parlament, sundvalikus peab langetama mingeid otsuseid, et tagada valimiste sisuline ja vormiline legitiimsus, et seda ei saaks kahtluse alla seada. Ka hääletusel toetati pea üksmeelselt õiguskantsleri ettepanekut. Küsimus on, aga, mis saab edasi, mida ja kuidas muudetakse veel kord Urmas Reinsalu nüüd juba oma nime. Mõelda on, minu meelest ei ole ma Tallinna linnast ühe valimisringkonna tegemine sest kui me vaatame Tallinna linnaosasid Eesti kohaliku omavalitsuse süsteemis neid oma rahvast arvult, siis esimene suuruselt omavalitsuses oleks Eestis Lasnamäe, teine Tartu, kolmas Narva neljas Mustamäe, viies Põhja-Tallinn, kuues Kohtla-Järve, seitsmes kesklinn, kaheksas Pärnu, üheksas nõmme, 10. Haabersti, 11. Kristiine. Marek Strandbergi mõtted viis aga õiguskantsleri ettepaneku hoopis huvitavatele radadele, arvestades, et Tallinn on üldse ebaproportsionaalne linn. Võiks ju ei saa arutada hoopiski selle üle, et millisel moel sedasama täna tallinnaks kutsutavat näha tulevikus hoopis mitmelinnale. Nii et tegelikult puht kaablaneeringulistele loogilistel, demograafilistel või nimetage, millistel põhjustel vajaksime me selle suure ja metropoli kahjuks mitte toimiva Tallinna asemel tõenäoliselt palju Sõmera madomavalitsuste koostöös toimivat üksust, millest üks võikski siis olla meie ealin. Harju maavanema Verner Lootsmanni kutsel kogunes täna ümarlaud, et arutada Kehra paberivabriku võimaliku sulgemisega seotud probleeme. Martha Grauberg usutles maavanemat. Tehase seiskumine on ühelt poolt sotsiaalne probleem, praegu töötab tehases 400 inimest, mõned perekonniti. Anija valla maksumaksjatest moodustab tehase töötajaskond pea veerandi, teiselt poolt on tegemist keskkonnaprobleemiga. Kuna Kehra reovesi puhastatakse Horizon tselluloosi ja paberi aktsiaseltsi puhastusseadmetes lihas seiskub, on raske aga puhastusseadmeid töös hoida. Kehra vee osakaal puhastusseadmetes nagu alla 10 protsendi. Praeguseks on Horizon kokkuleppe saavutanud Eesti gaasiga võla tasumiseks. Esialgu on see suuline ja nädala jooksul loodetakse paberitele allkirjad saada. Harju maavanem Verner Lootsmann. Kui sellised kokkulepped peavad, siis detsembrikuu jooksul peaks olema garanteeritud Eesti gaasi poolt see, mis nemad saavad teha, tähendab nad tarnivad gaasitehasest. Samas ei ole kokkuleppele jõutud horisaini ja Eesti Energia vahel, õigemini pole selliseid läbirääkimisi, tõsiseid veel toimubki. Ettepanekud on nüüd eilse seisuga siis horisondi poolt Eesti energiale tehtud Eesti energia on seisukohale. Olemasolevast võlast tahavad nad kohe saada vähemalt poole ja ülejäänud poole osas on siis juba võimalik rääkida võla maksmise ajatamisest. Kui Eesti energiaga kokkuleppele ei jõuta, siis paberivabrik enam neilt elektrienergiat ei saa. Selleks, et Kehra linna jaoks vajalikus mahus puhastusseadmed töösse jääks, on Eesti energia on nõus läbi rääkima Anija vallavalitsuse või osaühinguga Welco, kes haldab kogu kommunaalsüsteemi Anija vallas. Aga seegi eeldab kokkuleppeid ka horisondiga. Maavanema Värner Lootsmanni sõnul on praeguses olukorras tõenäolisem, et käivitub must stsenaarium ja tehase läheb kinni. Ma ütleks nii, et 51 49, ma pigem näen täna just seda halvemat poolt, sellepärast. Ma palusin vallajuhte, et nad väga tõsiselt täna hakkaks tegelema teatud ettevalmistustöödega, selles osas, et kui reedeks selgub, et Hori sain Eesti energia ei ole kokkulepet saavutanud, siis tahaks juba edasi tegeleda küsimustega. Nii et esimesest detsembrist oleks ikkagi vähemalt linna reovee puhastamisega vajalikul tasemel saaks nagu seda korraldada. Maavanem moodustab ka nii-öelda kriisikomisjoni, kes Omalt poolt üritab kaasa aidata kõikide osapoolte omavahelisele koostööle. Tallinna linnavalitsus on algatanud internetihääletuse, kas ehitada valmis linnateatri või kultuurikatlamaja. Linnapea Edgar Savisaar on lubanud eraldada raha sellele projektile, mis rohkem hääli saab. Linnateater ja kultuurikatelt taunivad. Niisugust lahendust jätkab Kai Vare. Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul mõlema maja jaoks praegu raha ei jätku, seega tuleb teha valik. Tallinn on aastal 2011 Euroopa kultuuripealinn. Ettevalmistusteks on meil jäänud veel ainult kaks aastat ja see ei ole pikk aeg. Me peame otsustama, millised kavad selle lühikese aja jooksul ellu viia. Milliste heade mõtetega? Me kannatame oodata kuni aastani 2012, aga võib olla ka kauem. Linnateatri peanäitejuht Elmo Nüganen ja kultuurikatla idee üks arendaja Peeter-Erik Ots ei pea sellist hääletust ja vastandamist õigeks. Elmo Nüganen. Sel moel niisuguseid asju ei lahendata, õigem oleks öelda ei tohi lahendada, sest see on ebaeetiline, son, vääritu, ebaõige ja siis mina näen niisugust võimalust, et kui, kui kaks inimest üheaegselt nii-öelda uksest läbipääse, siis peab ju üks inimene libedaga tegema hääletuste selleks et millisel inimesel on eesõiguseks uksest minna, siis võib üks inimene lihtsalt korraks seisatada, teine inimene läheb läbi ja ongi kõik. Ja Linnateater on valmis seda tegema, et tagasi võtta oma rahataotlus ja, ja anda eelis kultuurikatlas ka kultuurikatel on ju väga hea idee, meie ju saame aru, et on vähe raha loomulikult, aga kui nad tõesti vähe raha, kas siis aga linnavalitsuses võib ju tagasi võtta oma taotluse ja, ja, ja, ja mitte olla ka aastal 2011 kultuuripealinna keegi ju ei käsi. Peeter-Erik Otsa hinnangul on tagamaad ammustes tegematajätmistega, valedes, otsustes. Linnateatri ehitamine, kui siin 18 aastat tagasi pandi nurgakivi, siis kas tehti nurgakivi, pannes viga või kui see ei olnud viga, siis oleks pidanud selle tegema ka vastavalt valmis. Nüganen kui ka ots on seda meelt, et internetis ei hääletata teadmiste pinnalt. See kõhklusmoment, kus sa pead tegema selle nagu otsuse võib-olla internetikeskkonnas üks või teine täpselt see, kas arst või õpetaja nagu teine emotsioon, et hinnata võib-olla seda ühiskondlikku tegurit, et nii palju, kui ma olen jõudnud lugeda kommentaare, dokumendid on võrdlemisi kummalised ja ma ei kujuta ette, et selline koduleht või selline küsitlus järelduste tegemisel välja jõuaks. Kas nüüd siis me peame hakkama tegema oma kampaaniaid ja kampaania nägusid suurteks Naomi ja kellele, mida me siis nagu tõestama, et meil on palju tegemata küsimusi, mis on praegu üldse välja jäänud Tallinna kultuuripealinna kontekstis ka palju teha ja kuidas üldse kultuuripealinna sihtasutusel praegu läheb ja kuidas nende rahadega seis on, et äkki see on üle jõu käiv projekte selleks kultuuripealinnas, kui sellise tempo peale paneb, et selle nimel ollakse valmisviskamise lõhki ajama, et midagi peab ju tegema, siis selliseid kultuurilisi protsesse saab teha ikkagi natuke. Tulevikku vaatavamalt lugemine ei ole tulevikku vaatav. Nüüd ülevaade tänastest välisuudistest, Margitta, otsmaa. NATO Parlamentaarne assamblee avaldas Valencias toimunud istungil toetust Gruusiale konfliktis Venemaaga ja kutsus üles andma talle liikmelisuse tegevuskava ja võtma ta NATOsse võimalikult ruttu. Assamblee kritiseeris Venemaad jõuga olemise vaherahu kokkulepe mittetäitmise etnilise puhastuse eest Lõuna-Osseetias ja Abhaasias ning nende gruusia piirkondade tunnustamise pärast iseseisvate riikidena. Reaktsioonina Venemaa käitumisele jättis assamblee ja NATO-Vene nõupidamise ja otsustas piirata Venemaa osalust oma kohtumistel. Vene kaitseminister ähvardas Gruusiat augustiga võrreldes veelgi hullema konfliktiga, kui viimane peaks oma NATO-püüdlusi jätkama. Meid häirib gruusia juhtkonna tegevus sõjalise potentsiaali kasvatamisel. Nii ütles minister Anatoli serdi Koov kohtumisel oma Türgi kolleegiga peasekretäri Jaap de hoop. Scheffer ütles Valencias, et soovib kohtuda Moskvas vene ametiisikutega, et Venemaa ja alliansi suhetes tekkinud erimeelsused lahendada. Scheffer tõdes ka, et NATO laienemine jätkub Venemaa vastuseisust hoolimata Valencias NATO liikmesmaade parlamendisaadikutena lasta. Istungil valiti riigikogu liige Sven Mikser assamblee asepresidendiks. Mikseri sõnul annab see talle hea võimaluse osaleda NATO parlamentaarse assamblee tegevussuundade kujundamisel. Araabia päritolu kahe miljoni barreli suuruse toornaftalastiga supertankeri kaaperdanud Somaalia noodid on pannud laeva piraatide kontrolli all oleva Eili merekindluse juures ankrusse. Laeva 25 liikmeline meeskond ei ole laevaomaniku Saudi Araabia riikliku naftamonopoli saudi Aranco teatel ohus. Nii laeva suurus kui ka kaugus rannikust, kus kaaperdaja ründasid, on pretsedenditu, ütles Bahreinis põhinev USA mereväe viienda laevastiku esindaja. See näitab, kui kiiresti piraadid kohanevad. Arvestuste kohaselt on laevas enam kui veerand saudi Araabia ühe päeva naftaekspordi mahust. Selle väärtus on üle miljardi krooni. Laev kaaperdati Keenia sadamalinnast Mumbaasas umbes 450 meremiili kaugusel. Seni on mereröövlit tegutsenud põhja pool asuvas Adeni lahes praegu rahvusvahelise merebüroo teatel Somaalia piraatide valduses 14 kaubalaeva koos 250 meeskonnaliikmega. Rahvusvaheline valuutafond nõustus andma laenu majanduskriisi käes vaevleva Serbiale. Laenu suurus on ligikaudu 411 miljonit eurot. IMF-i teatel saab Serbia raha kasutada järgmise 15 kuu jooksul. IMF on juba varem lubanud laenata rahaga Islandile, Ukrainale ja Ungarile. Soovitud laenusummad ulatuvad miljarditesse eurodesse ja seetõttu rahvusvaheline valuutafond oma liikmesriikidel 79 miljardi euro suurust lisaraha, et toetada raskustesse sattunud väikeriike IMF-i juht Dominique Strauss ka on, avaldas seejuures aga arvamust, et riigid peaksid ise rohkem tegema majanduskriisi ennetamiseks, näiteks vähendama intressimäärasid ja kasutama reservfondide raha. Kinnisvaraturul on püsiv langus. Statistikaameti andmetel vähenes ostu-müügitehingute arv kolmandas kvartalis aastases võrdluses neljandiku ja eelmise kvartaliga võrreldes kümnendiku jagu. Keskmine ostu-müügitehingu väärtus oli 970000 krooni. Martha Grauberg. Eesti ühe suurima kinnisvaraportaali City24 andmetel on Eesti kinnisvaraturul keskmine ruutmeetri hind praegu 20632 krooni. Aasta eest maksis ruutmeeter 23577 krooni. Ober-Hausi andmetel on Tallinna keskmine kukkunud alla 20000 krooni ruutmeetrilt, seda ka niinimetatud kvaliteet piirkondades kesklinnas, Nõmmel ja Pirital. Ober-Hausi analüütiku Rainer Läti sõnul on Eesti kinnisvara turgu kõige rohkem mõjutanud pankade käitumine ja ületootmine. Eriti hetkel elukondliku kinnisvara puhul aga ka ärikinnisvara puhul, eriti just laopindade ja tööstusparkide rajamisel. Ülemaailmse kantskriisiga seoses on pangad tõstuk veel marginaalne, kuigi Euribor on kõvasti langenud ja see on laenuvõtjate võimalusi oluliselt vähendanud. Teiselt poolt vaadates on jälle pakkumine ülisuur, mis puudutab kortereid ja maju, eriti uuselamurajoonides. Nõudlus täna lihtsalt puudub, sellised hinnatasemelt ja selliste finantseerimisvõimaluste poolest. Ainuüksi Tallinnas ja Harjumaal tühjasid kortereid praegu hinnanguliselt 3000 ja tühja laopinda üle 50000 ruutmeetri. Mingisugune ost müük loomulikult ikka käib ja on, kõige rohkem on hinnas kahetoalised korterid. Kuna laenutingimused on oluliselt halvenenud, siis ostetakse odavama hinnaklassi kortereid, mis asuvad neil mägedel. Kesklinnas on tehingute arvu kukkumine on suhteliselt suurem kui näiteks Lasnamäel Mustamäel. Et ostetakse pigem selliseid vanu kortereid, tehakse ise korda. Takse vanemaid kortereid, mis on väga heas korras või siis täiesti kapitaalremonti vajavaid asju. Ober-Hausi hinnangul jätkub turu langus veel paar aastat. Täna on kinnisvaraturul võitja see, kes julgeb teha olulise allahindluse. Rainer. Seal 20 protsenti näiteks mitte viie protsendi kaupa hinda allapoole liigutada, sest niimoodi ollakse kogu aeg tegelikust turusituatsioonist tagapool. Veel kinnisvarateemal Eesti praegusel olukorral on sarnasusi Rootsi 90.-te aastate kinnisvarakriisiga, aga on ka erinevusi. Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professori Urmas Varblase hinnangul on peamine erinevus pankade käitumises. Eestis tegutsevad pangad kuuluvad Rootsi omanikele ja nende käitumine ei pruugi lähtuda ja Eesti huvidest. Pankadest sõltub aga väga paljuski kinnisvaraturu tulevik Eestis, leiab Urmas Varblane. Väga tõenäoliselt hakatakse ka pankadest tegelema nende kinnisvarade müügiga, mis on neile kätte jäänud ja nüüd on just see küsimus, et kas nad teevad seda nii nagu Rootsis tasapisi, mitte liiga äkiliselt et veelgi hindasid alla surudes, vaid niimoodi aeg-ajalt turule neid juurde tuues, püüdes säilitada seda hinnataset või vähemalt seda langust tagasi hoida. Aga mida Eesti valitsus võiks teha? Kõige esimene asi on tegelikult selline signaal muule maailmale, et Eesti majandus on ikkagi rahvamajanduse tasemel stabiilne see sõnum, et reitinguagentuurid ei hakkaks Eesti riskireitingut alla tõmbama, et Eesti on võimeline hoidma mõistlikul tasemel riigieelarvepuudujääki, see, et see puudujääk tuleb, ilmselt on paratamatu, sest praegu tundub, et Euroopas peaaegu ei ole riiki, kes praegu ei lähe oma riigieelarvega miinuspoole peale, ainult et see ei tohiks olla väga suur. Seal on küsimus sellest, et kas Eestisse tuleb juurde, mis majandust elavdab ja kas see raha on mõistliku hinnaga kindlasti. Teine asi, mis on ka siin seotud, sellesama ülesande täitmisega on ju eurole üleminekuküsimus ilmselgelt praegu on, on vaja anda signaali, et see on meile tõepoolest tähtis prioriteet. Eurole üleminek kui prioriteet peaks siis olema ka see selline prioriteet, mida ka meeles peetakse praktiliste otsuste tegemisel. Kas Eesti riigil tasuks hakata näiteks toetama ka kinnisvara arendajaid, ehitajaid? Sellise õppetunni rootslased said, et kui nad seda toetust väga tublisti ja massiivselt tegid, siis selle tulemusena tekkiski see tasakaal, kaalustamatus, rootslaste õppetund nende enda arvates oli see, et nad liiga suurejooneliselt toetasid seda, nii et ma arvan, et siin me ei tohiks seda teed ka minna, et me hakkame ühesõnaga laustoetamisega tegelema. Professor Urmas Varblase usutles Toomas Kelt ja nüüd ilmast, eeloleval ööl ja homme hommikul on meil pilves ilm, sajab lörtsi ja lund, saartel ja Lääne-Eestis ka vihma, on jäite oht. Puhub lõuna ja edelatuul kuus kuni 12, puhanguti kuni 18, öö hakul rannikul kuni 25 meetrit sekundis. Hommikul pöördub tuul saartel loodesse ja õhutemperatuur on öösel miinus kaks kuni pluss kaks, saartel kuni pluss neli kraadi. Päeval pilvisus hõreneb, sajuhood harvenevad. Tuul pöördub kõikjal läände ja loodesse ja puhub kuus kuni 12, puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhtuks tuul nõrgeneb ja õhutemperatuur on homme null kuni pluss neli kraadi. Te kuulsite Päevakaja järjekorranumber on 17369, toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.