Tere, tegullede, mulgi uudiseid, kodusse periimus, muid sära, ütlemide kallis vara, mille edesi kanditega aastaga järjest vähembess jääb. Kui me seda prilla üles ei kirjuta ja lindi peale ei võta, ei ole tulevastel põlvel enam nõnda palju põnevaid lugusid kõnelda, kui meil on. Selle tööga on Mulgimaal kah tublisti hakatustetu mulgi kultuuri instituudil ja eesti rahvusarhiivile on käimann Mulgimaakodusse perimuse digitaliseerimise projekt. Tänu sellele peas edes pidigi huvilise mede pärimuslugudele manu saama. Töökaugem siht on Mulgimaa kotusse, pärimuse raamatu välja kandmine, kate 1019. aastal. Õnnest, summede küladen, olemen veel inimesi, kes omakandi lugusid tääve mälete jõe teesi kõneleve Tarvastu kiriku lähiksen, mäe otsan, elab põdra leida, kellel on ohvre Pedaie kand perisusse, aia pääl näta ja ohvrikivi ole veda Itaal see ohvri Mänd või koht on siin kivimist aidal oletavalt peab olema, et see on nagu siis legend, mis käib selle taluga kaasas ja siis need põllud, mis on need on ka kunagi olnud tammik, püha hiietammik, mis sellest Pedajast siis prilla järgi on jäänu veel enne varsti oli ta nagu suurem, aga nüüd on ta nagu ära kõdunenud, tühja, olen oint teda nii, kuidas oskavad, et saabas tekigi, jälg jätta, kas on kuidagi teistmuudu kah, elades Jansen pühapaigal? Jah, see on paha kõik sees, et kui saigi maa on küll selline, nagu, kui sa seal ette võtad midagist, siis kohe seal iki kasvab ja iki, mida sa taime või puu sinna maha istutad, siis sealt Ta kasvab ja õitseb ja on, mis sellest ohvre kivist siis on kõneldumis pidav, et siin samana aida all oleme, räägivad, et on seal kivi, siin peab olema siin aedal, aga kes siia ehitas, pererahvas on juba surnud ja kas nad isegi võisid teada, mis kivi see oli, mille peale nad sinna selle aida ehitasid või olid või kas ta üldse nähtaval oli, aga seda ka ida ja nii palju, sest ta on kogu haigleigendina käinud edasi, et Zinaida all peab olemas ja ohvrikivi ja mille pealsesse ohverdati ja oma usse aia pääl om sääne ohvre kotus, kas seal on isegi reeglevi säädusega, mida siin võib deta oma õue peal ja mida ei või eriti ei või selle kännu ümbruses nagu midagi põhjalikult nagu kaevata? Ega, aga muud erilist keeldu ei ole midagist pead hoidvat lihtsalt oma südametunnistuse järgi korrastaja ja ongi kogu lugu. Leida naabrinaine Nabra Tiiu tab kõnelde, et Tarvastu nimi olevat kah just säält samast peris, jah, seda City Manime inimesi, kõik on juba nagu kõnelnugi, et seal kirikumäel, kui hakati kirikut ehitama, siis mehele kodustasin ta tööle naise kodunt, siis kössi riiki, et kust see kirik siis kerkib, noor siis seletate naistele härra vastu, kuna üle tee asusse kuulus taara tamm ja ohvrikivi. Nii et siis selle vastu tekkiski sinna Tarvastu kirik. Ja hiljem aastaid edasi tekkis kiriku ümber juba Tarvastu kihelkond, kes ja kunas ja mispärast käisime selle ohvre kodusse pääl. Kui midagi kellelegil südamel oli või mõni midagi siis sinna liitiki mõni lammas või tapeti ära ja sinna liiti ande ja aga ta on, siis paluti selle juures kõik patud ja asjad, andes seal kõik, kui täna õhtu sinna midagi viite, nagu annetust rale hommihommikus oli siis nüüd kõik asja kadunud, tühja külapoisi Käisi vee viisil sealt ära. Ega nüüd jumalasse sel ajal keeta, äras, võta sealt kivi pealt midagi, sa kõneled. Taara tammest aga see kand, mis seal talun, prilla näta, mon, pedaja känd, seda kõne minul see vanamammi, kes seal elas selle taara tamm kasus just selle koha peal, kus on ehitatusi ai, ja südames, kas siis lõigati maha või võisid ära kukkunu selle kännu pääle, aga jumala sarnased andesse jumal kasvatas sinna tamme kõrvale Männa puu ja mänd ka juba omakorda oma elu ära elanud ja temast on järgi jäänud ainult känd. Kes taht mulgilugudest, nende kõnelemisest ja korjamisest veel rohkem tääda, tulgu 10. novembril Kärstnese multika sügiskooli. Teadust saab veebilehe pealt www punkt Mulgimaa poee. Sess kõrrasson mulke luu, otsan saateks ased kokku ilves Kristi ube uudise jälle tulevad õisi pää.