Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 19.-st veebruarist. Stuudios on toimetaja Janek Salme. Peaminister Jüri Ratas avas Tallinnas kunagises päästekomitee asukohas Eesti vabariigi 100. aastapäeva nädalal. Oma riigi ja rahva ajalugu ei tohi kunagi unustada. Läti keskpanga juht Ilmars Jürjens iilitasid kahtlustatakse vähemalt 100000 eurose altkäemaksu küsimises. Uurijad kinnitasid Riias ajakirjanikele, et ükski krediidiasutus kahtlustatav ei ole. Türgi välisminister Mevlüt Cavusoglu teadlased. Türgi on valmis võitlema Süüria valitsusvägedega ja kui need asuvad Süüria põhjaosas Afriini piirkonnas kaitsma kurdina vägesid. Mullu suvel Isamaa ja Res Publica liidust välja astunud Margus Tsahkna eitas väiteid, nagu tegeleks ta järgmisteks riigikogu valimisteks uue erakonna moodustamisega. Mina mingit uut partei tuua ei saa. Eesti reklaamiturg näitas mullu kolmeprotsendist kasvu ning ulatus esmakordselt üle 100 miljoni euro. Reklaamituruliider oli möödunud aastal televisioon 25 protsendiga, sellele järgnes internetireklaam 20 ning ajalehed seitsmeteistkümne protsendiga. Pyeongchangi taliolümpiamängude ajal tulid kahe kobida võistluses pronksile lätlased Oskar Melbardis ja jaanist rängalt. Neil on seal kui ka homme päeval sajab kohati vähest lund, öösel puhub põhjakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis, rannikul kuni 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaheksa kuni miinus 13 kraadi, rannikul paiguti miinus viis kraadi. Homme päeval on õhutemperatuur miinus kolm kuni miinus kaheksa kraadini. Peaminister Jüri Ratas avas Tallinnas kunagisi päästekomitee asukohas peetud kõnega Eesti vabariigi 100. aastapäeva nädala Eesti pangas esitleti kaheeurost erikujundusega, juubelimünti jätkab Uku Toom. Tallinnas oli keskpäeval näha, kuidas rahvas koguneb platsile. Tartu maantee üks ajaloolane Jaak Juske selgitab, miks. Siin näed siis vanal kunstiakadeemia kinnistul asuvasse puitmajas Konstantin Päts, mets, Jüri Vilms, Konstantin Konik ennast varjasid nendel päevadel, mis eelnevalt siis Eesti riigi sünnile sellesse olukorda Tallinna sele ärev punavägi oli veel linnas. Ja siin siis Voldemar Pätsile juhitava kooli hoovis oli hea turvaline varjata ennast ja alles siis 24. veebruari pärastlõunal, kui Tallinna linn südalinn lõplikult Eesti rahvusväeosade käes siis päästekomitee liik siit oma oma varjupaigas siis riigipangahoonesse. Kui sama päeva õhtul astus ametisse siis ajutine valitsus. Aga siis algas aktus, kus kõnega esines peaminister Jüri Ratas, kes rääkis eesti rahva vabadusihast, aga kannatustest ja nende tagajärgedest. Kõiki haavu ei paranda sugugi aeg. Seda teeb ennekõike läbitud teekonna mõtestamine. Olule tähenduse andmine oma riigi ja rahva ajalugu ei tohi kunagi unustada, kui meil tuleb leida endas jõudu vaadata eeskätt tulevikku. Minevik ei peaks olema meid tagasi hoidev ega lõhestav jõud vaid mõõtma meid riigi ja rahvana targemaks, tugevamaks ja ettenägelikumaks. Aktuse järel suunduti Eesti pangahoonesse, kus VAT teatri näitlejate abil meenutati päästekomitee moodustamist kuid põhisündmuseks oli mälestusmündi esitlus. Mis mündiga tegemist on, panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosvee. See on siis Eesti vabariik, 100 kaheeurone münt, rahvuslik külg on erikujundusega, kasutame seal peal siis stiliseeritud varianti. Eesti vabariik 100 logost. Siin on veel üks niisugune väike sümboolne metafoori juures, et tiraaž on täpselt nii suur, kui oli esimesel jaanuaril 2017 Eesti vabariigis elanikke statistikaameti andmetel ehk see on natuke üle 1,3 miljoni mündi ning Roose lisab. Me oleme ka siin koostöös kommertspankadega geeni testiga valmistanud ette projekti, et need mündid ikkagi ulatuvad hästi kiiresti igale poole. Et kõikidesse maakondadesse suurematesse kaubanduskeskustesse nad peaksid nüüd tõesti jõudma. Homme-ülehomme-üle-ülehomme. Nii et kuigi huviliste järjekord, kes münti osta tahtsid, oli täna üsna pikk, peaks seda jätkuma. Läti keskpanga juht Ilmars režissööriks kahtlustatakse vähemalt 100000 eurose altkäemaksu küsimises. Uurijad kinnitasid Riias ajakirjanikele, et ükski krediidiasutus kahtlustada või ei ole. Riias on praegu ka meie korrespondent Ragnar Kond, kellega meil on nüüd otseühendus Ragnar, mis on päeva jooksul selle juhtumi kohta selgunud? See on tegelikult väga oluline järeldus, et kaks asja ei ole omavahel seotud, ehk siis remzewitzi kinnipidamine ja tema kriminaalasi ning Läti krediidiasutused sest kogu aeg arvati, et, et need altkäemaksujuhtumid on kuidagi omavahel seoses ja nüüd on vähemalt, et noh, selles suhtes selgus majas. Aga samas niisugune üldine taust Lätis on muidugi murettekitav, sest neid altkäemaksu juhtumeid on olnud siin ka rohkem. Ja noh, kui me nüüd näeme, et, et asjasse on segatud ka Läti Panga president ise, siis tekib küsimus, et mis seisus siis finantssektor siin üleüldse on 100000 eurot, et altkäemaksuküsimuste võtmist on jah, see, mida siis korruptsioonitõrje büroo ja Läti politsei on praegu mzewitzi kinnipidamise põhjuseks, et välja toonud nad ütlevad, on siis kriminaalasjas kaks osapoolt, on siis altkäemaksu küsija ja siis ka veel teine osapool, kelle nime küll ei nimetata, aga tõenäoliselt käib jutt Maaris Martinsonist Lätis tuntud ehitus ja kiirlaenu ettevõtjast, kes samuti istus politseiisolaatorist mitu päeva ja sai sealt eile õhtul vabaks. Noorim Sevis peaks vabanema neil minutitel, praegu ei ole veel tulla. On teada, et kas ta on vabaks lastud või mitte ja vabaks saab ta 100000 euro suuruse tagatisraha eest, ehk siis sama suure summa eest, kui ta väidetavalt pistist küsis. Ja selle sai ta kokku üllatavalt ruttu paari tunni jooksul oma sõbralt, nagu teatas tema advokaat. Iseküsimus on, mis nüüd edasi saab, sest ei ole praeguseks veel kustunud. Juriidiliselt on näiteks Emil jõuga teda tagandada väga keeruline, selleks peaks olema siis tema süüdimõistev otsus. Ja täna on siis nüüd poliitikud avalikult nõudnud, et Läti Panga president peaks ametist lahkuma pisutki niisugust Läti finantssektori usaldusväärsust taastada. Ja samas on ka koalitsioon leppinud kokku, et täpsustatakse ka nüüd Läti presidendi ametiaega ehk et tulevikus ei saa Läti president üle kahe ametiaja aga ametis olla ja samuti täpsustatakse ka tema tagandamisprotsessi. Millised on viimased uudised seoses Läti varade mahult kolmanda panga ABLV juhtumiga? Abel vee sai täna Läti Pangalt krediiti ligi 100 miljonit eurot, et väärtpaberitagatiste vastu küsiti seda küll ligi 500 miljonit eurot ja seda on siis pangal vaja praegu selleks, et et olukorda stabiliseerida pärast seda, kui USA finantskuritegude vastu võitlemise talitus on süüdistanud seda panka ka suures rahapesus. Just mõned minutid tagasi lõppes ka panga pressikonverents ja pangatöötajad andsid teada, et viimastel päevadel on pangast välja viidud sadu miljoneid eurosid ja kuni tänaseni, mil siis antipangale võimalus mitte täita deebettehinguid ehk siis mitte mitte arveldada mõned päevad, et pisut oma tagamaid üle vaadata, kuni tänase päevani väidetavalt siis kõik maksed on ka sooritatud. Pank ise ütleb, et nad on likviidsed, aga neil on vaja lihtsalt aega, et täpsustada, kuidas siis praeguses olukorras nüüd edasi minna. Ja Läti rahandusminister on öelnud, et paar päeva on siis aega tegevuskava koostamiseks ja esitamiseks. Mis tulevikus siis saab? No läti üldsus ABLV panga olukord, et väga tõsiselt ei puuduta, sest nagu ütles täna ka peaminister maris, kuid Minskis on enamik selle panga kliente mitteresidendid, et noh, need niisugused ajutised makseprobleemid praegu ei tohiks Lätis küll elanikele niisugust väga suurt mõju avaldada, aga üks huvitav fakt juurde, mida näiteks ABLV panga üks omanikest on jõudnud ajakirjandusele viimastel päevadel öelda, on see, et, et võib-olla noh, nende altkäemaksu ja, ja rahapesusüüdistus tuli hoopis sellepärast, et nad tegelikult ei ole altkäemaksu andnud, kuigi neilt on seda Läti Panga väidetavalt kõrged ametnikud küsinud, nii et niisugune päris keeruline olukord ja Lätis läheb ikka päris palju aega, et sellest kõigest nüüd välja tulla ja aru saada, mis tegelikult toimub. Aitäh selle ülevaate eest. Välisteemadel ka jätkame. Uudiste kokkuvõtte teeb Kärt Kelder. Türgi välisminister Mevlüt Cavusoglu teatas, et Türgi on valmis võitlema Süüria valitsusvägedega, kui nad sisenevad Süüria põhjaosa aafrini klaavi kurdi vägesid kaitsma. Türgi alustas sõjalist operatsiooni aafrini piirkonnas kurdide omakaitse üksuste vastu jaanuari lõpus. Süüria riigimeedia teatas täna varem, et Süüria valitsusväed sisenevad aafrini piirkonda lähitundidel. USA president Donald Trump toetab tulirelvade ostmisel riikliku taustakontrolli tõhustamist. Valge maja teatel on president vestelnud juba demokraadist senaatori Chris Murphy ja vabariiklasest senaatori John Korniniga, kes on esitanud koos eelnõu, mis nõuaks osariikidelt ja föderaalametitel kuritegude lisamist riiklikku andmebaasi. Kuriteo sooritamine jätaks isikud relvaostuõigusest ilma. Muudatus ei mõjutaks aga laiemad lõdvade relvaseaduste probleemi. USA kongressi demokraadid on püüdnud relvaseadusi karmistada relvade kättesaadavust piirata aastaid. Uue katse ajend näib olevat kolmapäeval Florida osariigis toimunud koolitulistamine. Suurbritannias luuakse ametlikult uus tsentristlik erakond reni ju. Erakond nimetab oma eesmärgiks Brexiti tühistamist. Loodava partei teatel on neil juba üle 300 kandidaadi soovitust 650-st, kes on valmis osalema üldvalimistel. Uued üldvalimised peaksid toimuma alles 2022. aastal, kuid paljude vaatlejate hinnangul võidakse need peaminister Theresa May ebakindla juhi positsiooni ja konservatiivide sisetülide tõttu korraldada palju parem. Viimastel nädalatel on Suurbritannias käivitatud mitu kampaania kordusreferendumi korraldamiseks Euroopa Liidu liikmesuse üle. Ja tagasi Eestisse. Mullu suvel Isamaa ja Res Publica liidust välja astunud selle endine esimees Margus Tsahkna eitas väiteid, nagu tegeleks ta järgmisteks riigikogu valimisteks uue erakonna moodustamisega. Tsahkna rääkis sellest Toomas Sildamile antud intervjuus. Kõigepealt, et mina mingit uut partei tuua ei saa. Et kui seda kunagi loob, siis peavad need olema need inimesed, kes tegelikult toovad Eesti poliitikasse Pikema visiooni, nägemise värskuse kompetentsi, et aga täna mingit elavana tegemist mina ei tea, et oleks aga see seltskond, mis koos käib, revoodeega kuulute. Kas sellest võib tulla uus partei, ei ole mingit konkreetset seltskonda, vaid ma olen ka nüüd viimase poole aasta jooksul, kui ma enam ei ole ühegi erakonna liige väga paljude erinevate inimestega arutanud, et mis need probleemid, mida Eestis oleks lahendada ja ja mis see nägemus on ja ma võin öelda seda küll, et väljaspool poliitikat On väga palju kompetentseid oma erialadel, olgu nad siis erasektoris, ettevõtjatena või avalikus sektoris, riigiteenistujatele või kolmandas sektoris olevaid inimesi, kellel on tegelikult mure. Et mis sellest eestist pikemas perspektiiviks saab? Nad on rahulolematud sellega, mis on hetkel poliitikas, kuna noh, kui riigikogu hakkab vaidlema selle üle, kas Eesti vabariigi hümniseadus tuleb vastu võtta ja mis, millised on juriidilised tulemused selle või, või kui te vaatate seda poliitilist diskussiooni taset, siis teid tegelikult Eesti tuleviku peale mõtlevad inimesed väga murelikuks. Eesti reklaamiturg näitas mullu kolmeprotsendist kasvu ning ulatus esmakordselt üle 100 miljoni euro, jätkab Reene Leas. Reklaamituruliider oli möödunud aastal televisioon 25 protsendiga, sellele järgnes internetireklaam 20 ning ajalehed seitsmeteistkümne protsendiga. Kantar Emori balti regiooni juhi Margo Veskimägi sõnul on majanduskasv jõudmas ka reklaamiturule, neljanda kvartalikasvunumbreid loovad aga hea aluse alanud aastaks. Veskimägi sõnul toimuvad reklaamiturul suured muutused. Üks põhilisi muutus oli see, et kui me nüüd vaatame seda kohta, on 17 aastat tervikuna siis selgelt, et on vähenenud nii-öelda rahvusvaheliste suurte reklaami ette raha ja osakaal turul ja on kasvanud nii-öelda kohalike või siis ka välisomanduses olevat kui kohalikul turul reaalselt tegutsemiskohta ja tegutsemas olevate reklaamijad, mahud. Veskimägi sõnul on põhjus selles, et kohalikud reklaamiturul tegutsejad tajuvad turusituatsiooni paremini ning paranenud majanduskasvu näitajad andsid neile aasta teises pooles kindlustunde. Kui ajalehtedes neljandas kvartalis reklaami maht kasvas, siis kõige raskem oli aastaajakirjadele, kus reklaamikäibed hoopis kahanesid. Ajakirjadel on keeruline, raske, loodame, et nii-öelda selline miinusmärk teil kas siis peatub või vähemalt ei, ei kasva, nendes neljas kvartal oli nii-öelda kõige väiksem kahanemine võrreldes eelmise 16. aastaga. Aga teistesse meediatüüpides võib välja tuua näiteks välimeedias, kasvab digitaalsete lahenduste osakaal. Nii see, et neid pakutakse rohkem kui nende kasutamine. Veskimägi hinnangul on ajakirjad väheneva reklaamituruga kohanenud ning ehkki aeg-ajalt mõni ajakiri ilmumise lõpetab, ilmuvad kohe uued ning kõige suuremat huvirühmad on teemade osas kaetud. Ajakirjade kirjastuse juhatuse liige Merle Viirmaa Treufeldt ütles kommentaariks meie portaalile, et nende jaoks reklaamitulu langus eelmise aasta lõpus peatus ning esimesed selle aasta kuud reklaamimüügis olnud väga head. Reklaami osakaal moodustab ajakirjade kirjastuse tuludest alla veerandi ning nende äri baseerub peamiselt tulul lõpptarbijalt ehk lugejalt. See osa eriti tulu tellijatelt on stabiilne, lisas firma Treifelt. Reklaamiostjatest oli kõige suurema mahuga jaekaubandus, mis kasvatas enda internetis reklaamimise 50 protsendi võrra. Neljandas kvartalis näitasid kasvuga autode ja finantsasutuste reklaamimahud. Reklaamimahud vähenesid kahes valdkonnas. Margo Veskimägi. Et vähenesid just selline isiklik ja koduhügieen, mis on suured rahvusvahelised kontsernid, kes seal reklaamisid ja teised joogid, joogid, alkohoolsed kui ka mittealkohoolsed joogid. Põhjuseks nii jälle samamoodi suured rahvusvahelised kontsernid, kes seda tegid seal oma otsuseid kui ka seadusandlusest, tuulele. Tartumaa Kambja valla elanikud leidsid rahvahääletusele, et omavalitsuse nimi võiks olla Ülenurme. Tartust jätkab Madis Hindre. Kambja valla nime küsimus tõusis teemaks juba siis, kui valitsus tegi kahele omavalitsusele ühendamised. Ettepaneku ühineda ei soovinud ei kahe ja poole 1000 elanikuga Kambja ega kolm korda suurema rahvaarvuga Ülenurme, kuid kohtuskäigust abi ei olnud ning valitsuse otsusega loodi ikkagi ühine Kambja vald. Niisuguse nimevalikus soovitas valitsusele kohanimenõukogu, mis lähtus sellest. Kambja nimi on oluliselt vanem, aga kuna vallavolikogusse pääses rohkem Ülenurme inimesi, siis nime küsimus ei lahtunud. Et asjaga edasi minna, kuulutas vallavolikogu välja rahvahääletuse ning eile tuli ka tulemus. Kambja nime all soovib jätkata 764 inimest, Ülenurme nime sobib aga 1600 elanikku. Kui endine Ülenurme vallavanem, nüüd ühinenud Kambja valda juhtiv Aivar Aleksejev on samuti nimemuutuse poolt? Ettepanek selles osas, et ikkagi Ülenurme nimi taastada, siis tuleb vabariigi valitsusele teha vastavasisuline pöördumine ja ettepanek ja siis jällegi annab oma hinnangu nimekomisjon ja otsus on ikkagi vabariigi valitsusega. Samas pole veel kindel, et vallavalitsus volikogule just nimemuutus soovitab. Seda nüüd natukene arutama veel selles osas, et oodatust väiksemaks jäi hääletamisest osavõtu protsent jäi alla 30 29,4 ja Ülenurme patriootide osatähtsus jäi oodatust pisut väiksemaks. Räägib Kambja vallavolikogu esimees Heiki Sarapuu. Ma tean, et pärast sundliitmist oli väga palju sel teemal räägitud ja väga palju selliseid solvunud hääl, miks valitsus üldse sellise otsuse tegijat Ülenurme vald neelati alla või õieti lisaks tagatipuks ta nimi ära? Et võib-olla oli võib-olla väsinud juba sellest teemast, kuigi ma arvan, et ületormi nime poolt oleks veel rohkem isegi tahtnud juba lähetada. Endise Kambja vallajuht, praeguse ühendomavalitsuse abivallavanem Ivar Tedremaa on aga seisnud Kambja nime säilimise eest. Tema rõhub just nimeoja loolisusele. Sellele Kambja on endine kihelkonna keskus, ühtlasi Eesti koorilaulu häll ning kombes, alustas enam kui 300 aastat tagasi tööd esimene rahvakool. Niigi on ikkagi kasutada end valla juures Kambja nime ja kui neid hääletustulemusi vaadata, siis võib öelda seda muidugi Kambja poole. Rahvas võttis aktiivsemalt sellest arvamuse avaldamisest osa, et see osalusprotsent oli ikka suurem, kui ta Ülenurme poole peal oli, nii et võib-olla ele nunud rahval ei olegi võib-olla see nii oluline nimi, Ülenurme saab. Kultuuriministeerium käivitas kolm aastat tagasi kirjaniku ja kunstnikupalgaprojekti. Mullu oli loovisiku palga saajaid kokku 16. Erle loonurm uuris, kas sellist palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele. Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek Ibrus rääkis hiljuti meie raadiouudistele, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. Pikaaegne teatrikriitik Pille-Riin Purje ütleb, et tänapäeval oodatakse teatriarvustust tihtipeale. Tartu tähemärkide arv on piiratud ning see tekitab pealiskaudsust. Kvaliteetne kriitika on aga kultuurilise mälu tekkeks ülioluline. Võib-olla see jah annaks niisuguse prestiiži või signaali, see amet eeldab süvenemist ka mina ise, teatrivaatlejana, ma arvan. Mitte et ma sellega uhkustakse, et ma olen vist eluaeg ikka peale maksnud. See ei puuduta niivõrd teatripileteid, et mind on ikka lahkelt teatrisse lubatud, aga ütleme, sõit teistesse linnadesse, et selleks peab ikka olema entusiasmi või tohutut õhinat, käia mööda Eesti teatrile linnud. Süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks Purje sõnul kultuuriajakirjanduse taset tõsta. Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütleb, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi kuid teiselt poolt tekitakse tugevat avalikku survet. Olla nii öelda palgalisi kriitik, kuidas ta mõjub, ütleme, kirjanike omavahelistele suhetele kirjaniku ja kriitiku vahelistele suhetele võib tekkida mulje, et nii-öelda kui riigikriitik siis arvustab, et siin nagu erilises taotlusega ja just kuna Eesti on nii väike, ka siis isikule avaldatav surve võib muutuda nagu üsna destruktiivseid oma ideele vastukäivaks. Aga siin tuleb jälle rõhutab, et praegune süsteem on väga halb. Kui on niisugune entusiasmi pealt kirjutamine suhteliselt väikse raha eest, siis on arusaadavalt kirjutavad diletandid ja noored tudengid näiteks. Kunnas lisada, et Eesti turg on väike ning kohalik kriitika väli ei suuda Ta isegi kodumaiseid uudisteoseid. Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks ütleb, et Eestis tegutsevad kriitikud aitab Kultuurkapital toetustega, mida makstakse väljaannetele näiteks sirbile ja müürilehele. Päris palgalise kriitiku ameti loomist saks ei toeta. Kui riik maksab palga, et kas siis riik tellib ka muusika, et ma leian, et kirjaniku ja kunstnikupalga maksmisel on see asi natukene teistmoodi, sest nemad eelkõige siis kritiseeriks läbihma Loomingu sisemisest tunnetusest lähtuvalt, aga et kas ka kriitiku palga maksmine riiklikult tundub mulle lihtsalt nagu sellise diskursuse natukene keerulisem selgitada? Ilmast räägib sünoptik Kertu Sild. Eeloleval ööl kujundab Eesti ilma Venemaal paikneva madalrõhuala. Lääneserv on peamiselt pilves ilm ja kohati sajab vähest lund. Puhub põhjakaare tuul kaks kuni kaheksa, rannikul kuni 11 meetrit sekundis. Külma on kaheksa kuni 13, rannikul paiguti viis kraadi. Homme päeval tugevneb Skandinaavia ja Soome kohal oleva kõrgrõhkkonna mõju. Ilm on pilves selgimistega ning kohati sajab vähest lund. Puhub põhjakaare tuul kaks kuni seitse, rannikul kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kolm kuni miinus kaheksa kraadi. Kolmapäeval ja neljapäeval on samuti kõrgrõhkkonna mõju suurem, kuid põhjavoolus lisandub veelgi külmemat. Õhku on pilves selgimistega olulise sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Külma on öösiti üheksa kuni 15, pikemate selgimiste korral paiguti 17 kuni 20, päeval kuus kuni 12 kraadi. Norra suusahüppemeeskond tegi täna ajalugu, kui tuli esimest korda meeskondlikult olümpiavõitjaks. Norra meeskonda kuulusid Tanja Landretande, Andrea järgnen, Johann Andre Forfang ja Robert Johansson. Kui kuldmedali Norra endale sisuliselt juba kaks hüpet enne lõppu kindlustanud, siis hõbeda ja pronksi eest kestis võitlus lõpuni. Veel enne viimaseid hüppeid oli napilt teisel kohal Poola kuid Saksamaa ankrumees Andreas Vellinger tõstis Saksamaa Poolast mööda. Siiski oli ka Poolal põhjust tähistada, kuna varem ei olnud nad olümpial meeskondlikult medalile tulnud. Norra võitis kuldmedali 1098,5 punktiga. Saksamaa sai kaheksa hüppe peale kirja 1075,7 ning Poola 1072,4 punkti. Esimesena jäi medalita Austria, Soome tuli kaheksandaks. See aga ei olnud norralaste jaoks täna ainuke olümpiavõit. Veel ühe kulla tõi neile 16 aastane kiiruisutaja haavard Lorendsen, kes võitis uue olümpiarekordiga 34,41 sekundiga. Meeste 500 meetri distantsi hõbemedali võitnud Lõuna-Korea esindaja Chamin Q jäi vaid ühe sajandiksekundi kaugusele. Pronksmedali võitis hiinlane kaoting ju. Norra on Pyeongchangis nüüd võitnud juba 11 kulda, millega hoiab esikohta. Meeste kahe pubis läks kuldmedal jagamisele, kui Saksamaa ja Kanada näitasid äärmiselt tasavägises sõidus täpipealt sama aega. Kokku läbiti rada neli korda ja kõik identse ajaga. Samas sõidus avas olümpiamängude medaliarvega Läti, kui pronksmedali tõi lõunanaabritele Oscartsmelbardis jaanist rõnga. Üks uudis ka muust maailmast. Värskelt avaldatud tennise ATP edetabelis tõusis esikohale 36 aastane šveitslane Roger Federer, kellest sai läbi aegade vanim maailma esireket. Seni kandis seda tiitlit ameeriklane Andri ägesi, kes oli esimene 30 kolmeaastaselt. Teiseks langes hispaanlane Rafael Nadal, kolmandana jätkab horvaat Marin Tšiilich. WTA tabelis langes Anett Kontaveit ühe koha võrra 28.-ks, Kaia Kanepi tõusis kaks kohta. 64.-ks. Esireketil jätkab taanlanna Caroline Wozniacki. Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.