Tere, regullede jaanuarikuu peramist, mulgi uudistesaadet, tõmbe kõneleme sellest, kuidas peris läti piiri veeren, mõtsa sihenolev, lilli looduskeskus annab järjest rohkem looduse haridust laste kõrval kah täiskasvanu inimestel. Näituses korraldab mittetulundusühing lilli, looduskeskus juba teist aastat pühapäeva tsid loodu sõdakit, kus see aasta astume üles üle Eesti tääda tuntud loodusemehe, täädvuse, mehe ja mõtleja nagu Remo Savisaar, Aleksei Turovski, Hendrik Relve, Sven Začek, Urmas Tartes, Vahur Sepp, Riho Kinks ja töise nii kokkusaamisel Karksi-Nuia kultuurikeskuse saalin Mess pärast ta nõusse võtan kikk kuulsa loodusemehe Mulgimaarahva ette kutsu, kõneleb nüüd lilli loodusmaja per naine, laanemetsa Li esi. Kuna mulle esimeeldivana inimese minule hästi meeldib loodusõhtutel käia, et kuulete, siis tekkis mõte, et teeme siis selle loodusõhtu esi kah, et ei pea kaugele minema. See Karksi-Nuia selle pärast väga katsin seda loodusõhtut deta. Et ta siin keskel tõrvastam tuleva inimese abi Ast Viljandist ja me oleme enne lilli Looduskeskusega Tennuga sellised looduse, omnibussitüüpi, reise, see ei ole esimene projekt. Loodusmajal on sellest aastast pakkuvil muidki põnevaid tegemisi just täiskasvanu inimestel. Eks ta on lännu sellepärast, nii et nõudlust suure inimese on kah nagu suure Ladze tahavad ja seda vana talu eluneta sisaldava mõtsa minna ja kuina Hütsi metsa lähevad, siis ei näe, palju asju tahavad kõnele seal midagi, siis ütlevad oi ise ei oleks seda tähelepannu üldse, siis me oleme, nüüd on niisugune välja kujunenud retk, kus me siis käime mõtsa kullane puid ja katsume niuke puua ja milline on siis kuidas mõjub ja kõige lõppu on meil siis ravimtaime, mekkime siis erinevaid teesid ja taimetoite ja see on nüüd niisugune välja kujunenud retke tüüp, meil, kes inimese Hommuni, täiskasvanu inimese, kes tuleb ja siis sinna mõtsa sinuga maa inimesi on linnainimesi, aga no linnainimesena sihukse, kelle hing ihkab ikka maa poole, nii nagu Valdur Mikita ütleb, et neil on niisugune kukeseene kuulamise usku, nüüd tahab nagu seda tunnet tunda ja ikkagi seal mõtlesan käimine on nende jaoks niisugune eriline rituaal, kui mõtsast veel midagi saab ja kasulik, kui inimene õpib kogu elu, kui mina kõnele samat juttu lapsile ja kõnelega täiskasvanutele sisse, ega vahet pole, mõni inimene imestab, et kas tõesti kadakamarja kõlbama süüa või mis asja see kuusevaiku võib suhu pista või ka neist vahet pole suurt kasulapse või täiskasvanupääseja tuvi ja isegi sünnipäev ja teed seal loodusmaja on täis kasunidele. Jah, ei pea ju sünnipäev olema siukse suure süldilaua taga, vaid nemad tahavad mozzan kõndi ja pärast siis jällegi on tee ja erilise suupiste Kiksem ilma kangema joogita, kõigil on nii hea meel ja nii naerava ja lõbusam saabki lõbus olla ja sünnipäeval ennast hästi tunda ka ilma selle kangema kraamiga ei pea Lätti minema. Jaanuarikuu esimesel loodusedakul oli külalises Mulgimaalt peri looduse ja tähenduse mees Mikita Valdur, kes ürias oma juttu sellega, et enamjagu mulke oma ään mõttendaažike hullu, kuidas multihullus välja paistab, seljatab Mikita Valdur esi. Ma ise tunnen, et kui ma käin Mulgimaal rääkimas, siis kuidagi see hullus on selline nagu mõnus inimesed saavad aru ja see on isegi positiivne, kui sul on mingid kiiksud küljes, vot kusagil mujal Eestis seal tead, võib-olla pikemalt seletama, aga ma arvan, et see on ikkagi see ühine jagatud lapsepõlv ja mulle näidata, et see mulkide hullus tuleb mingisugusest seenel käimisest natukene viltu vajunud välikäimlast, nõgestest, millega inimesed ajast aega on võidelnud ja kui seal kõik need kokku paned, siis tuleb sealt välja selline mõnus mulgihullus. Sa ütled ka seda, et selle Mulgimaa ajaasustuse peas võtma peris kaitseala, et mispärast. Euroopas selline hajaasustus on tegelikult täiesti kaduv kultuurinähtus ja ma arvan, et suur osa meie kohapärimusest on ikkagi sündinud tänu hajaasustusega. Kui vaadata neid seda Mulgimaa südames, siis tõesti, see on olnud Eestis hajaasustuse tuumala rohkem kui 1000 aastat. Kunagi ma ei tahaks jõuda sellisesse maailma, kus me vaatame kurbusega tagasi hajaasustust enam ei ole. Vaat hajaasustus on selline asi, mida enam ei suuda mitte ükski riik, ükskõik kui jõukast on uuesti taastada, kui see on kadunud. Ses kõrrasson mulke mõtsa jutu otsan saatexe said kokku Ilves, Kristi. Uve uudise jälle tulevad õisi pää.