Kere sinivalge sarja kümnendas saates käsitleme Soome ja Eesti suhteid taasiseseisvumise aastatel Soome idapoliitikat ja Soome-Eesti poliitikat mis mõjutas Soome ametlikku poliitikat ja mis toimus ametliku poliitika varjus. Saate pealkiri on niisiis Koivisto ja Eesti saates räägib Tuglase seltsi arhivaar Heiki Raus. Maa, kes on kirjutanud raamatukultuuri sildi all, saab üsna palju ära teha. Ja need sõnad kuuluvad president Mauno Koivisto le. Ta vastas nende sõnadega 1989. aastal, kui Soome kultuuriminister Anna-Liisa Kasurinen küsis, kuidas saaks Eestit abistada. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan, head kuulamist. Selleks, et mõista ja selleks, et rääkida Soome välispoliitikast üheksakümnendatel aastatel siis tuleb alustada tegelikult võib-olla kaugemalt Soome presidentide rollist üldse Soome riigi välispoliitika kujundamisel pärast teist maailmasõda juba kui suur see roll oli? See oli tegelikult väga suur, sest Soomes tehti see põhiseadusemuudatus aastal 2000 aga enne seda see vana põhiseadus, mis oli antud juba aastal 1919 sellest põhiseaduse oli nähtud väga suur Roo presidendile talv väga laiade volitustega ja eriti välispoliitikas see põhiseadus ütles nii, et president üksinda otsustab Soome suhetes välisriikidega. Ja praeguses põhiseaduses on nii, et president koos valitsusega aga vana põhiseaduse järgi see oli tegelikult presidendi enda käes, kui tahtis endale võtta selle välispordiga juhtimise. Nii oli see siis ka paasikivi ja Kekkose ajal ja nemad tahtsid võtta enda kätte. Just see sõdadevahelise aja kahekümnendatel kolmekümnendatel presidendid tegelikult eriti ei tegelenud selle päris poliitikaga, olgugi et põhiseadus oleks andnud nendele selle võimaluse, vaid nad jätsid selle valitsusele, välisministeeriumile. Aga pärast sõda, no nagu teate, siis olukord muutus väga radikaalses, sest et Nõukogude Liit okupeeris Ida-Euroopa riigid ja sundis nad muutuma oma riigisüsteemi, sotsialistlikuks ja formaalsed, nagu teada on, nad olid iseseisvad riigid, aga tegelikult ei olnud janu, Soome kaotas ka teise maailmasõja, aga meid ei okupeeritud. Aga siiski Nõukogude Liit nõudis ka Soomet väga sõbralikud poliitikad enda suhtes ja meile sõja kaotanud maania, ei muud ei jäänud üle, kui aga ta Nõukogude Liidu sõbraks ja aasta 1948 tehti siis Soome ja Nõukogude liidu vahel riigileping niinimetatud sõpruse, koostöö ja vastastikuse abistamise leping soome keeles lüüa sobivus ja see kohustas Soome hoidma häid suhteid Nõukogude Liiduga. Ja kuna see ei olnud eriti lihtne, nii suur muudatus meie välispoliitikas ja eriti eriti rahvale, sest oli vana vaene oli olnud meile Nõukogude Liidu ja eriti Venemaa juba aastasadu siis võttis president paasikivi enda kätte selle välispoliitika juhtimise ja hakkas seda nagu järginud ajama ajama seda Soome ja Nõukogude Liidu sõbraliku suhteid. Ja tegelikult samamoodi ja võib öelda veelgi suurenemise malt juhtis Kekkonen Soome välispoliitikat ja seda või siis hiljem siis nimetatud baasivi kekus liiniks. Ja tegelikult see liini sisu ongi see, et Soome välispoliitika nurgakivi oli sõbralikud suhted Nõukogude Liiduga ja kõik teised algusid sellele asjale. No nii oli see siis ka 1982. aastal, kui Mauno Koivisto presidendiks sai Koivisto jätkas järjekindlalt teda paasikivi Kekkose liinid, olgugi et kaheksakümnendatel aastatel. Olukord oli muutunud Nõukogude Liidu surve Soomele, mida oli pidevalt olnud tunda aastakümneid. Kaheksakümnendatel aastatel seda enam nii palju ei olnud, et Nõukogude liidul oli nii rasketes majanduslikes raskustes. Lihtsalt jõudu jätkunud selle väike Soome rõhutamiseks ja siis tegelikult andis Soomele mäng mänguruumi palju rohkem kui medali varematel aastakümnel olnud. Aga Mauno Koivisto kohe kardinaalselt ei hakanud muutma poliitikat. Ei, mitte üldsegi ei, aga tegelikult juba Kekkose ka president Kekkonen oli alati, kui veel mingi võimalus olnud, nihutanud Soome nagu lääne poole ja püüdnud integreeruda Soome Lääne-Euroopaga ja seda tehtigi seitsmekümnendatel aastatel, Soome liitus, no välisliikmetena see Lääne-Euroopa kaubanduslepingusse ja selliseid väikeseid sammu, mis nõukogude liit lubas või ei takistanud. Need võeti aga Koivisto aja 80. aastatel, siis Nõukogude Liit enam nii palju soomlased sekkunud, nüüd need rohkem surm liitus mitmetesse Lääne-Euroopa organisatsioonides. Võib öelda, et Soome oli nagu liikumas, pidevad 13 vajab juba enne Nõukogude Liidu kukkumist lääne poole. Aga siis ühel hetkel tuli olukord, kus president Koivisto tal tekkis mure, et Eesti võib olukorda Nõukogude liidus tee stabiliseerida. Ja temal oli mure üld üldiselt Nõukogude liidule stabiliseerimise suhtes, et see ei ole nagu täiesti, mis tekitab probleeme, vaid need probleemid on nii suure nõukogude liidus ja kuna Soomel oli 1000 kilomeetrit ühist piiri Nõukogude Liiduga, siis ei olnud Soomele tühine asi, et mis juhtub seal piiri taga, et kui seal oleks tulnud kaos või mingi kodu saada siis solist ilmtingimata mõjutanud ka seda Soome julgeolekut ja meie olukorda ja, ja noh, muidugi Eesti oli kõike, läheme Soome tea ja siis Koivisto ka seda Eesti olukorda vaatas nagu selles mõttes mureliku pilguga ta kartis, et see protsess nagu läheb kätest ära ja tuleb mingi mingi suurem kaos seal, seda ta kartis. Te olete oma raamatus välja toonud viis etappi, mis on mõjutanud Soome suhtumist Soome ametlikku suhtumist. Me peame vist täpselt olema, eks ole. Et Soome ametlikku suhtumist Eestisse ja esimene etapp või ütleme, et kõikide nende etappide juures on oluline see, missugune oli parajasti Moskva käitumine. Jah, seda küll, nagu ma varem juba ütlesin, Need Soomes ja välispoliitika nurgakivi oli suhted Moskvaga ja kõik teised asjad lahutatud sellele, et see, mida soome muud tegi, see oli alati vaadata selle pilguga, kas see segab Soome ja Nõukogude Liidu vahelisi suhteid ja kui ei seganud, siis Soome said endale lubada seda. Ja samamoodi tehti ka Eesti Eesti suhteliselt. No taustaks veel nii palju, et see, mis oli eestisaadus e k tühine asi Soome jaoks, Eesti on ka Soome pirniga, olgugi et siin on Soome laht on vahel aga juba Kekkose aja nagu Lennart Meri ütles, et kekunud ainult Lääne-Euroopa riigimees, kellel oli oma Eesti poliitika ja see Kekkose Eesti poliitika oligi see, et eestluse säilimist Eestis peab toetama, sest see on Soome riigi huvides. Ja selle tõttu ta tahtis teha visiidi Eestisse, mis õnnestus lõppude lõpuks aastal 1964. Ka selle tõttu ta tahta tahtis kasvatada Soome-Eesti vahelist läbikäimist, kultuurivahetust ja kõiki selliseid asju, sest tema arvamuse järgi see toetab eestluse säilimist Eestis toetab eesti kultuuri eesti keelt ja teine variant oleks olnud see, et kui Eesti oleks venestunud eesti keelekultuur oleks kadunud, see oleks tähendanud seda, et see praegune Eesti jala, see oleks muutunud pidevalt ja tagastamatud osaks Venemaad ja see oli absoluutselt vastu Soome riigi huvisid ja selle tõttu Soome riik, Soome riigijuhid tahtsid toetada eestlasi Eesti kultuuri täiesti ja no muidugi seda tehti nende või nende võimaluste piires, mis oli olemas ja 50 60.-te 70-l aastal need võimalused üsna väiksed. Aga siis 80. aastasele, kui jahu kord hakkas vabanema Nõukogude liidus surved enama Soome poolel nii palju tunda siis hakati tegema seda, mis vaadati, et on võimalik ilma sega Soome ja Moskva vahelisi suhteid. Ja see, nagu taustaks sellele sees on üks aspekt, oli see, see Soome riigijuhtide mured, mis võib toimuda, kui see läheb kontrolli alt, see areng siin nõukogude liidus ja ka Eestis Kas Mauno Koivisto kuidagi ütleme esimeste ametisoleku aastatel, näiteks kõneles ka Eestist Eesti poliitikast või dekus Eesti poliitikast? Ei, avalikud sellest Soomes eriti rääkida, kekuna avalikult rääkinud, mitte midagi sellest seal ainult kulisside taga ja ja täiesti poliitikutega, aga ametlikud Soomel ei olnud mingit eesti poliitikat. Lingu avalik avalikud, ütleme nii, et see on alati olnud, see oleks olnud liiga. Kuidas ma ütlesin väljakutse Moskvale, et kui Soomel on mingi Eesti poliitikat, siis oleks ju selgelt näha ja taga mingi eesmärk, kuhu püritakse ja mis muuse Esmaksa ei ole, kui Eesti iseseisvus tagastamine. Ja seda loomulikult Soome ei tähenda seal saanud välja öelda, sest see oleks olnud, kui väljakutsenõukogude liidule oleks tekitanud segadust lume ja Moskva vahelises. Suheldes ma ruttan nüüd natukene ajas ette, et aga kas Mauno Koivisto oma mälestustes on kirjutanud Eestist ja Eesti poliitikast? Eestist nii palju, et ta käis 60.-te aastate laulupidudel siis esimest korda ja siis mitu korda pärast seda käis seda võrkpalli mängimas siin Eestis aga selles laulva revolutsiooni aegsest Eesti poliitikast eriti suurt midagi ei rääkinud. Ta räägibki avalikkuses asjadest, mis on ajalehtedeski kirjutatud, aga, aga sellest just Soome toetusest Eestile ja sellest praktiliselt koostöös ta ei räägi mitte midagi ja see on, see on meelega tehtud, sest seda oli nii palju, ta ühtki ainult korda mainis Soome haridusministeeriumid ja seda kultuurikoostööd, mis oli Soome-Eesti vahel mitte ühegi sõnaga. Sest seda oli nii palju, et, et ei oleks saanudki rääkimist lõpetada või. Ei, aga jaga, kuigi oma memuaarides kirjutas seda, et Soome hoidis ausalt häid suhteid Nõukogude Liidu ka, et mingi topeltmängu ei mänginud, aga me ju mängisime topeltmängu ja selle tõttu ta ei tahtnud midagi sellest rääkida, sest ta oleks nagu pidanud ära tunnistama, see, et noh, ikka tegime natuke teistmoodi ka. Vaatame nüüd, kuidas selle topeltmänguga siis on ja millal see tegelikult algas. Esimese etapi alguseks olete te nimetanud 1988. aasta kevadel. No tähendab, et 1988. aasta kevadel hakkas neid kontaktid tulema Eestis küsimusi selle kohta, et kas oleks võimalik arendada mingisugused koostööd ja abipalveid ja selliseid erinevate erinevate kanalite kaudu. Aga see, mis võiks öelda, et on selle pöördepuud Soome suhtumises on november 1988, siis kui Eesti ülemnõukogu andis selle Eesti pürgimusi eestlaste pürgimusi peab toetama, aga seda peab tegema nii, et Soome riik nagu avalikult ja otseselt ei ole osaline sellest, vaid seda peaks tegema nagu eraorganisatsioonid ja nagu köögi kaudu Soome riiki ei saa, pane vastutusele selle selle eest. November 1988 kui üheskoosolek ja siis tehti see otsus ja muidugi sellest teatati kohe ka Moskvasse, sest see oli selge ei saa jääda märkamata, siis riigijuhid arvasid, et on parem, et me ise teatame Moskvasse ja see, mis, mida Moskvasse teatati, et Soome on otsustanud hõbedat tihedama või kasvatama kultuuri, koostööd Eestiga. Ja selle vastu Moskval ei olnudki nagu midagi. Mida ei kommentaari, ei tulnud sealt? Võib-olla et seoses selle esimese otsusega tuli järgmine samm, tähendab, see oli juba järgmise aasta alguses, jaanuari lõpus, 1989. Siis EKP saatis delegatsiooni Helsingisse, sest Eesti juhid ka said aru, et peab konkreetselt kokkuleppima Soome välisspordiga juhiga, mis tähendab presidendi koiduga. Et kui midagi konkreetset tahame saada liikuma selle koostöö alal. Ja siis ega delegatsiooni juhina oli Egaabeedeeniumise Mik tiitma. Jaa, Mikk Titmale korraldati nelja silma vahel vestlus Koivisto tegeleb nii edasi, omavahelisi ei olnud, sest koolide sekretär kantseleiülem Jaakko Kalela kohaga tema käest ma olen saanud selle emotsiooni ja need need paberitele kohtumise kohta. Aga neli tundi nad vestlesid või suurema osa ajast vestles Mik Titma. Ta selgitas Koivisto seda olukorda, mis on Eestis tehtud, mis eestlased on tegemas ja kuhu nad sihivad. Aga eelkõige ta selgitas seda, et missugust abi Eesti oleks vaja, missugust koostööd Eesti tahaks Soomega teha. Ja pärast seda pikalt vestlust andis põhimõttelise oma heakskiidu sellele Soome abistamisele Eestile. Ja pärast seda kohe hakkaski see Soome administratsiooni poolt tehtud koolitus, koostöö ja igasugune koostöö, mida tehti järgmisel aastal Eesti gaasi hakkas käima kohe pärast seda. Ja nii need õigused, suuremad õigused Moskvast tulid tasapisi, kogu aeg kasvasid. No tähendab otseselt selliseid haigusi, Moskvas ei saadud aga hoiakud ja aga see oli, see oli muidugi Moskvaga kooskõlastatud seegaabee, delegatsiooni saatmine Helsingisse niisama ega ei saanud aastal 1989 alguses iseseisvalt tegutseda, vaid Vaino väljas, seda palus Moskvas ja see läks Nõukogude Liidu kompartei keskbüroo koosolekul, otsustati. Seal nad vanameelsemad ei oleks tahtnud seda koostööd Soome ja Eesti vahel. Aga välja see argument oli see, et see arendab perest turakad Eestis. Ja siis ta sai Gorbatšovi ja Elvaševarnaalse sellele ja siis läkski läbi sealt otsuseid. Et selles mõttes oli saadud see moskvauba seal aga selle loa olid hankinud eestlased. See oli siis 90. aasta veebruar juba. Kuidas sündmused edasi arenesid Soome poolt vaadates? Soome valitsus andis selle Eesti abistamise asja Soome haridusministeeriumile, sest nii arvati, et välisministeerium ei saanud sellega tegelema, kui muidu oleks olnud kohe liiga poliitiline see asja, aga kuna see anti Soome haridusministeeriumile, kes sealsamas meil eraldi haridusministeerium, kultuuriministeerium ei ole, vaid see on üks ja sama seanti sellele vastutusele ja siis eesmärk oli muidugi see, et see sassis näitada apolitisena kultuuri koostööna. Kaks haridus, ministeerid, teene, haridusminister, Andrese kasu oli niinimetatud kultuuriminister, mis oli nagu vähema väärtusega, võib öelda, oli teine haridusminister ja tema vastutusele siis anti, see võib öelda selle ministri, kelle ametikoha poolest oli väiksem post selles valitsuses ja anti see vastutus Eesti abistamisest. Aga just just selle tõttu, et taheti rõhutada seda, et see ei ole nagu mingi ametlik Soome poliitikas ei ole see topeltmäng, vaid see on see kultuurialane koostöö, mille eest vastutab see kultuuriminister. Ja kultuuriministeerium hakkas sedasi siis arendama väga-väga ruttu. Mitmelgi erineval viisil. Aga no võib öelda, keskne sisu selles koostöös Eestiga oli see, et kus on kõik õppeasutused, avati eestlastel, nii ametikoolid, kutsekoolid, kõrgkoolid ja gümnaasiumid, kõik koolid ja need kohad, mida pakuti nendes koolides olid tasuta ja tavaliselt annetti eestlaste stipendiumid ja sellised, mis võimaldasid elamise elamise Soomes. Mis aastal see juhtus? Ja ka veebruaris 1989 ja haridusministeerium alustas Tuglase seltsi finantseerimise enne seda Tuglase selts, mis oli Eesti sõprusorganisatsioon asutatud aastal 1982 ei olnud riigi käest mingisugust rahalist toetust saanud, ainult meil oli mooni 100 liikmed ja liikmemaksud, need koguti ja see oligi kogu lugu. Aga siis ministeeriumist võeti ühendust Tuglase seltsiga ja, ja otse otseselt otseselt, et ministeerium oleks vaja abiorganisatsioonid Eesti abistamiseks, et meil on raha olemas ja me pakume teile ruumid siin kõrvaltänaval, et kas see sobib. Loomulikult see sobib sulle seltsil ja enne seda meie Tuglase seltsi polnud mingisugust kontoriruumid, mitte midagi. Ja siis ministeerium näitas meile oma naabri tänava Marja tänava korteri ja andis tegevus raha kätte ja. Siis Soome koolitusabi ja, ja Tuglase selts on ainult kaks esimest märksõna, et kuidas kultuurikoostöö käima läks. Jah, aga see läks küll laiemal rindel seast, tähendab ka märtsis 1989 Eesti põllumajandusministeerium sellel ajal tööstuskomitee vist ametlik nimi, tegi koostöölepingu Soome põllumajandusalaste keskliitudega ja need käivitasid märtsist 1189 proo Agri Eesti projekti Soomes, mis tähendab, et hakati toetama Eesti põllumajandusministeeriumit kollektiivpõllumajandusest üleminekule eravaldusele, põhinevale põllumajandusele ja seda austati kevadel 1989 ja see sisuliselt tähendab seda, et Soome võttis eestlasi, no tule praktikale. Soome andis koolitusabi ja saatis Soome eksperti asjatundjad Eestisse andma nõu, et kuidas seda peaks tegema. Mis kõige tähtsam on väga paljud koguti Soomes need põllumajandusmasinaid ja selliseid, mida kingiti vist tuhandete kaupa Eestile osaliselt kausimasinaid. Eks me saime muud abi ka koolidesse eesti koolidesse toodi toiduabi pakke suisa. Ja seda Soome kodanikuühiskond tegelikult väga palju, aga siiamaani ma olen rääkinud ainult riigi administratsiooni abist ja toest Eestile. Soome kodanikuühiskond. Kindlasti abistas Eestit ja eestlasi palju rohkem, mida Soome riik tegi, et seda meil igaühel soomlasel oli tuttavaid Eestis? Jaa, jaa. Ja aastal 1990 juba miljon soomlast käis Eestis ja eks need igaühel oli oma pakk kaasas ja kohtute oma tuttavatega ja, ja see oli tõesti suur asi, kui palju na üksikud soomlasest kodanikud toetasid Eesti taga siiamaani ma olen rääkinud ametlikus välispoliitikas. Räägime rahvast veel natukene vahepeal, et kas võib öelda, et Soome poliitikuid jäid tegelikult natukene rahvast maha, see oli ilmselt teadlik mahajäämine rahvas, tegelikult. Soome rahvas ootas natukene Soome valitsuselt ja poliitikutelt Eesti toetamist. Ja ootas seda ja seda lausa nautis Soome valitsusel ja mõned olid väga pahased, kuna Soome ametlikku teevad aga poliitilist tuge Eesti iseseisvumise andma. Aga no see tuleb sellest, et suur osa rahvast tavaliselt inimesi, et nad ei, nad ei ole kursis välispoliitikat, ka nad ei saa aru sellest, kuidas välispordiga tehakse ja muidugi keegi ei saanud neile öelda, et te teate, et siin ongi Topemendid, aga ametnikud ei saa seda teha, sest see kahjustab soome oma huvisid, aga enda huvisid, aga me teeme seda, aga no loomulikult seda ei saanud öelda. Ja inimesed, ka eestlased, mitmeid olid väga pahade Soome peale Soome riigijuhtidel peale selle tõttu, et nad nii jahedalt suhtusid selle eest iseseisvumisest ja samuti arvasid soomlasedki, aga nad ei suhtunud jahedalt, vaid nad suhteliselt, kuidas ma ütleksin targalt tegelikult hoolimata sellest, et nende enda isiklik populaarsus langes küll Koivisto pooldaja, et oli 80.-te aastatel mingi 85 punti soomlasest, arvasid Koivisto väga hea välispoliitika juht, aga suvel 91 mingi 60 Brondid enam arvas seda ma ei tea, kas nüüd ainult oli see Eesti poliitika tõttu, aga ma oletan, et suurem osa sellest populaarsus langemisest tuli, tuli just selle tõttu, et inimesed ei olnud rahul sellega, kui kohelisteni jahedalt avalikkusest rääkis sellest Eestist ja eesti asjast. Ma ei saa siinkohal mitte, rääkimata jätta ühte ilusat lugu, mis minu südame alati soojusega täidab. Aasta oli siis 2988 või, või 89, kui toimus ühe Tallinna kooli ja raa linna kooli sportlik kohtumine rahe linnas ja pühapäevasel päeval viidi nooret ka kirikusse ja kirikus kirikuõpetaja palus Eesti iseseisvuse eest. Ja siis me mõtlesime esimese hooga mõtlesime Nõukogude rikutud inimestena, et noh, nüüd näitavad meile, aga siis öeldi, et nii see ongi igal pühapäeval selles kirikus ja nii oli ilmselt ka paljudes kirikutes, nii et aitäh soomlastele. Ei no seda oli tegelikult need nagu mainiti koolidevahelised suhted, sõpruskoolid need pidevalt ja pidevalt tuli juurde ja sama sõpruskogudusi oli väga palju. Mitu-mitukümmend oli Soome-Eesti sõpruskogudus suhteid ja samuti näiteks linnadevahelisi sõpruslinna suhteid ja valdadevahelise sõprusvaldade suhteid. Et need olid väga tähtsad, sest sa nagu võib-olla see rohujuure tasemel liikus tõesti palju nii infot kui ka materiaalset abi. Nii aga tuleme nüüd tagasi nende ametlike poliitiliste suheteni. Kolmas etapp, 1989 november kuni 1990 märts. Positiivsemaks Soome ameti suhtumine Eestisse muutus pärast seda viha karvassovi riigivisiiti Soome oktoobris 1989 sest selle visiidi aja korvata ütles otseselt soomlastele oma peremeestele, et hea meelega ta näeb seda, et Soome arendas koostööd Nõukogude Liiduga ja eriti oma lähialadega, mis tähendab tegelikult Eestit. Ja veel see tõik, et ta oli võtnud oma seltskonda EKP esimese sekretäri Vaino Väljase ka rõhutas seda, et väljas on tema usaldus ja muidugi tema selle visiidi ajaga. Koivisto palus ja sai eraldi kohtumisi vaenu väljas, ega nad mitu tundi rääkisid kahekesi. Koivisto oli väga huvitatud sellest, mis toimub Eestis ja mida eestlased on tegemas. Seda seletas ja samuti väljas ka see, et ta seda, missugust lisaabi voi laiemat koostööd oleks vaja Eestile ja ja egoismist talle jäi selline muljed, okei, miks mitte, et, et kui Eesti on seda vaja ja Michal karvas ütleb, et las käia, miks meie seda teeks, siis oli ka Soome huvides ja pärast seda novembris 1989 Soome alustas nagu uue perioodi selles koostööpoliitikas Eestiga ja siis laiendati seda, seda praktilist koostööd ja Soome otsustas laiendada ka oma väikest viisapunkti siin Tallinnas järgmise aasta kevadel siis saigi, see pole suuremat ruumid liivalaia tänaval ja sinna palgati personali juurde ja nii edasi ja see oli kaks-kolm kuud pikk, see periood, aga siis nagu Lopez varsti, kuna kuna veebruaris Eestis kogunes Eesti NSV NSV Liidu kõigi tasandite rahvasaadikute täiskogu ja see tegigi otsuse, et enam Eesti ei toetab perestroika teega ega taha olla suveräänne nõukogude vabariik. Eesti tahab tagasi riikliku iseseisvuse täie riikliku iseseisvuse ja kõik, mis on teha, on läbirääkimised Nõukogude okupatsiooni lõpetada ehitamisest. Ja see oli selline otsus, et seepärast seda ei näe enam midagi juttu ei saanud olla perestroika toetamisest või, või muus, vaid see oli nagu selgesõnaline otsus ja siis Soome pidi ütlema seda, et mis siis teeme pärast seda, Kurbas saab kindlasti enam toetanud ei Eesti ega Soome-Eesti koostööd. Ja märtsi alguses Soome valitsus kogunes ja nad arutasid asja ja president Koivisto ise oli kohal seal. Ja, ja see, mis otsustati, oli, et Soome huvides on jätka seda Eesti toetamist, aga see peab tulevikus tegema palju veel ettevaatlikumad kui siiamaani. Nii et ei, Soome riigiriigid ei saaks süüdistada selle Eesti sebra kristliku tegevuse toetamist, mida Soome tegelikult toetas. Ja nii ta jäigi, et seda koostööd jätkati ja laiendati. Aga Soome riigi ametlikud seisukohalt oli veel jahedamad kui enne seda, kui võimalik. Ja see oli nagu see hind, mis makseti sellest, sa saad jätkata seda, seda koostööd. Aga millal siis need suhted jälle teistpidi pöördusid? No see, see tähendab nüüd see oli see pöörde mongoli märtsist 1990 ja siis järgmine etapp on jaanuar 1990 kooli virna veresaun ja siia ka Eestisse saadeti need sõjaväeüksusi Pihkvast ja, ja oli oli väga pingeline olukord ja seda no Moskva tegelikult meelega pingestas üles seda, et need tahtsid kutsuda korra majja uuesti ja seda no tervisenõukogu nõukogude liidus aga paistis teda austati, alustatakse siid Baltikumist ja, ja siis see lappe sellega linnas suri 15 inimest ja üle 100 sai haavata ja samamoodi Riias ka lasti maha viisi inimeste seal ka, mitu inimest sai haavata Eestis õnneks ei kedagi surnud. Aga see oli seal selline olukord, et peras seda, kui Soome poliitiline juhtkond otsustas, et, et nüüd enam ei ole mingeid Pidurdada seda Eesti arengud, et meil meil ei ole mingit moraalset õigust enam öelda, ärge kiirustage, vaid see on parem, kui võtate rahulikult ja, ja ei sega Gorbatšovile et-et, see lihtsalt see mõrane põhjust kadus selle alt. Ja teine põhjus oli muidugi ka see, et see rahvusvaheline survet erastada virna vere veresaunad oli nii suur, et Moskva pidi taganema ja kurvastav oli nõus alustama läbirääkimised paati riikidega iseseisvumisest ja see oli midagi muud siiamaani kurvastav ei olnud rääkinud mitte midagi balti riikide iseseisvus isegi sellest võimalusest, aga nüüd ta oli nõus alustama läbirääkimised iseseisvumisest, mis tähendab seda, et ka Moskva vaatevinklist see oli tegelikult olemas. Olen reaalne võimalus, et nad iseseisvunud, kuna sellest juba räägiti ja austage läbirääkimised, et see oli ka teine põhjus, miks zoomi ka arvasin, et meil on ka võimalus võtta teistsugune seisukoht Eesti iseseisvumisprotsessis. Ehk ametlikult olla leebem. Just et, et soome kaasay mitte rääkida enam perestroika või Eesti suveräänsusest või sa rääkida sellest, mis, milles asi, jooned Eesti tahab iseseisvaks ja, ja meie ei taha seda otseselt sõnadega poliitiliselt toetada, aga pärast seda ka mingil määral räägid sellest? No eks me teeme koostööd ja, ja omal moel ka natuke toetame ja nii palju sellest ei räägitud, aga vahetevahel tuli ka avalikud väljaütlemised seda seda juttu, et no küll me teeme ka midagi. 29, null 8991 olete te pannud selle viimase viienda etapi lõppkuupäevaks. Ja see oli see kuupäev, millal kirjutati diplomaatilise suhetel lepingu Soome ja Eesti vahel ja samuti tegelikult ka Soome ja Leedu ja Soome ja Läti vahel ka. Aga no see on muidugi algas see juba 19 August, kui hakkasin puts Moskvas ja mis viis selleni, et järgmisel päeval 20 august hilisõhtul Eesti ülemnõukogu ja Eesti Kongressi ühiskoosolekul Eesti otsustas taastada oma iseseisvuse. Aga see võttis, Soome tunnustus, võttis ikkagi aega? Jah, aga 10 päeva. Ja aga Soomes oli siiski esimeste hulgas. Tähendab olgugi, et Eesti oli siis teinud selle iseseisvusdeklaratsiooni või selle tagastamise deklaratsiooni tähendab paar päeva näiteks Helsingis tegutses Eesti välisministri Lennart Meri kaks päeva hiljem alles tähendab 22. augu. Still sai saadetuks Helsingis olevate suursaatkondadele selle ametliku isenesest tunnustamispalve vōi limonaadisuhete tagastamise palve. Et enne seda seda oli väga raske tehagi sama päeva 22. Island oli siis esimene, kes teatas, et jah, ta tunnustab Eesti iseseisvuse. Aga no pärast seda ei juhtunud suurt midagi maailma. Alles siis, kui Vene Föderatsiooni juht president Boris Jeltsin teatas, et Vene Föderatsioon tunnustab Eesti ja samuti ka Läti iseseisvuse, ta oli juba juulis tunnustanud Leedu ja on see leping alla kirjutati Moskvas 24. augustil siis selle samal päeval ka Taani ja Prantsusmaa teatas, et. Taastama limonaadisuhted Eesti, Leedu ja Lätiga ja Soome jootis selle seisukoha, et me uuesti isenesest ei tunnusta, kuna me oleme seda teinud juba aastal 1920 ja kuna hoolimata sellest, et Soome nagu suhtunud Valtriigides de facto Nõukogude Liidu osana. Aga juure sellist juriidilist ametlikku tunnustust nende liitamisesse Nõukogude Liitu Soome kunagi ei olnud andnud. Ja suurem osa maailma riikidest suhtes samamoodi Island, kes polnud iseseisev aastal 1940, ta loomulikult pidi uuesti tunnustama balti riikide juure ja moni teine näiteks Rootsi kuningal riik tunnustas 40. aastatel Valti liikide helitamise juur Nõukogude liitu. See oli seoses sellega, et kuna Nõukogude Liit nõudis Rootsi keskpangast Eesti kuulda ja Eesti või Rootsi riigipäevad pidi tegema otsuseid, kas loovutada või mitte ja iseseisva Eesti riigi kuulda nõukogude liidule ei saanud loovutada, siis Riigipäeva tegi otsuse, et Nõukogude Liit on liitunud ametlikult Nõukogude liidus, mis tähendab, et Eesti kuud Rootsi keskpanga oligi Nõukogude Liiduga Elise loovutati ja selle tõttu, kuna Rootsi oli teinud sellise pääsukese Rootsi pidi uuesti tunnustama juure. Balti riigid. Et palun tunnustage juure liitumine balti riikide liitumine Nõukogude Liidult, Soome valitsus oleks kindlasti andnud seal aga kuna seda kunagi nõudnud Soome käest me ise ka ei kippunud seda otsust tegema ja siis tuligi välja, et aastal 90 niuksed. Pealegi pole tehtud seda, olgugi et aastakümneid on suhteliselt, nagu oleks nüüd olnud osa nõukogude liitu ja see oli tegelikult seesama seisukoht, mis võib Altriikidele endada endale Balti riigid ju ei iseseisvunud, vaid Nad taastasid oma iseseisvuse. Et see oli nagu parem nendele, et USD keegi tunnustan juure, vaid nad ise hoidsid kinni järjepidevus, et, et see on seesama riik, mis oli enne sõda ja sedasama riik, et ainult 45 aastat okupatsiooni vahel ja see, mis Soome tegi, mitmed teised riigid ka tegid, et nad ei tunnustanud uuesti, vaid nad ainult tagastas diplomaadi suhted. See ju rõhutas seda, et jah, see on seesama riik, millega me oleme varem olnud diplomaati suhetes ja nüüd me tagastame need, et midagi muud ei olnud vahel ainult see okupatsioon, katkestas diplomaadi suhted. Et selle tõttu see oli just see tegutsemisviis, mida tegelikult Eesti tahtis. Kas Soome käitus väga ettevaatlikult nendel aastatel ja varasematel ka, aga nendel aastatel just kas tehti ka mõni ettevaatamatu samm ja pälviti ka Moskva meelepaha. No seda ka, aga nüüd nutab seda ütlema, et ma ei tea, kust on tulnud see, et Soome tegutses ettevaatlikult, sest soome tegutses täpselt samamoodi nagu kõik teised Lääne-Euroopa riigid välja arvatud Taani ja mingil määral Islandi, kes hoidsid, need on täiesti omamoodi see poliitika, aga nad midagi konkreetset ei teinud valt riigide heaks nad küll andsid need väljaütlemisi ja muud, aga kõik teised Lääne-Euroopa riigid suhteliselt umbes samamoodi nagu Soome välja arvatud see, et nad ei toetanud praktilisel tasandil valt riikide vastupidi, nagu Soome ja vastad 1989, see jai isegi hoiatas Soomet, ärge nii palju toetage neid, et see võib olla kõigutab Gorbatšovi positsiooni, kui te nii palju toetate Eesti ja siis võib-olla tuleb segadusse, läänest üritati Soomest tagasi tõmmata jah. Ja tegelikult siis näiteks Eesti uuesti iseseisvumise pärast. USA teatas, et meie ootame seda, et Nõukogude Lidia karvastavad tunnistab Eestis, kus siis me alles teeme seda. Ja see juhtuski alles septembris, kui USA tunnistas seda Eesti ja Leedu ja Läti iseseisvumist. Ka meie nii hirmsasti ootasime, et Soome meid veel rohkem. Eks olegi tulema sellesse, kuna Soomel siin lähedane Soomet tunti, siis soome toodavad nii palju rohkem kui teistelt oodati ja näiteks Prantsusmaa ja Saksamaa koos kevade 90, kui Leedu andis oma iseseisvusdeklaratsiooni Nad pöördusid Leedu poole ja palusid, et palun võtke tagasi see ja ärge segage Gorbatšovi politseiga. Ja midagi sellist Soome kunagi ei teinud. Soome tegelikult selle oma ametliku poliitikaga ei õnnestunud härra ärritada Moskvas, tähendab kõrgeimal tasemel kunagi ei saanud saadud mingit sellist sellist kommentaari ja nüüd on tehtud midagi valesti, aga nõukogude välisministeeriumi kaudu ja lugude Helsingi saatkonna kaudu küll väga palju tulid sellised kommendi, et mis te oli tegemas, et ju finantseeriti seda sõbraltikud liikumist Nõukogude liidus ja nii edasi. Seda said Soome parteid, kellel oli, olid suhted ENKP ka need kohtumisel, need kritiseeriti tugevalt selle üle ja samuti ka noogude Helsingi saatkond pidevalt rääkisime sellest pahameelest ja andis seda kriidiga Soome välisministeeriumi ametnikudel, aga kõrgemal tasaministrite tasemel riigijuhtide tasemel kunagi mingit sellist kommiti nõukogude liidus ei tulnud. Et see ilmselt näitab seda, et need Gorbatšovi ja teiste riigijuhtide mured oli nii suur, et, et tegelikult Soome ja Eesti seisukohalt see oli tähtis asi ja mis tehti üle Soome lahe. Aga Moskva vaatevinklist, noh, mis need surnud nüüd teevad, seal see on Kesk-Aasia nende vabariikides suri mitusada inimest, kui seal on etnilised konfliktid Armeeniasse, Georgias Aserbaidžaanis suri sadude kaupa inimesi sota ja, ja paljud teised osaka Nõukogude Liidust olid sellised võrreldes nendega siin tegelikult siin oli rahu siin Baltikumis ja see, et kui selle rahuajal nüüd suunad seal tegelevad kultuurikoertega midagi, olgugi et seal on midagi muud ka nagu soovivad Moskva vaatevinklist, et ma usun, et see on põhjuseks see, miks kõrvalt veel aega ja viitsimist ei olnud puutuda sellesse Soome-Eesti suhete koostöö, kindlasti KGB informeerinud ka teda sellest Nii üks küsimus veel, kui kõrged poliitikud välja jätta, kas poliitikud üle lahe Soome ja Eesti poliitikud nendel taasiseseisvumise aastatel suhtlesid ikka juba päris agarasti, kes need olid, kes omavahel läbi käisid? On need olid ju tegelikult võiks öelda nii, et need, kes olid poliitilises vastutuses, kes olid nagu valitsuses ja valitsusparteide liikmed, need suhteliselt vähem need, kes olid opositsioonis rohkem, sest need vastutuse sellest. Aga no siiski oli, muidugi satub ka inimese oma huvidest näiteks seal meie koonderakonnas, mis oli valitsuses aastani 91 saadik seal näiteks Kaarnen romberg, rahvasaadik tegutses väga aktiivselt, asutas võrajas sellise Eesti sõprusgrupi meie edus Kunnas meie parlamendis ja mitmel teisel viisil tegutses seal ja näiteks Keskerakonna mitte päris aktiivne poliitik, ta oli Soome Panga juhatuses sellel aja Eskoliva oli väga suur Eesti sõber ja Lennart Meri isiklikult sõber ja ta tegi väga palju väga palju Eesti heaks. Ja roheline liikumine, mis sellel ajal tõesti väike baar teeninud, kaks rahvasaadikut meie parlamendis, need olid väga aktiivsed, nende mingit poliitilist vastutust ei olnud, kritiseerisid väga otseselt seal Soome välispoodi, politsei juhtkonda, gnoosid Koivisto väljaastumist ja igasuguseid asju just seletada. Otsesõnad sõnased ja karmid omas oma kriitikaga. Erkki Tuomioja, sellele Helsingi abilinnapea ta ka avalikkuses ütlemisest seda rõhutas, et Soome peaks toetama rohkem rohkem Eestit ja Paavo Lipponen, kes hiljem oli peaminister, oli sellel ajal välispoliitilise instituudi juhataja, siis ta ei olnud poliitilise vastutuse ja selles positsioonis, aga ta siiski Need olid Mauno Koivisto on kuu aega pärast Eesti taasiseseisvumist Eesti televisioonile antud intervjuus öelnud, et et Eestis üldiselt ei teata tegelikult ja ja võib-olla ei saada kunagi teada, mida kõike Soome on teinud Eesti heaks. Sellest kindlasti haigus, sest seda tehti nii palju nii mitmel erineval viisil, et ma ei usu, et mina lähen oma uurimuste valt püüdnud seda selgitada, aga minu arusaama on see, et seal on nii palju, et keegi seda kõike kaardistada, nii et oleks kõik selge, mis on tehtud, siis ei ole seal nii läbi ühisühiskonna nii Eestis kui Soomes ja koostöö ja abistamine ei keegi, seda kõike ei saa kunagi kirja panna. Aga lõpetuseks, kuidas teie ise Eesti juurde jõudsite? Minu emal folklorist oma koolituse poolest ja, ja ta on uurinud ka Eesti folkloori ja ja temal oli juba kontaktid oma kolleegidega kuuekümnendatel aastatel Eestisse ja selle kaudu siis kodus olen saanud nagu selsin kasvatuse etnose hõimurahvad on nagu üks suur pere, et need, me oleme nagu sama pereliikmeid vennasrahva TTL ei olegi pöörad ja ise ma käisin koolipoisina siin esimest korda seitsmekümnendail aastatel ja pärast seda ma olen pidevalt käinud Eestis. Nii et see lihtsalt taustaks ja noh, kuna ma alati ajaloost olnud huvitatud siis nagu ühinesid need kaks asja, see kodus saadud huvi Eesti vastu ja siis ajaloo huvi ja siis ma hakkasin uurima Eesti ajalugu ja Soome ja Eesti suhete ajal. Soome presidendi Mauno Koivisto Eesti poliitikast ja Soome abist Eestile taasiseseisvumise aastatel, rääkis ajaloo uurija Heiki Raus. Maa Tuglase seltsist Helsingist. Saate toimetaja Piret Kriivan. 1991. aasta kuuendal septembril. Kauaaegne raadio ja teleajakirjanik, kunagine Soome korrespondent Enn Anupõld Helsingis president Koivisto. Ka sellel samal päeval ilmus NLKP häälekandjas Pravdas NSV Liidu riiginõukogu seadlus Eesti suveräänsuse tunnustamise kohta. Mihhail Gorbatšovi allkirjaga. Kuuleme osa sellest teleintervjuust. Mida te alustate julasele? Ja enne kaklemine hauan vaevata parastaminestestaja esite oniteluni Seida. Kauan Orodetu hetki on koitanud. Härra president, mida te tahaksite praegusel hetkel öelda eestlastele? Eelkõige tahaksin soovida palju edu ja õnnitleda selle puhul, et kauaoodatud hetk on saabunud. Meie oleme kogenud, et välismaalt on kergesti võimalik saada sümpaatiat, aga see, et rasketel hetkedel saadakse püsiv toetus see on tähtis. Ja see on olnud tähtis ka Soome jaoks saada tunnustus Moskvast või tol ajal Petrogradis, kui Soome taotles iseseisvust. Need suhted olid ja on ka tulevikuski väga tähtsad. Probleeme tuleb ka kindlasti, aga tähtis on, et probleemid oleksid oma probleemid. Nendega on kergem toime tulla ja Eesti saada nendega hakkama. Usun, et Soome rahva hulgas valitseb praegu suur rõõm ja suur kaasaelamisvajadus. Kuidas olete suhtunud meie maa ja ka mõnedes meie massiteabevahendites esitatud kriitikasse, mis puudutab Soome juhtkonna balti-poliitikat kas teist on mõnikord valesti aru saada? No see ongi tõmmud ja mustad, minaasin Boscandundenuitseni millanduvanaloogaduks terristi tädi lähteseedajate iidoli, tuleva osa syydamide lausultan teisesse ja kiirteisesse. See on muidugi võimalik, aga ma ei mäleta, et oleksin end kunagi kuidagi solvatuna tundnud. Tuleb muidugi arvesse võtta, et minuni jõuab vaid osa sellest, mida positiivses või negatiivses mõttes räägitakse. Teisalt on mulle vestluse käigus Eesti esindajate, valitsuse esindajate ja vanade sõpradega öeldud, et see kurss, mida Soome on järginud, et seda hinnatakse kõrgelt. Usun, et Eestis üldiselt ei teata ega saadagi teada, mida kõike on Soome teinud eesti rahva olukorra kergendamiseks ja selleks, et keerulistele probleemidele lihtsamalt lahendusi leida. Puskun ülese virversaideerida, midagi katki ja Soome on, tehke tulekul skandeerima. Kui võrrelda minuni jõudnud kriitikat sellega, mida on tehtud Soomes, siis on tegemist tühiasjaga. Soomes on tulnud alati arvestada sellega, et kõik on kogu aeg ühest või teisest küljest kriitikale avatud. Ja me saame endiselt läänest kriitikat. Tõsi sealgi on nii, et asjatundjate seltskonnas, valitsuste tasandil, välispoliitikategijate tasandil tuntakse meie poliitikat ja võib öelda, et eranditult arvatakse, et meie välispoliitika on vastutustundlik. Tüüpilise Lutheri laisi, et meile on aina hoone oma tund ei oskust läänest aeta teedest isomeetria viga, mehed, neile lugu, me oleks suurem pikkune on, see on meile viga. Et me oleme häbine, Sothia emmegi, Aboita need nyyd. Võib öelda, et me oleme ses mõttes vägagi tüüpilised luterlased, et meie südametunnistus pole kunagi puhas. Mõnikord tuleb Läänes öelda, et tõesti, see on meie viga, et meid on nii vähe. On meie viga, et oleme sõjad kaotanud ja mitte võitnud. On meie viga, et asustame just seda ala, kus elame ja et me ei ole näiteks saareriik kuskil ookeanis. Aga oma probleemidele oleme püüdnud lahendust otsida oma lähtekohtadest ja võib öelda, et me oleme elanud sellises maailma paigas, kus on üsna hea elada. Paljud maailmakriisid ei ole meid ilmtingimata puudutanud. Tulevased maailma poliitika probleemid on meie jaoks kergemad, kui nad oleksid siis, kui me elaksime tulipunktidele lähemal. Maailma kriisita Heimetele näidanud Mälitamastikovsketta need teenberendil unistume Ülle pidajana hüviana purisuhteid, elame Naburini kanssa, pühin üht-teist öösse. Nii môned tulevad. Soome president Mauno Koivisto andis Eesti televisiooni ajakirjanikule Enn Anupõllule intervjuu kuuendal septembril 1991. aastal. Kuulake ja vaadake lisavaramust ja kohtume sinivalges sarjas nädala pärast, laupäeval ja korduses esmaspäeval. Kõike head kuulmiseni.