Oli seal väga raske siia pakasega tulla. Üsna õudselt külm on ikka, aga nii hull kui ülemistes, kes on seal, tekivad majade vahel need siuksed keeriks tormitmini. Seal on eriti rõve, vastik läbi pea ja. Aga jõudsin kohale. Tere, minu nimi, nivoo krustak. Tere, mina olen Rainer Peterson ja te kuulate saadet popkulturistid ja ilmselgelt ei ole täna siin simmassilevit, kes tavaliselt on siini, ajab saate intro sassi, Rainer tegi ääretult ilusast ja puhtalt seda saati intro't justkui nagu professionaal. Ja, ja Rainer. Rainer, Rainer on pidanud siia saatesse tulema juba päris pikka aega, me oleme kogu aeg rääkinud sellest, et Rainer võiks tulla. Aga kuna Rainer salvestab ise väga iga nädal puhata ja mängida 300 nädalat järjest juba issand siis ja tihti teeb seda neljapäeviti, siis seda pole mitte kordagi veel veel juhtunud niimoodi, et, et meie nii-öelda graafikut täpselt sel hetkel, kui oleks nüüd õige aeg külaliseks, toimiksid nagu jube hästi. Aga, aga Rainer Rainer on väga mitmekülgne inimene, ta mitte ainult ei juhi saadet puhata ja mängida, mida iga ütleme endast lugupidav mänguhuviline Eestis võiks ju kuulata, eks ole. No põhimõtteliselt küll, et ma siin teen kire, selle saagi ära kohe alguses. Et eriti kui juhtuvad kuulma siuksed vanemad härrasmehed ja daamid, kes siis on niisugune 30 pluss juba võib-olla ei ole nii palju aega, et mängida vanemad härrasmehed ja daamid. No üldiselt on, vaata, see kuvand on selline, et mängijad on. 12 kuni 15 ja nii edasi või või siis kahekümnendates, aga selline 30 pluss nagu meie oleme väärikas, väärikas vanuses juba ja, ja siis, aga tahaks mängudega kursis olla, aga ei jõua ise võib-olla nii palju mängida, et siis on väga hea variant meid kuulata ja võib-olla siis kõik sealt alla alla ja ülespoole ka. Sellega tegeleme iganädalaselt puhata ja mängida või siis sound cloud'is või Aitjun siis või igal pool ainult poodcastina või siis Youtube'is videona jah, ja ja lisaks sellele Rainerit ei tunta ju mitte ainult mängude mängude maailmas, vaid Rainer on tuntud ka kui kalamaja toidupäevade parim üks parimaid kokki või, või niimoodi öelda, minul, minul oli küll, vähemalt mul need ei tule, sellega on toidupäevad veel täna ka festivali, ei, see on see kalamaja festival, ongi kodukohvikud on kohvikud, sest minul oli küll, eks väga väga kalamaja päevad. Selline parim kogemus selleaastasel sel aastasel kodukohvikutepäevadel oli sinu tehtud niisugune enne kui aknad, eks ole, pehmes pehmes Tacossis või te sellesse Tokyos ja ma juba tundsin nagu sihukest vaikselt läbi selle raadioeetri sellise särisev elektri, kuidas paljud inimesed, kes kohe kuulsid, et aed tuleb jälle mingi mängu teema, hakkasid nagu hakkasid vaikselt kinni panema. Et ärge muretsege, täna me räägime toidust, räägime Raineriga toidust, sest see on üks niisugune niisugune asi, mis meid väga ühendab, me mõlemad väga-väga armastame toitu toidust rääkida, vaid toitu süüa ja teha ja, ja Chimm ei taha minuga kunagi toidust rääkida. Vot see on üks asi, mida ma tahtsin. Kui Ivomit siia kutsus, oli väga hea Simon ära, et, et siis me saame toidust rääkida. Ei taha. Ma ei saa aru sellest kunagi selles mõttes, et vot kõik söövad on ju iga päev noh, paremal loodetavasti vähemalt ühe korra, aga paremal juhul kolm korda või rohkem on ju. Et miks see siis nagu ei tahaks natuke rohkem mõelda selle peale, et et sa nagu tead, mida sa sööd ja et sa teed nagu siukseid. Ma isegi ei räägi sellest tervislikus mõttes, aga selles mõttes, et, et sa teinud nagu sihukseid valikuid, et oh söökmilam seen pean niikuinii sööma, siis võiks olla nagu vähemalt hea, et ja siis minu meelest seda kultuuri ja seda nagu igasuguseid muid asju, seal on nagunii palju ümber. Et minu arust sellest tuleks rääkida, kyllalti tekitab segadust, kui keegi ütleb, et mind ei huvita söök. No need on hästi, inimesed ütlevadki enamuse asjade kohta, meil on kastis sihuksed, fokusseeritud huvid tihtilugu ja, ja kõik muu, mis sellest nagu väljapoole langeb noh, tihti ju näiteks riietumine mind ei huvita, mis riideid ma kannan, mina tõsingu tihti absurdne, sest tegelikult meid kõiki mingil määral suuremal või vähemal määral huvitab, milliseid riideid me kanname, kuidagi näeme ju välja, eks ole, või, või mind ei huvita mind, tegelikult need arvutid üldse ei huvita, see on nagu töövahend, et noh, nagu me võime ju tegelikkuses me võime elus lihtsalt suhtuda kõike, mis meid ümbritseb, kuidagi niimoodi väga suvaliselt, aga söök on suhteliselt niisugune asi, et see on niisugune elu ja surma küsimus. Et no okei, riided võib-olla ka, aga no mitte nii külma. Nojah, tõsi, tõsi, aga et söök on nagu nagunii lai ja nii oluline, et minu meelest on vähe nagu sihukseid asju, mis on võrreldavad, et võiks nagu mingil määral pakkuda inimesele huvi, et eriti kui sa pead seda süüa tegema ju iga päev võiks teha seda, mida rohkem, seda lihtsam see sulle endale on tegelikult ja seda suurem on selle variatsioone ja suusabaas, onju, et seal mingi 10 retsepti võiks olla kõigile nagu niisugune nagu tagataskus või midagi reisik. Aga sinu jaoks nagu see toidu tegemine on, on nagu see põhieesmärk, kas sa oled nagu pigem see, kes käib nagu restoranides ja, ja, või igasugustes nagu sellistes tänavaputkades otsib neid huvitavaid maitseid nagu teiste poolt või, või seal tõesti ongi see, et ma tahan nagu ise teha midagi ägedat nagu mõlemat pidi, et olles nagu nii palju süüa teinud kodu sisenev nende aastate jooksul, siis nagu läinud süvitsi vahest on nagu raske minna kuskile kes pärast restorani osta midagi sihukest musta raha sellelt teadesse, teeks ise nagu vähemalt sama hästi või siis oluliselt paremini. Et vahest on raske, et siis tuleks minna juba väga Hayend restorani ja see on juba üsna kallis ja siis nagu näeb keerulisem, aga hea, et ma käin väga hea meelega nagu igal pool proovimas uusi kohti ja taolised üritan kursis olla kõikide uute kohtadega, mis lahti tehakse, et vähemalt korra nagu ära käia. Kuidas on? Aga mulle see söögitegemine nagu väga meeldib tegelikult, et just teha nagu võib-olla nagu teistele ka või noh, nagu selline kambaga söögi tegemine hästi lõbus alati nagu proovida midagi uut, et see söögitegemisega on see, selline inson, instan kratification vaata alati koheselt kätte, mingi soojad ongi jah, et isegi sa teed sihukest asja, mida sa oled mitu korda teinud, siis võib-olla proovida mingeid asju teistmoodi teha või, või isegi kui sul, see ei tule nagunii hästi välja, kui kui sa lootsid, siis paremal juhul seal mingeid nagu õppimisprotsessi, et sa tead, et okei, ma kohe kindlasti ei saa teha ja, ja siis, kui sa mõtled selle veel läbi, et okei, et miks see ei ole hea või või miks see on hea. Et siis järgmine kord oled juba nagu parem või? Sa oled juba järgmine päeval, et parem söögitegija, kui sa järgmine päev pead niikuinii hakkame süüa tegema. Et, et ma kindlasti ei ole, ma olen. Te olete siin pikalt rääkinud vanematesse saates, et ma olen kindlasti diletandid nagu kõikides nendes asjades, et ma ei ole mingi spetsialist, ma ei ole seda õppinud ja ka niisugune kodu kokad, ema on ju. Et aga aga see on alati lõbusa just jah, et kambaga ja, või kui ise ise teed nagu üksinda isegi iseendale võtad mingisuguse keerulise asja. Et hakkad seda üksinda tegema, siis on kuidagi sihuke sünn asi vaata mis tänapäeval ma olen ka selline miljon asja tahaks nagu korraga teha, kui sa teed süüa, siis see väga ei saa, keeb mingit audiopukki või podcasti võit nagu kuulata, aga vahest nagu ei jõua, sa ei suuda süveneda, siis sa pead tegelema mitme asjaga korraga. See on niisugune. Sen sa mõtled läbi, mis järjekorras teed valmistada ja siis hakkab tegema, siis pärast paned kokku ja siis sööd kõige suurem osa sellest, see on võib-olla see seemne, et kui sa oled mingi kolm tundi, oled teinud seda asja, siis sa mingi 10 20 minutiga sööd ära ja siis on on läinud, et kõige kurvem osa nagu koristamine, selle kogu protsess ja see on, see on tõesti. Kusjuures selle vastu aitab see, kui vähe nõusid, sellepärast et siis sa pead nagu kogu aeg söögitegemisel nagu koristama ja siis tekivad teised probleemid olid, kui sul ei ole midagi kuskilt panna ja siis lödistad mingi mitme asja peale, kuigi tahaks ta esteetiliselt teha, aga see midagi, profikokad räägivad kogu aeg. Peaks nagu tegema peaks ära õppima, eriti kui sa oled profiköögis, et siis jooksvalt koristamine. Et sa midagi lõikat teed, sa puhastad kohe oma tööpinnad ära ja siis võtad järgmise asja niimoodi või, või teed oma Misemplasi siis asjad tükeldada enne ette ära, koristad kõik ära ja siis et sul on nii palju lihtsam, et see on asi, millega mina stragilin ja ei saa hakkama tihtipeale. Noh, minul on ka toidu tegemine selles suhtes nagu kuidagi väga maast madalast. Mu ema on, on alati nagu on see kes, kes ääretult, et palju keskendunud toidu tegemisel just nagu selles mõttes ka, et, et see ei oleks, et see ei ole nagu lihtsalt suvaline muidugi ka meie kodus oli selliseid roogasid, mis tehti sellepärast et õhtuks oli toitmine, eks ole, või, või nagu need tüüpilised mingisugused pastaroad või tüüpilised tuli road, mida iganes, aga ütleme niisuguseid tähtpäevad, tordid, koogid, asjad. Kui on selline koli jõuluistumine, siis ikkagi noh, nagu need need katsetused olid ikka sellised väga kihvtid ja huvitavad ja ma mäletan, mul on nii elavalt meeles, kuidas oli väga suur teema ühe jõuluõhtu ajal see, et ema tegi, teeb neid banaane, mis siis pannakse põlema mingi flambee värkaks, jajah, mingi konjak väsib, mis ta sinna pani, sellest ma nii täpselt ei mäleta, seal ikka väga kaua aega tagasi. Aga, aga et see oli nagu hästi sihuke õhtu põhivärki ja noh, muidugi see oli väga äge, kui need kõik põlesid, aga need ei maitsnud üldse. Minu maitsepalett oli nagu vastav ilmselt siis mingi 13 aastasele ka, kelle jaoks nagu sihuke mõru ja, ja selliste hoopis nagu keerukamate keerukamate toonidega nagu banaan vot ei tundunud nagu üldse loogiline, aga me oleme ikka nii vanad, et kus banaan oli üldse nagu võib-olla natuke eksootiline, jäägu sinna. Seda ma ei mäleta, et aga vinni vana olla, aga siis tal on mälu. Ei no mul on ka tegelikult peres on alati nagu need asjad eriti suured kogunes, mis kõik on olnud nagu söögi ümber ja ja mul ema tegi hästi palju küpsetisi kooke ja siis isa oli see, kes katsetas, hästi, tegi mingisuguseid veidrusi ja isa on tegelikult mingi hetk pidanud mingi paari erinevat söögikohta ka. Aga väiksest peale ma vaatan, et mingid veidrused, üks esimesi mälupilte mul on see, kus me käisime Vähil püübite, püüdsime vähki ja siis oli suur pajatäis oli vähki ja siis see on üks mu lemmiksööki siiamaani, mida on täiesti võimatu saada eestist poest kuskilt nagu, et sa läheks, ostaks elusaid vähke mingi paar kilo siis sellist asja ei ole olemas. Aga noh, ma ei tea, kui palju sina oled märganud, aga see nimekiri, mida Eestist ei ole saada nagu minu jaoks vähemalt on nagu iga aastaga nagu päris suurel kiirusel kahanenud samas praegu ja selles mõttes ka balti jaama turu see uus arendus ja see juba ja igasugused vürtsipoed ja spetsiifilised toidukohad, et see nimekiri on kogu aeg vähenenud kuskil mingi 10 natuke üle 10 aasta tagasi, siis kui ma nagu sügavamalt hakkasin nagu või noh, nagu rohkem tegelema selle koguse kindlusega ja eksabikaasa hakkas toidublogi pidama, läksime nagu sügavuti selle värgiga siis et siis oli tõesti nagu niimoodi lihtsalt veiseliha nagu põhimõttelist ei olnud peale siukse eriti tavalise sulle selle suure ilma mingisuguse rasvata Ta veise kämpsakata, millest ei saa nagu eriti midagi teha peale hautamise ja mis on see, et mida suur osa eestlasi on proovinud teha, siis sellest ei tule midagi välja, mingisugune kuiv õudushai, veiseliha mulle ei maitse, et mina ei saa teha. Muidugi sa ei saa teha, sest et see ei olegi mõeldud muuks kui mingisugune autod mingi kolm päeva. Ja, ja sellised asjad, et, aga tõesti nüüd on ikka oluliselt oluliselt lihtsam. Kusjuures jah, lihaga on ka selline teema, et et see nagu valik, et noh, mingi hetk oli, igas poes oli justkui nagu sihuke lihunikuvariant olemas ja siis see kadus nagu täitsa ära ja nüüd on jälle hakanud tagasi tulema. Liha on kusjuures üldse selline huvitav teema, millest peaks nagu natukene lähemalt rääkima, sellepärast et ja siis on, meil on tegelikult järjest suurenev kultuur, kus, kus tarbitakse liha oluliselt või noh, mitte nüüd oluliselt täna või mitte oluliselt. Aga, aga järjest rohkem nagu vähem tarbitakse liha ja mõttes, aga ma arvan, et me teeme siin nagu siuksed. Kiisleri hetke kuulaks kõigepealt tihtilugu, sa oled meile muusikat ka gaasi ja ma võtsin kolm lugu. Hiphopi veidral kombel, aga üks minu lemmikartiste ei sopp. Ja, ja siis see oli tal mingi lasteprojekti jaoks, ma saan aru, mõeldud lugu mis räägib Saarma vaatevinklisse söögist ja, ja see on väga lõbusa äge lugu. Kuulame seda, kuulame seda. See oli eissop vrakki, lugumai Belgiasse, valisid selle peamiselt sellepärast, et ta rääkis toidust ja ma valisin. Valisin kolm lugu ja siis üks lugu on natukene pigem nagu mängudega seotud, et mitte mängust otseselt, aga aga kaks söögilugu ja üks mängude lugu siis on nagu natuke teemasse teemasse valitud ja, ja kusjuures issa brok on, on ka minu jaoks selline väga oluline hiphop partist, sellepärast et ma olin väga pikka aega hiphopi suhtes selline eemal hoida või leidsin, et see õige rokimees ike hiphop ei kuula. Ja mingi hetk ilmselt tänu tänu mingitele Glinka plaatidele sakas see hipopidevaks mind järjest rohkem huvitama tema. Ja siis ma nägin ühte mingisuguse konverentsi ettekannet, äkki see oli mingi t Dixtok või midagi, kus Genka rääkis erinevatest hip Kopparitest, sellest, kuidas kultuur on arenenud erinevaid räppareid, eks ole, ja ütles teist saab, rock on nagu kõige keerukam, et tema ülikeerulise lüürikaga ja, ja nagu sihuke sihuke keeruline värk ja ma mõtlesin, et oh, see on nagu see värkust, mina alustan Sännaga minust Endhi ja oli kusjuures seal esimene vinüülplaat, hiphopi vinüülplaat, mille ma kunagi omale ostsin, oli lihtsalt Brockise leibu täis. Ja see on väga plot, aga tase eelmise aasta platsis või no üle-eelmisel aastal ulatus oli minu meelest ikka impossoki impossible superlott On küll jah. Aga jäime pooleli, lihast rääkides. Sina ei ole taimetoitlane, ei ole nii palju, kui ma olen näinud sinu Instagram'i, mis on vist avalik, eks ole, see on pikk seal täitsa on Instagramis ja sinna ostsin isegi pilte ja muud lollust. Ma mingi hetk tegin selle avalikuks, et jah, see keeruline asi, et kuskil ma nägin väga head posti selle kohta, et siin oli just kas oli, Mihkel Kärmas oli koreas või ei see Roald ja siis sõi koera ja et noh, et kuidas nüüd nagu siia koera ja kõik see, et minu meelest kui sa oled liha, see on ju, et siis sa pead nagu aktseb aktsepteerima seda, et mingis kultuuris on see okei siia koera kuigi minu meelest ei ole, see on see sama nagu Siuke topeltstandard võib-olla natuke mingites skulptuurides sea söömine või lehma söötmine täiesti vastu kõikide nitraadid ja samamoodi nagu teistpidi, et taimetoitlase vaatevinklist on koerad. Ja sa pead sellest nagu aru saama. Aga Ma kindlasti ei ole taimetoitlane, mulle liha väga meeldib kõikides eri formaatides, ma üritan kõik need ära katsetada, nii palju kui ma saan, et kui ma tõesti satun kuskile kohta, kus on koer juba nagu menüüs olemas, siis ma võib-olla ilmselt prooviks seda. Muidugi, kõige legendaarse on küsimus, mida ma esitan kõikidele oma sõpradele, sorry kõikest sööde väed, ivad kui sinu sõber mingil põhjusel tal ambuteeritakse jalgadel. See on täiesti korras, see liha nagu on, on söömiskõlblikud ei ole kuidagi nagu halvaks läinud, et on hermeetiliselt ära võetud ja sa tunned seda inimest ja kõik see. Ja Sul on võimalus, jalg ära süüa pärast või sellest mingi söök teha, kas sa teeksid ja kas sa sööksid? Ei, kindlasti mitte. Ja, ja see nagu vastus on ilmselt sellega seotud, et mul on üldse, kuigi ma väga armastan, toit on, siis ma olen hästi palju probleeme toidu söömisega üleüldiselt noh, nagu lapsest peale ma mäletan. See läheb nagu tagasi jälle sinna fakt, mida ma mäletan lapsepõlvest ja mida mitte, aga ma olen päris kindel, et mu ema ütles mulle kunagi, et et sinu puhul ei tasu teha nimekirja asjadest, mida sa ei söö, et oleks teha nägu. Et see oleks nagu liiga pikk nimekiri, tasuks teha nimekiri, mida sa sööd, et see oleks ikka hea kompaktne list. Et ma olen nagu eluaeg olnud tegelikult väga palju väga palju kaklemist sellise psühholoogilise poolega, et mingid asjad lihtsalt on mulle väga keerulised süüa ütleme, inimene on seal skaalas kõrgel. Et ma nagu ei küündi selle nagu mõistmise poole isegi. Ma püüan nagu vahel see oli nagu väga suur eneseületus, kui ma siin esimest korda lõhekala nägu sussi peale. Mina prooviks. Ja mul on, mul on ainuke asi, mida mina ei söö, ongi nagu kala küpsetatud kala ja muna. Õudselt kahju sellest, et see ei ole ka Maatriangu, üritan ja ma alati proovin seda, seal on seal mingisugune see tekstuur ja maitse mingi kombinatsioon, mis mul on täiesti vale, et kõik nagu heeringa toores lõhe toorest tuunikala on okei, aga miskipärast nagu küpsetatud versioonid on valed. Seepärast mis tuleb, seejärelmaitse on kuidagi väga ohmu jaoks. Aga peale selle nagu okei, putru ma väga hea meelega ei söga lihtsalt ja aga muidu, muidu ma olen nõus kõike sööma vähemalt proovima vähemalt kaks korda, nagu öeldakse, et sa proovid kaks korda ära, et siis sul nagu tekib see päritsed. Kas nüüd hakkab meeldima või siis on ikka, et ei, aga mingeid toiduallergiaid, siukseid asju seal ei ole, niisiis on hästi läinud, ma olen kogu aeg ka see kakluse laktoositalumatu ja siis ma olen ka, aga õnneks hästi kerge sõitmised toorest piima lihtsalt. Ja lihaga mul ka nagu kuidagi niisugune asi, et Ma söön liha ja, ja ma kindlasti säänest pidada taimetoitlaseks, aga läbi aastate ma olen järjest nagu vähem hakanud liha sööma. Ja kusjuures kõige naljakam on see, et ma pigem madala kvaliteediga liha ja sellega hästi veider, ma tean. Ja mingid nagu mulle on jäänud mingid vorstid, näiteks mis mulle meeldinud, mida ma söön ja, ja ma eelistan, eelistan pigem neid kui mingit näiteks mingit head streiki. Et ma kuidagi see isegi nagu väga hästi küpsetatud streigi tekstuur on minu jaoks nagu kuidagi liiga, liiga tugev ja keeruline ja, ja kui on võimalik saada mingit siukest barbeque-tüüpi sihukest hästi pikalt küpsenud hästi-hästi, pehmed lihad, sest need, need on nagu mulle okei, igast hakkliharoad, ütleme niisugune burgerikotletid ja mingid tako lihad seal nagu kõik jumala käin. Aga jah, mingid siuksed nagu kiuline, see, mida nagu armastatakse see, mis on see nagu niisugune lihasööja siuke tipp, et tellid omale korraliku paksu streigi. Et noh, see on nagu see on nagu mulle suht out ja ma olen ka nagu katsetanud mõned korrad nagu sellise noh, nagu mitte nagu täielikult, aga siukse nagu suuremad noh, ma kogu aeg nagu püüan seda taime taimse toidu osakaalu oma toidus suurendada mitte isegi mingi sellise puhtalt eetilise seisukoha pärast, vaid lihtsalt nagu see on kuidagi jube hea asi, millega variatsiooni oma ellu tuua, tõsi ei, selles mõttes, et ma saan sellest kõigest nagu aru, lihtsalt. Ma üritan jälle nagu teistpidi minna, et ma üritan nagu sellele lihale minna nagu järjest, nagu, et siin jõuludeks. Et mul ka vend on mõlemad vennad, siis noorem vanem on väga söögiteemas ja siis me jõuluks küpsetasime terve sea Instagramis pilte, tegime vardas selle ja siis oli ka, et no ikkagi abikaasade ja kõik natuke kahetseda. Vaata, näed nagu seda päris seda loom. Ja vot see on nagu ikkagi toff. Et see on asi, millest ma tahaks nagu ise nagu või noh, mitte ära unustada seda, et seal nagu päriselt nagu loom on ju, et sa üritad nagu austada kõiki neid juppe ja teha nagunii head sööki sellest kõigest. Kui sa saad kasutada ära neid nii palju, kui sa saad, igasugused kõik need organid, kõik fondid. Ma üritan seda teha nii palju, kui mul vähegi võimalik, et ja siis kodus tükeldasin terve lamba, et mitte ma oleksin ilmselt saanud seda kuskil lasta ära tükeldada. Ma tahtsin lisada, et, et sa näed selle protsessi nagu ära ja siis see võib olla nagu vaatad neid asju natuke teistmoodi. Et minu meelest see on inimestel nagu vahel et mitte, et see peaks viima taime toitluseni, aga et see pigem vahest peaks panema nagu mõtlema seda, et. Et see on nagu mõtleks selle toidu päritolu peale et nii enda kui keskkonna kui, kui kõige muu võtmes maitse see on nagu see, et, et minu, minu tegevustel on mõju ja ma mind väga ärritab alati. Ma kuulen neid väljendeid, et sa ei taha teada, aga noh, see, see kuulus lause vähemalt inglise keelest ära taha teada, kuidas vorsti tehakse, eesti keeles on ka vorstivabriku mind, mind õudsalt närvi sellepärast, et, et meil just vastupidi oleks ühiskonnas nagu rohkem vaja seda, et inimesed nagu tõesti saaksid aru noh, ütleme kasvõi sellest, et mina teen teadliku valiku, liha süüa, ma pean, ma pean selleks, sest nagu aru saama, mis selle kõigega kaasneb, et see ei ole lihtsalt mingi suvaline otsus, see tähendab, et kuskil tuleb üles kasvatada mingi loom, tarbib ressursse, tema, tema üleskasvatamine, mis tingimustest üles kasvatatakse. Mis, noh, ütleme ka kulinaarselt perspektiivist, et mis need tingimused, mis mõju, need avaldavad selle nagu lõpptoote siis maitsealane. Ja noh, üldse kõik, mida see tähendab, sa võiksid nagu teoreetiliselt inimesena seda teada. Et isegi kui seal vahest nagu ei õnnestu teha neid valiku või noh, et sa teaksid nagu kõike taga mõõdet, et isegi kui sa ei tee seda, et miks ei tee või kuidas on. Aga Ma tahtsin kuhugi ju kõigega, aga üldiselt, et taimetoit on nagu teine teema või noh, nagu taimed kui sellised ja juurviljad, et Eestis on ju praegusel ajal praegu ei ole mitte ükski asi ei ole ühegi asja, hooaeg ei ole tegelikult ja, ja seal on suhteliselt keeruline saada isegi nagu normaalset tomatit seda kurki või midagi, onju, et siis seal kapsad, mingid sihuksed, nii-öelda taliviljade. Et nendega on sama asi, et vot see kvaliteet varieerub nagu nii palju sa kunagi ei tea, et see on, see on teistpidi teistpidi raske, aga õnneks ongi need viimased viimaste aastatega on, on tulnud seda valikut rohkem. Aga samas siis on see, kui sa hakkad nagu nende asjade osade keskkonna mõjudele mõtlema kuskilt Egiptusest tuuakse siia nagu hästi palju mingi staffi või sihukestest riikides, kus Sa ei saa kunagi usaldada seda silti vaata et, et kuidas see on kasvatatud, kuidas on tehtud, et see on nagu globaliseeruv globaliseeruvas ühiskonnas järgmine probleem, mida lahendada, et, et sa ei tea. Soovitan siukest raamatut nagu, mis oli real food feikpuud, mida ma just audio pukina kuulan. Audiblistsis, mis lahkab seda kogu probleemi ja et, et kui palju ja kui vähe asju siltide pealkirjas on ja kui palju ja kui vähe seda tegelikult kontrollitakse, et noh, sõltumata sellest, et kas on taimne mittetaimne aga nii Euroopa liidu sees, USA, seal, eriti seal tegelikult on väga väheste kontrolli selle kõige üle. Jah, ongi ril Four seikud Larry Olmdeedi raamat. See on väga huvitav, tegelikult ma ei teadnud, et nii kaugele nagu läheb, et noh, veinid muidugi on eriti keeruline. Lähevad me jõuamegi nagu lõpuks sinna välja, et toit tegelikult ta nii noh, isegi nagu inimesed, kes võib-olla ütlevad, et neid nii väga sügavalt huvi enamike jaoks on ta meile ikkagi hästi oluline teema on hästi niisugune kodulähedane või kehalähedane teema ja me tahaksime ju tegelikult kõike, et see, mida me sööme, oleks meile kasulik, et see oleks meile hea, et ta ei oleks ohtlik mitte mingil viisil. Ja, ja et noh, need valikud, mida me teeme, oleks ka oleks ka õigustatud ja mina mina ütleks küll, et selles suhtes, mida rohkem sa nagu tead ja teadlikult neid valikuid teede läbimatud, seda parem, see on vähemalt ütleme minu puhul ka. Ega see fakt, et ma kasvasin sellises keskkonnas, kus toit oli väga hinnatud, ei tähenda, et see tähendanud, et mina selle automaatselt nagu üles võtsin, seal nagu kuidagi viimaste aastate jooksul palju rohkem tulnud ongi, et ma pidin ka kodun eemale elama ikka päris mitu aastat, enne kui ma nagu päriselt hakkasin süüa tegema, tegelikult veidral kombel oligi nendest söögitegemise reality showdest sai päris palju see alguse, et kuigi ma mäletan, et meil kodus vaadati ammu juba Soome kahe pealt sihuke legendaarne mees nagu Floyd, ma ei mäleta, mis ta eesnimi oli, aga kes kihvlaid tegi süüa, inglise mees, see oli väga lõbus, alati käis ta Itaalias ja Prantsusmaal ja niimoodi seal alati retseptide juures olid klaas veinikokale. Vahest tegid mingisuguseid asju muidugi, asi pidi hauduma kuskil kolm, neli tundi. Ta oli kõik selle veini ära tarbinud seal vahepeal. Ja siis mis meil sind tuleb? Põdeleja, et sealt kuidagi harjunud vaatama nagu söögisaateid. Ja siis Top Chef oli see, mis, mis kunagi nagu lükkas sinna sihuke kokandusmaa kokandusmaailma ja siis sealt edasi, noh kõik need Ramsi asjad ja kõik. Kuigi ma lugesin päris masendavat artiklitele siis Masters kohta, kuidas sa saatsid selle artikli mulle, see oli tõesti masendav artikkel või see oli nagu pigem selline üleüldiselt masendav kokkuvõte sellest, kuidas võidakse tänapäeval Nikoni reality show nii teha, et noh, ma kujutan ette, et see, nagu see võib olla tegelikult väga laialt levinud, see ei ole nagu kindlasti ülemaailmne sihuke kuldreegel, et neid asju nii teha, et ma arvan, et see on isegi leebem selles mõttes, et seal nad peavad midagi oskama ka ikkagi lõppkokkuvõttes vaat et kui sul on vaja lihtsalt ainult käestida võimalikult palju draamat, et siis siis on see, saad Belbrutaalsemalt inimestega käituda, aga, aga topse fan nagu tundub, vähemalt siuke natuke leebemad seal päris kokad kes peavad päris restorane ja sinna nagu päris suvalised tüübid, ei tule. Edasi, May Kitchen Ruuls, mida ma praegu ka vaatan, sa uut hooaega, et noh, seal mingid teised asjad käivad närvidele, aga ma korra nendele nendele kuulajatele, kes ei tea, mis artiklist ma räägin, ma panen selle artikli sinna. Saate märkmetes ka, aga see artikkel, mis sa mulle saatsid, põhimõtteliselt oli niisugune ajakirjanduslik eksperiment, kus siis üks inimene oli kuidagi õnnelikul kombel saanud ühte nendesse sellegise Masters. Eks ole, Gordon Ramsy oli saanud sinna sinna võistlema niimoodi, et ta naljakal kombel kogu selle protsessi vältel ei kirjutanud alla lepingule, mis keelanuks tal sellest rääkida, sest enamus, kes nendesse saadetesse lähevad, üldiselt peavad allkirjastama need nii-öelda andes kloushega grimentid, need, et sa ei tohi sellest rääkida, mis siin kõik need toimuma hakkab, eks ole. Ja seetõttu sai ta siis väga nagu avalikult rääkida sellest, et kuidas tõstis inimeste väljavalimine, käib kuidas neid nii-öelda vaimselt siis mõjutatakse selle saate jooksul parimad reaktsioonid kätte, milliseid, nagu küllaltki alatuid meetodeid vahel kasutatakse, et need õiged šotid, need õiged tsitaadid, need asjad nagu kõik kätte saada. Ja noh, see on, see on ikka omaettelugemine. Ma soovitan pipraga, aga väärt lugemine. Aga siis jah, sealt edasi. Nüüd ma vaatan väga palju erinevaid toidudega, Netflixi täis ei põle ja nüüd see uus tjevitšangi aklitelishes, mis iga osa lahkab mingisugust näiliselt nagu lihtsalt teemat, et, et kas siis on pitsa või Dakod või või siis pelmeenid aine, kus kus praegu see kõige autentsem variant on või kust see nagu tuli ja kes need teevad ja miks, miks niimoodi tehakse, et. Noh, see on muidugi huvitav minu jaoks vaadata, et. Ma arvan, et kõik võib-olla ei viitsi võib-olla minna, aga, aga, aga ma kuidagi olen läinud. Aga mis su lemmiksaade on olnud läbi aegade? Ma kahtlustan, et see ongi see topsiaks, midagi seal on, et selline võistlus tal on nagu natuke seda võistlust, aga seal tavaliselt ei ole seda, seda draamat nagu nii palju ja, ja kokad kõik, kes sealt läbi käivad, et neid näeb hiljem mujal ka ja, ja need on ikkagi treenitud inimesed nagu tegema seda ja sul on hea vaadata, kuidas inimene oskab midagi teha väga hästi ja kas või noaga. Et siis siis Tobsessist on jäänud sellega selliseks lemmikuks kuulamise vahele veel ühe loo. Teine lugu, mis sa tõid selle mängudega seotud rohkem me ka minu 2017 aasta üks lemmikplaate tudengi, lemmikplaate Sandrikat ja siit käivad väga paljud mängud ja teemad läbi, mis on, mis on väga tõhus, et soovitan tervet plaati kuulata. Frank on plaadi nimi, mis võib olla nagu sobib sulle selline ma just mõtlengi teemasse nagu läheb, et toidu kõrval on ju ikka vaja midagi juua ka, aga, aga kuulame siis lugu, fänn, saun ja ja vaatame, kas sobib meiega balleti juurde. See oli väga halb nali, vabandust. Kandurid kätt ja lugu nimega Franz õun albumilt Kronk albumilt tranc, täpselt. See on ju jah, mul juba kuidagi tuli pähe see, et hea toidu kõrvale käib ka ju alati hea jook, eks ole, ja hea muusika, see on ka siuke. Millest me rääkisime vist nendest lemmik saadetest, ma tahtsin sinna midagi juurde lisada. Mina mäletan, et lapsepõlves oli see põhikokandussaade, mida ma alati vaatasin, oli teeveegolmest mingisugune hommikuköök, mis äkki vist pühapäeva hommikuti käis kui ma, kui ma nagu mäletan õigesti, see ei olnud nagu sihuke hästi ameerikapäraselt äge, sihuke nagu intensiivne saades, vastupidi, seal oli selline hästi mõnus, tagasihoidlik ja niisugune natuke introvertne kokk. Ega see mulle ka väga selgelt Peeter Pihel, võib-olla ütlesite, Peeter Pihel, tal oli Peetri köök, oli vist kunagi, aga Peeter Pihel käib ju kusjuures ka kas FD küljest läbi ja. Sest et Talifavicenis, siis kui seda filmiti, saab vähesel pahandatakse temaga. Väga huvitav teada ei olegi nagu niimoodi niimoodi vaadanud Mainduva šeff või üksnes ja, ja see oli kihvt, aga minu lemmik läbi aegade kokasaade on olnud kudits, mida teeb siis selline härra või tegi selline härra nagu Alton Browni Alton Brown on nagu üldse kokandusmaailmas nagu minul minu lemmiktegelane. Et noh, kõik need ütleme, ta on kindlasti nagu noh, vähemalt sama kuulus kui mitte kuulsam kokk Jamie Oliver Gordon Ramsy, eks ole, nagu ameeriklaste jaoks on tema nagu ikkagi kui sa lähed nagu ameeriklasega, rääkimata võidust ja ta hakkab rääkima sellest, kuidas ise süüa teeb ja kuidas ta õppis siia tegemist. Tõenäoliselt ta mainib ära. Et see oli nagu selline legendaarne Food Networki sari mis oli nagu selline kuidagi veider segu sellisest ääretult informatiivset, kohati isegi teaduslikust toidukäsitlusest ja Monty Pythoni nagu hästi-hästi, veider asi. Mida Sisasse Alton Brown nagu ise vedas, et tema siis tal tõesti on nagu väga huvitav lähenemine toidule. Ja temalt ma olen nagu õppinud või võtnud kaasa nagu päris mitu sellist asja, noh nagu kasvõi see, et nagu mina tahan toidule läheneda väga täpselt koodi itsi mõte ei olnud anda sulle alati nagu need noh, nagu kõige paremad viisid midagi teha, vaid nagu selline täpsus, kes üldse midagi tehakse, nii nagu tehakse, eks ole. Ja, ja mina olen nagu väga palju sealt just seda kaasa võtnud, et ma ei usalda kunagi, kui, kui retseptid on hästi umbmäärased. Ma ei usalda inimesi, kui nad ütlevad mulle, et ahjaa, ma vaatasin keldatsetega muutsin seal mingeid asju. Eriti kui see esimest korda. Ja et ma lihtsalt ei teinud niimoodi see asi väga närviteese ükskord nagu niimoodi ära nagu oli siis, siis võid vaatama, mis toimub, eks ole, või, või kui ma loen Nendest veebi veebiportaalides, kus on retseptid, et inimene kirjutab, et noh, ma asendasin selle sellega ja tegi poole vähem suhkrut ja sõda ei tulnud päris hea, et ei ole ikka õige retsept, eks ole. Ei no üks asi, ma pean ütlema küll, et tavaliselt usa retseptides, kui mingi asi on suhkru eriti mingid küpsetised, kui mingi asi on suhkru nagu tuimad pooleks. Aga mul on minu kõige nõrgem koht söögitegemisel on taiglad, taimede kastmed, mis on tegelikult võib-olla. Kastmest küll üks põhiasi, aga, aga need pitsa tegemine on selles ikka väga nõrk koht. Ongi, ja sellepärast ma tegingi eelmine nädalavahetus, tegin pitsat ja mul on isegi pitsakivi ja kõik on olemas, aga väga hea pitsataigen tuli, mis kerkis 18 tundi. Kuidas sa tegid seda, kas, kas selliseid pintsingut värvisii retsepte? Kuule nüüd, nüüd on väga huvitav võrdlusmoment, väga huvitav võrdlusmoment, ma panen selle, panen selle video sinna nii-öelda saate märkmetes, sega pintsinguid Päbisjoniks, väga kihvt, uus, tegelikult mitte enam nii väga aasta või midagi sellist, aga selles suhtes sihuke ääretult kihvt Youtube'i kanal, mis alguse sai sellest, et et üks mees lihtsalt tegi järgi retsepte, mida ta nägi filmides, aga kõik on siiamaani on. Aga nüüd tal on Peissiks öelda nagu juures, kus ta siis õpetab inimestele, kuidas siukest põhitoitu teha ja sellel osa pitsast ja mina olen meeletu pitsafännist selles osas, et et see on nagu minu lemmikasi, mida süüa teha. Ja ma olen aastaid tegelikult nagu õppinud täiest täiustanud ühte pitsapõhja retsepti, mille alguses sain Jamie Oliveri kuskilt mingist retseptist, väga hea pitsapõhi, aga igav tal ei ole nagu väga sihukest, palju maitsedünaamikat on selline Peissik pitsapõhi ja kui ma vaatasin seda, seda pinghinguid Päbishi osa, kus ta sellest sellest pitsast rääkisid, okei, pane ta üleöö kerkima. Ja mõtlesin, et oh super, et nüüd me saame ikka siuksed, natuke keerukamad hapukamad, maitsed sinna pitsataigna põhja ja ma olin nii sillas kogu sellest mõttest ma tõesti tegin selle taigna panin kerkima, tegin oma tomatikastmed, värgid, kõik nagunii, nagu ta õpetas ja see oli kohutav, mis mul välja sellepärast et, et see, see tainas kerkis kenasti, tal tekkis, tekkis nagu gluteenistruktuur sisse. Aga ta oli nii vedel, et teda ei olnud võimalik vormida ja ta tal ei tekkinud, nagu seda proteiini venivuste lihtsalt lagunes ära muga mul seda probleemi küll ei olnud, et ma pidin pärast ikka nagu natuke jahu juurde panema või noh, kui ma seda portsjoniteks jagasin, ära rullisin. Aga seda probleemi küll ei huvita, siis ma pean lihtsalt teist korda veel proovima, sest midagi läks valesti ja mul on tunne, et kerkimis protsess ise nagu toimus, täitsa hästi. Aga sinu selle retsepti järgi nii nagu tema ühendust välja täpselt niimoodi tuli, ärkasime, ei tulnud välja, on see, et kui sa näed mu käte kuulajad ei näe, et see ei ole video Bootke poodcastega saadet. Et mu siin parema käe peal on selline üle mingi poole käepõletusjälg ehk siis et mul on raske pitsakivi ja siis ma üritasin kuidagi seda nagu kohendada seal ahjus ja siis tõstsin käe täpselt vastu seda, seda ahju, seda jah, seda põletuselementi kütteelemente. Aga siukseid asju juhtub nagu, et mul on siin just üks paranes ära, aga minu meelest ei ole juhtunud ja juhtub, et. Aga nii, mis seal sinu firma, mina ütlesin, mul on pitsamisega põhivärk, mida ma armastan teha, aga mis on see, mida sa nagu korduvalt ja korduvalt kogu aeg teeks? No kui on palju rahvast, siis tegelikult seesama rebitud põrsas, et kas kiirkeedupotis selles Kukeressis või ahjus, see on asi, mida ma tean, et see tuleb mul kohe kindlasti välja, selge see, mida see siis seal kalamaja päevadel pakkusid. Ja nüüd ma mõtlengi, et mis see aasta teha, sest mul on nii mitu korda teinud seda või? See on keeruline teha 100 portsjonit. Sest tavaliselt ikka kalamaja päevadel ma pean arvestama umbes 100 150 portsjoniga. Või siis asi, mida ma teen, kui üksi olen või kui on vähem inimesi, siis on soe salat, kus on lihtsalt Tomatid, kirsstomatid, kanakoivad, poolkoivad punane sibul, suvikõrvits ja siis noh, mõned asjad sinna juurde, et mis, mis juhtub käepärast olema, siis see on õli soola-pipraga visatud läbi ja siis ta mingi 25 mind saan ahjus ja siis pärast veel beta sinna juurde. Ja see on hullult mõnus oad või kikerherned tavaliselt. Et see on hästi-hästi mõnus kombo minu meelest. Ja hästi kiire. Et tegelikult ta hea söök ei pea olema nagu alatsejaid, kolm tundi tegemist, et või 18 kergitanud ja tegelikult ka ei ole see, et hea söök võib-olla lihtsalt praetud kartulid on ju või, või lihtsalt pasta. Lihtsalt makaronid, onju, aga kui need on hästi maitsestatud paaritatud sihukeste asjadega, mis sobivad sinna juurde hästi? Noh, see ei olegi nagu rohkem vaja. Aga ma ikkagi ütleks show'd kõikidele professionaalidele, kes praegu töötavad restoranis või lähevad homme tööle restorani või tulid just restoranist. Siis see on kõige Reidsim töö minu meelest ikkagi nagu restorani kokk kui sul, eriti kui sul on populaarne kohta, et see on see koht, kus sa oled oma eduori või ohver selles suhtes, et et 15 16 tunnised tööpäevad ja just, et seda on nii meeletult raske teha ja hoida seda levelit. Ja, ja iga päev minna ja seda teha, et et aitäh teile kõigile. Ja, ja minu meelest teid hinnatakse liiga vähe, et oh, et mis sa oled kokk? Ei, see on ikka väga raid. Kus sul, kus sul need lemmikkohad käia on toitu otsimas, kui sa mõtled, et tahaks siukest head kogemust või kus on näiteks parim burger sinu jaoks. Kusjuures veidral kombel on ikkagi, et see kalamaja Burger Box, kus Tambet teeb ja seal ei olegi midagi muud kui kaks burgerit ja siis ja põhimõtteliselt pole rohkem vajagi ja, ja maksab viieka ainult sularahas maksta ja, ja kõik on väga autentne, parim pitsa, parim pitsakaja, pitsa, parimad nuudlid, selline uus koht nagu yous, raamen, ma pole sinna veel jõudnud, aga see on väga hea, see on väga lõbus kohta, mida seal peavad üks Eesti paar, kes ise elavad sealsamas peal. Et nad väga palju vaeva ja söök on väga hea, see on väga meelelahutuslik kõik, et nad on väga head hostid sealsamas, et väga tore seal, kui ma olen käinud. Mis, mis toidugruppidega lemmik india toit, ma olen hästi sorindiad, element, maile seal käinudki, sinna peab tõesti minema, sest mul ma ei ole suutnud leida kuskil väga head. Ma ei ole kuskilt nagu, nagu minu jaoks toidud, mis on lendavas taldrikus on väga head, aga nende naan mulle väga ei meeldi või nende tekstuur mulle väga ei meeldi. Aga kus oleks nagu hea naan ja head toidud. Ma soovitaksegi elementi, elevandi terav supp näiteks on superlemmik sihuke dinner, restoran, kuhu, nagu ma ütlesin, midagi, mis on väga inglise keele nagu vahepealne restoran, kus sa läheksid nagu mingit sihukest tõsist õhtusööki peentest, moon, moon, et võistlusi siis isegi seal väga head nuudlid on muidu ka kolmes sibulas. Parim šašlõkke Argo baar Kristiine keskuse kõrval, Argo baar, Argo variasse vanasti oligi Kadriorus sihuke naljakas putka keset tühermaad aga sinna kolisid Kristiines ja see ei ole vähem veider kohta, kas on super, kusjuures need igasugused väiksemad väiksemad nagu noh, see on nagu kuidagi selline nagu peaaegu tänavatoidukultuur, aga mitte päris niisugune nagu väikse putka putka toidukultuur kuidagi jube popiks meil läinud ja, ja tõesti, on nagu väga kihvte kohti tekkinud, et needsamad burger ja nuudlid boks ja, ja on, on justkui ka nagu sama ongi selles mõttes, et mulle väga meeldib suvel käia ringi seal Telliskivi seal toidutänaval igal pool seal, et jaa siukest variatsiooni ja see, see on tegelikult väga tuus. Aga noh, mingid kohad on jäänud mujalt. Need kohad on teada, kohad, kuhu minna, inimestel teada, aga, aga kui nüüd keegi kuulab meid ja mõtleb, et ma pean oma oma toidumängu üles sammukese tõstma, et kust ta võiks alustada sinu meelest? Minu meelest on väga hea sõita, Ta on Sirje siit. Ja seal on hästi palju sihukeseid kogumit tegelikult noh, Pinternest on väga hea koht, retseptide siis salvestamist, õnnetuse piss, Pukmargi haldur või siuke, mis oleks eesti keeles siis noh, ütleme nii, Pinterestan on, kui sa oled harjunud tegema endale inspiratsioonilehti, siis ta nagu või noh, ütleme siukseid paberile panema inspireerivaid pilte, siis ta nagu veebiversioon sellest, et sa võtad mingisugused, siin on kõik asjad, mida ma tahan oma köögis muutma või sinna kõik toidud, mida ma tahan teha seal loobid sinna niimoodi piltidena kokku kõik mõtted, mis seal tulevad ja ta oskab väga hästi soovitada nagu sinna juurde neid asju, sest et eks need retseptid on need siuksed asjad, mida nii paljud inimesed salvestavad, teevad. Ja sealt sa kindlasti leiad midagi, paar asja paned, et okei, mis sulle meeldivad ja siis üldse kohe süüa ei oska teha? Pole nagu oled, oled parim, mis sa oled teinud, on? Tegelikult Youtube on abiks, et Peissiks asjad on nagu igal pool sama isiksused, Päbised, kuidas teha kanaonju, et tegelikult kui sa oskad teha ühe ahjukana, et sa võtad lihtsalt toore kana panna selle ahju ja niimoodi, et ei kuiva ära, vot pärlid krõbekanaretsepti tegin, tegin aastavahetusel ja see tuli väga hästi, seda meile kõigile, et võisid Mul ka tegelikult terve kana, terve part on nagu niisugune asi, mida mulle meeldib teha, et kui ma ei tea üldse, mida süüa teha ja sellest ma saan siia mitu päeva ja, või kui on inimesi külas, siis nagu mitu inimest ära sööta. Ja see on väga lihtne. Et mingi selline lihtne asi kanakoivad, kuidas teha lihtsalt ahjus niimoodi, et need tuleks krõbedad ja oleks ilusti maitsestatud ja sinna mingi mingi juurviljad kõrvale, et kui sa sellega saad hakkama, siis sa saad juba enam-vähem kõigega hakkama siseneda nagu teine asi on küpsetamine, mine, mina olen nagu pigem toidutegemisse siseküpsetamise fänni Etainaste tegemise ka, et ma olen teinud nii palju elus täiesti kohutavat mittesöödavat leib. Ja, ja samamoodi igast kukleid ja sai ju, et see on nagu asi, mis peab mingi hetk kätte, tulevad ma nagu et ärge ärge tuge, et see on nagu täpselt niisugune asi, et sa hakkad nagu seda tainast töötlema, sa mõtled? Päris kindlasti, ma olen nüüd ikka jube kaua töödelnud, et see, see 15 minutit, mis soovitati retseptist, see peab ikka juba käes olema, tegelikult oled sa seda kaks minutit töötanud ja käed on juba väsinud, eks ole. Et mina soovitan kindlalt nagu noh, tõesti esialgu lähtuda retseptist. Noh, ütleme taina tegemisel, retseptid natukene varieeruvad, olenevalt mis on selle nii-öelda jahu, niiskus, protsenti, mis on õhuniiskusega ja see on juba natuke liiga detailne, et esialgu proovi retsepti järgi teha, kus sul on hea retsept siis asi nagu põhimõtteliselt nii nagu kirjeldatakse, peaks välja tulema ja tõesti, taina töötlemine on, on küllaltki pikk protsess, et sellega inimesed ei arvesta, siis ta ei ole piisavalt läbitöödeldud, ei ole piisavalt gluteeni tekkinud ei kerki hästi ja selle vastu on nagu päris hea trikk see, et et kui sa ei viitsi jännata segase tainas läbi niimoodi, et seal enam jahu näha ei ole, pane külmkappi üleöö, see gluteen nagu tekib seal niimoodi päris päris rahulikult. Ja, ja saab juba nagu siukse esimese Chitiga nagu asja. Aga vot siin ongi nüüd seesama pitsa juurde tagasi tulles. Kas sa lasid ta külmkapis seista või toas mõneski toas. Ei noh, ma tegin ikka nii, nagu kabiž rääkis ja see on ka tegelikult minu soovitus, vaadake seda pintsakut läbis kanalit, et kui teile meeldib popkultuur, mistõttu saadet kuulata, siis see on nagu niisugune hea üleminek toidule, aga täna on meil meil saade läbi rääkida, võiks veel pikemaltki, aga aga räägi veel korra üle, kuidas sinu asju võib leida siis puhata ja mängida, aga saab väga kiiresti kergesti kätte, kõik puhata, mängida asjad. Siis Instagramis on piksel peit nagu Tsetiga seal postitan pilte ja söögiasju ja siis puhata, mängida veel igal pool raadio üksee ja Youtube punkt com kaldkriips puhataja mängida, et iga nädal saade ja mänguvideo ja meie arhiivi leiate popkulturistid komisjonist, ma pean ennast ka flaagine. Nii see elu juba käib, aga saadet jääb lõpetama sinu poolt valitud action Branssoni lugu kokku bar ja kes on ka muideks endine kokk ja andnud välja mitu kokaraamatut ja tal on oma Youtube'i kui kokandusasjad. Ma hakkan seda kohe otsima minema, aitäh teile, aitäh sulle, aitäh kutsumast. Järgmise korrani ja.