Tere, tegullede jaani, kuueid, imest, mulgi uudistesaadet. Mine pühabebeeti Tarvastu vallas, Mustla 40 kuuendat kõrda Võrtsjärve suvemänge mängu saive hakatuse juba 1969. aastal. Väikse Võrtsjärve kolhoosi esimehe Kalev Raave-ist võtmisega osavõtja kik Võrtsu ümberollu kolhoosi ja see olli Väige uhke ja oodet ettevõtmine suvel pääle heinahaiga ja enne vilja võtmist deti sport, esitegevust ja valitigi, ige parembid, oma ala meistrit, see on segu loose mängu sai otsa 91. aastal sõsolly, mõni aasta vahet ja 95.-st aastast hakati pidame võrdsuimerolevide valdu vahelisi mänge. Nõnda suures ja uhkes ei ole mängu enam saanuna, kuna kolhoosja lollive põline Tarvastu mees ja endine Suistle kolhoosi esimees reitel andi on Võrtsu mängel käinu pea haigu hakatusest pääle. 1982. aastal oli ta Suistlegolhoosige esiVõrtsu mänge kõrral, teie nüüd kõneleja pandi, kuidas nii mängu oma aastakümnetegi muutunu. Tollel ajal oli veel mängu väga suure sündmuse loa, selle mänge pidamises andis põllumajandusministeerium, selgitati välja üldvõitja, see tekitas kõva tahtmise igal majandid neid võita muidugi mängele andis ilme see rahvas ju inimesi oli ju niivõrd palju kahes päevas, kust te neid suuri suuri võistlusi ja lõppetite mängu mälumänguga ja paremate paladega isetegevuslaste poolt mängu hakkasime Esigi reede lõunast vahel pihta ka reeglina ikka kaitsepäeva. Mispärast siis nüüd on sedasi vähe rahvast ja viletsaks jäänud? Inimese vähemas jäänu algul kik inimese ümber Võrtsjärve 11 tundsime, aga kokku saime ütelda, kõrv taastas, äsja oli juba suur pidu. Kui ta oli siin päämiselt, siis nii spordivõistluse, igat sorti, siis Mihastel aladel siis vanast ka võisteldi. Vanasti oli aladele pantu pääle koefitsienti, kui raske ala oli, sellest sai rohkem punkte. Esimene asi oli majand. Töö tulemuse suurt rõhku panna tiga korrale. Iga korraldaja majand valis välja mõne kehva objekti ja sai selle siis kõrda. See oli väga-väga tähtis. Suur asi, oli see toimusive kutsealade võistluse kõige parem agronoom mehaanik, metsamees, elektrik, sohver. Tarvastu naine Aedma, Estame, endine Vambola kolhoosnik ja kah palju aastaid Võrtsu mängel käinu, aga seekord pidas Esta üten Tarvastu käsitöökoha naistege Mustla pääl Võrtsu mänge. Kohvipuid. Paksime viirukit ja magusat ja kohvi ja vett kah, kes tahte, kas oli rahvast kui murdu, meie üllatuses oli päris palju rahvastik, sall ja Käisi ostja. Sa oled päris palju aastaid Võrtsu mängel käinu ja mis sa seal ennem pole lennud temakese koolil, Kersten tuul, aja lolli vene Võrtsu mängu üks suure tehti igasuguseid mänge ja sport ja teine päev oli isetegevuse pääle, majandit oli ju hulgim ja igalühel oli seal 45 minutit laia teda tuud isetegevust, rahvast oli murdu vaatama, tooliks ka pidu laupäeva õdaku olliva ansambli tellid töödi tantsu ja paar kast on küll, on, et on nagu mängu ei ole Garaga rahval ei ole haigu ja ei ole enam tuud lusti ja ei ole tuut ühtehoidmist ja siukest deta tahtmist. Sa esid, ennu, oled seal siis Vambola null suur koor, segakoor, sellega käisime laulmann ja segakooriga. Me käisime isegi laulupeol ja sporti teien varastasin. Joosin ris vaht, pall, mille man Vambola maru hea oli, oli isetegevus ja sport. Spordi tegemine oli võimas, aga ma ei mäleta küll, et Tarvastu võrkpalli nii naise kui mehe olla võiks tugevam kui Vambola oma tarvas Toomediks peleti lausa, kuidas Võrtsu mängis, ettevalmistamine käis ütlemegi lõpseva teise algsele, et üks kavas ära õpetuzza ettekantu, siis hakati kaheks jälle õue peale, ütleme kolli või mingi nimetaja alla käisile, kas oli mingi isamaaline või piirkondlik või oli mingeid tähtpäevade arvess või? Kuigi aasta pärast on Võrtsu immer praegutse seitsme asemel paljalt kolm valda ei ole siiamaani õiget otsust detu, kas ja kuidas võrdsumenguedesi läve. Elame-näeme. Ses kõrrasson mõlke jutu otsan saateks said kokku Ilves Kristi uuembet Mulgimaalt jälle nädala pärast, 13. juunil.