Tere, tegullede lehekuu peramist, mulgi uudistesaadet. Mai on Eestimaal talgukuu üle, Mulgimaa peeti kah sel kuul hulka talgupäevi. Me kõneleme tõendajatest perisse, esieralikus talgutööst. Kuueteistkümnendail mail oli jää hulgake ilme, inimesi ja muud rahvast Elme ordulinnuse varemete vahele, ohvre Alliku manu kokku tullu, et allik talgu kõrran mudast puhtas deta ja vaadete Mess varandust, selle põhjanom. Talgutööd kamanda Helme vallavanem Tarmo tan eestvedaja Olive Alliku uurija Kristel Vilbaste ja arheoloog Heiki Valk. Muda ja vesi tõsteti pangegi Allikust välja ja valati Sõgla pääle, kus uuriti. Ega sopa kämbuke omaette läbi ja korjati väärt kraan välja. Mesperast seade töö ette võeti, kõneleb nüüd arheoloog Heiki Valk. Esi. Duell kohaliku Helme rahva mõte, et too allikal nii muda ja prahti täis lännu, et vesiniku puhtasteta alati on küsimus, et mis seal siis i hom etud Kaia, et on muinsuskaitse all ka ilma arheoloogi kohalolekuta, kui ta kaitse all ega ei saagi detatud tööd, et selle siis Kristel tõimusi Peraleja vallarahvas siis tüütas kõvasti ja mis siis välja tulli välja tul raha, palju raha tuli välja täpselt ei tea, kui palju, Nonii, kolm kilo, neli killa vast tull euroraha ja Eesti vabariigi juht, raha ja eski, paar Wynne kopkatul välja näha tull pärlisi helmeid olid plastmassist ja klaasist ja rohilatsiol ja valgeid ja potikilde kattis tükkidel välja keskaegne veel täitsa Saksamaalt toodud kivi keraamikatükk ja ta näol siis kohalik tükk anana omani juhuslikult istun sinna hirmsasti eurovisiooniga, mis neid kõigest sellest värgist saab, mis välja kajuti, hom seal, et loeme raha üle, et pallustes raha koll ja mansse raha olli emand sellest loost ja siis eks vast matta ta sinna late põhja tagasi inimesed ja sinna panna siis ta pärast on ju pandud pandud kas ennem Bon kah kunagi siin kajutu ja vaadetumissin, Allikon sihenam, no eelmine puhastamine oli üldse 10 seitsmendal aastal, siis oli ka raha Eesti raha ja siis veel Pallo vinniaegset raha, vana vabariigi raha, eks ole, üks 34. aasta kroonile olid need nagu 40.-te aastate lõpust hakkas tuua raha peale ja siis 77. aastani oli. Aga mispärast nii ammetseda vana s tule tämbestule eelmine karta. Eelmine kõrt puhastati nii sügavale ära, et on 20 aastaga on ta löönud täis muda ja prahti ja postis, nii et katskümmenda aastake ongi tsükkel. Kui ta sai niimoodi terve, nii täis, et ei saa enam võtta, et siis nagu rahvaskia hoolis tõust allikast tegeleda, siis puhtas ja mul on väga hea meel, et et siin on sääne, rahvaskia kolis oma kodusest. Kuulge, see ande harilik töö, et kik ohvre Allikumise Eestimaal, homme neid mõnikord tekki sedasi tühjast, et asja uurides, mis seal sihenom. Ei ole, minul on see esimene kord, kus häda on too, et metalliotsija rüür otsija otsima ka raha Allikitest ja kuulthammelt palju hallikam tehestit. Helme inimestel endil oli Alliku kohta mitmeid toredaid lugusid kõnelde. Kui palju kohalikku ohvre, Allikust päeve ja kas seda ka Hausyhen peave kõneleb nüüd ilme naine õiebavelson. Noosi allika juba ammuilmaollu, kui mina Käisi tõrva keskkooli ja siis me käisime kasin Allikumann, aga sisesse olen neid salvi ümber, aga me käisime teetsemi jälle pesime nägu ka sellega, et siis me oleme ilusse ja roosa rõõsa. Kas midagi Allikus ka Pisastaside, vaata toda, mina ei mäleta, aga siin vahepeal Mihki käidu on hätta Tombisatu, aga siin on ka niimoodi, et ega nii kohaliku Ladze või ega siin ütte pandwaja Tõse võtta või mis pärast tal söande nimi, Amedelme, allik ja kas see on ka selle Elme kodussega seotud, vanasti juba kõneldi, et noore naise peave sinna Elmid sisse vihkame ja siis nagu see allik annab püha ja tuleb nägu pesta, siis sa oled kangesti illus ja vanasse ja kortse ei tule, aga eks ta ole, nimi on tal nagu arsti Alliked ju seda vetioodimalesiga joonud madiani juhust, kus terve bussides turiste tulivama pudeldage ja võeti seda vett tütern. Et Joiki, see Allikum kuulsas kõneldu Sescarrast Sammede jutu otsan saateks said kokku Kristi Ilves uwembet Mulgimaalt jälle Teisipäev. Kuuendal juunil.