Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 22.-st novembrist. Stuudios on Kaivo sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees. Rahandusminister Ivari Padar peab oluliseks euro kasutuselevõtu ja eelistab laenu võtmist reservide kasutamisele. Sotsiaaldemokraadid tahavad edendada omavalitsuste koostööd. Saaremaalt Tallinna sõitnud bussis lekkis tõenäoliselt vinguga gaasi ja 13 noort reisijat viidi peavalu ja halva enese tõttu haiglasse. Eesti üliõpilaste soov on olla riigile ka majanduslikult rasketel aegadel konstruktiivne partner siinse kõrgharidusstrateegia elluviimisel. Üliõpilaskondade liidu üldkogul võeti vastu pöördumine, milles tudengid rõhutavad uue õppetoetussüsteemi tähtsust, et ei peaks kooli kõrvalt tööl käima. Oma kodanikeühenduste foorumile oli peateema heategevuskinos, kosmos avatakse täna õhtul laste- ja noortefilmide festival Just film, mis on üx Pimedate Ööde filmifestivali Al festivale. Tänavu on just filmis ülekaalus küll noorte filmid, homme on aga peret päev, kus näidatakse ka eestikeelse pealelugemisega filme. Ilmateade lubab meile lumetuisku ja tugevat tuult. Päästeamet soovitab võimalusel mitte väljas liikuda. Seal on õhutemperatuur miinus neljast pluss ühe päeval miinus kahest pluss kahe kraadini. Sotsiaaldemokraatlik erakond soovib pärast järgmisi kohalike omavalitsuste valimisi olla mõjukas või võimul Eesti suuremates linnades. Samuti pooldatakse kahetasandilise omavalitsuse moodustamist. Sellise valimisprogrammi võtsid sotsiaaldemokraadid vastu täna Tartus peetud üldkogul. Ülevaate teeb Toomas Kelt. Sotsiaaldemokraatide eesmärk on tugev ja jõukas riik, kinnitasid erakonna juhid. Erakonna aseesimees ja valimisprogrammi üks koostajaid Peeter Kreitzberg ütles, et tähelepanu all on haldusreform. Meie omavalitsused peaksid tema hinnangul tegema rohkem koostööd. Paneme seljad kokku, teeme kahepeale ühe väga tugeva kooli, kuhu noor õpetaja tahab tööle tulla, teeme kahe või kolme või nelja peale tugeva hooldekodu, mis on kvaliteetse teenusega ja teenindab ära kogu piirkonna. Vaatame koos ühistranspordi läbi, nii et see sobiks kõikidele omavalitsustele suurepärast. Valdade tegevust peaks rohkem koordineerima maavalitsus, see omakorda tähendaks kahetasandiliste omavalitsust, lisas Kreitzberg. Et ikkagi maavolikogu moodustamist omaette eelarvega ja tema pädevusse jääks tähtsate otsuste langetamine üle kogu maakonna territooriumi. Täna vastu võetud valimisprogrammile tehti algul ka tõsist kriitikat. Raplamaa sotsiaaldemokraatide juht Jaak Herodes rõhutas vajadust pöörata rohkem tähelepanu maaelule. Professor Marju Lauristin tõi esile vajaduse kaitsta eluaseme laenu võtnud inimesi. Ta rõhutas, et Eestis on 38 protsenti inimestest võtnud eluaseme laenu praeguses majandusolukorras, varas on aga tulevik ebaselge. Peeter Kreitzberg lisas, et valimisprogramm pole veel sugugi valmis. See on küllalt pretsedenditut, peaaegu aasta enne kohalike omavalitsuse valimisi tehakse programm. Samas oleme me nii dünaamilises olukorras, kus prognoosid ei pea. Me ei tea, palju meil tööpuudus on, kuu-kahe üheksa kuu pärast, me ei tea, kas majandus läheb veel sügavamasse langusse, kui paljud inimesed jäävad hätta oma korterimaksmisega pankadele kui paljud autod töö, nii et siin peame olema valmis pidevalt muudatusteks. Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Ivari Padar keskendus oma kõnes Eesti majandusolukorrale. Ta rõhutas vajadust minna kiiresti üle eurole. Kiire no katsele Eeess uni ordule võimalik alandada tulumaksu. Ta on ilmselt võimalik ainult tervikpaketist väärtus, tulumaks alaneb, tulumaksuvaba miinimumi tõstmine või väsinud vähem väljas on võimalik teha. Kokkuvõttes tähendab eelarvepoliitika, riik võiks kaaluda laenu, võttis riiki lõdvalt. Seda mitmes omavalitsuses sotsiaaldemokraadid tahavad võimule saada, vastu võetud programm ei määratle, küll aga ütles Kreitzberg, et võimu tahetakse Tallinnas ja oluliselt kaasa rääkida linna asjadest Tartus ja Pärnus. Toomas Kelt. Tartu stuudio. Saaremaalt Tallinna sõitnud bussis sai 13 noort reisijat tervisekahjustuse ja toimetati haiglasse. Missuguse firma bussiga tegemist oli, seda esialgu ei avalikustata, kuid teadaolevalt nali tegemist Kuressaare bussiga. Palusin lähemalt rääkida Põhja-Eesti päästeameti avalike suhete büroo juhatajal Peeter Randojal. Tulin Tallinnasse bussitäis rahvast, täpsemalt 40 inimest ja sealhulgas ka lapsed ja nad suundusid linnahalli etendusele. Selgus siis bussisõidu ajal, et, et lastel hakkasid toimuma mingisugused tervisehäired. Üks laps juba virtsus tuli bussist bussi pealt maha, et tal hakkab halb ja kui buss oli Tallinnasse saabunud, siis siis mitmetel lastel olid peavalud ja iiveldus, et nii, et päästetööde juht, kes sinna saabus päästeteenistusest, oli sunnitud kutsuma kiirabi appi. Kiirabi viis haiglasse Tallinna haiglates erinevates haiglates kokku 13 last. Ja üks laps, nagu ma ütlesin, tuli juba virtsus maha, nii et see läks kuskile teise haiglasse. Seal-Läänemaal. Kui tõsised kahjustused lastele? Ütleme, et lastekahjustused nüüd väga suured ei ole, aga kõigil neil, kes haiglasse viidi, oli, oli siis peavalu ja iiveldus ja selle tõttu nad läksidki arstide kontrolli alla ja, ja kuna kohapeal oli väga raske kindlaks teha, et kui, kui tugevat ühistüsistused on, et siis jaotati kannad erinevates haiglates, et arstid saaksid nendega kiiresti tegelema hakata üheaegselt. Täiskasvanutele ei olnud mingisuguseid. Kasvanutel ei olnud jah, lapsed olid kõik 16 kuni kaheksateistaastased ja, ja täiskasvanutele ei olnud kahjustusi. No mis selle see ilmselt mürgistus juhu võis põhjustada? Võime arvata, et see võis olla vingugaas, bussis oli soojustussüsteemi rike, mistõttu ilmselt kasutati alternatiivseid viise bussi soojendamiseks. Nii enne enne sõitu sõidu ajal ma täpselt ei tea, nii et siis olla, et vingugaas bussisalongis. Niisiis neid peavalusid lastel ka tekitas bussifirmaga Me kontakti saanud ja me ei oska öelda, et millega seal soojendati veel siis, milliste seadmetega iga posti eest rääkida ei õnnestunud ka bussijuhiga rääkida. Võrdlemisi kiiresti sõitis buss ära. Eesti üliõpilaskondade liit pidas täna üldkogu. Üliõpilased peavad vajalikuks uue õppetoetuste süsteemi loomist, et tudengid ei peaks kooli kõrvalt tööl käima. Tõnu Karjatse käis vaatamas. Tudengite ühisorganisatsioonile valmistab muret Eesti üliõpilaste liigne hõivatus tööga. Võrreldes ülejäänud roopa riikidega töötab Eestis õpingutega samaaegselt 66 protsenti tudengitest mis on 15 protsenti rohkem kui Euroopa keskmine. See tudengite õppimise kõrvalt tööd otsivad, viitab ka praeguse õppetoetuste süsteemi puudulikkusele täna Eveli üldkogul vastu võetud resolutsioon neile puudustele osutabki. Jonas päransoni, Well-i juhatuse esimees. Kindlasti peab jätkama kõrgharidusstrateegia täitmist ja nende rahaliste riiklike tseeringut jätkamist sellises mahus, nagu seal arengukavas strateegias on nagu paika pandud, teine külg on see, et me leiame ja üliõpilaste eluolu, olmetingimused on siiski problemaatiline küsimus meie kõigi jaoks ja me teeme ettepaneku riigile luua komisjon, mis arutab üliõpilaste sotsiaalset dimensiooni poolt. Kolmandaks ettepanekuga selle, et kiiremas korras tuleb vastu võtta siis uus õppetoetuste seadus, ehk siis juba sellel kevadel hiljemalt eelkõige, et see oleks siis tõesti vajadustepõhine. Et siis andekad noored ei jääks välja, neil oleks ligimest, et oleks tagatud ka kõrghariduse erinevatele astmetele. Kas täna on see probleem, et ja kindlasti? Me tahame selle resolutsiooniga nagu tähelepanu juhtida sellele, et Eesti tudeng ei peaks olema niivõrd palju hõivatud just tööga. Et kui vaatame võrdleme siin Euroopa tasemel, siis eesti tudengil jääb kõige vähem aega üldse õppimiseks ja see on keskmiselt kuskil 25 tundi nädalas. Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg saatis tudengite üldkogule oma pöördumise, milles tänab tudengeid hea koostöö eest. IRL-i juhatuse esimees kinnitab, et tudengid soovivad olla majanduslikult raskel ajal riigile konstruktiivne partner. Nüüd loodavad tudengid ka poliitiliste erakondade üksmeelele ja toele kõrgharidusstrateegia läbiviimisel. Veel kord Joonas Berenson. Ja me leiame, et kindlasti nagu, kui täna räägime siin majanduse kliima halvenemisest tross kindlasti vaadata, et haridus peaks olema teed, mida, kust ei tohiks neid vahendeid ära võtta, mis kindlasti viib meid järgmisele tasemele, toob, on Eesti edu selle võib-olla kaid allikaks. Et kindlasti 2015.-ks aastaks need eesmärgid peaksid nagu sellises mahus kindlasti realiseeruma. Lõuna-Afganistani panustavate riikide kaitseministrid tõdesid Kanadas toimunud kohtumisel, et julgeolekuolukord Lõuna-Afganistanis paraneb tasapisi. Ministrite sõnul kaotavad valitsusvälised jõud selles piirkonnas oma positsioone ja keskvõimu tähtsus suureneb. Leiti, et tuleks arendada rahvusvaheliste piirkondlikku koostööd, eelkõige peaks kaasa aitama Pakistani ja Afganistani koostööle. Briti kaitseministri Jaak Aaviksoo sõnul on eelseisva aasta suurimaks ülesandeks Afganistani kohalike elanike julgeoleku tagamine, seda eelkõige lähenevaid presidendivalimisi silmas pidades. Gazprom ähvardab taas katkestada gaasitarned Ukrainale. Gazpromi esindaja sõnul sooviks ettevõte vältida tarnete katkestamist aga ilma uue lepinguta Ukrainale gaasi toimetata. Tema sõnul ei saa ka uut lepingut sõlmida, kuni pole makstud 2,4 miljardi dollari suurune võlg. Ukraina riigiettevõtte Naftogaz kinnitab, et võlg on veidi üle ühe miljardi. Gazprom varemgi hinnaläbirääkimistele rähvardanud Ukraina gaasita jätta ja 2006. aasta talvel ta seda tegigi. Selle tõttu ja ilma gaasita ka Euroopa. Pärnus oli koos kodanikuühiskonna foorum, mis otsis vastust küsimusele, kes on hea kodanik. Ühtlas esitleti Pärnumaa kodanikeühenduste raamatut ja saadeti teele jõulukingitus gruusia põgenikelaagris elavatele lastele. Ülle häälik annab teada. Kolmandat korda tulid Pärnumaa kodanikeühendused 26. novembril tähistatava kodanikupäeva lähistel kokku, et oma tegemisi üksteisele tutvustada ja koostööd arendada. Toimiva tulemusliku koostöö näitena andsid Pärnumaa naisühendused riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele Mati Raidmal edasitoimetamiseks üle Pärnumaa laste jõulukingituse Georgia põgenikelaagrites elavatele lastele 916 omatehtud jõuga Marty, millele päkapikud lisasid paar maiustust ning panid ühesugustesse ümbrikutesse, mille peal kahe riigi kontuurid ja päkapikk sammumas Eestist Georgia suunas. Heategevusaktsiooni eestvedaja Astrid Hindriks rääkis lähemalt. Päkapikkude noh, seekord on tegelenud Pärnumaa naiste võrgustik läbi õpetajate ja need õpetajad kõik on oma klassides rääkinud, mis juhtus augustis Gruusias, missuguses olukorras need lapsed praegust on ja tagasiside oli suurem, kui me ootasime, päkapikud on tegelenud tegelikult ka gruusia saatkond, kes meile tõlkis ära gruusia keelde ilusat lauset õnnitluseks. Ja täna antakse Mati Raidma, oled need karbid üle ja tema läbi diplomaatilise posti saadab need Gruusiasse ja meil on sajaprotsendiline lubadus, et need jõuavad jõuludeks laste kätte. Tänasel foorumil kuulutati välja ka üks uus heategevusaktsioon hüljatud kasside elutingimuste parandamiseks Pärnu kodutute loomade varjupaigas. Varjupaik on otsustanud loobuda oma paarikümne ruutmeetrisest kontoriruumist, et ehitada see ümber kassimajaks ning seeläbi pikendada loomakese võimalust endale uus kodu leida. Läbi detsembrikuu kestva kampaania käigus loodetakse kokku saada 10000 krooni. Kui aktiivsed aga pärnumaalased kodanikena üldse on, uurisin seda foorumi ühelt korraldajalt Krista Habakukele. See sõltub sellest, mis valdkonnas nad tegutsevad, et kui võib-olla korteriühistuid on aktiivsed oma maja piires, eks ju, siis väga paljud on aktiivsed just väljastpoolt oma liikmeskonda ehk vanustavadki siis kas mingi ühiskondliku probleemi lahendamisse või siis on nad võtnud heaks enda elu paremaks korraldada kohapeal, kui siin saalis ringi vaata, siis ikkagi tundub, et naised on aktiivsem pool ühiskondliku tegevusega tegelema Jahka Aleksei Turovski, kõnesti tuli see välja, et et naised on ka loomariigis aktiivsem pool, eks ju. Mis muidugi ei tähenda seda, et mehed oleksid teadlikult passiivsed vaid näiteks külaliikumise näitel võib öelda seda, et naised küll on algatajad ja nii-öelda see-eestvedamise pool, aga ratas, mida külades ära tehtud on kõik need investeeringud, ehitised siis, siis seal on meeste vanus nii-öelda nähtamatu panus ikkagi kordades suurem, sest et naistel on seda jaksu eest vedada, nad näevad nagu sellist kõrvalpilguga natukene, aga kui juba asi hakkab edenema, siis on mehed alati kaasa löömas. Pärnu kodanikuühiskonna foorumi päeva lõpetab tänuüritus, kus tunnustatakse mitmesuguste tiitlitega kodanikuühiskonna tublimaid tegijaid maakonnas nii üksikisikuid kui ühendusi. Tallinna kinos Kosmos avatakse täna õhtul laste- ja noortefilmide festival Just film. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Just film on Pimedate Ööde filmifestivali all festivale, mis algab nädal aega enne PÖFFi põhikava. Tänavu on justfilmi kavas ka paar muudatust peale selle, et tavapärasest nukuteatrist on just film kolinud kinno kosmos räägib just filmi uus juhtmicrantslem. Samas on kahtlemata hetkel isegi suurem saal ja see on meile Meie festivali korraldajatele hea väljakutse, sest saal mahutab endas nädala jooksul viitekümmend, nelja tuhandet inimest, maksimum ehk sama palju, kui suured FL inimesi käib. Kurb oleks istuda publikul 200 kohalises saalis, kui seal on ainult kolm või 200, inimestele tundub ikkagi tühise feeling, ongi tegelikult see, et seal on sõbrad, kõik on koos tänaval inimesi täis ja jookseb, hea film, ma arvan, me saame selle väljakutsega. Ajalugu on näidanud, et just film on populaarne olnud. Kava jaguneb just filmil kolmeks. Lisaks lasteaia noorte filmidele on Erygava tänavakultuurist rääkivatest filmidest. Ehkki ülekaalus on tänava noorte filmid, on mõeldud ka pere väiksematele liikmetele. Neid laste piinamist käes on. Ja meil on, mida me Justina mees näitamine on selle aasta üks parim valik lastefilme eesotsas kas või kõigi laste sõber muumi, lõpetades näiteks Islandi väga hea lastefilmiga levist väljas sel pühapäeval on justkui perepäev, kus siis alates kella ühest kuni kella neljani on siis filmid kõige väiksematele, need filmid on peale loetud. Avafilmiks on senise just filmijuhi Elen Lotmani lavastajadebüüt rambikramp. Mikk Rastram kinnitab, et vanemale vanuserühmale mõeldud filmid räägivad küll tõsisematest asjadest, kuid lootust nad ei tapaüdi. Filmi nagu kartma ei pea, on alati, et õpetajad on võib-olla karjumasinopsise või jõhkra pealkirja pärast, olenemata siis tegelikult Justi filmid on kõik kilosed kohati mõtlemapanevad ja näitavad ka asju karmist küljest, aga nad on ikkagi üdini positiivne sõnum, on kõigil positiivne, et õpetajad tulevad väga, väga suurt huvi filmide vastu, sest arusaam, et filme saab väga hästi ära kasutada muusika kirjandustunnis. Kui film saab ära kasutada füüsika-matemaatika alguses uskumatuna. Aga nii see on. Noortefilmide hulgas on ka neid filme, mis on 12. klassi gümnaasiumilõpetajale, kes ise saab. Kas see väga hästi filmerastada oma lõpukirjanditeemadest, mina tõin, oli, mina kasutasin Justi filmi lõpukirjandis. Päästeteenistus soovitab tuisuks ettevalmistusi teha ja võimalusel mitte väljas liikuda. Alates täna õhtust kuni teisipäev päevani on ilmajaama andmetel oodata tugevat tuult, lumetuisku raskeid teeolusid. Päästeamet tuletab meelde, et kui autoga liikumine on vältimatu, tuleb liikleja kütusepaak täis panna ning varuda autosse labidas, soojad riided, soe jook ning laetud mobiiltelefon. Kõrvalisi teid tuleks vältida. Ja ilmast. Öösel pilvisus tiheneb, alates Kagu-Eestist hakkab lund sadama, hommikul jõuab sadulasse Lääne-Eestisse, tuiskab, sadu on kohati tugev. Kirde ja põhjatuul tugevneb puhanguti kuni 20 meetrini sekundis, saartel ja rannikul 25 kuni 29 meetrini sekundis ja õhutemperatuur on miinus ühest miinus nelja saartel pluss ühe kraadini. Homme sajab lund ja tuiskab, sadu on kohati tugev, puhub põhjatuul, puhanguti 20, saartel puhanguti kuni 29 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme nullist miinus kahe saartel pluss kahe kraadini. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.