Tere, tegu õllede mulgi uudiseid. Mine reede peeti Kärstnen mulke sügiskooli, mille pähe teemas oli veel seekord mulgi luujuttu ja nende kokkukorjamine Mulgimaale Olive käima tullu Eesti rahvaluule arhiivi täädlase lugusid kõnel jutuvestja Piret Päär rahvaluuleteadlase Risto Järv hinge Annu ja karri toomios, Orglaan kõnelive eesti rahva muinasjuttest, Eesti rahvaluule arhiivi kogudest ja sellest, kuidas neid kasute mulkel jää meelde jääda saia, et Mulgimaa rahvaluule poolest Väige rikas paik. Risto järv. Mulgimaal on selle poolest eriline muinasjutte on siin kogutud eesti rahval arhiivi väga palju. Kui vaadata Eesti rahvaluule arhiivi kogutud imemuinasjutuainest, siis näiteks on pärast seda Mulgimaa ja Virumaa käes kõige arvukam muinasjuttude üleskirjutuste hulk, et kõige rohkem neid talletatud. Kuna Eesti rahvaluule arhiiv sel aastal sai 90 aastaseks ning me käime mööda Eestit ringi eri paikades ja samas ka meie arhiivis oleval muinasjuttude töörühmal oli olnud plaan Mulgimaale jõuda, siis seepärast selline käik ette võetud saigi ja proovisime näidata just ennekõike muinasjutu žanrile, keskendudes mulgi osa, aga samas Norri seminaril pike väga põhjalik ettekanne ka lühivormidest, mõistatustest vanasõnadest, mille pidas Reinsalu kas ei tea, mispärast see siis sedasi andmed Mulgimaa, selle rahvaluule tõepoolest rikas on, kas siin homseda rohkem või on lihtsalt parem peni kogutu? Siin võib-olla mõlemad põhjused õiged ühelt poolt see, et siin olid ärksad inimesed, kes toona, kui juba Jakob Hurda üleskutse järel koguda rahvaluulet ja talle saata eest võtsid ja talle kirjapanekuid saatsid, aga teiseks põhjuseks on tõepoolest peetud ka, et piirialadel ongi olnud, et selline folkloor, rne suhtlus, üsna suur ja Mulgimaa näide kinnitab seda, ma arvan, et seal lisapõhjused tõepoolest olla ka see, et siin võib-olla veidi teada muuhulgas ka muinasjutte, aga samas ka teisi folkloorižanrid, näiteks lühivorme rohkem. Et Gixi, Mulgimaa vaimu Perandus paljalt rahvaluuleteadlaste Peralt ei oles ja kiku huvilisi iki sellele parem pini manus aas on mulgi kultuuri instituut hakanu eesti rahvusarhiiviga koostööd tegema. Mida ja kuidas detas, kõneleb nüüd mulgi kultuuri instituudi juhataja, ei kaja allilender. Eesti rahvaluule arhiivi geoon meil tänavu aaste sände projekt Me digiteerime andmit 1930 ühes Olli lugude kohapärimuse kogumise alg- ja Mulgimaal sai peris palju kohapärimust kirja pandud, aga nii ei ole andmebaase veel, seda siis ehenet, et sa saad kiiresti, leiab selle üles ja nüüd me teemegi Eesti rahvaluule arhiivi, kes andis koostööd, et see aasta tule rehaste tahaskid ära digiteerida ja kaitse 1019 üritame anda Mulgimaakohapärimuse raamatu suisa välja. Mesperastam lugude kõnelemine veel tähtis kui Kikni värvilise ekraani pakub meile ega päev sadu uusi lugusid, seljatab jutuvestja Piret Päär. Seal ongi too asi niimoodi jutu jutustades juttu kuulates luuakse erilised sidemed inimeste vahel, mida ei ole mitte mingil muul moel võimalik lugu. Muidugi sealt televiisorist võid ka midagi hääd nätal, mõnikord aga ma arvan, et kord kuus võiks nagu televiisorit kaheda, siis siis oleks taga nagu pidupäev. Ülejäänud aja võiks jutuaia. Saateks lõpetame seekord vanasõnade, mida on kah Mulgimaalt hulka üles kirjutet. Mulgivanasõnu loeb rahvaluuleteadlane lühikside vorme asjatundja Reinsoukas. Ei, voi enne Hobes ette panna, kui vangerdaga enam pesa üts, lüük, kui eme üttesse, lüüki, esisüüd ei siba haparande KIK eile karja mõnile kanurria suur kartul, kartul, raisk, väike kartul maha, raisk. Keskmine kige parem. Maha langes Kitatu üles, tõususicetu. Parem kämblalaiu omal maal kui Wakama võõral maal. 10 hääd last ei massab mitte ütte kurja meest. Tahad latva ronida, hakka tüvest tähele. Muld on kallim kui kuld. Mulgi uudises eskaras lõpetteve saateks saed kokku Kristi Ilves. Uwembet Mulgimaalt jälle tulevad õisi pääiki viis minutit pääle viit. Rahuliku enge kuu Jaku kigile.