Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast, 20.-st veebruarist, stuudios on Kai Vare Harjumaal, kurna ülesõidul jäi veokete reisirongile, üheksa inimest sai vigastada. Praeguseks on selgunud, et veokijuht oli joobes. Ilmselgelt võtnud hoogu maha, sest kohe peatusse, kui vaadates, kuidas rong on välja lennanud, siis peab küll pidi olema kiirust. Haapsalus anti kätte teaduse-kultuuri- ja spordipreemiad ning Wiedemanni keeleauhind. Ma olen eluaeg saanud teha seda, mida ma olen tahtnud ja ma olen saanud teha seda eesti keeles. Lätis töötavad Eesti ettevõtjad tajuvad, et praegune panga skandaal teeb kahju kõikide balti riikide mainele, kuna meid nähakse ühe piirkonnana. Balti riikide ja Poola valitsusjuhid peaksid juunis otsustama, kuidas sünkroniseeritakse balti riikide elektrisüsteemi Kesk-Euroopa sagedusalaga. Enne otsuse tegemist valmib kaks uuringut. Sünkroniseerimis läbi Põhjala riikide enam ei kaaluta. Kultuuriministeerium lükkas tagasi Pärnu uue kunsti muuseumi taotluse, et riigi kinnisvara aktsiaselts ostaks muuseumi asukohaks oleva Esplanadi 10 kinnistu 1,2 miljoni euro eest. Riigi kinnisvara aktsiaseltsi hinnangul ei vasta uue kunsti muuseumi äriplaanis toodud numbrid, sealhulgas hoone ostuhind tegelikule turuhinnale. Spordist. Changi taliolümpiamängudel sai kahevõistleja Kristjan Ilves täna seal suure mäe võistlusel 28. koha. Kolmikvõidu võtsid sakslased on ilmateenistus, lubab ööseks ja homseks rannikul kohati vähest lumesadu. Öösel on külma 15 kuni 20, rannikul 12 kraadi. Päeval on miinus viiest miinus 10 kraadini. Harjumaal Keila lähistel kurna ülesõidul põrkasid hommikul kella poole üheksa paiku kokku veoauto ja Riisiperest Tallinna teel olnud Ell roni reisirong. Kokkupõrke tagajärjel jooksis rong osaliselt rööbastelt välja. Õnnetuspaigalt viidi haiglasse üheksa inimest põhja prefektuuri teatel näitas analüüs, et veokijuht oli tarvitanud alkoholi, jätkab Janek Salme. Põhja päästekeskuse kinnitusel viis kiirabi õnnetuskohalt haiglasse veoautojuhi rongijuhi, Elroni klienditeenindaja ja kuus rongis olnud reisijat. Veokijuhi pidid päästjad auto kabiinist välja lõikama. Vedurijuht hea klienditeenindaja olid pärastlõunaks haiglast koju pääsenud, kinnitati Eloranist. Aktuaalsele kaamerale kirjeldas sündmuskohta põhja prefektuuri operatiivjuht Urmet Tambre. Pikk sirge tee, ilusti on näha, et raudtee, ülesõidukoht, kuidas olid teeolud siin? Teeolud on ikka talvised ilus talveilm. Hommikul on meil juba valgem aeg, ei ole enam nii pime, kui oli november, detsember, ET olud olid üpriski head. Kas võib arvata, käte veaks liikus kelleltki kiire hooga. Kui vaadata nii-öelda vigastuse üldse olemust, siis ilmselgelt võtad hoogu maha, sest kohe peatusse, kui vaadata, kui rong on välja lennanud, siis peab küll pidi olema kiirust. Eesti raudtee ohutusdirektor Ivan Capaneni hinnangul võis rongi kiirus õnnetuse hetkel olla 60 kuni 70 kilomeetrit tunnis. Capanen oletas, et liikluse taastamiseks sündmuskohal kulub rohkem kui 12 tundi. Seda tüüpi ronge on väga raske rööbastele tõsta, kaks vagunit teisega on seotud ühe sama ühe sama vankri peale. Varem olid vagunid eraldi vanker, nii et see oli palju lihtsam. Maanteeameti kinnitusel jääb kulla Vasalemma maantee raudtee ülesõit suletuks kuni umbes kella 10 30-ni kolmapäeval. Liiklejad on suunatud ümbersõidule. Õnnetust uurivad politsei, ohutusjuurdluskeskuse ja tehnilise järelevalveamet. Tehnilise järelevalveameti kinnitusel on kullaraudtee ülesõit varustatud nõuetekohase märgistusega. Amet teatas, et selgitab välja juhtunu asjaolud seoses raudteeliikluse korraldamise ja veeremi käitamise nõuetega. Samuti kontrollib amet raudtee ülesõidukoha vastavust nõuetele ning analüüsib rongi pardaarvuti logifaile. Tõkkepuid kullaraudtee ülesõidul ei olnud. Eestis on üldse 152 raudtee ülesõidu ning Neeston tõkkepuudega varustatud umbes 40, ütles Eesti raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee. Tõkkepuudega peavad olema varustatud siis kehtiva tehnoeeskirja järgi esimese kategooria ülesõidud ja neid on meil tegelikult ainult viis, nii et me oleme varustanud tunduvalt rohkem ka kõik teise kategooria ülesõidud on praktiliselt tõkkepuudega varustatud ja nüüd järgmisena nõukogule teeb tennises juhatuse poolt ettepanek kuulge, varustada kõik kolmanda kategooria raudtee ülesõidukohad, samuti tõkkepuudega, välja arvatud Valga-Koidula lõik, kus meil on kiirused 25 kilomeetrit tunnis. Eesti vabariigi sünnipäeva nädala sündmused jätkusid täna Haapsalus. Uku toom oli kohal. Keskpäeval juhatas kirikukellademäng sisse Haapsalu lossi platsil algava aktuse. Koos oli hulk rahast lasteaialastest päris vanade inimesteni. Tüdrukud jaotasid soovijatele siniseid, musti ja valgeid õhupalle. Janeli oli nõus andma kiirintervjuu. Kui palju õhuväljadena laiali jaotatakse? 500 vähemalt. Ja nendest on veel teil alles ikka inimestele, kes alles tulevad. No ütleme nii, et jaguma peab kõigile, aitäh, saame õige ja kes saavad musta sinise, mille järgi jaotatakse val täiesti nii, kuidas keegi tahab, kes avaldab ise soovi, et kas värvileelistusi on olnud noored poisid valivad musta ja tüdrukud valget. Aktus algas, peeti kõnesid, meenutati ajalugu. Paar tundi hiljem toimus Haapsalu Ühisgümnaasiumis pidulik tseremoonia, kus anti üle riiklikud kultuuri- ja teaduspreemiad. Laureaat oli mitukümmend, anti üle mitu elutöö preemiat ja preemiat. Ka viimase aja tegevuse eest. Elutöö preemia pälvinud folklorist Mall Hiiemäe ei tööta enam täiskoormusega, kuid tegutseb endiselt. Mul on võimalus ka, näiteks esimeseks etapiks on rahvakogumiseks, sest ma liigun rahva hulgas ja kuna Virumaa kodukant, siis ma olen just kodukandis rohkem Te ei võtnud ja seal on ka nüüd Viru instituut ja väga hea, et on ja siis me saame ka piduinstituudiga koos teha, nii et ma saan ikkagi tasapisi saan kaasa teha nendes erialastes asjades ja see on mulle lihtsalt hobi eest. Praegu. Füüsik, samuti elutöö preemia pälvinud Agu Laisk on rahul, et tingimused töö tegemiseks on reeglina olnud head. Mul on olnud õnn suhteliselt vähe kannatada, ümberkorraldusi, ma olen väga stabiilselt töötanud, seda isegi nimetatakse mõnikord konna riikiks. Aga tegelikult on niisuguses rahulikus olekus väga hea tööd teha ja mul on õnnestunud üsna palju ära teha. Juba kolmanda teaduspreemia pälvinud Ülo Niinemets tegutseb geoja bioteaduste alal ja leiab, et tunnustus on üks vahva asi. Ma arvan ka, et see on väga tore, tegelikult selles mõttes teadlased tegelikult töötama nagu kogu aeg üldiselt ülikoolis on olukord selline, et, et mida rohkem sa tööd teed, seda rohkem sa nagu tööd saadeta, sellist tunnustust tegelikult sellest nagu väga palju tavaliselt ei tule, et töö toob rohkem tööd juurde, aga, aga just vähemalt üks kord aastaselt teadlase tunnustuseks minu meelest see on väga-väga hea märkama. Wiedemanni keelepreemia laureaat Reet Kasik rääkis eesti keele tähtsusest ja teatas, et ta on õnnelik. Ma olen eluaeg saanud teha seda, mida ma olen tahtnud ja ma olen saanud teha seda eesti keeles. Eesti vabariik, 100 juhtrühma liige Tiit Pruuli ütleb, et seni on kõik läinud hästi. Vaadates neid rõõmsaid inimesi ja rohkelt rõõmsaid inimesi, kas või siinsamas Haapsalus, täna või eile neil tseremooniatel Tallinnas päästekomiteed võtame kas või Eesti pangas või raamatusarja avamas, siis ma usun, et et nendest väga paljudest üritustest 650 üritus, ma meenutan, eks ole selle nädala jooksul Eestis ja väljaspool Eestit, et igaüks leiab oma väikese väikese ürituse, olgu see siis suurem või väiksem, aga midagi südamele. Läti Panga president ütles täna antud pressikonverentsil, et Läti finantssüsteem on suure surve all, kuna kommertspangad tahavad jätkata oma ebaseaduslikku tegevust. Ta kinnitas, ütles, et ei kavatse vaatamata korruptsioonikahtlustele Läti keskpanga juhi kohalt tagasi astuda. Ragnar Kond jälgib sündmusi, mida uut on täna selgunud. Selgunud on, et surve Läti keskpangale ja selle presidendile on olnud väga suur alates juba sellest ajast, kui Läti pürgis eurotsooni ja eriti ka nüüd, mil siis Lätis euro kehtib. Siin on tunduvalt rangemad reeglid seoses sellega ja osadele pankadele, kelle äri on suunatud mitteresidentidele ja kes siis soovivad, nagu Ilmarssimiseeristena ütles, uute pangateenuste taha varjudes rahapesu ikkagi jätkata, et neile see loomulikult ei meeldi ja, ja see surve muuta seadusi ja vähem kontrollida on olnud nii suur, et remzewitz on saanud isegi tapmisähvardusi, nii et tema peab oma kinnipidamist ja seda altkäemaksulugu seotuks siis kommertspankade niisuguse ühise rünnakuga Läti riigi vastu. Krimisevits pidas täna niisuguse väga põhjaliku ja ütleksin, et hingest tuleva ülevaate pangandussüsteemi kohta. Oma kinnipidamisest rääkis ta väga vähe, sest õiguskaitseorganid ei luba tal lihtsalt selle altkäemaksuloo tagamaid avada. Samas kinnitas ta ka, et tagasi ta ei astu, sest see oleks siis just see, mida Läti riiki ründavad. Kommertspangad siis tegelikult taotlevad. Pooleli on ka mitu kohtuasja, näiteks seesama Nordic pank, kes eile avaldas prividžeerisid kompromiteeriv foto, mis väidetavalt on võltsing, on tegelikult USA-s Läti riigiga kohut käimas ja taotleb Lätilt 200 miljonit eurot. Ja Remshvitši hinnangul on ka see siis see tema vastane rünnak üks moodus, kuidas Läti riik võiks Ameerikas kaotada, nii et keerulised lood ja täna on pärast mzewitzi pressikonverentsi on juba ka peaminister ja rahandusminister kinnitanud, et Läti finantssüsteemi rünnakud on olnud päris tugevad ja majandusminister võttis olukorra kokku, nii et väga-väga pikka filmi esimese seeria vaatamisel praegu. Mida ütleb Läti meedia, missugused meeleolud on seal kohapeal, kas pigem usutakse, et Läti panga juht on ikkagi kuidagimoodi hämaraid tehinguid teinud, altkäemaksuga seotud või pigem arvatakse, et see, mis ta räägib, ongi õige, et tegelikult on ta puhas poiss. No tegelikult on infot selle altkäemaksuloo kohta vähe, me ei tea, miks ta seda väidetavalt Ta küsis, kellelt ta küsis, kes sellest võiks kasu saada, sest õiguskaitseorganid ei räägi sellest ehk siis korruptsioonitõrje büroo ja samamoodi ei räägi sellest ka siis kahtlustatav Ri mzewitz ise, nii et väga palju küsimusi on õhus ja ajakirjandusel on väga keeruline võtta mingid hoiakud, et selles olukorras, sest infot lihtsalt napib ja spekuleeritakse küll siin erinevate ettevõtjate üle, aga küsimus, miks ja seda tegema ja, ja siis või keda oleks ta selle altkäemaksusaamise järel saanud mõjutada, noh, see küsimus jääb segaseks ja teine asi, mis on arusaamatu, on see, et kuidas need kolm olulist sündmus ehk siis keskpankade keskpank ka poole suunatud rünnak siis kommertspankade poolt USA finantsturgude ja finantskuritegude järelevalveameti süüdistus ABLV panga suhtes ja Remmshevitši kinnipidamine, kuidas need sattusid siis nüüd ikkagi ühele nädalale ja viimased kaks sündmust isegi ühele päevale, sest läbiotsimine läigib pangas toimus kolm tundi pärast seda, kui msevitši juhitav pank, kui oli Abel veel ära öelnud miljardi dollari suurusest likviidsusabist, et noh, need sündmused jooksevad kuidagi kummaliselt kokku ja peaminister kui džinskis on kommenteerinud nii, et et igaüks ajas nagu oma asja, ameeriklased uurisid oma asja, Läti korruptsioonitõrje büroo uuris nagu teist juhtumit, et neil lihtsalt juhuslikult sattusid ühele päevale, aga, aga see on ka niisugune arusaamatu seis, mida Lätis praegu keegi väga selgitada ei oska. Aitäh Ragnar Kond Mall Mälberg uuris Lätis tegutsevatelt ettevõtjatelt, kuidas nemad hindavad Läti ettevõtluskliimat. Arvamusi on väga erinevaid. Kinnisvarainvesteeringutega tegelev Viljar Arakas näiteks ütleb, et kõik on üsna vastuoluline. Mõneti läti, nagu heitleb oma minevikuga. Ühtepidi on Läti nagu katsetamas erinevaid uusi lahendusi ka nii-öelda äriõiguslikud paksu, õiguslikult ja nii edasi. Teistpidi me tajume sealt ka suurt bürokraatia kasvu, igasuguseid uusi piiranguid. Osaliselt võib seda võib-olla niimoodi kokku võtta, mõneti võitleb oma minevikuga ja selles võtmes just, et milline on see ärikultuur olnud seal 90.-te algusest peale, et kui meie poliitiline kultuur ikkagi Eestis nii-öelda läänestus väga kiiresti siis Lätis oligarhide selline järelmõju on veel tänaseni olemas, et neid praeguseid uudiseid vaatama ka nagu täpselt kahetiselt, et ühtepidi on loomulikult kogu Balti regioon saamas väga olulist mainekahju, siin igasugune vaidlus puudub. Teistpidi ma vaatan seda, et süsteem puhastub, eks, et need mädapaised tulevad nagu esile ja riik tahab nagu areneda. Poliitilise eliidi läbi viidud puhastumine on jõudmas äriringkondades ja ma arvan, ega sellest Läti pikas perspektiivis ainult võidab, kuid ja lühiajaliselt on neid mainekahju see kindlasti päris palju. Loora Ashley kohalik tegevjuht Margit Laanjärve, Lätis tegutsenud 13 aastat. Praegused panga sündmused talle kui jaekaubanduses töötavale ettevõtjale otsest kahju ei tekita. Aga kui me mõtleme oma partnerite pealegi lihtsalt meil Euroopas, kust me toome kaupa ja, ja meie, kui siis Baltikum on nende jaoks üks riik, et selles võtmes see uudis on, loomulikult, see nõrgendab meie olukorda siin, et eks me peame siis tõestama ennast ikkagi natuke rohkem, et see ei ole nagu meiega seotud. Kui võrrelda Eesti ja Läti ettevõtluskliimat üldiselt, siis siin on margid Laanjärve arvates erinevused üksjagu suured. Hea uudis on see, et 13 tagasi siin alustades ei olnud võimalik isegi e-maksuametist aruannet esitada, ilma et paberkandjal topelt juurde ei esitanud, et selles mõttes on nagu Läti riik liikunud paremuse poole seda taset, mis seal Eestis, et selle tasemeni ma ei oskagi öelda, mis aastal me jõuda võiksime. Loomulikult on hästi palju paberkandjal ja füüsiliselt kohal vaja olla, kui sa ettevõte ikka avad ilu viimase ettevõtte registreerimine kuni pangatoimetuste lõpuni kuni maksuameti registreerimiseni võttis aega täpselt kuu aega. Balti riikide, Poola ning Euroopa komisjoni esindajad leidsid Brüsselis toimunud kohtumisel ettevalmistavad tegevused balti riikide elektrisüsteemide lahutamiseks vene sagedusalast ning sünkroniseerimises Kesk-Euroopa sagedusalaga liiguvad kava kohaselt. Juunis peaksid peaministrid otsustama, milline sünkroniseerimise variant valitakse, jätkab Janek Salme. Praegu käib kaks uuringuid sünkroniseerimise variantide kohta. Üht uuringut teevad balti riikide elektrisüsteemide haldurid koos Euroopa süsteemihaldurite ühendusega ja see peaks valmima märtsis. Teine uuring, mida tehakse Poolas ja kuhu on kaasatud ka Poola elektrisüsteemi haldur, peaks valmis saama mai lõpuks. Uuringutes kaalutakse ka erinevate variantide majanduslikku mõju ning samuti mõju energiajulgeolekule. Eilsel kohtumisel osalenud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja Timo Tatar kinnitas, et sünkroniseerimis läbi Põhjala riikide nendes uuringutes enam ei kaaluta. Vaatluse all on, et milline tehniline ühendus peaks olema siis loodud Leedu ja Poola vahel, selleks, et sünkroniseerimine tagaks meile piisava varustuskindluse ja elektri, hinnakonkurentsivõime ja energiajulgeolekuseal on tegelikult valikus, siis põhimõtteliselt tugevusele, kas piisab olemasolevast liimist või siis peaks need liin olema seal rohkem, et see lahendus tagaks meile piisava varustuskindluse ja energiajulgeolekumõistliku hinnaga. Tatar kinnitas, et Eesti on jätkuvalt seisukohal, et ühendus Liina, Leedu ja Poola vahel peaks olema rohkem kui üks, kuna vastasel juhul on liiga suur risk, et balti riikide süsteemid peaksid teatud tingimustel töötama niinimetatud saarena. Eesti elektrisüsteemi haldava ettevõte Elering kinnitusel tuleb kindlasti uuendada ka kaht olemasolevat ühendust Lätiga. Samuti rajatakse kolmas ühendus, mis peaks valmima 2020. aastal. Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster. Selle jaoks oleme Euroopast juba raha saanud. Ehitaja on välja valitud Harku-Lihula-Sindi lõigul, ehitaja alustab reaalselt ehitustööd juba sellelgi kevadel, siis teine, väiksem jupp sellest ühendusest uuest kolmandast ühendusest Kilingi-Nõmmes trati suunas Läti piirini, ega seal Elektrisüsteemide sünkroniseerimise kogukulu Balti riikidele ja Poolale kokku on praegusel hinnangul umbes miljard eurot. Suure osa sellest nõuavad tööd Leedus ja Poolas. Sünkroniseerimine Kesk-Euroopa sagedusalaga võiks toimuda 2025. aastal. Kultuuriministeerium lükkas tagasi Pärnu uue kunsti muuseumi taotluse, et riigi kinnisvara aktsiaselts ostaks muuseumi kinnistu 1,2 miljoni euro eest jätkab Silvia sool. Pärnu uue kunsti muuseum on aadressil Esplanaadi 10 tegutsenud juba 25 aastat. 2006. aastal müüs linn hoone enampakkumisel, kuid hoone madalam osa jäi kasutus valdusega uue kunsti muuseumile rohkem kui kahe aasta eest. Hoone omanikuks Novira Capital, kes soovib uue kunsti muuseumi osas selgust esimeseks aprilliks. Ettevõte on nõus kinnistu 1,2 miljoni eest müüma. Kui muuseum raha ei leia, peab ta hoonest välja kolima. Sihtasutus uue kunsti muuseum taotles raha kultuuriministeeriumilt, kuid sai sealt eitava vastuse. Riigi kinnisvara aktsiaseltsi hinnangul ei vasta uue kunsti muuseumi äriplaanis toodud numbrid, sealhulgas hoone ostuhind. Tegelikule turuhinnale jätkab uue kunsti muuseumi juht Mark Soosaar. See arvude rida, mis ministeeriumist on esitatud meie äriplaani kohta, on sama küsitav siitpoolt vaadates, kui ministeeriumi poolt meie suunas vaadates pigem peaks. Nii ministeerium kui Pärnu linn võtma aja maha. No ütleme, et need on tõesti tõehetk käes. Kas Eesti vajab Pärnu uue kunsti muuseumit, kas Pärnu linn vajab seda või mitte? Praegu on meil avatud näitus Lietuva 100 Eesti 100, mina soovitan inimestel tulla vaatama näitust ja otsustada, kas muuseumil on taset või ei ole, sest et me oleme olnud kogu aeg suunatud väga erinevatele vaatajagruppidele. Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ütleb, et olukord, kus muuseum riigilt raha ei saa, linnale uus Küsimus on need, mis moel uue kunsti muuseum peaks jääma, et eks see nõuab ka siis uue kunsti, muuseumi juhtkonna, uue kunsti, muuseumi nõukogu, kõigi osapoolte koostööd, linn saab siin ainult appi tulla. Ta ei saa olla pearahastaja, ta saab olla ainult oma võimekuse piires abistaja. Täna on see võimekus neil ka kõikides arengu kui ka siis eelarvestrateegiadokumentides deklareeritud. Kui lugeda siis riigi eitavat vastust, siis tekib ka linnal hulk küsimusi, kulud tegelikult alahinnatud ja tulud ülehinnatud. Ühe võimaliku lahendusena on uue kunsti muuseumile pakutud näiteks linnale kuuluvaid pindu, kuid need on muuseum tagasi lükanud. Mark Soosaare arvates peaks uue kunsti muuseum jätkama praegusel aadressil ja positiivse stsenaariumi korral võiks ESTpla 10-st saada kultuurikeskus, kus lisaks muuseumile asuksid ka külaliskorterid. Pedasime, lähme praegu panka, kas annavad meile laenu, kui linn tahab, võib kaasa tulla ja olen väga huvitatud sellest, et pank hindaks selle kinnistu väärtus ära. Muidugi sõltumatud eksperdid, muidu me jäämegi vaidlema selle hinna üle ja ma loodan, et me kestame siin edasi. Eva-Maria Sula räägib nüüd ilmast Eesti ilma Õngujundamas külm kõrgrõhkkond, mis lapimaalt järgneval ööpäeval veidi lõuna poole liigub. Üle Baltimaade laieneb. See tähendab rahuliku ilma, mida sisustavad kerged lumehood ning krõbedad õhutemperatuurid. Eeloleval ööl on Sisemaal vahelduva pilvisusega olulise sajuta vaikne ilm. Külma on 15 kuni 20 kraadi. Rannikul on pilvi rohkem ning paiguti sajab vähest lund. Õhk on ka pehmem. Külma on seitse kuni 12 kraadi. Homme päeval on mitmel pool päikest teha kerge lumesaju võimalus elus on suurem rannikul. Puhub nõrk idakaare tuul ning termomeeter näitab viis kuni 10 miinuskraadi. Spordisõnumid võtab kokku Johannes vedru. Tõnts ongi taliolümpiamängudel krooniti kahevõistluse suure mäe võistlusel olümpiavõitjaks Johannes Rydzek. Saksa koondis sai kolmikvõidu, sest 26 aastasele riidsekile järgnesid Fabian riisle ja Erik Frenzel. Kristjan Ilves oli 28. ja Karl-August Tiirmaa 45. ilvesel täna Pennsyangi hüppemäel väga head sooritust teha ei õnnestunud. 21 aastane eestlane sai kirja 123 ja pool meetrit ning teenid 116 punkti. 10 kilomeetri murdmaarajale startis Ilves 16.-na, üks minut ja 38 sekundit pärast hüppevõistluse võitjat. 34.-na lähte saanud Karl-August Tiirmaa kaotas hüppevõistluse parimale Akitavad tabele stardis kolme minuti ja 18 sekundiga. Suusasõidus tegid kolm sakslast omavahel koostööd ja püüdsid esimesed mehed veidi peale pool distantsi kinni. Viimastel meetritel pani Rydzek oma paremuse riisle ja Frenzel ees maksma. Kristjan Ilves oli poolel maal 24., kuid viimasel viiel kilomeetril kaotas ta parematele rohkem kui minutiga ning sai 28. koha. Karl-August Tiirmaasuusasõit ebaõnnestus. 34.-lt kohalt taandus ta 45.-ks. Kristjan Ilves. Tänasest võistlusest. Tervikuna väga ebameeldiv päev ja jätab nii-öelda suhteliselt nõmeda mõigu sugulasi olümpia lõppu, et päris keeruline on siit niimoodi ära minna, aga õnneks vähemalt väiksel mäel tuli siuke enam vähem sooritus, mis siis öelda, et oleks nagu pettumused. Okei, sooritust tuleb edasi minna, hooaeg veel kestab terve märtsi, et ma usun, et seis ei ole selline, mis nagu siin praegu näitas, mõõdetavam kindlasti paremini. Naiste tennise Eesti esireket Anett Kontaveit pääses Dubais toimuval tugevatasemelisel WTA tenniseturniiril teise ringi ehk 16 parema hulka. Esimeses ringis võitis 22 aastane eestlanna raskes mängus endast 11 aastat vanemat Austraalia tennisisti Samantha stooserit, kes maailma edetabelis praegu 45. kohal. Kontaveidi võidunumbrid olid üks tund ja 47 minutit kestnud kohtumises üks, kuus, kuus. Kaks, kuus, neli. Aitäh niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.