Tere õhtust, kell sai kaheksa, uudistega on stuudios Kai Vare. Riigikogu külmutas kõrgemate ametnike ja parlamendiliikmete palgad. Parlamendiliikmete palkade hääletusel Reformierakond ei osalenud. Valgamaal tahetakse kiirendada omavalitsuste ühinemist ja moodustada kolm omavalitsust keskustega. Valgas tõrvas ja Otepääl. Harju ja Läänemaale kavandatavate laskeväljade keskkonnamõju arutelul tehti ettepanek, et väljavalitud kuut ala võiks kasutada näiteks kordamööda. Suurimaks mureks on praegu müra. Pärnu kaks vanimat gümnaasiumi mures gümnaasiumihariduse tulevikupärastest gümnaasiumide arv on kavas vähendada. Setomaa kultuuriprogramm raames moodustatud teadusnõukogu arutas oma esimesel koosolekul, kuidas kasvatada noori setomaa kultuuriuurijaid. Ilmateade lubab meile lund, lörtsi, kohati ka vihma. Õhutemperatuur on öösel miinus neljast pluss kolmeni päeval miinus ühest pluss nelja kraadini. Riigikogu kiitis heaks kõrgemate ametnike ja parlamendiliikmete palkade külmutamise. Ülevaate teeb Uku toomseaduseelnõusid. Kas üks puudutab riigikogu liikmete palku, teine kõik ülejäänud kõrgemaid riigiametnikke, kelle palk on praegu seotud Eesti keskmise palgaga ja tegelikult on nad nii-öelda ja eelmänguks uuele, juba samuti töös olevale seadusele, mis need palgad keskmisest lahti haagib? Mingit arutelu ei toimunud ei teisel ega kolmandal lugemisel. Töörühma juht Urmas Reinsalu oli ainus, kes pidas vajalikuks puldist midagi öelda. Ma rõhutan veelkord, et ei jääks eksitavat muljet, mida on püütud väita, otsekui parlament astub seda sammu lähtudes selles, et majanduslanguse ajal koguku keskmine palk ja seetõttu seotakse keskmisest palgast palgad lahti, et vältida palgalangust nendel ametiisikutel. See ei vasta tõele selle seaduse järgi, kui teoreetiliselt peaks aset leidma keskmise palga langus, siis langevad kaneez palgad Nagu öeldud, on eelnõud sisuliselt sarnased ja kui teise eelnõuga mingeid probleeme ei olnud, 77 poolthäält oli enam kui küllalt. Saadikute endi Olku külmutava eelnõuga on probleeme rohkem. Põhiküsimus, kas tegu on põhiseadusliku käitumisega seaduse vastastel toeks president Ilvese avaldus sügisistungjärgu avamisel, pooldajad omakorda võisid viidata kolme erineva õiguskantsleri seisukohale, nemad tunnistasid selle samu täiesti seadusepäraseks kõrvalpõikena. Veel eile oli see riigikogus kohaliku volikogu valimise seaduse juures vägagi arvestatav argument. Fraktsioonidest teatas Reformierakond olnud, et nemad peavad seadust põhiseadusega mitte kooskõlas olevaks ja hääletamisel ei osale. Las vastutavad teised ja teevad, mida soovivad. Mis muutis teataval määral problemaatiliseks vajaliku 51 hääle kokkusaamise sest üle 80 saadikutena majas ei liikunud kahtlejaid. Teatud üleolevat suhtumist oli näha veelgi, kuid samas said saadikud ilmselt vägagi hästi aru, kuidas reageerib näiteks ajakirjandus, kui seda seadust vastu ei võeta. Stahli tuli siiski 53 ja vastuhääli üks ning see hääletaja Jaan Kundla teataski pärast rahulolevalt, et ta ei hääletanud mitte seaduse vastu, vaid põhiseaduse poolt. Nüüd ongi pall presidendi käes. Valgamaa omavalitsused tahavad omavalitsuste ühinemist kiirendada, see oli kõne all. Tänasel maapäeval kohal käis Toomas Kelt. Valgamaa omavalitsuste soov pandi kirja ühisdeklaratsioonis, kus on kaks põhilist punkti, tugevdada omavalitsusliitu ja kiirendada omavalitsuste ühinemist. Valgamaa omavalitsuste liidu esimehe Madis Grossi sõnul on deklaratsioon omavalitsuste vaheline kokkulepe. Ma võiks seda nimetada selliseks ühiskondlikuks kokkuleppeks ja see täna nagu saavutati deklaratsioon, ei anna päris täpselt vastust sellele, kes peaks ühinemisprotsessi tagant tõukama. Grossi sõnul ei saa oodata tõuget väljastpoolt näiteks valitsuse korraldust. Pika ühinejaid ise peavad seda tahtma. Praeguste plaanide järgi võiks Valgamaale jääda kolm omavalitsust keskustega Valgas tõrvas ja Otepääl. Siiski ei usu Kross seda, et sellisesse seisu jõutaks enne järgmisi kohalike omavalitsuste volikogude valimisi. Valdu innustab ühinema see, et väikesed omavalitsused jäävad nõrgaks, eriti majanduslikult suurematena nende häält rohkem kuulda ja ka ühisprojekte oleks kergem teha. Valgamaal on kõige kaugemale ühinemisega jõutud tõrva piirkonnas. Seal plaanivad liitumist Helme ja põdraala vallad ning tõrva. Linn tõrva. Linnapea Agu Kabrits rääkis, et tõrva jaoks on need kolmandad liitumisläbirääkimised. See kordan Kabritsa optimistlik. Hea küll, mingeid selliseid põhjuseid, mis eeldaks, et see ühinemine saaks toimuma ühinemise vastu, rääkis tänavaid Palupera valla esindaja. Teistest omavalitsustest tulnud kõnelejad pidasid liitumist positiivseks. Küsimus on vaid selles, et kellega ja kuidas liituda. Hummuli vallavolikogu esimees Enn Mihhailov pidas õigeks maakonda ühe omavalitsuse moodustamist. Kunagi, kui oli maa kogu see kogemus on olemas, on see täiesti, toimus 90.-te aastate alguses, nägemus on sellest paljude inimeste arvamus on see, kui ta reformi võiksid nagu radikaalsemalt. Omavalitsusliidu esimees Madis Gross aga leidis, et Valgamaal ühe omavalitsuse moodustamine vähemalt esialgu läbi ei lähe. Küll aga võidakse selle mõtte juurde tulla kunagi edaspidi. Toomas Kelt Tartu stuudio. Kaitseministeeriumis arutati täna Lääne ja Harjumaale kavandatud laskeväljade keskkonnamõju. Tagroberkes kohal esialgsest kaheksast alast nagu kõrvale jäetud kaks aseri ja Juminda kuus ala letipea liivanina ristina, Rutja, Kõpu ja Sõmeru on endiselt laual ning lõpuks peab mingi otsus langema. Ühe ettepaneku kohaselt võiks lahendus olla see, et vastutus nii-öelda jagatakse ja kas nii, et igal aastal kasutab kaitsevägiharjutusteks järgmist kohta või siis nii, et suurtükivägi ja õhuvägi kasutavad erinevaid kohti elanike vastasseisu vähendada, usub Siiri Maimets, kel endal maakodu. Eesmaa külas, mis jääb Rotja laskeala lähedusse. Ma arvan, et see ettepanek on üsna arukas tänast arutelu kuulates selge, see inimestel on palju emotsionaalseid argumente. Hirm millegi tundmatu ees on alati selline suur suur asi ja ma arvan, et kui see mõte leiaks rohkem toetust ja seda võib-olla rohkem ka välja öeldakse. Inimesed ilmselt lepivad paremini, mis teie kõige suurem mure praegu on ravimisel müra, hirm on tõenäoliselt kõige suurem. Ma olen täiesti kindel, et kaitsevägi ei ei kahjusta teadlikult või tahtlikult loodust. Keskkonnamõju strateegilise hindamise projektijuhi Urmas Raudsepa sõnul on müra suurim murega loomadele ja lindudele. Vastutuse jagamine oleks tema sõnul õigega looduse koha pealt. Laskmisharjutused ei toimuks iga päev, vaid paar korda aastas. Enne laskmisi joonistatakse välja piisava varuga ohuala, kust suurtükiväeülema kapten Vahur Küti sõnul midagi välja ei lenda. Meie eesmärk on viia laskmised läbi ohutult otse laskmised toimuksid kaks korda aastas ehk seal esimeses etapis on see üks päev paratalvel või hilissügisel, teinekord oleks kahe tavaline siis aasta alguses. Praegu käib õhuvägi ja suurtükivägilaskmisharjutusi tegemas Soomes, see on aga igas mõttes kulukas. Kaitseministeeriumi poolne projektijuht Nele Loorents. Üks pool on jah, see rahaline pool, et mitu reaalset krooni iga õppuse eest makstakse ja teine pool on tõesti see eetiline poolteise riigi territooriumil käimise osas ja, ja kõik need kulud, mis tehakse Eestis ikkagi väljaõppe tarbeks, jäävad meile endale Eestisse, kas siis toetatakse kohalike teede remonti või ostetakse kohalikke kaupu, kindlasti on see kokkuhoid oluline. Pärnus tähistati eestikeelse gümnaasiumihariduse üheksakümnendat aastapäeva päeva kahe vanima kooli ühise konverentsiga, mille hallika annab teada ühisgümnaasium ja Koidula gümnaasium on Pärnu vanimad ja seega linnas ainsad, mis emakeelse hariduse Londonist üldse 90 aastaga maantee saavad. Läbi aegade on kahe kooli vahel olnud tunda üsna tugevat konkurentsi. Tänane üritus oli esimene, kus kaks tugevat oma jõud ühendasid. Ühendamiseks andis põhjust mitte üksnes on emakeelse hariduse ajalugu vaid ka ühine mure tuleviku pärast. Muretsemiseks annavad põhjust nii üha enam pealetungiv inglisekeelne maailm. Jah, aeg-ajalt sahtlipõhjast üles kerkiv kümnekonna aasta tagune Pärnu linna haridusreformi kava mis linna kahe väärsema gümnaasiumi tuleviku küsimärgi alla seab. Nimelt näeb kava ette, et linnas säiliks praeguse viie asemel vaid kaks eestikeelset gümnaasiumi üks humanitaar, Taarja teine reaalkallakuga. Samas ei anna reformikavakindlust, et nood kaks võiks olla just pikkade traditsioonidega Koidula ja ühisgümnaasium ühena kahest nimetatud hoopis hulga lühema ajalooga. Hansagümnaasiumi. Abilinnapea Jane Mets kinnitas, et nii nagu tänane konverents heitis pilgu ajalukku on ajalugu ka see haridusreformi kava. Jah, selline oht oli Pärnu linnavalitsuse teatud koosseisude puhul ka tänane linnavalitsus on raudselt ühte meelt ja see on ka kirjas tänases arengukavas. Nii nagu üks õpilane ütles, Ühisgümnaasium Koidula gümnaasium olid, on ja jäävad. Muutustega tuleb gümnaasiumidele tulevikus aga siiski silmitsi seista. Haridusminister Tõnis Lukas selgitas Kas ma arvan küll, et gümnaasiumi tulevikus Pärnus nii palju kui praegu on olema, ei peaks kohapeal otsestate, kas siis need kaks või mõned, teised kaks või kolm ja ega siis kooliajaloolises kuhugi ei kao, kui tal ajaga mingite muudatused tuleb läbi elada. Millise näo gümnaasiumid tulevikus ka ei omandaks, ühes olid kindlad nii haridusminister kui ettekannetega esinenud õpilased. Gümnaasiumihariduse omandamine ja bakalaureuseõpe peaks edaspidigi olema emakeelne, et säiliks eesti haritlaskonna identiteet. Tartes kogunes esimest korda setomaa kultuuriprogrammi raames moodustatud teadusnõukogu. Nõukogu esimeheks valiti Tartu Ülikooli filosoofiaprofessor Heiki Valk. Esimesel koosolekul oli põhiküsimuseks, kuidas kasvatada noori setomaa kultuuriuurijaid. Taavi Libe räägib lähemalt. Teadusnõukogu sai setomaa kultuuriprogrammi raames ellu kutsutud eesmärgiga tuua seto kultuuri kontsentreeritud kujul teadusavalikkuse ette. Teadusnõu peabki uuringuid koordineerima ja töötama välja uurimisstrateegiat. Teadusnõukogu esimehe, filosoofiadoktor Heiki valgi sõnul puudus varem setomaaalaste uuringute osas igasugune ühistegevus. Valge hinnangul tuleb rõhku panna sellele, et tulevikus oleks erinevatel teada saadele setomaauurijaid. On mõned valdkonnad küll, kus järelkasvuga on olukord eriti vaene. Võtame siin ajalugu, näite 18 19 20 sajand selle perioodiga tegelevaid nooremaid uurijaid praktiseerivaid uurijaid ei ole. Etnoloogia vajab kindlasti järelkasvu. Tänane koosolek keskenduski peamiselt sellele, kuidas uurijaid juurde kasvatada. Heiki valgi sõnul jõuti ühisele seisukohale, et alustada tuleb setomaad. Alustada tuleb setomaakoolidest õpilaste üleskutsumisega tegema kodu-uurimistöid, kavas on siin korraldada kodu, uurimustööd läheb põhine ja ka teadlaste osalusega konverents, kus siis keskkooli õpilased saaksid saaksid tõuke oma uurimisega edasi tegeleda, tulla ülikooli, saada sidemed juba konkreetse erialaga. Ka laupäeval Värskas peetud seto kongressil oli tähtis teema kohalik haridus. Heiki Valk nõustus Kongressil räägituga. Kohalik haridus vajab tuge, et väljastpoolt tulev kultuur kohaliku kultuuri ära ehmataks. Surve ja need tõmbejõude magnetid on väga tugevad ja ka väärtus orientatsioone kujundamas seto noorte seas, et vastukaaluks on ikkagi väga-väga tugevalt kohalikku identiteeti, kodukoha tundmist, kodukoha ja oma kultuuri väärtustamist. Seda, seda on ka koolide kaudu väga tugevasti vaja vaja toetada. Ja nüüd ilmast öösel pilvisus tiheneb, alates Lääne-Eestist hakkab sadama lund, lörtsi, saartel vihma, mandril on mitmel pool jäidet. Õhutemperatuur on öösel miinus ühest miinus nelja saartel pluss kolme kraadini. Päeval on enamasti pilves ilm, paljudes kohtades sajab lund ja lörtsi, kohati ka vihmasadu võib paiguti olla tugev. Õhtul jäävad sajuhood harvemaks. Õhutemperatuur on homme miinus ühest pluss ühe kraadini, saartel on kuni neli kraadi sooja.