Kõlas Loui Neljateistkümnenda õue klavessiin isti. Šamaan anriidangil päri prelüüd g-moll, esitajaks Aleksei viimov. See prelüüd kuulub nende prantsuse klavessiini muusikale nii iseloomulikke takti mõõduta ehk nõndanimetatud vabade prelüüd ide hulka kus esitaja peab nooditekstis antud vaid Ühe pikkustes vältustes helikõrgustest vormima rütmiliselt arusaadava ja veenva muusikalise kõne. Nagu võisime kuulda, kõlas prelüüd kui improvisatsioon kui mängija hetkeline fantaasialend. Kui aga süveneda enam kuuldud prelüüdi esitus saladustesse, selgub, et ka näiliselt vaba ja vahetult sündinud muusika allub küllalt täpsetele ja kindlatele ettekirjutustele. Millistega iga esitaja ilmtingimata arvestama peab. Ettekirjutused ja reeglid on omased kõigile elu ja kultuurinähtustele, mis sünnivad seitsmeteistkümnenda sajandi Prantsusmaa. Selle ja ka järgnevate sajandite Prantsusmaa kohal hõljub Breneedeegaardi vaim. Tema võimuses on ka need, kes teda ei tunnista ja tema ideede vastu võitlevad kasvõi näiteks päikesekuningas ise. Üks viljakamaid mõtteid, mille Deckart järelkäijatele põrandas, on idee koordinaatteljestikus. See ei puuduta ainult mitte ainult geomeetriat ja ei hakanud abistama mitte ainult meresõitjaid ookeanidel oma asukoha määramisel. Siitpeale saab inimmõistus võime välja mõelda, kirjeldada ja iseloomustada varem tundmatuid, tõsi, enne kui need nähtused ise tõelisuseks saavad või avastatakse. Kõik nähtused jagatakse alguses oma pisimateks algosadeks ja pannakse seejärel õigel loogilisel meetodil kokku. Sellest ratsionalistlikust korrastamise pisikust ei pääsenud pärast kaardi surma 1650. aastal enam keegi. Kogu Prantsusmaa ja seejärel ka muu Euroopa kultuurmaailm saavad suure filosoofi tahtlikeks või tahtmatult, eks õpilasteks, kuulame vahepeal, šamaan on riidangle Ale Maandi g-moll. Maantee iseloomustati tol ajal ka kui tõsist õpetatud tantsu mängib Aleksejev piinov. Teekaart oli nii suur skeptik ja vabamõtleja, et kahtles isegi vabaduses. Ja ehkki ta elas vaikset aristokraatlikus üksildast tagasitõmbunud elu ei võidelnud võimu ega usu vastu, pandi tema teosed pärast surma ikkagi keelatud raamatute indeks sisse. Veendunud ja tulise katoliiklasena võitles tema ideede vastu ka Lui 14.. Ometi ei ole päikesekuninga ajal ja tema poolt loodu mitte midagi muud kui te kaardi ideede elluviimine. Ainult et jumala ja mõistuse poolt seatud maise koordinaatteljestiku keskpunkt on kuningas ise. Riik see olen mina, olevat kuningas öelnud, kui vastu vaidlejad väitsid end kaitsvat riigi huve. Kõigepealt on olemas kuningas ja alles temast tuleneb riik. Nii nagu alguses on olemas koordinaatteljestik ja alles seejärel punktid, jooned sellel kes eksis kuninga vastu. See ei olnud ainult riigireetur, vaid midagi palju hullemat, et see oli inimene, kes ei osanud õieti mõelda. On palju teateid selle kohta, kuidas mõjus inimestele kuninga ebasoosing. Näiteks sai suur rahandusminister kol Päär surmava närvipalavikku kui vastuseks tema väidetele versai lossi ehitustööde liiga suurtest kulutustest vihjas kuningas, et raha kadumisel on nähtavasti tegemist petmisega. Samuti on tuntud lugu kuulsa näitekirjaniku rassiniga, kellelt lõi, küsis, miks on komöödia endiselt kõrgtasemelt laiunud, nii madalale, rassini vastuse peale, et näideldakse liiga palju. Skaroni teoseid. Sündis ähvardav vaikus. Kuninga kõrval seisev favoriit, madaam demente kelle nimi varem oli olnud madaam. Scaroon punastas. Sellest ajast ei vahetanud kuningas rassiniga sõnagi kes juhtunu tõttu omakorda langes raskem eelsusesse. Käsuri. Ometi ei ole säilinud teateid sellistest kurbadest juhtumitest, muusikutega? Ei tea, on siin olnud põhjuseks muusikute teenet etiketi tundmine või kuninga suurem armulikus. Kuulame nüüd kahte kurandi, tangel päri süüdistki moll. Kurant oli Prantsusmaal kõige populaarsem tants erinevatest teistest oma keerulise rütmi, ebareeglipäraste fraaside poolest. Päikesekuninga mõju oma ümbrusele ei olnud tingitud mitte ainult valitsevast mõttelaadist. Suur osa oli tema oskusel esineda, näidelda, mõjuda oma isikuga. Tema enesevalitsemisest jutustatakse legendilaadseid lugusid. Kuninga soosingus olev Lozani hertsog solvus, kui teda oli kõrvaldatud ühelt sõjaväeliselt ametikohalt ja paljastas kuninga juuresolekul mõõga ning murdis selle vihaga põlle vastu pooleks. Kuningas ei olukorra peremeheks, heitis enda käesoleva jalutuskepi lähimast aknast välja ja ütles. Mind puudutakse sügavalt, kui teaksin nuhtlema aadlimeest mispeale hertsog peetis mõned kuud Bastiis. Koguversaisse kogunenud õukond oli kuninga seatud inimeste igat sammu reguleeriva etiketi võimuses. Versai oli kui üks suur teater. Kõik käitusid nagu nukud. Varjanetid. Etikett määras täpselt ära päevaplaani. Igal hetkel oli ette nähtud teatud tegevus, riietus ja saatjaskond. Kuningas oli kui suur nukk, keda määratud ja valitud inimesed panid riidesse. Söötsid viisid jalutuskäigule, panid magama. Preisi kuningas Friedrich esimene kuuldes kirjeldusi prantsuse kuninga õukonnaelust, leidis, et kui tema oleks prantsuse kuningas, nimetaks ta kohe asekuninga, kes õukonda peaks. Sellist mõõdetud sammude ja kummardustega elu kujutab tangel päri Sarabanud kus kõik toimuv on ka hästi ette aimata. Kuninga ja õukonnameelt lahutasid loomulikult ka muusikud. Nad olid esindatud erinevate kuninglike ansamblite või õukonna ametitena. Näiteks kuninga 24, viiulit, kuninga 12 poed, Kuninglik õukonnaorganist või õukonna klavessinist. Viimast ametit pidas aastatel 1662 kuni 74 žanriidangli väär. Kes elas aastatel 1635 kuni 91. Õukonna klavessiin Eesti ameti, päris ta oma õpetajalt Jacques šamploonshambonjäärilt. Ta on küll väär on välja andnud aastal 1689 klavessiinipalade kogumiku mis sisaldab nagu prantsuse heliloojatele kohane põhiliselt tantse. Tantsud on grupeeritud neljaks süüdiks. Tänases saates kõlavad tantsud kee mullides süüdist Aleksei viimovi esituses. Kuule šiigi g-moll. Vääri loomingut on kindlasti mõjutanud päikesekuningaaegne muusika diktaator Jean-Baptiste lee kes kuninga soosimisel Maapoliseeris endale ja oma õukonna diaatrile hulgaks ajaks suurte ooperite ettekandmise ainuõiguse. Olulise osa lüli loomingust moodustas tantsumuusika orkestrile. Seda paljuhäälset ja tihedat orkestri stiili aimab järele oma tantsudes ka tankil. Väär. Samasugune tihedus ja tühjade kohtade kartus vaatab vastu ka tankla välja antud klavessiini varade kogumikust. Leheküljed lausa mustendavad nootidest. Selleks, et täita lehekülgede valgeid lõppe, on ta oma loomingule lisanud veel lühikesi vodevill. Tihedust tema muusikale lisavad ka veel rohked kaunistused, milliste kohta ta oma kogumikku lõpul toob ära tabeli. Tabel sisaldab 29 tingmärki, millele järgneb selge ja täpne Citreering. See on järjekordne näide, kuidas Deckardid klassifitseerib ja korrastav vaim tegutseb näiliselt vabas ja improvisatsioonilised muusikaliste kaunistuste maailmas. Lopsakas ja pompöösne tangel vääri muusika on ehedaks täis baroki esindajaks prantsuse klavessiini muusikas. Kõik järgnev hakkab juba omandama uue stiili rokoko ilmet. Lõpetame oma saatetangel päri süüdi viimase osaga.