Tere õhtust, kell sai kuus, uudistega on stuudios Kai Vare. Riigikogu külmutas kõrgemate ametnike ja parlamendiliikmete palgad. Parlamendiliikmete palkade hääletusel Reformierakond ei osalenud. Tallinna linnapea Edgar Savisaar lükkas tagasi süüdistused, nagu vastandaks linn kultuuriobjekte, nagu looks Keskerakond netiküsitluse abil endale andmekogumit merele. Avatud laskeväljade keskkonnamõju arutelul tehti ettepanek, et kuus ala, mis praegu kaalumisel, võiksid vastutust jagada. Näiteks nii, et igal aastal harjutavad õhuvägi ja suurtükivägi eri kohas sellega olitarika elanikud, kelle kõige suuremaks mureks on müra. Eesti ettevõtjate hinnangul on meil palju õppida Soome ettevõtlusest, kus on edukas eksport, münte loodete niivõrd siseneb tarbimisele. Soomes rahastatakse ka oluliselt rohkem kutseõpet kui Eestis. Tartus avati maalikunstnike liidu aastanäitus XL, kus väljas võimalikult suured maalid, aga muidu on teema vaba. Pimedate Ööde filmifestivalil tuleb sel aastal esinduslik kava vaadeedeeoo. Kõik maailma suurematel festivalidel auhinna saanud filmid praegu käivad veel festivali põhikavaga, alustab nädala pärast. Põhjamaad annavad Islandile majanduse päästmiseks hiigellaenu. Moskva kohus kuulutas protsessi ajakirjanik Anna Politkovskaja tapmisega seotud isikute üle kinniseks. Nii Politkovskaja pere kui ühe kohtualuse advokaadi hinnangul püütakse midagi avalikkuse eest varjata. Ilmateade lubab meile lund ja lörtsi, kohati ka vihma. Õhutemperatuur on öösel miinus neljast kuni pluss kolme päeval miinus ühest kuni pluss nelja kraadini. Riigikogu kiitis heaks kõrgemate ametnike ja parlamendiliikmete palkade külmutamise. Ülevaate teeb Uku toomseaduseelnõud. Siin on kaks, üks puudutab riigikogu liikmete palku, teine, kõik ülejäänud kõrgemaid riigiametnikke, kelle palk on praegu seotud Eesti keskmise palgaga. Ja tegelikult on nad nii-öelda noh, eelmänguks uuele, juba samuti töös olevale seadusele, mis need palgad keskmisest lahti haagib? Mingit arutelu ei toimunud ei teisel ega kolmandal lugemisel. Töörühma juht Urmas Reinsalu oli ainus, kes pidas vajalikuks puldist midagi öelda. Ma rõhutan veelkord, et ei jääks eksitavat muljet, mida on püütud väita, otsekui parlament astub seda sammu lähtuda sellest, et majanduslanguse ajal kukubki keskmine palk tõttu seotakse keskmisest palgast need palgad lahti, et vältida palgalangust nendel ametiisikutel, see ei vasta tõele selle seaduse järgi, kui teoreetiliselt peaks aset leidma keskmise palga langus, siis langevad ka need palgad. Tahan veel kord öelda ühte asja, mida on püütud otseselt täiendada, et parlament näitab mingit ametiisikute suhtes umbusku või usaldamatust sellega, et nende palgatõusu teatud tähtajaks blokeeri ei, see kindlasti nõnda ei ole. See tuleneb majanduslikest kaalutlustest, aga ka arusaamast, et see vana palgasüsteem on oma aja ära elanud. Nagu öeldud, on eelnõud sisuliselt sarnased ja kui teise eelnõuga mingeid probleeme ei olnud, 77 poolthäält oli enam kui küllalt saadikute endi palku külmutava eelnõuga. Jah, on probleeme rohkem. Põhiküsimus, kas tegu on põhiseadusliku käitumisega seaduse vastastel toeks president Ilvese avaldus sügisistungjärgu avamisel, pooldajad omakorda võisid viidata kolme erineva õiguskantsleri seisukohale, nemad tunnistasid selle samu täiesti seadusepäraseks kõrvalpõikena veel eile oli see riigikogus kohaliku volikogu valimise seaduse juures vägagi arvestatav argument. Fraktsioonidest teatas Reformierakond olnud, et nemad peavad seadust põhiseadusega mitte kooskõlas olevaks ja hääletamisel ei osaleb. Las vastutavad teised ja teevad, mida soovivad. Mis muutis teataval määral problemaatiliseks vajaliku 51 hääle kokkusaamise sest üle 80 saadikutena majas ei liikunud kahtlejaid ja võib öelda, et teatud üle olevat suhtumist oli näha veelgi. Kuid samas said saadikud ilmselt vägagi hästi aru, kuidas reageerib näiteks ajakirjandus, kui seda seadust vastu ei võeta. Stahli tuli siiski 53 ja vastuhääli üks ning see hääletaja Jaan Kundla teataski pärast rahulolevalt, et ta ei hääletanud mitte seaduse vastu, vaid põhiseaduse poolt. Nüüd ongi pall presidendi käes, aga resümee lõpuks Urmas Reinsalult. See on ebameeldiv, praktilise iseloomuga samm, mis on tingitud sellest kontekstis, milles Eesti majandus, Eesti riik praegu asetseb. Tallinna linnapeal Edgar Savisaarel tuli täna üsna üksikasjaliselt ajakirjanikele selgitada, miks üldse korraldati internetiküsitlus selle üle, kas linn peaks aastaks 2011 ehitama valmis linnateatri või loomeinkubaatoris nimetatud kultuuris katlamaja. Samuti tuli lükata tagasi süüdistused, nagu looks Keskerakond küsitluse abil endale andmekogu. Linnavalitsuse pressikonverentsil käis Mall Mälberg. Tallinna volikogu opositsioon tegi täna avalduse, et keskerakondlik linnavalitsus peab loobuma raskel ajal kümnete miljonite kroonide kulutamisest enda reklaamiks ja suunama vabaneva raha kultuuripealinna tiitli hoidmiseks oluliste hoonete ehituseks. Opositsioon kretis nöörist teravalt linnavalitsuse käivitatud oletust, rõhutades, et omavahel ei saa panna konkureerima kultuuriobjekte, mis on mõlemad olulised. Linnapea Edgar Savisaar kinnitas tänasel pressikonverentsil, et linn ei vastanda kultuuriobjekte. Seda ei tohi võtta vastandamisena, meie ei sunni kedagi vastanduma. Aga loomulikult igaüks peab ennast näitama ja oma olemasolu vajadust tõestama. Me ei võta seda kui vastuhääletamist. Me võtame ikkagi seda niisugusest aspektist, et kellele on rohkem toetust, kellele on rohkem poolehoidu, millist objekti linnarahvas peab prioriteetseks? Linnateatrijuht Elmo Nüganen arvas eile, et linnavalitsuse algatatud küsitlus on vääritu. Sel moel niisuguseid asju ei lahendata, õigem oleks öelda ei tohi lahendada, sest see on ebaeetiline. Son, vääritu, ebaõige. Linnapea teatas täna, et Linnateater teadis algavas küsitlusest küll, kuna teatri direktorit oli informeeritud ja vastupidist väita ei tohiks. Samuti rõhutas linnapea, et linna eelarveraskuste tõttu küll kultuuriobjektid ehitamata ei jää. Nagu te teate, me oleme praegu niisuguses seisus, et kõik plaanid on lennanud teatud kohta pärast seda, kui vabariigi valitsus, kes kirjutas alla rahade eraldamiseks kultuuripealinnale, tegelikult no kus suurem osa nende rahade eraldamisest ja praegu linn, kaalud tõsiselt, kuidas neid katta, nii et see on muidugi probleemiks, aga see ei kajasta mitte kuidagi linna eelarve üldist seisu. Kõige enam oli pressikonverentsil jutuks see, et Keskerakond loob endale netiküsitluse abil andmebaasi. Ka selle lükkas linnapea tagasi. Andmekaitse inspektsioon, kes on alati nagu varnast võtta, kui on vaja mõnda keskerakonna vastast aktsiooni, mis tavaliselt läbi kukub, tahab teada saada, kus. Me sellise idee peale oleme tulnud ja kas me äkki küsi andmeid, mis on keelatud isikuandmed, tähendab, kui andmekaitse inspektsioon selle küsimuse üles tõstab, siis me muidugi tõstamulas küsitluse küsimused nii Eesti poliitikas kui eesti turunduses on seda viisi kasutatud ikka nii palju kordi. Et meid huvitab väga siis miks seda ainult meie puhul praegu üles tõstetakse? Kaitseministeeriumis arutati täna Harju ja Läänemaale kavandatavate laskeväljade keskkonnamõju hindamise aruannet Marta Roberkis kohal esialgsest kaheksast. Ta on praegu kõrvale jäetud kaks aseri ja Juminda kuusel letipea liivanina ristina, rutt ja Kõpu ja Sõmeru on endiselt laual ning lõpuks peab mingi otsus langema. Ühe ettepaneku kohaselt võiks lahendus olla see, et vastutus nii-öelda jagatakse ära. Kas nii, et igal aastal kasutab kaitsevägiharjutusteks järgmist kohta või siis nii, et suurtükivägi ja õhuvägi kasutavad erinevaid kohti. See võiksid kodanike vastasseisu vähendada, usub Siiri Maimets, kel endal maakodu eesmaa külas, mis protja laskeala lähedusse. Ma arvan, et see ettepanek on üsna arukas tänast arutelu kuulates selge, see inimestel on palju emotsionaalseid argumente ja hirm millegi tundmatu ees on alati selline suur suur asi ja ma arvan, et kui see mõte leiaks rohkem toetust ja seda võib-olla rohkem ka välja öeldakse inimesed ilmselt lepivad paremini, mis on meie kõige suurem mure praegu, ravimisel müra, hirm on tõenäoliselt kõige suurem. Ma olen täiesti kindel, et kaitsevägi ei ei kahjusta teadlikult või tahtlikult loodust. Keskkonnamõju strateegilise hindamise projektijuhi Urmas Raudsepa sõnul on müra suurim mure ka loomadele ja lindudele. Vastutuse jagamine oleks tema sõnul õigega looduse koha pealt. Aga siin ei ole mitte niivõrd, et, et siis saavad kõik võrdselt kannatada vaid Karepal pärast arutelu lõpu. Üks kohalik naisterahvas ütles, et siis saavad ka teiste piirkondade inimesed tunda sellist patriootliku tunnete, et aitavad kaasa Eesti kaitseväevõimekuse tõusule. Laskmisharjutused ei toimuks iga päev, vaid paar korda aastas enne laskmisi joonistatakse välja piisava varuga ohuala, kust suurtükiväeülema kapten Vahur Küti sõnul midagi välja ei lenda. Meie eesmärk on viia laskmised läbi ohutult otse laskmised toimuksid kaks korda aastas ehk seal esimeses etapis on see üks päev varatalvel või hilissügisel, teinekord oleks kahe päevaline siis aasta alguses. Praegu käib õhuvägi ja suurtükivägilaskmisharjutusi tegemas Soomes, see on aga igas mõttes kulukas. Kaitseministeeriumi poolne projektijuht Nele Loorents. Et üks pool on jah, see rahaline pool, et mitu reaalset krooni iga õppuse eest makstakse ja teine pool on tõesti see, see eetiline poolteise riigi territooriumil inimese osas ja kõik need kulud, mis tehakse Eestis ikkagi väljaõppe tarbeks, jäävad meile endale Eestisse, kassist toetatakse kohalike teede remonti või ostetakse kohalikke kaupu, et selles osas on seda otsest võrdusmärki nende kulude osas väga raske teha. Aga kindlasti on see kokkuhoid oluline. Eesti ja Soome ettevõtjad arutasid, kas ja kuidas on võimalik võidelda majanduslangusega. Ajalehe Äripäev korraldatud ümarlaual Käis, Marta Grauberg Investeerimispankuri Joakim Heleniuse hinnangul on Eesti tugevus madalad maksud ja tööturu paindlikkus. Praeguses majandussituatsioonis tuleks tema hinnangul oluliselt kärpida valitsussektori kulutusi, kuna Eesti-sugusel riigil tänases olukorras väga raske raha laenata. Soomes on ekspordisektor väga suure edukas. Heleniuse sõnul peaksid ka Eesti ettevõtjad rohkem tähelepanu pöörama riigist välja müümisele. Seni läks Eesti ettevõtetel hästi, sest sisenõudlus oli suur. Seda soodustas laenupoliitika nüüd ilmselt üsna pikka aega laenu nii lihtsalt ei saa ning ettevõtted peavad mõtlema sellele, kuidas oma teenuseid ja tooteid riigistada välja meie eest ei saa olla edukas, kui meie kutsehariduses ei pöörata tähelepanutehnika ja tootmise erialadele, leiab haridusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Andres Pung. Palju on meil siin õppida Soomelt, kus ligi 60 protsenti põhikooli lõpetajatest jätkab kutseõppeasutustes. Soome keskmine õppija, sellel aastal soomlane rahastab seda rohkem kui 10000 euroga, mis teeb, no üle 150000 Eesti krooni, see ületab umbes viiekordselt Eesti keskmist kutseõppurit. Kuidas teda finantseeritakse, et kui me räägime üldse innovatsioonist ja üleminekust innovatiivsetele tootmisele, teenindusele, tegelikult ju teadlased, arendajad, kes töötavad, need innovatiivsed, tooted ja teenused välja, aga keegi peab nad valmistama ja pakkuma see kandev, kes kitse tulebki kutseõppeasutustes, need on oskustöötajad, teenindajad. Praeguses olukorras peavad ettevõtjad tegema raskeid otsuseid, kulusid kokku hoidma ja efektiivsemalt töötama, samas tuleb püsida konkurentsis, siin on aga mitu poolt, ütles Viru keskuse juht Ants vasar. Ütleme on väga hea teenindaja, kes müügiprotsessis osaleb, siis ütleme, see oleks minu meelest nagu väga vale, kui ta ütleme poole väiksema palgaga, aga selle eest oluliselt kehvema vastu vahetada. Eks see kindlasti edu ei too, kuigi esimesel ool tundub, et nagu kulude kokkuhoid on saavutatud Viru keskuse külastatavus on viis protsenti langenud, käibesse märgatavalt tunda ei ole andnud, inimesed ostavad, kulutavad umbes sama palju või isegi rohkem raha, aga nende otsused on ratsionaalsemad ning ära kasutatakse soodsaid ostuvõimalusi ning kampaaniaid. Selles situatsioonis, kus me täna oleme, ei tee meil tarbija varsti enam mitte mingisuguse rea pealt allahindlust, ehk tema tahab oma raha eest saada, igatahes natukene rohkem, ütleme, tema ootusi peab ületama ja teiselt poolt on, on väga palju tulevikus kinni just nimelt selles, milliseid otsuseid inimesed, kellel raha on, nad vastu võtavad. Välissõnumid võtab nüüd kokku Margitta otsmaa. Moskva kohus kuulutas kinniseks protsessi nelja inimese üle, keda süüdistatakse seotuses kremli-kriitiku Anna Politkovskaja tapmisega 2006. aastal. Kohtunik Jevgeni suubov, kes on Moskva sõjaväekohtus toimuva protsessi eesistuja, põhjendas otsust vandekohtunike julgeoleku kindlustamisega. Kremlile tegevus Tšetšeenias teravalt kritiseerinud Politkovskaja pere ja advokaadid taunisid ägedalt kohtuotsust. Advokaat Karina Moskalenko sõnul oli Politkovskaja avaliku elu tegelane. Avalikkus peaks teadma tema tapmise asjaolusid. Ka ühe kohtualuse advokaat on seisukohal, et prokurörid püüavad informatsiooni avalikkuse eest varjata. Ükski süüalustest ei vajutanud päästikule ja võimudel ei ole õnnestunud selgitada ka isikud, kes selle mõrva taga on. Iraagi väed on valmis võtma üle ei julgeoleku tagamise riigi põhja osas, mis on üks viimaseid terrorivõrgustiku al Qaeda tugipunkte. Nii ütles USA armee kindral Tony Thomas uudisteagentuurile AFP. Toomase sõnul tegelevad USA väed nüüd vaid miinevee provintsi, mille pealinn Mosul on kindlustamisega. Samas usub ka, et Iraagi väed on piisavalt professionaalsed tuuanine mässuliste käest tagasi sõltumatu Iraagi valitsusega. Toomase sõnul juhivad juba praegu sealseid operatsioone iraaklased ise. USA toetab neid sõdurite, nõunike või õhutoetusega. Toomase hinnangul on Iraagi sõdurite ja politsei võitlusvõime paranemise põhjuseks aasta alguses langetatud otsus viia kõik julgeolekujõud Ühe Raley juhtimise alla. Rahuvalvaja teate, suurem hulk aitaks stabiliseerida Kongo demokraatlikumaks Wabariigi idaosa, kuid ei tooks piirkonda rahu nii ütles ÜRO Kongo rahuvalvemissiooni juht alandos ajakirjanikelgi Shazas. Lisaväed võimaldavad tema sõnul vaid kiiresti halvenevate olukorda pisut stabiliseerida ning anda võimaluse poliitilise ja diplomaatilise protsessiga edasi minna. Prantsusmaa on koostanud julgeolekunõukogu resolutsiooni, mis toetab ÜRO peasekretäri Ban Ki-moonitaotlust saata täiendavalt 3000 sõdurit ja politseinikku kongos, et leevendada eelkõige seal tekkinud humanitaarkatastroofi. Julgeolekunõukogu 15 liiget võivad resolutsioonile hääletada juba täna. Täna teatasid mässajad kindralile Jaan Kunda väed tõmbuvad konfliktipiirkondadest riigi põhjaosas tagasi. Pärast mitmeid kuid kestnud läbirääkimisi teatas Islandi peaminister Geir horde sel nädalal nelja miljardi euro suuruse abi loomisest, mis peaks päästma saareriigi pankrotist. Rahvusvaheline valuutafond on lubanud 1,6 miljardi ning Soome, Rootsi, Norra ja Taani kokku 2,4 miljardi euro suurust rahasüsti. Veel ei ole selge, kuidas laen Põhjamaade vahel jaguneb. Abi on lubanud ka Poola, Fääri saared ja Euroopa Liit. Venemaa on teatanud, et arutlusele olnud nelja miljardi euro suurune laen Venemaalt Islandile ei realiseeru. Eesti maalikunstnike liitavas Tartu kunstimajas oma aastanäituse XL näituse avamisel anti üle ka peapreemia XXL ja auhind kõige sinimustvalge maali eest. Taavi Libe räägib lähemalt. Korraldajate eesmärk oli näitusele saada võimalikult suurida taieseid, seetõttu valiti näitusele ka asjakohane nimi XL. Rõivanumbrite järgi valitud nimi peaks näitama, kas vaataja otsib mailt sügavat sisu või ostsite endale lihtsalt õige suurusega maale nagu rõivapoes riideid valides. Näituse kunstilise poole eest vastutanud Jaan Elkeni sõnul on kunstiturul valitsemas trend, et maalid lähevad järjest väiksemaks. Avaliku ruumi tellimusi kunstile ei ole siis eksju elu too formaat seab ja materiaalsed võimalused jäävad lati ette ja siin on siis tehtud selliseid eneseületusi, mis on ka premeeritud. Suuri töid oli näitusel tõepoolest, kui suurusega välja arvata, oli näituse teema Jaan Elkeni sõnul vaba. Igaüks on tulnud siin oma nägemuse oma maailmaga, oma selle laadija suundumusega ja igaüks tundis, et see näituse formaat võimaldas tal tulla sellisena välja, nagu ta eksisteerib kunstnikuna, nii et see on kõige suurem lojaalsuse tunnustust kunstnike poolt. Teisel kunstnikul Korraldajate üllatuseks olid pajud kunstnikud läinud spordiradadele, nii oli Nelly Drell i teoses esindatud ka Gerd Kanter olümpiavõitjad trellidega eriauhinna, kõige sinimustvalge oma maali eest näituse peapreemia ehk XXL eks samuti sporditeemalisele pildile, kes siis peaauhinna võitis, jätkab peakorraldaja Mari roosalt. Allan Reisner, kes esineb lausa veel tõesti korrektselt ja hästi suurel pildiga ja ta on nagu tabanud seda teemat nagu kõige paremini tänu kaassport ja kaloreid ja tal on nagu ka esitatud seal mitte ainult see XL, vaid ka kõrval on väikene pilt mõlemad, nagu on olemas. Laureaat ennast polnud kahjuks töökohustuste tõttu preemiat vastu võtmas. Aastanäitus XL jääb Tartu kunstimajas vaadata 14. detsembrini. Taavi Libe Tartu stuudio. Pimedate Ööde filmifestivali põhiprogrammi alguseni on jäänud praegu veidi rohkem kui nädal. PÖFFi Tõnkondendistena viimase peo-eelse pressikonverentsi Tõnu Karjatse käis kohal. Pimedate Ööde filmifestival ehk PÖFF on jõudnud juba 12.-sse tegevusaastasse Jaan lõplikult maailmafestivalide ning filmitootjate kaardile kinnitanud. Sellest annab tunnistust tänavune PÖFFi kava, kuhu festivali korraldustoimkond on saanud kõik filmid, mida sooviti, räägib PÖFFi üks korraldajaid Helmut Jänes. Tõepoolest, et sellel aastal on meil õnnestunud saada kõik tippfilmid, mis maailma festivalidel ringi keerlevad. Lihtne näide on ju see, et meil on nii Berliini, nii kanni kui Veneetsia võidufilmid, lisaks siis praktiliselt kõik filmid, mis kandideerivad Euroopa filmiakadeemia auhindadele või kasvõi see number, et 25 filmi, mida riigid on esitanud võõrkeelse filmi Oscarile. Neid näidatakse PÖFFil, et esiteks oleme saanud kokku ajaprogrammi. Nüüd sellest muidugi teine küsimus, kuidas inimesed suudavad need kõik head filmid ära vaadata, kuidas nad oskavad valida? Lahendus on, et me liigitame nad filmid alaprogrammidesse veriprogrammidesse. Kas nüüd PÖFFi kodulehel või kes ostab PÖFFi kataloogi, on grammid kõik ilusasti olemas, see ongi nagu kergemaid võimalusi teha endale selgeks, mis filme vaatama minna. Lisaks tuttavatele kava jaotis tere nagu Põhjamaade või aasia uus film kultuuri ja muusikadokumentaalõis. Screen Internationali kriitikute valik on PÖFFi tänavuses kavas ka eriprogrammid Türgi Argentiina filmist samuti ka Põhja-Ameerika sõltumatute filmitegijate loomingut ja koostöös Eesti Nato ühinguga eri siiditee tulised punktid, kuhu on koondatud filmid Afganistanist ja selle lähipiirkondadest. Eesti filmi võistluskavast, on kasvanud välja balti filmide võistluskava 12 filmiga, räägib kava koostaja Annika Koppel. Seda programmi oli väga huvitav kokku panna, kindlasti leidub palju ühiseid jooni, et me saame vaadata kas või teemade poolest, et millega me tegeleme ja me leiame päris palju paralleele. Et need arengud võib-olla on üsna sarnaseid, sest et eks me ju kõik tuleme nii-öelda sotsialismi viljastavates tingimustes ja sellest lähtuvalt on üks asi, millega balti pliinid tegelevad, on just seene, kuuma minevikku, vaata minema mineviku mõtestamine filmiga kaudu, uurimine, et see kõik on ka kultuuriliselt ja ajalooliselt väga huvitav. Praegu on käimas PÖFFi alafestivalid tänavatakse animafilmide festival ainimeid Dreams mis pakub lisaks ülevaatele maailmaanimatsiooni hetkeseisust ka stereokino loenguid ning Priit ja Olga Pärna näitust hellemanni tornis. Eelolevast teisipäevast võib Kinos Sõprus näha veel üht erikava unustatud Nõukogude Liidu 70.-te aastate filmidest. PÖFFi festivalidest näidatakse animafilme kinos Sõprus ning laste ja noortefilmide festivali. Just film koduks on tänavu kino kosmos. Ja ilmast öösel pilvisus tiheneb, alates Lääne-Eestist hakkab sadama lund, lörtsi, saartel vihma. Mandril on mitmel pool jäidet. Puhub lõuna ja kagutuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis, saartel pöördub tuul hommikul loodesse tugevneb kuue kuni 10, puhanguti 13 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus ühest miinus nelja saartel pluss kolme kraadini. Homme päeval sajab paljudes kohtades lund ja lörtsi, kohati ka vihmasadu, võib kohati olla tugev. Õhtul jäävad sajuhood harvemaks. Lõunal puhub mandril muutliku suunaga tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis, pärastlõunal pöördub tuul põhjakaarde ja puhub neli kuni 10 meetrit sekundis, saartel puhub loodetuul kaheksa kuni 12, puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme miinus ühest pluss ühe saartel pluss nelja kraadini. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.