Tere Lydia Koidula ja Soome on tänase saate pealkiri. Alapealkiri võiks olla Soome sild, sest juba Lydia Koidula oli olemas selge nägemus Soome ja Eesti suhetest, kui ta oma Soome sõpradega rääkis meie rahvaste ja keelte lahendamisest. Missuguse sündmuse kohta ütles Lydia Koidula, et me panime Soome sillale nurgakivi ja kuidas Koidula laulupidu Soome viis, saamegi teada nüüd kohe. Saates on Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse õppejõud ja Seppo Tsetterbergi raamaturändajad. Soome sillal tõlkija Sirje Olesk ja saatejuht on Piret Kriivan. Eestlased ja soomlased 19. sajandil, millal ja kuidas nad lähemalt suhtlema hakkasid? Küsimus jumal, seda päris algust teab, aga, aga ütleme seda, et räägime sellest, kui hakkas käima laev, kui tähendab laevu, Juice ka käis ja lõbureise, aga 1837. aastal hakkas toimima see regulaarne laevaühendus, esimene laev, mis niimoodi regulaarselt käisse käiski veel niimoodi Turu Helsingi, Tallinn ja Kroonlinn ja siis sealt Peterburiga ikka välja, vaevalt nad sinna Kroonlinna pidama jäid. Ja, ja see tegelikult ei olegi niivõrd eestlaste ja soomlaste, kuivõrd eestimaalaste ja soomlaste, noh, sest et rootslased on soomlased nagu me oleme pinud või tähendab, Soomes elavad rootslased on rootsikeelsed inimesed, on soomlased. Nii et, et see nagu on, on nagu niisugune esimene vähegi laiem, laiem suhtlemine. Aga niimoodi et eestlased ja soomlased oma rahvusliku liikumise ja niisuguse rahvusliku vennaliku suhtluse aeg, see jääb ikkagi kuhugi. 1840.-te 50.-te aastate olete juurde ja, ja siin, ma arvan, on tähtis osa just eelias lünruudil. Tema oli nagu see sel ajal väga autorit teetne soomlane Kalevala oli ilmunud, Soome Kirjanduse selts oli olemas ja kui lön ruut jõudis Eestisse, ta oli Eestis ju küllalt kaua ja Ta õppis tundma inimesi selleaegne eestipoolne Soomes kõige rohkem tuntud inimene oli kindlasti Feldmann, aga Feldman suri 1850, aga siis juba hakkasid siis siis natuke, kes see oli seal veel, aga no igatahes oli õpetatud Eesti selts olemas, see oli ka Soome Kirjanduse Seltsi paralleelorganisatsioon. Nii et niisuguste akadeemiliste suhete kultuurisuhete algus, tihedam algus võiks alata seal, kuidas inimesed rohujuure tasandil läbi käisid, noh, niimoodi seal kahel rannal, see on täiesti eraldi jutt ja siin ma väga hästi neid ei pea aga kindlasti olemas. Akadeemiline suhtlukist põhiliselt käis ikkagi siis kirjavahetuse teel ja see võttis hirmus kaua aega, ilmselt, aga kõik olid harjunud. Muid võimalusi ei olnud juhul nii, et mobiiltelefoni ei, ei ja isegi hariliku ja noh, vaevalt ka telegraafiga ja, ja noh, raudteegi ju tuli alles 1800 seitsmekümnendatel, nii et ikka posthobused ja, ja kirjad ja ja aega ju oli, aega ju oli, kui vaadata Ta noh, seesama Sepotzetterberi raamalt rändajad Soome sillal, mis väga üksikasjaliselt kirjeldab neid protsess 19. sajandil see põhinebki tegelikult väga palju kirjavahetustel, sest need jäid ju järele, see on see jälg, need on, kust mujalt detaile muidu nii palju teaksime. Kirjad ja ajalehed. Kui Elias Lõlrute 1844. aastal Eestis käis, siis ta võttis ka endale aega, et jõudis kohe teise Eesti otsa välja. Nojaa, sest et, et siis oligi, oligi ju. Ilmselt oli inimeste arusaamine ajast ja tempodes hoopis teistsugune nõndo Teil oli ju ka Eestis kogu aeg kiire, aga, aga see, Neil on niisugune teistmoodi kiire selles mõttes, et et, et, et kui ta Tallinnast jõudis Tartusse tegelikult tulid tus õpetatud Eesti seltsi eesti keelekogusid vaatama ja Faehlmanni juurde, kes sel ajal oli Tartu Ülikooli eesti keele lektor, eesti keelt, piima ja, ja siis ta seal läks ju Lõuna-Eestisse ja, ja mis ta alguses plaanis paariks nädalaks ka, tegelikult kõndis ta mööda Lõuna-Eestit ringi ju kuus nädalat ja, ja tuli siis tagasi ja, ja kui neid kirjavahetusi vaadata, siis tal ei olnud kindlat aega, millal ta Soome tagasi läheb. Tema eesmärk oli läbi vaadata õpetatud Eesti seltsi, eesti keele sõnavara kogu, sest ta tegi sel ajal Rootsi Soome sõnaraamatut ja, ja ta oli kindel, et eesti keel on siiski nii palju lähedane soome keelele, et ta peab ikkagi ka eesti keele materjali läbima, et oma ja, ja enne seda ja, ja laevalaevad enam ei käinud ja tall tuli peale ja detsember tuli ja aga noh, ikka ta ei jõudnud, kuigi ta 12 tundi päevas neid sõna sõna kartoteeke vaatas, aga, ja siis tuleb lõpuks oligi küsimus. Raamatut tõstis palju raamatuid, raamat, nüüd sai ta postiga kirstuga ära saata, aga, aga ise ütles, et kas sõita ta pidi sõitma üle Peterburi, siis et kas sõita saaniga, aga selleks, et saaniga sõita, pidi kasuka ostma, sest külm oli, vist tuleb jala, ta läks jala ingerimaale ja sealt ta vist ikkagi sai mingi hobu küüdiga. Soome. Kui te nüüd koju tagasi jõudis Soomemaale, siis lon rott oli väga autoriteetne Soomes, kas see kasvatas ka huvi Soomes Eesti vastu? Tõenäoliselt, või sellest ajast noh kunagi ma vaatasingi vaatasingi just Soome Kirjanduse Seltsi ajaloost, et kui palju seal üldse kajastub noh, niisugune huvi suguvendade vastu, nagu nad sel ajal eestlasi kutsusid. Ja, ja see ongi neljakümnendad, kelle nagu võib-olla lisakümnendatel niisugune küllalt elav Lõõnruudi järel tuli ju 10 aastat hiljem Auguste Al Krist Tartusse samamoodi ja oli ka küllalt pikka aega kolm kuud vist eesti keelt uurida ja siis tema ju kirju selle esimese eesti kirjanduse ülevaate uhke nimega viron. Eesti kaasaegsest kirjandusest aastal 1854, mis tegelikult tähendas muidugi ülevaadet eestikeelsetest raamat tuttes selleaegsetest pikkade-pikkade eestikeelsete tsitaatidega. Nii et, et, et jah ja, ja siis kuskil hiljem noh niimoodi noh, 54. aastal valitakse Kreutzwald Soome Kirjanduse seltsi korrespondentliikmeks ja, ja siis, kuuekümnendatel tuleb uus põlvkond, kes tuleb siis juba Janseni ja Kreutzwaldi juurde Jürkovskinenia, Julius pruun ja, ja siis need nooremad, kes laulupeol tulid. Aga alt vist oli just see, kelle idee oli, et Kalevipoeg trükitaks Soomes ja tsensuuri tõttu. Jah, just nimelt, et seda me ei ole, me teame, eks ole, et, et Kalevipoeg, kant Briti välja kõigepealt õpetatud Eesti seltsi toimetiste vihikutes paralleelselt eesti ja saksa keeles nõnda ütelda teadusliku väljaandena ja me ei ole nagu, ma ei mäleta, et me Eestis väga oleksime rõhutanud seda, et see teaduslik väljaanne oli selles mõttes ka asjakohane. Et, et kui kalevipoja tekst anti esimest korda tsensuuri, siis tõmbas sensor seal, sõnab riius ja kõik muud niisugused asjad julmalt maha, nii et Kreutzwald oli lausa meeleheitlik. Ja siis siis käis esimest korda see mõte, et, et Soomes on kuid üks sama Vene keisririik. Et Soomes on tsensuur leebem palju, nii et sealt hakkas nagu see asi idanema, siis siiski Eestis õigemini õpetatud Eesti selts ikkagi pidas vajalikuks ja sai võimalikuks anda see Kalevipoeg noh, niisuguse jätkukaupa ja, ja tõlkega valmis. See oli muidugi odavam, selles oli ka küsimus. Aga kui oli küsimus rahvaväljaandes 62. aastal, mis tuli, ühesõnaga, kui Kreutzwald oleks tahtnud ja loomulikult kaitsvalt tahtis, et oleks üks eestikeelne raamat rahvaraamat Kalevipoeg siis tuli jälle esiteks tsensuuri probleem. Ja siis oligi see Aalkvist, kes väga agarasti, kus ühtepidi, mitte niivõrd Kreutzwaldi kaudu, kuivõrd Anton Schiffneri kaudu. Anton Shifter oli Peterburi akadeemik, Tallinnas sündinud baltisaksa inimene, kellel oli tihe kirja vahel Tartus, Kreutzwaldi ka ja tihe kirjavahetus Soome poole. Tali satud. Ta vist oli ka tiibeti ja mongoli keelte niisuguste keelte spetsialist, aga ta tundis soome-ugri keeli. Ja ta muuseas tõlkis Kalevala saksa keelde, tema oli esimese saksakeelse tõlketegija. Kui me räägime Kalevalast ja Žigner oli, oli väga huvitatud, et aidata Kreutzwaldi ja, ja see võttis kõik hirmus palju aega. Aga, aga teise trükikoda ja, ja Kreutzwald muuseas, oli väga nõudlik. Ta kartis väga ju, et vead sisse tulevad kaugel, et ta oli algul pahane, et ta tahtis kahte korrektuuri ja, ja ma ei kujuta ette, kuidas need korrektuuripoognad liikusid ja aegasid disaga. Lõpuks sai selle Kuopio linna trükikojas kalevipoeg valmis ja siis Peterburi kaudu jõudsid need raamatut lõpuks Võrru. Kas kõlas juba nimi Jürjo, koskinen, Jürjo sagari, Jürjo kuskil nendele niisugune omapärane kaks, nimelt kasutas ta tema olisi saal, Kristi eakaaslane tegutses samal ajal. Ta oli natuke noorem, ta tuli nagu hiljem või et Augusta alkvist oli kuidagi ikkagi see, keda noh, soomlased ise nimetavad kultuur fenomaniks, tema oli rohkem nagu soome sugu rahvaste või soome-ugri rahvaste ja, ja soome keele uurija. Jaga luulet, töötajad ja ka kirjanduskriitik või kirjandusuurija, nii palju kui seda kirjandust ühel või teisel pool oli. Jürjo sagari Jürjo koskinen selle kahekordse nimetas ja siis, kui ta sai aadlitiitli, sai senaatoriks, enne seda olid ikka lihtsalt Jürjo. Ta oli tegelikult Jürjo forssman, aga, aga sel ajal need noh, nii nagu meil ka hiljem, eks ole. Rootsikeelsed nimed, fenomaalits, Soomen tasid, ütleme siis niimoodi need nimed, nii et siis ta sai, tema oli ajaloo professor temani koolituselt ajaloolane. Tema sai Soome Kirjanduse Seltsi juhi seitsmekümnendatel aastatel. Temast saigi hiljem senaator, tema oli niisugune poliitik, teda huvitas ikkagi noh, kõigepealt see soomluse arendamine, kaitsmine, edendamine. Tra rootslus ja seda, seda tehes oli ta noh, leebem vene võimu suhtes, kui olid seda need rootsimeelsed. See oli ka üks niisugune konfliktide konfliktide allikas ja Eesti huvid Taskoskineni kuuekümnendatel aastatel. Just selles mõttes, et kuidas sinna poliitilisse võitlusse või, või ütleme, soomluse eest soomluse noh, niisuguse tõusu eest, kui palju eestlaste juuresolek tahaks seda või, või noh, niimoodi, nii et alguses ta lihtsalt huvitas. Ta tahtis ise näha, missugune on eestlaste olukord tegelikult ja kui neid kirjavahetusi vaadata. Ta, ja ja tema noh, neid artikleid hiljem ja siis nagu kalendrit, muuseas, nad olid ikkagi väga rabatud sellest, kui allasurutud on eestlased ja kui suur ja kui vastik on sakslaste võim Eestis. Et, et see oli, see oli juba lönbutile noh, niisugune ebameeldiv koskinen rõhutas seda väga paljudel ikka väga kuskil kirjas naisele. Kas on ikka, et me olime Tartus, ei ole neid, et noh, üldiselt üldiselt need sakslased on päris kultuursed, aga see, nende suhtumine eestlastesse on lihtsalt vastik. Mida ei saa öelda soomerootslaste suhtumise kohta soomlastesse? Jah, need ei ole kuidagi võrreldavad, eks ju, sest esimene naine fennomaania või seda soome kultuur kirjandust ongi rootsikeelne, Velznelmalgi oli rootsikeelne jumal või Soome Kirjanduse selts, Soome Suomalaisen Kirjallisuuden Seura 1831 asutatud, toimis paarkümmend aastat rootsikeelsena Nad võtsid eraldi vastu seadused, seltsis tuleb rääkida soome keelt, aga noh, nad olid ju jumala seen. Julius kruulgi näiteks oli täiesti saksakeelsest perekonnast, aga, aga võeti see soome keel. Aga Eestis neid hämmastas see vahe, ikkagi see sakslaste suhtumise vahe, sest sest noh, nii nagu Koidula ühes Soome saadetud kirjas ütleb, kui on parasjagu juba Se venestuslaine Eestis formeerumas, kuigi Aleksander kolmas veel ei valitsuses on seitsmekümnendatel, siis Koidula ütleb, et sakslased tahavad meist teha talupoegi, aga venelased tahavad meist teha venelasi, mis tähendab seda, et sakslased ei tahtnud eestlasi sakslastada, sest nende meelest olid nad nii nii allpool, et ei olnud mõtet nagu selle massiga niimoodi tegeleda. Niikaua, kui nad tööd tegid. Põllul, kellega siis kuskil Eestis kohtus, tema käis ka Eestis mitu korda otsimas, kus on eestlus, kus jaht? Oskinen tuli koos Julius krooniga, 67. aastal tulid muuseas Peterburi kaudu ja üle Pihkva muuseas ja Pihkvas tart tusse laeval Nad kohtusid Jakobsoni iga noore 27 aastase Jakobsoni-iga kirjutab koskinen ja selle on üles korjanud Sepotzetterberi oma raamatus ja kuskil on kirjutanud kuskil, et see oli tegelikult noh, keel oli saksa keel omavaheline muidugi. Et Jakobson oli öelnud, et yht PIN-i leste, mitte Eslander, mitte eestimaalane, vaid eestlane ja kuskil kirjutab, et see oli esimene esimene inimene, kes ütles, et saksa keeles, et ta on eestlane ja ta jättis koskisele hea mulje. Niisiis nad jõudsid Tartusse, Nad läksidki, neelu vahetus juba enne Janseni ka. Nii et nad käisid Tiigi tänaval, sest sel ajal 60 enne enne esimest laulupidu 60.-te lõpp, 70.-te algus oli Eesti, noh, nihukese rahvusliku elu keskpunkt ikkagi Tartu Tiigi tänav, Janseni kodu oli muidugi ka Kreutzwald, aga Kreutzwald oli kaugel Võrus. Ja kui koskised olid tus olnud, siis nad läksid. Nemad läksid küll postitõllaga, nemad ei käinud ja siis nad läksid Võrru ja see on ka tegelikult liigutav, kui kenasti kuskil kirjutatud, kui armas inimene on Kreutzwald. Sest noh, me kõik teame seda ju, kuidas lön, ruut, kes läks Võrru, aga, aga kuidagi ei, ei leidnud nagu Kreutzwaldi k Kreutzwaldi kiire ja laps oli haige kodus ja kõik muu, nii et lendrut oli seal ainult paar tundi. Aga nüüd koskinen peaaegu 20 aastat hiljem koskineni, juulis kroon, neid võeti võrus vastu, nad peatusid seal päeva Kreutzwaldi oli ka muidugi tööl, kiire, aga, aga oli ka Paul Bloomberg sel ajal Võrus oli Kreutzwaldi väimees ja, ja siis nad kõndisid Võru linnas ja ja niimoodi, nii et. Ja Kreutzwald ise oli, oli hästi-hästi lahke ja hästi huvitav, tähendab kuskil jaoks ja ja hiljem saab ka aru, et, et Kreutzwald endale oli see külaskäik ka väga tähtis. Aga, ja siis nad läksid sealt edasi, need, need koskinen ja kroon läksid edasi Lätti, sest peale eestlaste huvitas koskist muidugi ka veel lätlaste olukordses rahvaste ajalugu oli see, mis, mis teda nendel nendel aastatel ja, ja siin, Läänemere provintsides huvitas. 1867 on siis selle Soome silla, mõtles üks üks oluline aastaarv ka, kui soomlased koskinen ja Kroon jõudsid Tartusse Jansenitele külla. Ma arvan küll, jah, pikalt plaanitud külaskäik. Ma ei tea, kui pikalt, kui pikalt, aga noh, see on, igatahes pärast seda jäi ju koskinen kirjavahetusse nii Koidula kui Janseni kui Kreutzwaldi ka kahe aasta pärast oli laulupidu kuskil ise laulupeole ei tulnud ka asi, mida me ei ole väga hästi teadvustanud. De koskinen tundis ja teadis, et tsaarivõimule ei meeldi kahe soome sugu rahva, eks ole, soomlaste eestlaste liiga tihe läbikäimine. Nii et, et on kunagi hiljem kirjutanud, algul tal on mingid teised ettekäänded, et ta peab pool Hunwalviga kohtuma Helsingis sel ajal, kui on laulupidu ja ta peab minema viiburisse või kuhugi midagi mingil mingil ekspeditsioonil, aga hiljem ta siis kirjutab, et et mu sõbrad andsid nõuet, ei ole poliitiliselt tark laulupeole tulla. Nii et, aga selle asemel tulevad siis kuigi koskinen oma ajalehes, tal on see kirjalinen kuu, Kaus lehti või noh, ajakiri meie mõistes, kui ta on kuu, Kaus lehti kuukiri aga annab, noh, niimoodi reklaamib seda laulupidu räägib, et näed, eestlastel tuleb niisugune asi annab üsna täpseid juhendeid, kuidas oleks hea sinna sõita. Ta soovitab sinna sõita ja annab kaasa isiklikud soovitused kahele nooremale mehele, see on siis Raspeliin, kellest hiljem saab Soome riigiarhivaar ja see, kes vaan, kes on kooliõpetaja kooli juhend. Ja annab kaasa need kirjad. Nii et, et need kaks noort meest, keda Jansoni päevad esimest korda võetakse Tiigi tänaval vastu, majutatakse seal terve peo aja ja ja mõlemad kirjutavad nii soomekeelsetes kui rootsikeelsetes lehtedes üksikasjaliselt kiitvaid kirjeldusi eestlaste laulupeost. See on ka üks väga tähtis asi. Tsetterberg ütleb kuskil oma seal raamatus, et just see eestlaste laulupidu, mida Soome ajalehtedes siiski nii pikalt ja põhjalikult kirjeldanud, et see nagu teadvustas Soomes, et et ei et seal läänega või seal lõunakaldal on ka üks, üks rahvas, üks huvitav rahvas, noh niimoodi natuke laiemalt, nii et see on nagu see, et kui koskise visiidiga nagu sõlmiti need sidemed, siis siis kuskilt sealt laulupeost janu laulupidusid tuleb ju veel ja soomlased käivad ka järgmistel laulupidudel ja kirjutavad sellest ka veel. Nii et, et, et see on nagu see üks noh, niisugune tipphetki ma arvan, 19. sajandil kindlasti. Aga võib olla ka vastupidi, mulle tundub, et eestlaste jaoks said soomlased ka omasemaks, sest Soome laule oli ju sellel laulupeol minu jaoks ikka üllatavalt palju. Jaa jaa, aga see oli noh, niimoodi, et saksa laule nagu väga ei tahetud võtta, kuigi, kuigi mõningaid ju pidi võtma ja see on seesama Koidula ja Jannsen, noh, kirjutavad, kui koskinen alustab kirjavahetust enne, kui ta on käinud Tartus, siis ta kirjutab Jansenile, aga temale vastab, kas temale vastab enamasti Koidula ja kui on selge, et pidu tuleb, siis Koidula talub Soomest noote. Sest noh, ajalukku on jäänud Aleksander sääbelban Kunileid kui meie esimene helilooja ja Koidula luuletuste viisistaja. Aga jah, teised laulud teadlikult paluti Soome laule, Soomest saadeti noodidmise Karl kollaani, kui, siis patsiuse laulud ja, ja nii oligi jah, nii et. Ja see Soome üks asi oli see laulupidu ja ka teine asi oli see kohe paari aasta pärast läks Jansen Soome ja läks ka Jakobson ju Soome ja mõlemad kirjutasid, Jansen kirjutab. Ta ju hästi pikalt läbi Eesti Postimehe on see, eks ole, et mis Postimehe saadik tagasi tulles jutustab, on, on noh, niimoodi ja, ja, ja see on siiras imetlus Janseni puhul. Noh, kui nad käivad maal, nad käivad mõisas, nad vaatavad põllumajandust ja Jakobson muuseas, käib samal aastal, kui Janselgi 1871 käib Soomes, aga siis Jakobsonile veel ei ole oma ajalehte, Sakala tehakse hiljem ju, ja siis käib jakk, laps on veel ka 1876 Soomes, kui Soomes on esimene suur noh, tegin selle põllumajandustehnika ja kunstinäitust, üleüldine suur ilmanäitus on Helsingis ja eks ja, ja, ja see on hästi-hästi huvitav, noh, mulle ka lugeda ja ma kujutan ette, et soomlaste legi, kus nad enam võtavad ja Jakobson on sõlminud lepingunuia Dordže, et saitungiga, et ta teeb, noh, ülevaated ja, ja Tsetterberg on need saitungi ülevaateid lugenud, et mismoodi Jakobson siis seda Helsingi näitust kirjeldab. Ja seal on tõesti imeasju, see on noh niimoodi, niiet et et eks, eks ka natuke selle pealt võeti šnitti, kui hakati tegema Tartus neid suuri näitusi, põllumajandusseltside näit, et aga noh, seal oli siis kõik, eks ole, nendest tõuloomadest kuni kunstiteosteni ja ilmselt sedasama oli seal Helsingiski kui Jakobsoni kirjeldusi. Uskuda. Tuleme tagasi selle Eesti esimese laulupeo juurde, siis siin käisid aspeliinia, Swan tulid lihtsalt Jansenitele külla või nad olid kuidagi ka tegevad seal laulupeol. Ei, selles mõttes, et nad ei tulnud Jansenitele külla, nad tulid Soome rahva esindajatena Eesti laulupeole, siin ma näen nagu seda koskise korraldavat kätt. Et, et loomulikult, kui oleks tulnud Jürjo koskinen ise, noh, kes oli tuntud fennomaanide juht, oleks see olnud noh, niisugune Janseni prestiiži jaoks tähtis, aga olid need küll siis veel noored härrad, aga heinad muud ei teinud, kui nad pidasid, siis kui oli see piduõhtusöök, siis nad pidasid kõnesid või kui noh, soomlased. Samas tuleb kõnesid pidada juba sel ajal. Nii et nad igal või noh, niimoodi nad pidasid oma kõned ja nende teene oli just see, et nad siis valgustasid Soome ajakirjanduses seda, mis Eestis oli toimunud. See oli nagu see kõige tähtsam. Tõttu siis just Koidula ütles, et nad selle laulupeo ajal panid Soome sillale nurgakivi koos aspeliinijaswaniga. Jah, sest et nad olid, noh, Koidula ja tema õde Eugenie ja ja Siswani aspelinil muuseas, ei olnud eriti ühist keelt, sest soome härrad ei osanud saksa keelt kuigivõrd ja eesti neiud ei osanud ei Soome ega Rootsi keelt. Aga kuidagi nad niimoodi said suheldud ja, ja ilmsesti väga hästi, sest noh hiljem jah, kui Aino Kallas, kes kirjutas Koidula eluloo, intervjueeris mõlemat, nii aspeliidi kui spaa, nii et mida nad mäletad, võtavad 25 aastat, 30 aastat hiljem, siis olid olid mõlemad kuidagi hästi vaimustunud sellest, mida nad tookord tartus nägid ja, ja missugune imeline imeline olevus, oli Koidula. Aga Lydia Koidula ikka püüdis soome keelt õppida, ju, polnud millegi pealt õppida. Ja igatahes. Ka ei olnud ega tegelikult jaheta püüab seda, kuidas seal on see, et aeglaselt, väga aeglaselt astuvad mu jalad sellel teel või kuidas ta Kreutzwaldi kirjutab, on see Renwally relvally KSA ladina, Soome, Rootsi sõnastik või saksa keele kaudu, noh, niimoodi, aga Koidula oli vast liiga kärsitu. Ja tõesti. Et talle jäi mulje, et eesti ja soome keel on kaunis sarnased, nii et see Koidula soome-eesti segakeel, millest annab mõningaid kirju, kirjutas et see on ikka noh, niisugune eesti keel soome lõppudega niimoodi, mis ta muud on, aga aga jah, just, et tegelikult see soomevaimustus noh, 60 ühe ei 67 nägi ta koskist ja krooni 69 nägi ta neid laulupeokülalisi 71 käis ta ise Soomes. Tal olid kirjavahetused ja veel noh, Albergi ja, ja Elizabeth Avellaaniga ja, aga need kõik need ei jäänud. Ühesõnaga kui ta oli abiellunud, siis need ei andnud küsima, et mõned kirjad veel veel olid, aga siis tuli pereelu ja tulid, lapsed tulid, muud mured ja ja, ja see Soome jäi talle lihtsalt südamesse, aga soome keelega ta muidugi enam ei jõudnud. Tegelikult. 1871 käisid Jansenid Soomes ja neid võeti seal suurejooneliselt vastu. Nojah, sädermegi ütleb, et neid võeti vastu nagu Eesti esimest perekonda. Ja just, eks ju, noh, Jansen Jansen oli Eesti kõige tähtsama ajalehe toimetaja. See on noh, niisugune ja Eesti rahvusliku liikumise aja 71 oli see Jansen ikkagi see juhtsest hurt ja Jakobson olid veel natukene noored ja natuke natuke natuke tagapool. Tähelepanu väärne on muidugi veel see, eks ole, et Janseni kõrval ei olnud tema abikaasa tema täiskasvanud tütar, keda siiski Soomes tund kitsas ringis küll aga ikkagi kui luuletajat, kui Eesti kõige tähtsamat Tööluuletajat, Emajõe ööbik oli ilmunud, Emajõe ööbik oli ilmunud ja ja, ja seesama alkvist oli oma, mingis sama ma olen murdes kirja või ühesõnaga oma oma õppeSoome õpperaamatus oli ära trükkinud eesti keeles Koidula luule dusi sest Halkvist lennuti järel sai Al Krist soome ja sugulaskeelte õpetajaks Helsingi ülikoolis ja tal oli vaja eestikeelset õppematerjali, noh, niiet noh, neid Koidula Koidula ojamölder küll tõlgi, aga luuletused trükiti lihtsalt ära lugemisnäitena. Nii et, et kes huvi tundis-teadis, kes on Koidula, või sellest, kes on Jansensest, Jansen kirjutab nii ilusti, kuidas ta läheb? Helsingi ülikooli üliõpilasmajja, see on see, mis on praegugi veel olemas. Pani vastasse Vanha vana üliObi, mis avati 70 870 ja siis seal ajakirjanduse saalis, noh niimoodi, kus kõik ajalehed olid seal, ta leidis ka Eesti Postimehe ja nii, et see oli, see oli täiesti kuidagi, kommenteeris kuskil, et veeleta teadis küll Ta läheb, et see ajaleht seda ajalehte saadetakse Soome, aga nüüd ta veendus oma silmaga, et see on seal ja et seda isegi oli loetud. Ja siis käisid ja kellega kohtusid, kus pidu peeti a- ja ja see oli, see oli niimoodi, et nad tulid, nad tulid ju veel Riia ja Haapsalu ja Tallinna kaudu suure ringiga, aga nad jõudsid Helsingisse. Ja Helsingis olid nad paar päeva ja see piduse Alpila pidu, millest ma räägin kohe on ka Helsingis, aga siis nad sõitsid veel trump perre rongiga. Ja Hämeenlinna ja Tampere ja siis sealt tulid ida poolt kaudu Viiburi kaudu tagasi ja tegelikult see pikalt see oli pikk reis, aga, aga tagumine ots jäi lühemaks, sest kui nad olid juba viiburisse jõudnud, siis sai Jansen telegrammi, et ajalehega on mingi jama, tapab tsensuurist seisab või midagi niisugust pidid sealt viiburis tulist kiiresti jõudma, Peterburi toimetaja saaks Saksamaa ajalehe tsensuurist välja. Ja, ja veel üks asi oli, kui see kirjavahetus Albergiganti Albergiga, kes oli uusi Soome, tal oli selle lehe nimi Soome pool kes oli Koidula kirjavahetuses, see algaski kahe ajalehetoimetajate vahel, noh, niisugune asjalik kirjavahetus ja, ja ka siis siis tuli nagu tihedam sai nagu tihedamaks ja huvitavamaks ja siis nad arutavad, ikka, võtavad kindlasti kokku saama, et kumb kuhu sõidab ja Albert kinnitas, et hea oleks tulla, kas kevadel või sügisel Te suvel, et suvel ei ole kedagi Helsingis ja need kirjad ongi niimoodi, et hea küll, et preili, tulge siis mais vähemalt, aga nad ikkagi tulevad juunis. Nad ikkagi tulevad ju juunis ja siis lihtsalt need härrad tulevad oma suvituskohtadest Helsingisse selleks ajaks, et, et vastu Ta vastu võtta, aga mitte kõik. Et seal on len, ruut on kohal, on, noh, niimoodi on kohal neil man, see on väga tähtis ja siis on, on kohal, spaan, Anberg, aspeliin ja on õde-vend. Või on Soome rahvusteatri juhiks oli tol ajal Kaarloberg Poom, tema õde Emilia Berg, ploom on, on Soome-poolne perenaine, nagu ainukesena soome naisena on tema tema sealjuures ja siis oli veel mõningaid härrasid, aga näiteks Jürjo koskinen ei tulnud Helsingisse, vaid Jansenid sõidavad tema Mõisa sõnul tuleb kaasa, noh, niimoodi talle külla ja, ja seal on siis see kivi, mida Jürjo, koskinen Koidula-le, justkui on kink. Palju aastaid hiljem pandud, nii et see on, see on seal, jaga kroon, ootab neid viiburissest kroonides mõis kiiskila oli, oli Viiburi all ja tegelikult nad ei saagi krooniga kokkusest, krun kuidagi, päevad lähevad segi või vot see on see, et kirjad ei käi väga kiiresti. Nii et selles mõttes aga nii palju, kui on mälestusi sellest Alp pilarestorani õhtust ühel pühapäevasel juunikuisel õhtul, kus olid Jansenid Jansenisse, tähendab Johann Voldemar Jannsen sõitis oma tere ja oma kooliealise pojaga, Harry Jannsen oli ka kaasas. Selle kohta on öeldud, et see on üks kõige ilusamaid soomlaste rõhutavad see on üks kõige ilusamaid õhtuid, mida nad teavad, sest sest just nelman, kes väga seda õhtut nautis, kui olid joodud juba kohvid ja Todid ja, aga, aga see oli juunikuine öö. Nerman ütles, et oi, istume veel, istume kuni päikesetõusuni salpila restorani ei ole enam, aga see koht on nüüd enam-vähem ikkagi noh, niisugune fikseeritav seal seal. Nii et, et ma kujutan ja siis tuldi sealt jala linna. Noh, see ei ole väga pikk maa, aga, aga see ei ole ka lühikese, ei ole kesklinn. Nii et noh, see jättis kõigile väga, väga unustama, muljed on niimoodi aru saada järelejäänud paberitest, kirjadest. Teemaast ja ilmast ja kultuurist ja ja võeti napsukest. Pikki kõnesid, kui see soome peeti kõnes peeti kõnesid Svelman saksakeelse kõne ja, ja löön ruut ja jah, räägiti noh, jumal teab maast ja ilmast. Noh seltskond oli siiski siiski nii suur, et, et omavaheliselt Koidula kinkis Lenruudile oma uues raamatus oli Juudit lendur tahtis näidata, et ta oskab eesti keelt ja hakkas kohapeal seda eestikeelset raamatut soome keeles ette lugema ja ei jätnud järele. Soome härrad olid natuke mures niikuinii nad said selle siis eaga, aga siis vist hakkas keegi jälle kõnet pidama ja nii, ja niimoodi sai ja ilmselt ikkagi räägid T noh, Koidula, ma olen ma aru saanud, oli väga hea vestleja saksa keeles eesti keeles eesti keel vaevalt neid härrasid palju oli, kes seal eesti keelt kuigivõrd mõju, noh, nii et su see ju see vestluskeel oli saksa keel ja ju siis ikka räägiti, kuidas nüüd seda rahvuslikku liikumist edendada ja, ja tuletati meelde laulupidu ja ja Koidula idee oli ikkagi ju see, et soomlased peaksid ka ise laulupeo korraldama. Enne kui me selle juurde jõuame, kuidas ta seda üritas tagant tõugata, siis anti Albergiga oli temal ju pikk kirjavahetus, enne seda sõitu Soome ja võib-olla sellest kirjavahetusest võib ka välja lugeda, et noorte vahel olid nagu muud tunded pluss et kui see lugu oleks lõppenud, nende suhe oleks lõppenud, teisiti oleks koidule saatus ka teine, hoopis ehk. Ja Kroonlinna asemel võib-olla Helsingi. Jah. Jah, aga, aga noh, võib-olla on võib-olla, eks ole, me Malle Salupere oma Koidula-monograafias, meil on ju Koidulast nüüd viimasel ajal ilmunud eesti keeles Madli puhveli väga hea raamat, mis on kirjutatud varem inglise keeles ja nüüd ka Malle Salu pere väga põhjalik monograafia. Ja Malle Salupere ütleb seal ühe asja välja, mis mulle tundub kõige mõistlikum. Jah, tõepoolest Koidula ja Alber, Kalmer oli paar aastat noorem kui Koidula. Nemad hakkasid kirjutama, see oli muuseas, 67. aastal oli nii Soomes kui Eestis näljahäda, ikaldus, põud, tõeline häda on uni ja samal ajal sai valmis üliõpilasmaja. Nii ja Koidula saatis anonüümselt nagu oma Eesti päevalehel poolt 10 hõberubla annetas, noh see üliõpilasmaja ehitati annetustega üks Eesti käsi ja süda oli seal all, aga noh, need olid enne ka kirjutanud ajalehtede asjus ja Albert tundis Koidula käekirja ära ja kas see, see kirjavahetus ja siis nad arutasid ka küllalt palju poliitikat, niivõrd-kuivõrd, noh, niimoodi ikkagi seda, kuidas eestlased saavad sakslaste ja venelaste vahel hakkama ja kuidas, kuidas soomlased saavad Vene keisririigis kama ikka seesama, seesama, mis üldse saame poolt oli jah, et kuidas sakslased ja eestlased omavahel ikkagi, aga ma ei saa võrreldes rootslaste ja soomlastega kuigi ka soomlased fennomaanid kurdavad rootslaste ülemvõimu üle. Ja nad kohtusid ju esimest korda silmast silma just nimelt sellel reisil sele ainumas korra ainuma ainumat korda ja ju neil ikkagi mingisugune noh, niisugune oluline säde seal oli. Ja kui Koidula nad lähevad lahku Hämeenlinnas võidame peres, noh niimoodi Alberg saadab Jansen neid veel Helsingist välja, sinna rongisõidul rongisõidu paar jaamavahet, enne kui ta maha astub ja, ja suure roosipukki Tiigoidulale jätab ja ja Koidula kirjutab talle juba viiburist, aga noh, niisuguse õigekirja kirjutab ta siis augustis start, kust see on väga ilus kiri, väga tundeline kiri väga-väga noh, niisugune see ütleb kõik ja mitte midagi. Ja sellele kirjale ootab ta kaua vastust ja see vastus on parasjagu külma vett. See on ka väga ilus kiri, kus Alberg ütleb, need kirjad on saksakeelsed, siin ei saa enam noh, nihukese segakeelega hakkama. Žanr ütleb, et Emajõe ööbik ei peaks nii ilusasti laulma ühele soomepoisile soomepoisi pea liiga segaseks ei läheks, sest seda ei noh, ei ole vaja, mille peale Koidula on tükk aega vait ja siis kirjutab. Nii selgelt hoiakkasite, nii, aga ma alustasin Malle salupere, Malle Salupere on kuskilt välja uurinud, et kuise Jansenite visiit oli läbi, siis Alberg sõitis oma vanemate juurde, kes ei elanud Helsingis, vaid kuskil maal. Ja Malle Salupere hüpotees on, see tol ajal oligi ikkagi ju vanematel sõna- õigus inimeste abiellumise kohta ja vanemad vanemad ei suutnud taluda mõtet, tuleb mingi võõra võõramaalane tuleb mingi teiselt maalt teisekeelne noh, niimoodi vanem ja kõike muud. Et Alberg ei tee seda liigutust, mida Koidula võib-olla temalt ootas ja abiellub mõne aja pärast ühe oma noore õpilase armas loomaniga. Ja, ja siis neil on, neil on, nad vahetavad veel kirju, kui nad mõlemad on abielus, aga noh, see ei jää ja kestma ja Alberg Albergist, kes ka muuseas Soomendab oma nime anti, jalavaks, anti jalava on üks kõige tuntumaid, et selleaegseid Ungari asjatundjaid Soomes, nii et ta noh, nagu kannab oma raskuspunkti ta jäät küll sugulaskeelte juurde, aga ta kannab selle eestist üle Ungarisse ka, millal siis. Tus Lydia Koidula unistus, et soomlased kaasavad oma laulupeo Ja ja seina tema sinna ei jõudnud, ei, tema sinna enam ei jõudnud, aga sinna sinna läks, läks ja, ja muudki Eesti delegatsioonid. Sellega oli niimoodi, et see oli 1884. aastal jai hülas külas ja juba 81. aastal oli jõves külaseks noh, niisugune laulu päev, mida tsetelevrilt nimetab laulupeo peaprooviks. Aga, aga laulupidu isu ise oli 84 ja ta jäigi ainult üheks korraks, et et selle üle on spekuleeritud, et miks, et noh küll, et soomlased ka laulda oskasid. Aga jah, et miks sellest ei saanud, et noh, niisugust fenomeni, nagu see oli Eestis ilmselt ei olnud, ei olnud soomlastel nii väga vaja oma rahvuslikku enesetunnet kinnitada. Eestlaste jaoks on laulupidu ikkagi see mingisugune rahvuslik usutunnistus. Ma ütleksin, soomlastega oli olukord parem. Noh, Soome oli suurem. Noh, niimoodi. Ja ja kuidagi laulukoore küll oli, aga oli ka igasugu muid, see on juba siis kaheksakümnendatel üheksakümnendatel, kui Eestis tehti peamiselt ristikesi, lauluseltse või muid, siis soomlased tegid juba spordiseltse ja siis juba karskusseltse ja siis juba töörahva seltsi, ainult nii, et see see lauluharrastus ei saanud noh, niisuguseks pühaks asjaks, nagu see on olnud, eestlast, ma arvan, ma ei oska muudel. Eesti laule te ilmselt palju ei olnud, aga üks ühine laul oli Eesti esimesel laulupeole Soome laulupeol mamme laule ilmselt mamme laul, mamme, laul ja jah, see mamme laul ja, ja see ongi nii, et et kui koskine neid neid noot Te saatis, siis, siis Jansen tegi selle mamme, laulusõnad ju, ega ta väga ei vaadanud, mis seal Rootsi või mis seal soomekeelne algtekst on, et ta lihtsalt lihtsalt vaatas, et saaks niisugune ilus laul ja nii seda seal lauldi. Nii et mamme, laulja on. On kuidagi pooljuhuslikult tulnud, aga jäänud. Te nimetasite, et Koidula elan bareljeef Soomes. See on see ikka see lepa lahti kivi mida ma kunagi 20 aastat tagasi olen näinud, seal järve kaldal järve kaldal võsa sees, aga, aga jah, see on niimoodi, et noh, see sest noh, Jan Jansen on selle oma reisikirjas jäädvustus. Tänud, et et see on nüüd see Soome-Eesti või see on nüüd see Jürjo koskase kingitus Koidulale ja ma ei mäleta praegu aastatega eestipoolne asi, et see kivi, see kivi on tuvastatud, on teatud, et see on see kivi ja, ja siis Juta Eskelineni, jah, tegin niisuguse bareljeef, mis kinnitati sellele kivile. Nii et see on nüüd seal kuskil kuskil ikka veel mitte väga käidavas kohas täiesti ilmselt olemas. Ilmselt ainukene kultuuritegelane, eesti kultuuritegelane, kellel on Soomes ma arvan küll jahistatud, kes seal soomes kuidagi, kelle mälestus on tähistatud, jätame sõdade kangelased kõrvale. Ja jätame, Oskar Kallase haud on ikkagi ka Oskar Kallas, Oskar Kallas on maetud kroonide sugu või kroonide perekonnaplatsile ja Tanja Me surnuaial, aga, aga jah, ei, mul ei tule ka praegu meelde. Teisi jah, sest võib-olla ma olen vahepeal jah ja seda nimetada, et Soome 100 oli tulemas ja Eesti ka Soome 100 on nüüd möödas, Eesti oma on ees, Eesti saatkond Soomes ütleb seda ikka, et fin-est koos 200. Aga sellega seoses on mul hea siin ütelda, et estofiilid Tuglase seltsi ümber eesti kirjanduse tõlkijad on ette võtnud niisugust asja, et nemad tahavad välja anda Koidula luuletuste kogu soome keeles. Alguses oli 100 Koidula luuletust, noh nüüd nad ütlevad, et nad ei ole päris. Tähendab võib-olla see on ikkagi 100 Koidula luuletuse tõlge, sest noh, nii, aga igatahes ma tean, et kõik, kes Soomes eesti kirjanduse tõlkimisega tegelevad peaaegu kõik, et nad on otsinud Jan, tõlkinud Koidula luuletusi, on, on kolleegium, võin toimkond, kes seda tõlkekogumikku kokku paneb, et see on, see on noh, niisugune niisugune tore asi on ka tulemas, sest ega Koidula on ju meile hirmus tähtis olnud kogu aeg ja jääbki veel nii lauludes kui kooliõpikutes kui niisuguseid koonina. Aga ega tema tõlkeraamatuid noh, vene keeles see on, on tehtud aru saada noh, nõukogude ajal aga minu teada rohkem noh, niimoodi Donantoloogiates küll. Aga, aga nüüd siis tuleb teatavasti terve raamat Koidula luuletustega Soomes. Ja võib-olla ja ma arvan, et ilmselt on seal ka mõni luuletus sees Soome sillast. Ja, ja ikka jah, muidugi sesse Soome sild sai oma tiivad või see Soomes see mõiste, eks ju siis juba Kalevipojas, aga tiivad sai ta muidugi Koidula luuletsükliga. Kui Soome Kirjanduse selts 1881. aastal pidas oma viiekümnendat sünnipäeva päeva siis Eestist läks delegatsioon Henrik, küll nooremad inimesed juba Jaan Bergmann ja Eisen ja, ja kes seal olid? Hurtega, ega Jakob Hurt oli ka kurt? Ei, mitte sellel puhul, Hurt oli Hurt oli seal soome laulupeol aga igatahes läks Eestist delegatsioon ja nad viisid kingituseks kaasa patoloogia, Eesti luuletused ja, ja Soome seegi Kirjanduse seltsile kingitav eksemplar, see oli kullaga peas, trükitud või, või kaanele ja sinna Eisen tellis Koidula luuletuse ja Koidula kirjutatud, kas terve tsükli Soome sild, noh niimoodi. Nii et see on see, sealt läks Soome sild nagu nagu Eesti poolt lendu ja samal ajal ariselt poolt Arvid geened sile soome yle, hiljem ta Soomendas nime Arvi jänes. Tema on kirjutanud luuletuse, mis on lauluks saanud ja kus on see soome Silds, on 1800 üheksakümnendatel aastatel, ma ei, ma arvan, et praegu seda enam ei tunta. Nii nagu Eestiski Eestiski ju tegelikult noh, Koidula kõige tuntuma Nende luuletuste hulka see, just see Soome sillatsükleid voolu, aga sellel Koidula raha sedelil, kui me veel mäletame seda sinist rahatähte, siis seal on, on, on need silla otsad ühendatud või ühesõnaga, seal see, see paar rida on just nimelt selles tsüklis Lydia Koidula, Soome suhetes ja Soome armastusest ja laiemalt üldse Soome ja Eesti sillast 100 19. sajandil rääkis Helsingi ülikooli õppejõud, kirjandusteadlane Sirje Olesk. Kihedaniemi kalmistule Helsingis on maetud ka tolle aja eestlasi ja estofiil. Pekka linna ise juhitud jalutuskäigul oli neist juttu. Soome rahvuse sünnilugu jutustas mõni saade tagasi heinike heinloo ja keelesaatevaramust. Otsige palun Hanno Reemesi saadet Lenruuti Eestis käigust. See üks meie kõigi ühine ühiselt lauldud laul peab selle saate lõpetuseks kõlama. Esimesel Eesti laulupeol seda kaasa küll veel ei lauldud, aga kolmandast laulupeost alates ikka ja alati siis, kui hiljem selleks võimalust oli. Eesti-Soome ühine laulupidu sai teoks 2000. aastal Tallinnas. Fredrik patsiuse ja Johann Voldemar Janseni Mu isamaa, mu õnn ja rõõm esitavad ühendkoorid Soome ja Eesti orkestreid.