Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast, esimesest märtsist. Stuudios on Kai Vare. Keskmine brutokuupalk oli mullu 1221 eurot, teatas statistikaamet. Reaalpalga kasv oli 2000 seitsmeteistkümnendal aastal kolm protsenti. Riik eeldab puudega inimestelt aktiivsust, aga ise seda omalt poolt ei toeta, nendib ÜRO puudeq. Puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraport. Eestis saavad vajalikku abi just nii-öelda need tugevalt puudega inimesed, et need, kes on ise väga hästi orienteeruvad valdkonnas, oskavad minna küsima õigest kohast. Eile Tallinna lennuväljal õnnetusse sattunud lennuk harjutas parajasti maandumist. Õnnetuse põhjusi uuritakse. Reeglina me üritame need uurimised aasta jooksul kindlasti valmis saada, aga eks see sõltub sellest, kui keerukaks see uurimine kujuneb. Venemaa on hakanud välja töötama selliseid strateegilisi relvi, mis on õhutõrjele raamatuid ja võivad jõuda mistahes paika, ütles Vene president Vladimir Putin oma tänases aastakõnes. Presidendivalimisteni, kus Putin neljaks neljandaks ametiajaks tagasi valitakse, on jäänud 17 päeva. Seoses madala mereveetasemega rukki kanalis avab TS laevad Hiiumaaga laevaühenduse Heltermaa ja Virtsu vahel. Tartu otsib liitlasi, kellega koos kandideerida aastal 2024 Euroopa kultuuripealinnaks. Noortekirjandus on meil kriisist, tõdeb Eesti lastekirjanduse uurija Jaanika Palm. Seest lastele mõeldud raamatute valik on lai, aastas ilmub kokku ligi 800 teost. Spordist Eesti parim tõstja Mart Seim jätab vigastuse tõttu vahele. Kuu lõpul toimuvad Euroopa meistrivõistlused. Ilm on olulise sajuta. Külma on öösel 14 kuni 22, saartel kohati 10 kraadi. Päeval on külma seitse kuni 12 kraadi. Keskmine brutokuupalk oli möödunud aastal 1221 eurot, teatas statistikaamet. Aastaga tõusis keskmine palk kuus ja pool protsenti, aga tõusnud on ka hinnad. Eesti pank soovitab üle vaadata toetuste süsteemi, et tööhõive oleks võimalikult suur. Margitta otsmaa jätkab. Statistikaameti valimis olid 12000 ettevõtte palgaandmed. Statistikaameti juhtivstatistik Kai Maasoo selgitab Üldiselt on meil brutokuupalk tõusnud alates 2011.-st aastast ja seitse aastat järjest panin keskmiselt on see aasta kasv olnud seal kuue protsendi juures brutokuupalga juurde, sageli me vaatame ka reaalpalka reaalpalk, on siis palk, kus on arvesse võetud ka tarbijahinna indeksi muutuste mõju, reaalpalga kasv 2000 seitsmeteistkümnendal aastal kolm protsenti. Kõige kõrgem oli keskmine brutokuupalk Tallinnas ja Harjumaal 1353 eurot. Tartu maakonnas ületas see 1200 euro piiri. Kõige madalam oli brutopalk Saaremaal ja Hiiumaal. Üldiselt selline tendents, kui vaadata kvartalite lõikes, on kogu aeg olnud, et Saare- ja Hiiumaa on kogu aeg näidanud väiksemat brutokuupalga aasta kasvõi seal on üldiselt ka seal on olnud kogu aeg palgad madalamad. Seda konkreetset põhjust on praegu väga raske välja tuua. Hiiumaa andmed näitasid tegelikult seda, et kui vaadata natukene ka seal tegevusalasid, kui 2016. ja 2000 seitsmeteistkümnenda aasta võrdluses palgad langesid kõige enam just põllumajanduse, metsanduse ja kalapüügi tegevusalal, samamoodi mõjutas seda ka kaubanduse ehitus. Ja kui vaadata Saaremaad võrreldes erinevaid tegevusalasi, siis Saaremaad mõjutas tugevasti ehitustegevusala kaubandus, veondus. No põhimõttelise, tegelikult meil on see ehitusvõetud ju ettevõtte juriidilise aadressi järgi. Arvestades majanduse erakordselt head seisu ja kasvavat nõudlust tööjõu järele võib palgakasvu kiirenemist isegi 7,5 protsendini pidada mõõdukaks. Kuigi tööturul osaleb juba praegu väga suur osa tööealistest inimestest, on ülim aeg tööturul osalemise takistusi veelgi vähendada, leiab Eesti pank kõnele Panga ökonomist Orsolja Soosaar. Riigil on võimalik tööturu olukorda leevendada just sel viisil, et kujundada erinevate sotsiaalkindlustusprogrammide reeglid selliseks, et inimestel säiliks motivatsioon tööturul osaleda. Toetuste ja hüvitiste saamine ei tee, motiveeriks töölkäimist. Tallinnas puudega inimeste kojas esitleti täna ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraportit puuetega inimeste eluolu Eestis. Uku toom käis kuulamas. Eesti ühines ÜRO konventsiooniga 2012. aastal ja esitab ka omapoolseid aruandeid selle täitmise kohta. 14-st artiklist koosnev variraport juhib tähelepanu kitsaskohtadele puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmisel toetudes tegelikkusele ning annab ka omapoolsed soovitused. Täna räägiti mõnest olulisest probleemist. Anneli Habicht, Eesti puuetega koja tegevjuht, alustas kõige põhilisemast. Konventsiooni artikkel 33 ütleb, et kui riik ratifitseerib konventsiooni, siis ta peab korraldama konventsiooni järelevalve looma selleks vastava mehhanismi. Täna me kahjuks saame nentida, et seda mehhanismi Eestis loodud ei ole ja see on põhjustatud siis asjaolust, et ta ei ole seaduslikku alust järelevalve teostamiseks. Edasi kõigile puudub võrdne ligipääs sotsiaalkaitsele koja tegevjuhti, avarii raporti projektijuht Mihkel tõkke. Eestis saavad vajalikku abi just nii-öelda need tugevalt puudega inimesed, et need, kes on ise väga hästi orienteeruvad valdkonnast, oskavad minna küsima õigest kohast, leiavad seda infot või kellel on väga selline tugev toetusvõrgustik, kes aitab seda leida, et et mitte just need, kes võib-olla vajaksid seda nii-öelda sotsiaalabi mõttes ise kõige rohkem. Ja veel puuetega inimeste ja ka nii-öelda puuetega laste toetused ei kata neid puudest tingitud lisakulutusi näiteks ravimitele või toidulisandite transpordile. Ning veel kord Annely abida. Meie riik ei ole jõudnud puuetega inimesteni, see on põhjustatud sellest, et erinevate valdkondade ja tasemete, näiteks riigi ja kohaliku omavalitsuse andmebaasid ei suhtle omavahel. Andmete ristkasutust ei toimu ja abivajaduse hindamine ja teenuste ja toetuste taotlemine on killustunud väga paljude erinevate institutsioonide vahel. Kurtide pimedate liikumispuuetega inimeste esindajad lisasid oma kommentaaride pretensioonid puuetega inimeste konventsiooni järelevalve probleem kutsus esile diskussiooni võrdõigusvolinik Liisa Pakosta. Kui ma kaks ja pool aastat tagasi volinikuna tööd alustasin, siis mulle öeldi, et kõik dokumendid on valmis, kohe tuleb see järelevalve Teyla ja kohe läheb. Dokumendid olid tõesti valmis. Mina ei ole aru saanud, et miks ei liigu. Mispeale sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse kinnitas, et liigub küll ja varsti on ka tulemusi oodata. Ja kuigi tema sõnul on olukord varasemaga võrreldes tunduvalt paranenud, olid kõik üksmeelsed ühes küsimuses. Raha on vähe. Ohutusjuurdluse keskus uurib Smart lingsi lennukiga eile juhtunud õnnetuse asjaolusid. Praegu on teada, et reisilennukis oli seitse inimest ning harjutada Läti lennurajale lähenemist ja maandumist. Ühe maandumise käigus põrkas lennuk vastu maandumisrada, tõusis taas õhku, tegi vasakpöörde ja sooritas hädamaandumise. Pardal olnud inimesed said kergeid põrutusi, kaks neist toimetati hiljem haiglasse. Õnnetuse käigus said vigastada lennuki pea delikutega teoloogid. Margitta otsmaale räägib lähemalt lennuõnnetuste uurimise ekspert Karl-Eerik Unt. Hetkel midagi väga täpselt öelda selle juhtunu kohta ei saa, mis me teinud oleme, on see, et, et me vabastasime raja võtsime õhusõidukilt maha pardasalvestid helisalvesti kui andmete salvesti, millelt loeme siis selle andmed maha ja mille alusel, mis me saame hakata mingeid järeldusi tegema. Kas oli tehniline viga või oli see inimlik eksitus, et selline õnnetus juhtus? Seda on väga raske öelda, et see, et need rehvid purunesid, see on lihtsalt puudutab seda hädamaandumist ja kui järsult seda tehti. Nüüd sellel faktil otsest seost nüüd selle juhtumiga ei pruugi olla. Aga kuidas sellised menetlused käivad, et kaua teil nüüd need uurimistoimingud aega võtavad ja mis edasi saab? Tegemist on ikkagi suure õhusõidukiga klassifikatsiooni järgi aga tõesti, reisijaid oli seal peal vähe. Reeglina me üritame need uurimised aasta jooksul kindlasti valmis saada, aga kõik see sõltub sellest, kui keerukaks see uurimine kujuneb, kuna me hetkel ei oska veel öelda, et mis need asjaolud on, ei oska öelda, kui pikaks uurimisvõib protsess võib kujuneda. Aga millal see lennuk jälle lendama saab minna? Seda on ka raske öelda, et kõigepealt, kui me need pardasalvestiste andmed saame alla aetud ja selle info analüüsitud, siis me saame sealt liikuda edasi õhusõidukit alamsüsteemide juurde, et leida, kas, kas tegemist on mingisuguse tehnilise probleemiga tegemist on, on mõne teise probleemiga, enne seda. Nüüd seda lootust, et tõusõidukid saaks hakata lennukõlblikuks seadma, lihtsalt ei ole. Me võiksime rikkuda võimalikku asitõendit ja, ja infot selle põhjuste jõudmiseks. Venemaa president Vladimir Putin, millest täna oma traditsioonilise aastakõne, millest suur osa oli pühendatud Venemaa sõjalise võimsuse kasvule meie Moskva korrespondent Anton Aleksejev annab kõnest ülevaate. Venemaa presidendi osutus unikaalseks esimest korda Räkista peaaegu kaks tundi ja pool sellest ajast ole pühendatud Venemaa tuumarelva uusimatele näidistele. Just nimelt sõjalise jõu abil kavatseb Venemaa kõige järgi otsustades Läänd endaga arvestama sundida. Nii kirjeldas Venemaa president uusimat tuumaraketi Sarmat. Samad varustatakse suure võimsusega tuumalahingumoonaga, sealhulgas raketi, Beria kõige moodsamad süsteemidega laskeseadeldiste tugev tase ja köögid, energeetilised võimalused kindlustavad nende süsteemide kasutamise, mis tähistingimustes ja olukorras näidegi. Palun videod. Sel hetkel sai selgeks, miks esimest korda ajaloos otsustas presidendi aastakõne pidada mitte Kremlis, vaid maneeži näitusesaalis. See võimaldas paigaldada tohutud ekraanid, kus sai näidata kõige uuemad relvastust, millest Putin rääkis. Venemaa vaoshoidmine on läbi kukkunud, ütles Vene president. Aga nende lekkis viimase 15 aasta jooksul on püüdnud võidurelvastumist lõkkele puhuda saare Venemaa asutus ühepoolseid eeliseid kehtestada rahvusvahelise õiguse seisukohast piiranguid ja sanktsioone, et meie maa arengut tagasi hoida sealhulgas ka sõjalises vallas. Nendele ma ütlen, kõik see, mida te püüdsite sellise poliitikaga takistada on juba juhtunud. Venemaad pole õnnestunud tagasi hoida. Kõne lõpus kutsus Vladimir Putin län dialoogile. Me oleme huvitatud normaalsest konstruktiivsest ühistegevusest USA ja Euroopa Liiduga. Arvestame, vaadab terve mõistus ja meie partnerid valivad ausa võrdõigusliku koostöö, ütles Putin, lisades, isegi kui mees is good milleski kokku ei lange, jääme siiski partneriteks. Kõne lõpus olid paljud juba unustanud, et selle esimene osa oli pühendatud majandusele ja sotsiaalsfäärile. Liiga ähvardab oli olnud uusimate sõjaliste süsteemide üleslugemine, et nendele venemaalastele, kes kavatsevad 18. märtsil hääletada Vladimir Putini poolt biilset kõne meeldima Venemaa passi seal võimsa sõjalise riigina, kes on USA-s kindlasti üle rahvusringhäälingu raiusistele. Anton Aleksejev, Moskva. Seoses madala meretasemega rukki kanalis avab TS Laevad laevaühenduse Heltermaa ja Virtsu vahel. Parvlaev Tiiu väljub täna kell 20 Heltermaa Virtsu ning võtab peale nii reisijaid kui sõiduk kaid. Järgmised reisid toimuvad homme hommikul kell kaheksa väljumisegani Heltermaa Alt, kui virtsust reisid jätkuvad, kuni laevaliikluse taastumiseni Rohuküla-Heltermaa liinil TS Laevad rõhutab. Tulenevalt jääoludest võib täna esimene reis võtta kaua aega. Parvlaev Leiger väljub täna kell 19 30 rohukülast ja suundub Heltermaa-le, võtab peale vaid reisijaid ilma sõiduki deta. Homme teenindab parvlaev Leiger ka Heltermaa Virtsu liini. Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi prognoos näitab, et rukki kanali madal veetase püsib. TS laevad loodab homme kell kaks anda uut infot, kas laevaliiklust õnnestub taastada. Täna keskpäevast on aga avatud Rohuküla-Sviby jäätee. Juhan Hepner ei, mikrofoni ees on maanteeameti lääne regiooni hooldeosakonna peaspetsialist Tiit Ruut. Te just vahetult siin, täna ennelõunal sõitsite selle läbi edasi need olud siin olid. No üldiselt on jää praegu hea, paksus on ka ilusti nende külmadega kätte tulnud ja erilisi siukseid jääkonarusi ei ole, et päris hästi sõidetav trass, kui pikk tee on tee on 9,6 kilomeetrit pikk, see on jääosa, aga noh, tulevad pealesõidud veel ja teerajajale hooldamiseks juurde nad tegelikult on liiklemine jääteedel ühesugune, olenemata pikkusest, et Nende nõudeid tuleb täita mõlemal tee peal liigeldes, et siin nagu erinevust ei ole. Praegu on siin väga madal veetase, jätsin isegi need praamid rohu, Hiiumaa praam siin kõrval sadamas seisab kai ääres selle tõttu täna hommikul, et kas seda ohtu on, et siin veetaseme kerkides võib siis vesi jääle tungida? Üldiselt on veetase on praegu madal ja kui nüüd, et ilmaolud muutuvad ja tuul pöördub, siis on võimalik, et ka vesi hakkab tõusma ja see muidugi seab ohtu tavaliselt jääteele peale- ja mahasõidud esmalt esmalt ja noh, jään üldiselt ootamatu ja looduslik tee, et siin nagu midagi ette ennustada on suhteliselt raske. TeleViljandi raekojas toimunud Tartu kultuuripealinna eestvedajate ja Viljandi kultuurikorraldajate kohtumisel valitses elevus sest kuigi midagi pole veel otsustatud, oleksid paljud Viljandi kultuurijuhid juba praegu valmis koos Tartuga kultuuripealinna programmis kaasa lööma. Olev Kenk jätkab. Toona otsustanud kultuuripealinnaks kandideerida mitte üksi, vaid koos oma tagamaaga, mille hulka on arvatud ka Viljandi. Kõik, kellega täna rääkisin, leidsid, et pakkumisel on jumet. Eesti pärimusmuusika keskuse juhataja Tarmo Noormaa, Ugala teatri juht Kristiina Alliksaar ja Viljandi muusikakooli direktor Tonio Tamra. Kui saaks selle fookuse näiteks tartust nädalaks ajaks viljandile, et milliseid sündmusi me võiks nagu siin korraldada selle kultuuripealinna raames, et see võiks olla muidugi viimane nädalavahetus, kui meil festival on, võib-olla saaks seda nagu venitada seda perioodi pikemaks, et igasugused kultuuriasutused, kes Viljandis on, saaksid oma koha selles programmis, et see oleks väga kihvt, tegelikult. Ma näen ka seda, et kuna teatrite tasemel tehakse koostööd nagunii, et Tartu pakutud ideed, mina julgustan väga kõiki ka Viljandis koostööle ja mõtlema suuremalt, mitte ainult oma valdkonna siseselt. Viljandi korraldas kaks pool aastat tagasi hansapäevadel Tartu tegi 12 pool aastat tagasi hansapäevad, meil on väga hästi meeles selliste suurprojektide tulemus kogukonnale. Meie mõte on oma Viljandis tehtavate tutvustada, maailmale tutvustada. Eestile ja Tartuga on meil väga tihedad sidemed kogu aeg olnud. Linnapea Madis Timpson tunnistab, et ka Viljandis pole veel maha maetud mõtet ise Euroopa kultuuripealinnaks kandideerida. No aga miks mitte Kuressaare selle välja käis, et siis Viljandi on ju samas kategoorias, millal see otsus võib langeda enne suve, ma arvan, on nagu mõistlik, et eks me istume siin oma inimestega veel maas. Kahju on muidugi see, et Tartu on meist üle aasta aia ees oma plaanidega ja, ja see on kindlasti neile suur edumaa. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi. Lastele ilmub aastas ligi 800 raamatut, noortekirjandus on meile ka kriisis, tõdeb Eesti lastekirjanduse uurija Jaanika Palm äsja lõppenud kirjanduskonkursi seitsmest noortele mõeldud teosest. Vaid üks on eestikeelne originaallooming. Kärt Kelder avab teemat. Juba kaheksandat korda kuulutas Eesti lastekaitse Liit välja parimad laste- ja noorteraamatud väiksematele ja suurematele lastele valiti välja 14 teost, kus proosa seast leiab K2 aimeraamatut ning luuleraamatu luulekogumikku kolm sügist autor Jaanus Vaiksoo ütlased lastele. Poeemi kirjutamisel on kõige olulisem jändi olemasolu. Miks ma kasutan selliseid riime ja rütme sellepärast et riimidega mängimine annab edasi nagu hästi sellist absurditaju, et ta ei tea kunagi luuletust alustades, kuhu sa selle luuletusega jõuad ka nagu mulle nagu hästi istub ja mul on tunne, et istub ka lastele. Kui lasteraamatutest vaid kolmandik olid tõlketeosed, siis noorteraamatutest oli ainult üks raamat eestikeelne originaallooming, tõdes konkursi žürii liige ja Eesti lastekirjanduse uurija Jaanika Palm. Et hästi palju eesti autorite lasteraamatuid ongi 60 protsenti nendest mõeldud mudilastele või eelkooliealistele lastele. Et kui sealt edasi ka algklassilastel on lugeda, nagu küll veel, siis vanusest näiteks 10 pluss on ikka neid raamatuid väga vähenes, lapsi köidaksid, sealt juba tuleb hästi palju tõlkekirjandust sisse. Et noortekirjandus tundub olevat sellises väikses kriisis ja noored ise kipuvad ilmselt minema ka rohkem juba inglisekeelse kirjavara peale. Meil on noori autorid, kelle kirjutamisoskused on võib-olla natukene kehvakesed, aga teemad noortele huvi pakuvad ja siis on meil vanu autoritele kirjutamisoskus on hea, aga kes paraku seda tänapäeva noorte maailmapilti ja elutunnetust ei taju nii hästi, et oleks vaja ühte inimest, kes need kaks poolust ühendaks. Üheks selliseks autoriks ongi Reeli Reinous oma teosega mõõkade äss. Teda tunnustati ka lasteraamatu Maarius, maagia ja libahunt Liisi eest. Teemasid, millest noortele kirjutada, on tema arvates isegi rohkem kui lastele. Praegused noortekirjanduses ikkagi konkureerime välismootoritega, sellisel juhul siis jah, peaks olema võimalikult põnev raamat ja võimalikult palju noorte probleeme ja nende mõtte käsitlev raamat. Ja veel kord Jaanika Palm See noorteraamatute probleem on, ju, võiks isegi öelda igikestev, praegu toimub jälle uus noorteraamatute konkurss ja tahaks loota, et sealt tuleb palju põnevaid töid. Tahaks loota, et noori rohkem kaasata ja üles kutsuda kirjandusega tegelema, et see aitab algupäraste noorteraamatute sünnile kaasa. Helve Grabbi-Kaiv räägib nüüd ilmast. Kõrgrõhkkond on Skandinaavia kohal nõrgenemas, kuid olulist ilmamuutust see meelelähipäevil Eidu ööd on külmad, Sisemaal õhutemperatuur langemas miinus 15 miinus 20 kohati miinus 25 kraadini. Päeviti tõusmas miinus kuue miinus 12 kraadi vahele. Olulist sadu pole loota. Pilvisemaks ja pehmemaks muutub ilm alles pühapäeva päeval, mil hilisõhtul jõuab meie saartele ka lumesadu. Eeloleval ööl on aga vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub kirde- ja idatuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on eeloleval ööl miinus 14 miinus 20 kraadini, Kirde-Eestis kuni miinus 22 kraadini, saarte rannikul paiguti miinus 10 kraadi. Homme päeval püsib vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub kirde ja idatuul kolm kuni üheksa, saartel ja rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb homme päeval miinus seitsme miinus 12 kraadini. Spordisõnumid võtab kokku Ragnar Kaasik Laskesuusatamise noorte ja juunioride-MMil Otepääl võidutses naisjuunioride 12,5 kilomeetri individuaaldistantsil poolatar Camiila truck. Eesti esindajatest sai mari uha parimana 60. koha. Annelis viilukas oli 64., Alina pots Tarjova 66. ning Miia hele nutsal 68.. Meeste 15 kilomeetri sõidu võitis Igor Malinovski Venemaalt. Eestlastest oli Jüri Juha 50., Jürgen Koll 51., Martin Haulaid 65., Joosep perv 70.. Eesti parim tõstja Mart Seim jätab vigastuse tõttu vahele. Kuu lõpul toimuvad Euroopa meistrivõistlused. Hetkel Tallinnas treenivad seimi hakkas vaevama alaselg, lisaks valmistab hetkel probleeme ülemine kõhulihas. Nüüd käib kogu ettevalmistus novembris toimuvateks maailmameistrivõistlusteks, millega algab ka Tokyo olümpiamängudele pääsemise vajalike tulemuste kogumise periood. Et Euroopa meistrivõistlustel olümpiapunkte veel ei jagata, tehti loobumisotsus, millega viivitati küll viimase hetkeni. Mart Seim. Nii on hetkel lihtsalt tuleb minna edasi MMiks olla veel paremini. Ma sain hakata selle etendusega nagu varem pihta, et hetkel hakkab selline kõva põhja ladumine. Et hetkel ma teen suhteliselt väikeste raskustega palju kordusi. Et keha hakkaks nagu surigi raskesse, uuesti nagu kestnud. Ilmselt mul ei olnud piisavalt hea põhi, et see oli siiamaani kestab. Aga nüüd on vähemalt see, et mul on üheksa kuud aega. Emmemini. Ma saan väga pikka põhja teha, ma saan selle pealt teha järgmise MM EMi järgmise MM-iga veel 2019. Et selles suhteliselt tulek võistlusi vaadates, et siit on võimalik teha nagu arenguga. Aitäh niisugune oligi tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.