Tere, kullede jõulukuu, esimest mulgi uudistesaadet. Yld haigu sai Abja naisteansambel viiksivak 50 aastat vanas pundi kahessast naisest om kaits, viisib, hakkan laulman käinu keksi poolsada aastat. Laulja tuleb Abja kultuurimajja kokuni Abja ümbert kui mõisakülast mulgi uudistejaos Olive naise valmis oma leve numbre Märt hundi laulu. Hoidkem neid päevi. Paneme joonelt ümber mulgikeelde. Mis siis teeb nii naise nii rõõmsas ja paneb ega Esmade läbi vihma, tuule ja lörtsi, Apja laulu harjutusele tuleme jutusõõri tullive jõeste Kai Kotka made sica hilja ja viisivaka lauluõpetaja, komaalne. Kange laulu, tahtmine ilus olla, siin ja väge, point on meil Tseegahed ja kui me tõesti ei ole südamest naerda saanud, siis ei ole meil korda lennusi. Proov jah, ei tohi pikalt kõnelda, prooviga tegemisest paneme viitsi saata, kõneleme oma jutu maha ja riidu, meil ei ole ollu ja mina mõtlejad ikka, kui palju naisi Kuunometsis käib, müts, susserdamine ei ole, aga meil on see asi küll võib-olla kes puudub, aga meil naljalt ei puudu, vaata kui mõni puudub, aga vaat seda hakkame me taga kõneleme ja sellepärast Lauluhimuline naiste punt sai omal ajal hakatuse Mõisaküla kultuurimajast säält minti edesi, Talleksi massine tehase lubigatusse, ala sussi jälle tagasi Mõisaküla kultuurimajja ja nüüd käivena Koona Abja kultuurimajana esiäranis kuldseeaa Olive ansamblil Mõisaküla, Talleksi massina tehase hoole all rikale asutusel oli kogundi nii palju võimu, et laulunaise panti bussi peale ja viidi Tallinna moemajja, kus Nasaiva omale ube uhke laulurõõmu. Rikas tehas oli ja Antsis räha siis ansamblile Talleksi buss viis, need moemajja kutsuti kunstnik välja, vaadassis sapitasiv lööva selga ja haisev noore ja ilusa sisse sai nõnda ilus, selge, nii. Olime esimese punase musta ruudulise seeliku ja jaki oli siis rihid, olid puha küllen ja väga ilus oli küll. 50 aasta sihenomicki peris palju käituja lauletu, õits kõrtseid viisi vaka haigsaste mere veerde kontserti andma, aga mitte ühtegi kulleiatest sole. Juhendaja oli lihtsalt valesti kuulu või igatahes juuni kuulis, aga juuli oli see esinemine ja lätsim juunis kohale ja et inimestesse olen me pidime siis haiga parajast tegemist koduga minna, mõtlesin, et mida sa, kõneled, kodune nüüd sihuke äpardus oli ikkagi arvasime, et kuidas nõnda kähkusi, pidu läbi saia. No lõpus sai iger kõneldud, sihuke äpardus oli, et ja siis pidide kuu pärast uuesti minema ja siis läksime uuesti. Päris tore oli seal aga meenutada siiamaani, jah. Kui palju laule viisivakal, selle 50 aastaga ära laule, hulga hulga laule, oma sadakond tuleppe, te olete käinud ka päris väljamaal, jah, Soome ja Lätimaal lättimalamekypelssegi tihti käite mõisakülast hakkasside pääle ja seal ollidega, kuna te siis Apja tullide, siis me laulsime veel Mõisakülalasteaiahooned ja siis me tulime Abja kultuurimajja 15 aastat tagasi. Esimene juhendaja Jürisson, Maie kutsus New klaverit mängima. Siia, mina oli see ka, kes säätse laule mitme häälses majja ikka tuli ukse taha. Anne tiimiul jälle it's laul kahehäälselt V3 häälses tahtsid klaverit ka, tuledel mängis jää Maiel mees minu klaverimäng kangesti ja hakkas ise laulma ja Ants juhendamise järje minule. Tema väe ja tema kuule puha ära, kui kellelegi, kui valesti laulab, siis ütleb kohed, sea laulsid jälle võlesti, visa, jälle oktevuspontsid, muusikaline kuulmine on temal väge, kust teid kuulda saab kosta, laulman käida iga aasta maakonnas vokaalansamblite, seal oleme iga aasta üles astunu, ise me mõtleme, et ega me ennast nüüd pensionäride rühmaga ei pane. Hinged on meil noore ja ole mingi naisansambel ja meede, Õppaja saab, ega kõrde, barrep klaverisaatja tiitli endale ja mis kõige tähtsam, meil on laulusõnad puha pääs, meil ei ole ühtegi ehti, ehen seda midagi ära üteldu seal žürii poolt jah, et, et ainuke ansambel, kellel ei ole nuut lehel, et paneme pääst puha ilusa lööva kakkum seljal ja üttemuudu kahjad. Me oleme nõnda lilli lava pääl. Sest kõrrasson multilaulu- ja jutu otsan saateks esed kokku. Ilves, Kristi uwembet Mulgimaalt jälle tulevad õisi pääiki viis minutit pääle viit.