On novembrikuu hingedekuu ja pikkadel pilvitutele öödel laotub meie üle ääretu tähistaevas. Sina, Urmas tungisid tähistaevasaladustesse juba üsna varakult. Ja juba väikeses lapsepõlves seal üldse üks niisugune iga, kus tähistaevasse tõmbab ligi. Olen palju tähele pannud. Noh, väikeseid poisse, kes tunnevad huvi taevalaotuse vastu ja, ja, ja nende küsimustele kuidagi lõppu. Nii ka juhtunud. Aga sinuga juhtus ka see, et need muljed ja tunded, mis sul tekkisid tähistaevast vaadates, need tahtsid muusikasse saada. Ja, ja peale selle tundub ka niimoodi, et, et ma olen truuks jäänud ka sellele tänapäevani ja arvan, et ka elu lõpuni, kui ma olin 14 aastane poisike ja elasin Vääna-Jõesuus ja siis ühel ilusal novembri kuusel õhtul isa saatis mind bussipeatusesse ja siis me rääkisime tähtedest ja rääkisime muusikast ja ja ta küsis minu käest, et vot siin 25 meetrit bussipeatusest eemal läheb tee kaheks, et siin on kruusatee ja siin on metsavahe tee. No ütleme, see kruusatee on muusikatee ja see metsavahe tee on see tähtede tee. Et nad kahte teed mööda ju korraga käia ei saa. Mis sa pead valima kumbat, teed mõõda sa lähed, et jõuda bussipeatusesse ehk eesmärk. Ja siis ma mõtlesin natuke aega ja vaatasin taeva poole ja igatsusest taeva vastu, noh, oli ka mõttes, et võiks hoopis astronoomiat õppima minna, samal ajal ma käisin muusikakeskkoolis ja ja siis siis ma ütlesin talle niimoodi, et ma astun siiski mõlemad teed mööda ja, ja tõepoolest olen ühendanud muusikat tähtedega ja, ja siis see oli ka see aeg, kui mulle osteti Beckeri tiibklaver ja esimesel õhtul ei saanudki paviia, sest oli ju vaja teda paigutada ja mõõda ümber sättida. Ja siis ta jäi õue. Ja siis vaatasin sellel öösel kassi opeiaatia ja niimoodi musitseerides mul tekkiski esimene esimene lugu, see oli siis kassi opeia. Kas need täht kuivad, mida sa silmaga oled taevast leidnud, on need kõik saanud muusikasse. Tähtkujusid on 88, neid on päris palju ja meil Eestis on neid näha noh, natuke üle poole ütleme et 50 ma olen seni jõudnud muusikasse väljendada ainult 22 tähtkuju. Nii et see töö seisab veel ees. Ja siis veel ka minu lemmiktäheparv, see on taeva sõelvina plejaadid on seitse muusikalist momenti. Tähistaeva tsükkel on aluseks tähistaevaõhtutele. Mida te olete koos Mick sarvega teinud. Kuidas te leidsite teineteist? 87. aastal, kui Viljandi vanamuusikapäevad olid jõudnud lõpule, et olid augustikuus uue karistes väga ilusas paigas. Ja peale seda tuli Urmas minu käest paluma nõu ja abi, et ma viiksin ta kokku Ugala teatri uue muusikale, juhatajaga, kes minu järel tuli Peeter Konovalov iga et kokku leppida tema tähistaevatsükli ettekandmises Ugala teatris. Me hakkasime omavahel rääkima sellest kontsert õhtust ja seal tuli mõte, et me võiksime sellega liita ka müüdid, sest nagu niipidi Urmas igale klaveripala tähtkuju nimetusele lisama selle loo emotsionaalset värvingut kajastava sihukse, emotsionaalse alapealkirja ja sama teed edasi minnes jõudsime siis selleni, et koos Lauri väinmaaga panime iga kolme tähtkuju juurde ühe müüdi. Sest niisugune uudishimu, millest Urmas alguses rääkis, kes, mis on igal väikesel lapsel tähistaeva suhtes samasugune on olnud paljudel maailma rahvastel, meie rahval ja, ja muudelgi rahvastel. Ja see tähelepanu on omakorda sünnitanud terve rea müüte. Need müüdid on omavahel mõnes mõttes sarnased ja noh, need müüdid siis koos Urmase lugudega ongi hakanud nüüd elama omaette elu. Me oleme leidnud mitmest loost klaveripalast paralleele müüdi sisuga ja samuti ma olen teiselt poolt müüte paremini hakanud mõistma Urmase klaveripalade järgi. Et tõepoolest mingi olemuslik seos on nendes kahes pooles olemas. Võib-olla üks ilusamaid lugusid on see, mis tähistaeva tsüklist ei kuulu nimetatud kassi hoteia ja seegi oli vist sündinud augustikuu ööl, et kui see Beckeri klaver toodi, siis see oli niisugune ilus ja soe augustikuine öö ega muul ajal poleks saanudki klaverit välja jätta. Ööseks. Ja muidugi ma lisaks veel juurde ka seda, et, et see tsükkel koos nende müütide ka on ju tegelikult praegusel ajal väga vajalik, sest eesti rahvas on viimasel ajal tähtedest võõrdunud ja mitte ainult tähtedest, vaid ka loodusest ja siis nagu selle tsükliga püüame natukenegi inimesi tähtede poole või selle poole, et nad suurema austusega tunnetaksid tähtede ja looduse väärtuste. Sest tegelikult tähed on ju meile kõigile nagu avatud raamat, mis on rikkumata ja puhas. Te olete nende tähistaevaõhtutega ka mitmel pool koolides esinenud. Et kuidas lapsed on võtnud vastu teie poolt pakutu. Väga põnev vastuvõtt oli Tõravere observatooriumisse. Kuidas väikesed seitsmeaastased kooliuisud siis tulid pärast meid ründama. Esitasid huvitavaid küsimusi. Noh, enamasti on olnud huvitatud ja asjalik vastuvõtt, noh ei saa öelda, et need kontserdid väga rahvarohked oleksid olnud. Sest klaverimuusika vastu meil paraku tuntakse ikkagi võõristust. Viimane kontsert Rapla teises keskkoolis tekitas huvi ja ja on kuulda olnud, et, et see huvi on jätkuv. Nii et ses mõttes on eesmärk saavutatud, et tähti inimestele lähemale tuua ja suurendada meie elektrivalgusest pimestatud piiratud maailmaruum ikkagi nii kaugele, kui ta tõeliselt ulatub. Sest noh, need tähed, mida me näeme, need Tulat on ju meie galaktikas pärit meie tähesüsteemist. Kaugemalt võime Andromeda naabergalaktikat näha. Aga kui juba mõte on nii kaugele jõudnud, sest ja võib ulatuda ka kaugemale. Ja tõesti, me elame praegu ajas, kus kal astronoomid on väga kaugele jõudnud meie universumi tunnetamises. Hea on leida pidevalt Teid tähistaevas ja uusimat. Just eestlane oli see, kes universumi vanuse määras ligilähedaselt selliseks, nagu see nüüd viimase aja uurimuste järgi on. See oli Ernst Öpik, kes 1922. aastal seda juba nimetas. Selgub, et universum ei olegi vanem kui kusagil paarkümmend miljardit aastat vaid ja selliseid teadmisi järjest juurde saada on, on väga põnev ja põnev on neid vahendada teistele. Ja me elame selles mõttes huvitavas ajas, et viimased 2000 aastat alates Kristusest on päike olnud kevade punktis kalade tähtkujus, no ma ei tea täpselt seda horoskoop. P, aga, aga see on ilmselt niisugune tähtkuju, kus on tekkinud pöördumine tähtedest ja tegelikult ka inimestest ja noh, üksteisest. Ja, ja praegu on just niisugune ajajärke, kus kevadepunkt on üleminekul kaladest vee valajasse ja Veevalaja ongi meie tähistavad kliivi nende kontserdite esimene lugu, mille alapealkiri on unistus, et seal just unistus selle poole, et, et inimesed hakkaksid jälle armastuse ja hoolega suhtuma üksteisesse tähtedesse ja kõigesse sellesse, mida ta tajub. Veevalaja märgiga kuu on jaanuari lõpus kuni veebruari lõpuni. See on esimene kuu, kus kohal tõesti kevade märgid on tunda, kus tihased hakkavad laulma juba kevadelaulu ja kus kal jääpurikad hakkavad tilkuma. Päike hakkab kõrgemalt käima. Ja muidugi päris tähtkuju järgi on see aeg praegu juba hilisem. See on tõepoolest nõnda, et juba kevadise pööripäeva ajal on päike jõudmas sellesse tähtkujusse. Nii et me oleme lähenemas siis sihukesele, voolava omale ja sõbralikumale avatumale ajale. Loodame, et avatus vaheldub ka Urmase muusika kaudu meie nende õhtute kaudu. Et kas sinu klaveriteos Linnutee väljendab sinu nägemust meie galaktikast? Just sedasama sonaate neljale käele, mis on pühendatud Natali sakusele, Toivo peaskele. Ja, ja see on kaheosaline esimeses osase ma püüane väljendada muusikas linnuteed kui tervikut tähendab olemist ja arenemist ja kestmist. Ja teine osa vaatleb Linnutee tuuma, see, mis asub amburi tähtkujus ja see on nagu seotud loomisega sündimisega, tekkimisega, kujunemisega. Linnuteest võiks ehk veel nii palju nimetada, et see on paljude rahvaste müütide aluseks sest ta on ilus ja ta on mõistatuslik ja ta on täis energiat, sest seal on 100 kuni 1000 miljardit tähte meie päikesega. Noh, võib öelda, et võrdseid tähti oma olemuse poolest ja huvitav on leida linnud ei jälgi maailma rahvaste müütidest ja nende kommetest. Me oleme oma tähistaevaõhtukujunduse teinud samamoodi, lähtudes ühest sellisest lihtsast Linnutee sümboolikast küll oletatavast, aga tal on tõesti mitmeid tugesid müütides hantidelt pärit, kus kohal kujunduses kontserdil on. Ühel pool on elav kasepuu, mis hargneb kaheks, see on, kui Linnutee see pool, mis ulatub sinna Linnutee tuuma poole, see tõesti paistab sügisel taevasse kahe arulisena. Ja teine pool on siis ühtne ja selle võrdkujuks sümboliks on elav kuusepuu. Nende vahel on siis tuli. Niisugune lihtne altar või pühamu on Lääne-Siberis meie sugulasrahva hantide juures sellisel kujul tuntud. Aga sele võrdkujusid võime leida veel lapimaalt ja, ja meie endigi jõulukommetes jõulukuusekomme, kes või, või samamoodi ka matusekommetes, kus kohal kuusk on, võiks arvata, et ümbersündimise, naiselikkuse ja korduvuse kandjaks on mõned teated Eestist ka, et praegu on mardi- ja kadriis käimise kuu. Mu meelest olid Läänemaalt mõned teated. Mardid on kandnud kaseoksi ja nendega löönud pererahvale tervist ja õnne ja jõudu ja kadrid on omakorda kandnud kuuse Xi. Ja samamoodi oli ka seal andi ohvripaigas. Õieti see ohvripaik võis olla ükskõik kus kohal tahes, see oli näiteks külatänaval lihtsalt kuskil põhjapõder ohverdati, pandi siis paremale käele pandi kaheharuline kask ja vasakule käele pandi siis alt ära laasitud, aga ülevalt kusagil kahe-kolme oksa kodanikuga seedermänd ehk seesama, et nii nagu männiokste ringid järjest korduvad, samamoodi ka põlvkonnad korduvad emast tütreni. Et see on niisuguse nagu igavese taastuleku pool ilusam seda mõelda seoses meie linnuteega seal, kus on meie kõigi algus ja ots samal ajal Tähtede juurest jõudsid planeetide juurde. Ja sinu viiest astmest koosnevale helireal põhinevat muusikat nimetad sa ise planeetide harmooniaks. Minu jaoks planeedid tiireldes ümber päikese võnguvad nagu pillikeeled ja tänab huvi selle asja vastu, tekkis sellest et kui ma vaatasin poode Tiituvuse arvude rida, mis on planeetide kaugus astronoomiliste ühikutes ja, ja leidsin niisuguse seose ülemhelide reaga ja mind hakkas huvitama, et kas tõepoolest planeedid helisevad ülemhelide reaala, sellepärast et vanas Kreekas on juba püütud planeetide harmooniate leida. Muidugi noh, nagu teistsuguste arvutussüsteemide kaudu perihelide Afeelide suhetega. Aga noh, mina käsitlesin ühte niisugust põhifüüsikaseadust, et heli levib mis tahes keskkonnas, vedelas, gaasilises või tahkes. Aga maailmaruumis on piisavalt ioniseeritud kaaliumi ja naatriumi ja teiste metallide aatomid peale selle veel ka kosmilist tolmu, nii et tegelikult heli levimiseks on kosmoses küllaltki soodne pinnas. See on üks ja teine lähtusin ka sellest tänapäeva häälestamise süsteemist, et nad esimese oktavi plaan 440 hertsi ja teadsin ka seda, et Docta madalam väikese oktavi la on kaks korda väiksema sageduse kassa siis 220 hertsi ja niimoodi püüdes kõik need tempereeritud süsteemis esimese oktavi helid jagades nii kaugele, kuni siis jõudsin siis astronoomide poolt välja arvutatud planeetide sideeriliste tiirlemis perioodideni ja neid arve siis lõpuks sobitades saingi selle planeetide võnkesagedused muusikas teada. Tulemus oli tõesti ilus noh, mõnevõrra ootamatu, sest ülemhelidega nagu selgus, ei ole siin mitte mingisugust pistmist, vaid selgus, et hoopis tegemist jaapani kummajošilaadiga ja see harmoonia ja, ja need planeetide helid hakkasid mind niivõrd meeldima, et ma olen truuks jäänud viimase kahe aasta jooksul, nii et enamuses kõik suuremad teosed, näiteks 24 vaimuliku laulu glooria paatri või, või kantaat päikesele, Ave Sol või, või noh, mis sa, mis on pühendatud segakoor noorusele ja ja nii edasi, nüüd on kõik kirjutatud ju planeetide Agasarmooniali planeetide nootidele. Planeetide harmoonial põhinev muusika on seal vaimulik muusika. Kas see tuleneb nüüd sellest planeetide harmoonias sinu sisemisest vajadusest või, või momendi nõudlusest, et praegu vajatakse sellist muusikat? Ma arvan ikka sellepärast, et noh, nagu ma enne mõtlesin, et universum on meile kõigile avatud, puhtana rikkumata ja, ja tõepoolest juba kosmos või see maailmaruum ja mateeria, mis meie ümber on niivõrd suur ja see päikesesüsteem on tegelikult kosmoses mikrosüsteeme ja kui juba see süsteem nii korrapäraselt, et noh, üksteise suhtes liiguvad, siis on tegelikult täiesti loomulik, et me austust avaldame. Ja ma arvan, et, et see just nagu sakraaltekstidega on kõige parem. Sest jumal on ju tegelikult ju see kõik kogu see universum ja ta on tõesti puhas ja, ja niivõrd ilus, et Me peame seda mõistma ja me peame püüdma austama hoopis teisel, teisel tasemel, kui meie oleme seda seni teinud. Umbes samasugune tunne oli siis, kui aastaid tagasi Ugala teatris Leo Normet esimest korda mängis paali Kanelaani muusikaplaat. Seal kõlab seesama helirida ja see on niivõrd kütkestav, et ta jäi meelde. Ma otsisin ta ise üles pilli peal ja ja tihti, kui olemine läks väga pingeliseks raskeks, siis ma lihtsalt mängisin neid noote, et klaveri peal või, või plokkflöödid. Ja tegin paar laulu nendele. Ja see tõi uuesti rahu tagasi. Ma olin üllatunud, kui Urmas ühe korra tuli mulle rääkima sellest, et kui põnev on arvutada välja planeetide helid ja siis koos rääkisime sellest, et tõepoolest see maailmas mitmel pool tehakse sellest muusikast ja sellest sai Urmas ka julgust juurde hakata nende nootide peale ise muusikat looma. Ja ma olen noh, mitmet moodi ka katsetanud noh, sellest kui Mikk rääkis rahuste näiteks üks niisugune ilus näide oli, kui ma tegin turniiri saadet, et kus siis Viljandi kool ja siis Tallinna koolis siis võistlesid ja ja seal oli vaja kohapeal mõelda muusikat ja siis seda stuudios esitada. Ja siis ma andsin neile planeetide helid ja andsin sellesama kantus firmuse Meie isa palve planeetidest Merkuuri-Pluuto tooni. Ja muidugi ma ei seletanud neile, mis asi see on, sest võib-olla oleks viinud õpilased päris segadusse. Aga algul oli küll tõesti suur segadus ja õpetajad käisid, ostsid kaks kätt, pea ümbert kinni, et misasja sa neile küll andsid, nad ei saa ju sellega hakkama ka maja. No muidugi, õpilased võtsid seal kaasa pajaale ja pioneeritrumme ja mõtlesid, et võiks natukene koerus teha. Muidugi ei õnnestunud seda ja, ja siis oli päris põnev jälgida kahest monitorist korraga, kuulsin, kuidas nad harjutasid ja kuidas nende kiruvate sõnade vahele need helid hakkasid nagu lummavaid ja, ja kõige lõpuks siis saavutasid kõigesse sellest üle ja siis siis kui saade läbi sai, ninad tulid, mõlemad koolid tulid mind tänama, et ma just niisuguse teema ja just niisugused noodid neile andsin. On sul kavatsus kujutada helides ka virmaliste mängu On küll ma olen virmalisi kolm aastat päris põhjalikult uurinud. Just virmaliste käitumist. Kas just lähemas tulevikus õnnestub, tööd on nii palju, aga ma tahaks kindlasti seda virmaliste mängu kujutada. Kas mingist sümfoonilisest teoses ma ei oska praegu veel öelda, see näitab aeg. Firmalistel on ilmselt väga oluline osa inimese teadvuse kujundamisel. Sellest on Soome luuletaja ja tõlkija Britta poolt tila palju rääkinud ja kirjutanud põneva raamatu. Ja ma mäletan, omal ajal, kui mind väga huvitasid müüdid Dioloogile ja folkloristide Uku Masingule, siis hoiatas ta mind ikka ja ütles, et ma ei taha enam kuulda, kui sa räägid linnuteest, kui sa ei võta virmalisi juurde. Ja täiesti Britta poltila uurimustest on selgunud, et nad on väga tihedalt, et omavahel seotud virmaliste liikumises on üks hetk, kus kohal virmalised algavad samasuguses kaarest, nagu Linnutee on sügisõhtut Dell ja see kaar hakkab siis lainetena levima üle taeva. Ja ta ütleb, et see on tõepoolest põnel näitemäng oma alguse, oma kulminatsiooniks ja oma lõppmänguga. Ma kujutan ette, et sellest võiks väga põnev sümfoonia tulla. Sina Urmas, oled praegu meil üks viljakamaid kooriheliloojaid. Kuidas sünnivad sinu teosed, näed sa nendega palju vaeva või tulevad nad kergelt? Ja sa ise laulad Tallinna kammerkooris ning sul on Jänedal oma kammerkoor. Kas need momendid on ka mõjustanud sinna loomingut? Jäneda koori juhatades kuigi ma ei ole konservatooriumis seda õppinud on siiski koorimuusika mind nii palju õpetanud, et just kirjutamise on on see väga oluline, et kui ise ise kas või noh, päris maakoori juhatada, siis no väga paljud asjad jõuavad selgusele, mida tegelikult meil mitmetel heliloojatel selgusele ei ole. Et sa, Jäneda koor on mind tõesti tublisti aidanud koorimuusika kirjutamisel tegelikult koorimuusika juurde. Ma tulin 84. aastal, kui ma sattusin Vigala kooriühingu seminar laagrisse ja esimene niisugune pääsu minu kooriloomingus oli laule heidest ja taadiste. Ja siis sellest ajast peale see laagritöö ja, ja kõik see mind vaimustas ja, ja huvi koorimuusika vastu suurenes ja samuti ka kooridel huviga minu vastu siis niimoodi vastastikku jäingi truuks koorimuusikale. Kuna sul on tihedad kontaktid oma interpreetidega, siis sa kuulud nende heliloojate hulka nende õnnelike hulka, kelle teosed sule alt üsna ruttu kontserdilavale jõuavad. Ega siin jah viimistleda palju aega ei ole, sest nii palju on vaja teemasid, mis, mis tuleb ära kirjutada, mis on tänapäeval väga aktuaalne. Ja, ja tegelikult ongi parem, sest varasem kogemus on näidanud, et see esimene variant on ikka kõige õigem. Ma olen põrguvaeva näinud kammerteostega, mis ma olen noh, kasvõi siin fonieti näol või sümfoonia näol, aga ükski nendes teostes praegu ei kõla. Sellepärast et just see mehaaniline, niisugune liialt komponeeritute see just rikuks seda esimest emotsiooni. Emotsiooni puhangud, mis ma olen just soovinud muusikas väljendada ja mulle tundub, et just antud hetkel loodud teos on just kõige värskem ja kõige mõjusam. Kas sa kavatsed jätkata planeetide harmoonias, millised on su lähemad plaanid? Plaanid on suured aga planeetide harmooniat, et ma tõesti kavatsen jätkata, muidugi mitte nii, nii põhjalikult, nagu ma seda seni olen teinud, sest glooria paatriga ma tegelikult olen selle planeetide harmoonia noh, nagu alanud ja peale selle päris põnev on minu jaoks ka planeetidega kaaslaste harmoonia. Näiteks Jupiteri 14 kaaslaste harmoonia moodustab kaks päris põnevat peldatoonikat ja ja tahaks ka nendest ühte koma teist kirjutada. Peale selle on mõttes isegi avada universumi harmooniat, kui see õnnestub, siis on muidugi liialt hulljulge. Ette mine, aga kui näiteks arvutada välja keemiliste elementide elektronide tsitiirilised tiirlemisperioodid, siis võib-olla on võimalik isegi tähtede evolutsiooni muusikas või sümfooniast avada. Aga selleni ma veel päris jõudnud ei ole. Võib-olla siin oleks ilus nimetada seda, et vanades rahvalauludes eeldased Harjumaa maa olnud, kus kohal käiakse piimas, kui keegi väga hästi laulab, siis küsitakse, et olete harjus, õppis olnud virus viisi võtmas, käinud Virumaalt, saadakse viisid, aga harjus siis õpitakse. Urmas on ka põline harjumaalane. Raplas sündinud ja Senide Urmas praegu kõneleb, on mu meelest siis selline mis vastab õigele õpihimulistele harju lasele, kes püüab ulatuda kuni tähtedeni kuni universumi sügavusteni kuni elementideni ja kõike seda püüab kuulda muusikana.