Tere taas helisev muusikaleksikon on avatud leheküljelt, millel ilutseb Kõverik täht S S nagu suvi. Või nagu soojus sealt hakkamegi edasi lugema. Salt Ando, itaalia keeles tähendab see, hüpates. Muusikas on see poogenpillide mängu võte, kus mängitakse kerge hüplema poognaga, mis annab üksteisest selgelt eraldatud nuudid. Sama tähendus on ka terminile spikaato. Kuidas see tegelikkuses kõlab, kuuleme praegu Tšaikovski kuuenda sümfoonia esimesest osast. Mängib Leningradi filharmoonia sümfooniaorkestri Jevgeni mravinski juhatusel. Saltarello nimetuse allikas on sama, mis eelmise märksõna puhul itaaliakeelne Saltaare tähendusega hüppama. See on alates 14.-st sajandist tuntud itaalia rahvatants mida tantsis üks paar kitarri ja Tamburiini saartel. Elavaloomuline liikuvas tempos. Vahelduva taktimõõduga. Tantsiti kiirete paarist sammudega, mis kadentsi kohal peatusid kummarduseks. Seitsmeteistkümnendal 18. sajandil kuulus vahel ühe osana tantsu siiki. Felix Mandelson partoldi itaalia sümfoonia viimane, neljas osa kannab pealkirja Saltarello. Selle esitab Berliini raadio orkester Henrik Sosi juhatusele. Sanctus ladina keeles püha üks katoliku missa osa asub reeglina kreedo ja Agnus Dei vahel. Nimetus tuleb tekstist Santus toominusteusse about. See on enamasti helgelt pidulikku või juubeldava iseloomuga muusika. Nagu kogumissa, nii on ka see osa aegade jooksul läbi teinud rea muuta dusi. Range stiilimeistritel ooke Kemil ooberestil preel palestrinal olid sanklused AKP laguurile, Bachist alates koorile või koorile ja solistidele orkestri saatel. Aga näiteks listi reekviem Is onsanklus instrumentaalne esitajaiks kaks trompetit, kaks trombooni, Timpani ja orel. Nüüd kuulame Sanclust Mozarti kroonimismissa, Ast esitavad Arnold sönberkooria orkester, dirigeerib Nicolaus Allan kuur. Santa Tšiili akadeemia täie itaaliakeelse nimega Akadeemianatsionaale diis Antad Sitsiilia. See on Itaalia vanim muusikaasutus loodud 1584. aastal Roomas paavst Gregorius 13. eestvõttel. Algul oli see ühing alates 1838.-st kannab akadeemia nime. Esialgne ülesanne oli kirikute jaoks lauljate ja pillimeeste koolitamine seitsmeteistkümnenda sajandi algusest muutusse Itaalia tähtsaimaks muusika keskuseks, ühendades parimaid heliloojaid ja interPreite ning andes suure panuse rahvusliku muusikakoolkonna kujunemisel. Tänapäeval kehtiva statuudi järgi on akadeemial 70 tegevliiget. Need on Itaalia silmapaistvad muusikud ja 30 auliiget välismaalaste hulgast. Alates 1876.-st aastast asub Santa Tšiili akadeemia ühe endise kloostri ruumides. Seal avati muusika lütseum, mis 1919.-st aastast muudeti konservatoorium yks. Samas asub ka rahvamuusika uurimiskeskus. Pidevalt korraldatakse mitmesuguseid täienduskursusi. Akadeemial on seitsmesajakohaline kontserdisaal. Sealne raamatukogu on aga üks maailma suurimatest noodihoidlatest. Hinnalise vanade käsikirjade koguga. Alates 1956.-st aastast korraldab Santa Tšiili akadeemia iga kolme aasta tagant dirigentide konkursi. Ja meie jaoks on see eriti tähtis, sellepärast et 1971. aastal võitis sel konkursil esimese preemia Neeme Järvi pannes sellega aluse oma rahvusvahelisele mainele. Praegu kuulame Santa Tšetsiilia akadeemia koori ja orkestri esituses koori Verdi ooperis saatuse jõud dirigeerib Francisco Molinaari prodelli. Särab anda. Nime tähendus ei ole teada, kuid see on hispaania keelest ja tants ise on samuti Hispaaniast ning arvatakse olevat välja kasvanud Andaluusia lõikuspeotantsust. Esimesed teated pärinevad 16.-st sajandist servantese lopeedeeveega Ortize jana. Varro teostes kirjeldatakse särabandad kui uljast temperamentsed, tantsu, trummi jagastan jettide saatel. Sarabandad saatis ka laul ja laulutekstides on leitud mauride ajastule viitavaid elemente. 1569.-st aastast pärineb teade, et sarapandat olevat lauldud ka matusetseremoonia ajal. Selle eest võttis inkvisitsioon laulu autori vastutusele ja 1583. aastal keelati sara panda laulmine kogu Hispaanias. Aga kas on keelatud vili magus või mingil muul põhjusel? Ent sara panda ei kadunud kuhugi. Esimene trükinäidis on pärit 1606. aastal Firenzes ilmunud raamatust. Kuus aastat hiljem avaldas Mihhail Bratoorius kogumikust derbsi hoore juba hulgasarabandasid. Keelust hoolimata sai särabandast 1618. aastal Hispaania õukonnatants, kuigi pisut muudetud kujul. Rahvatantsuuljus oli asendunud suursuguse pidulikkusega. Seitse aastat hiljem tantsiti seda juba prantsuse õukonnas ja sealt levis tants teistesse Euroopa maadesse. Huvitav on ka see, et paralleelselt levisid nii kiire kui aeglane Sarabanda. Pikapeale tõrjus aeglane ja väärikas kiirema nimekaimu välja. Seitsmeteistkümnenda sajandi keskel muutus aeglane rongkäigu lik sara panda tantsusüidi kindlaks osaks asudes tavaliselt eelviimasel kohal enne siingi. 20. sajandil tõid Neuglasitsistid särabanda taas unustusehõlmast välja. Meie kuulame aga praegu ühte varasemat näidet. Särab Anda Antonio valdisonaadist number kaks löödi lähedale siinile, esitavad. Sarzzuela nimetus jälle hispaania keelest ja see on hispaania muusikaline lavateos midagi opereti taolist. Koori- ja soolonumbrid vaheldumisi kõne dialoogide ja tantsudega. Seitsmeteistkümnenda sajandi algul etendati niisuguseid lugusid õukonnapidustustel, pulmade, sündide, kroonimise ja nii edasi puhul Sarzzuela lossis. Süžeed olid mütoloogilised või heroilised lavastused luksuslikud. Varasemates Sarzueladest on säilinud väid, tekstid kui sedagi. Esimene teadaolev muusika pärineb 1660.-st aastast. Selle autor on Huan Idalgo. Tekst on kalde ruuni oma ja loo pealkiri armukadedus tapab ainsa pilguga või midagi umbes selletaolist. Tähelepanu väärne on sealjuures aga tihe side hispaania romansside ja ballaadidega ning itaalia ja prantsuse pärimõjude puudumine. Mis pillid lauljaid saatsid, seda pole käsikirjas märgitud. Ent teadaolevail andmeil kuulusid Hispaania diaatria orkestrites tol ajal harfid, viiulid ja kitarrid. Kuninglikus kapellis olid aga ka mõned fakotid, klarneti eelkäijad ja trompetit. 18. sajandil tabassarzuelat langus, itaalia ooper tõrjus selle lihtsalt välja. 19. sajandi keskel aga toimus sars sõela taassünd. Ent nüüd enam mitte aristokraatlik vaja viitena, vaid demokraatliku sangarina. 1856. aastal avati Madridis esimene sars õela tea. Üks tuntumaid autoreid, sar sõela taassünniajast on Francisco asenhopparbieeri kelle teostes elustavad vana Madriidi romantilised kujud ja tabad. Seal kõlab rahvalik muusika. SAR sõelad muutusid populaarseks ka Argentiinas ja teistes hispaaniakeelsetes maades. On heliloojaid, kes on loonud üle 200 selles žanris teose. Väljaspool oma keelepiire tuntud autorist tuleks aga mainida niisuguseid sar sõelade autoreid nagu isakal peenis ja Manuel defalia. Ja üks tänapäeva maailma tipptenoreid. Placido Domingo alustas samuti sars sõela teatris. Igatahes kõneleb Saržeela populaarsusest hispaaniakeelses maailmas see, et seitsmeteistkümnenda sajandi algusest 20. sajandi keskpaigani olevat selles žanris loodud umbes 15000 teost. Näidet kuulame säärzuela taassünniperioodist barbeeri 1874. aastal esietendunud lava esihabeme ajajast. Segi vilja. Näete, Hispaania ei lase meid veelgi lahti. See on rahvatants. Laulu saatel, mille algkodu on kuulsad, ongi hotemaid kastiilias lamanud sealkandis. Sealt levisse seitsmeteistkümnendal sajandil üle kogu Hispaania tekkisid kohalikud variandid, millest tuntuimad on Murssija ja selja omad. Viimaseid nimetatakse sageli ka see viljanadeks. Ja näiteks võib vist igaüks endamisi ümiseda nüüd Karmen isegi Tiliat. Kolmeosaline taktimõõt, liikuv tempo, muusika enamasti maa-suurune, elurõõmus tekst lüüriline või naljatleb. Mushiassegi vilja näite leiame Manuel defalia tsüklis seitse Hispaania rahvalaulu ja selle esitavad meile praegu Sergei Stadler Natalja Arsumaanova. Sextet ladina keeles sextus kuues teos kuuele esitajale ooperis number kuuele tegelasele orkestrisaatega. Instrumentaalsete seksletid on tavaliselt sõnad sümfoonilised, tsiklid, levinuimad, Ongeelbilisekstetid. Varaseim näide on teada pokkeriinilt. Palju on ka puhkpiliseks tõite mitmesugustele kuus seisudele. On klaveriseks letid näiteks puhkpillikvintett pluss klaver ja on ka segakoosseisud, puhkpillid ja keelpillid kuus. Seks tehtiks nimetatakse ka kuuest esindajast koosnevat ansamblit. Vokaalseks Detiks võib nimetada näiteks meie kiigelaulu kuuikut instrumentaal ansamblid moodustatakse tavaliselt mingi konkreetse sexteti ettekandeks. Need ei ole püsivalt koos tegutsevat kollektiivi. Nüüd kuula Wilhelm Friedrich Ernst Bachi sextetistes tuur ühte osa Rondot, mille esitab sextet koosseisus Hannes Altrov klarnet, Kalle Kauksi, Aado tamm metsasarved, Mati Kärmas viiul, Paul Purga Viola ja Toomas Velmet tšello. Sekvent hilisladina sekventsia, see, mis järgneb. See on kompositsioonivõte, kus ühte muusikalist motiivi võistroofi korratakse mingil eri kõrgusel. Korratav vormi osa moodustab niinimetatud sekventsi lüli. Intervall, olgu see siis sekund, tärts või mõni muu, on sekvintsi samm. Sekvintsid võivad olla tõusvad, laskuvad tonaalsuses püsivad kalduvad, see tähendab helistikust ajutiselt väljuvad võimuduleerivad uude helistiku jäävad. Väga palju on sekrence kasutanud prantslased oma Shan tsoonides näiteks kosmaa, sügislehtede kogu vorm rajanedki põhiliselt seks Ventsidele nii laskuvatele kui tõusvatele. Seda kuulamegi kammerorkestri esituses, mida dirigeerib Paul Mägi. Sentimentalism prantsuse keelest, kus sentimental tähendab tundeline 18. sajandi keskel Prantsusmaal tekkinud vool, mis eeskätt avaldus kirjanduses ja kajastas kolmanda seisuse esilekerkimist kõigis eluvaldkondades. Keskmes oli tavaline inimene, mitte klassitsismi kangelaslike erand isiksus. Idee inimesel on õigus vabalt ja vahenditult väljendada oma tundeid, meeleliigutust ja erutust, tunda kaasa ja leida kaastunnet. Kunstiteos eesmärk on liigutada inimese südant. Nende ideedega sobis väga hästi suhtumine muusikasse, kui tunnete keelde. Jean-Jacques Russo üks senti mentalismi põhjendajaid kirjutas meloodia jäljendades häälemodulatsiooni väljendab kaebeid kannatuse, karjeid, rõõmuhõiskeid, ähvardusi, oigeid ja tema kõne on elav, kirglik, 100 korda energilisem kui kõne ise. Muusikas iseloomustab senti mentalismi mõju, segažanride tekkimine. Klassikaliste zhanripiiride ähmastumine prantsuse koomilises ooperis liitus tundelisus 18. sajandi viimasel kolmandikul Rosso ülistatud looduslähedase külaidülli kaja moraliseeriva tendentsiga. Niisuguseid oopereid lõid Phili tuur, Monsin kiigretäri prusssoonise. See oli ka melodraama õitseaeg ja väga palju loodi saatega soololaule. Muusikaliste väljendusvahenditena hakati senisest suuremat tähelepanu pöörama dünaamikale ja peenele nüansseerimisele, mis võimaldas hingevärinaid paremini edasi anda kirgede liikumist jälgida. Need võtted kajastasid suurel määral ka Viini klassikute loomingus, eriti aga romantikutel. Kuulame kolleti aariat, sansakrusso koomilisest ooperist külanõid mille esitab Shan Misso. Septet ladina septen seitse muusikateos seitsmele esitajale ooperis, seitsmele lauljale, orkestri saatel, enamasti on need vahtluse fina olid. Vahel on instrumentaal septit sonaaditsükli vormis, sagedamini jaga süüdilaadne lähedane divertismendile võise Renaadile. Enamasti on septeekid sega kuus seisudele küllalt sageli ka ainult puhkpillidele. Ja muidugi nimetatakse septetiks ka niisuguse teose esitamiseks kokku seatud seitsmeliikmelist ansamblit. Näitleja võtsime seekord ooperivallast Mozarti Figaro pulma teise vaatuse finaalis on seitse tegelast oma murede, soovide ja nõudmiste vastakuses jõudnud täielikku puntrasse. Igaüks ajab oma asja ja järjest kiirenev ansambel toob tõeliselt koomilise efekti. Kuuleme seda setati. Serenaad itaalia sõnast Tseera õhtu. Niisiis õhtulaul laul, millega pöördutakse armastatu poole. Niisuguseid vokaalseid serenaadi oli väga levinud lõunapoolsetel romaani rahvastel juba trubaduride ajast peale. Truba tuuri õhtulaul kandis nimetust Serena. Neid esitleti õhtul või öösel armastatu akna all. Tavaliselt saatis laulja end ise lautol, mandoliini või kitarril. Niisugusena kandus üle ka ooperisse. Meenutagem hästi tuttavat Don Giovanni serenaadi Mozarti ooperist või alma viiva serenaadi Rossini Sevilla habeme ajajast. Kammerlaulužanris on kauneid serenaadi Schuberti Suumannil, Pramsil kriidil, klinkal ja paljudel teistel neid küll muidugi klaveri saatel. Instrumentaalse tserenaadid Olgo soolopillile või ansamblile on karkterilt lähedased vokaalsele Serenaadile vahel lausa imiteerides, seda näiteks Antegantaabile Haydni keelpillikvartetis number 17. Ansambli muusikas nimetatakse Serenaadiks ka tsüklilise teost, mis on lähedane divertis mängile, kantsoonile, võinocturnile. Niisuguseid serenaad esitati algselt kellelegi auks vabas õhus, olgu siis keelpilliorkestriga või puhkpilliansambliga. Osi oli niisugusesse Renaadis tavaliselt seitse kuni kaheksa, nende seas kindlasti üks kuni kolm menueti. 1770. aasta paiku kaotas serenaad niisugusel kujul esijalgse tähtsuse. Mõnda aega ühendas serenaad sümfoonia, leia sõidile iseloomulikke osi. Neid on Haydni lima, uudsastil, kes ei teaks siis väikeste muusikat. Hilisemad heliloojad on loonud serenaadi küll soolopillidele, ansamblitele, suurtele ja väikestele orkestrile. Teine näide on pärit Sergei Rahmaninovi-ilt serenaadi tsüklist kolm pala esitab Leonid Bloomberg. Sport Sando või sport saato itaalia keelest tähendab tugevasti rõhutatult. Nii märgitakse tähtedega SS noodi alla, kui on vaja üksikut nooti või akordi tugevasti rõhutada. Kuidas muusikas kõlab, saame teada Beethoveni kuuenda sümfoonia kolmandas osas lõbusad talupojad. Tugevad rõhud on siin, taktide alguses mängib Berliini filharmoonia orkester Herbert von Karajan juhatusel. Scertso itaalia keeles nali. 16. seitsmeteistkümnendal sajandil tähistas see sõna kolmehäälset kant, soneti või ühehäälset laulu naljatleb tekstiga. Niisugused ilmusid 1607. aastal Monte Verdi sulest pealkirjaga Scertsimusikaalis muusikalised naljad. Aasta hiljem ilmus kogumik Sümfoonia Scertsi, mis sisaldas kapritso lähedasi instrumentaalpalasid. Kui varem sümfoonia või sonaadi kolmas osa oli tavaliselt menuet, siis liiniklassikud asendasid selles Kertsoga kiires tempos vabamas vormis osaga, mille klassikaline tüüp kujunes välja Beethoveni loomingus. Tihti kasutati Scertsades rahvamuusikast võetud teemasid. Romantikutel says Kertsoga Iseseisvad alana eluõiguse peamiselt klaverirepertuaaris, aga hiljem kirjutati neid väga erinevatele kuus seisudele ja see jätkub tänini. Kuulete nüüd körtsut Joseph Haydni kvartetti ist number 40 mille esitab Šostakovitši-nimeline kvartett.