Helikaja tere, mina olen Lisette Welt ja seekordne heliga ja annab hinnangu olnule ja unistab paremast tulevikust. Erki Aavik käis kuulamas kahte kontserti 11 10. Tallinna talvefestivalil. Samuti uurime, kui lihtne või keeruline on võtta lennureisimuusikainstrumentidega sõna saavad muusikud, lennujaama teenindusettevõtte juht ja esindaja kindlustusfirmast kaja. Saadet alustab Aga pianist Matti Reimann, kes kuulas koday päeval 30. jaanuaril Eesti muusika ja teatriakadeemia kammersaalis, koda ei keelpillikvarteti. Ungarist jätkab toimetaja Kersti Inno. Matti Reimann. Kas oli väärt kuulamiselamus? No kulge, vaat kvartettidega on nii et kui on ühe helilooja-nimeline kvartett antud juhul skoda ja eks ole, aga on teisigi Peetri nimele ühingorteetseebee, ellusin nimel kord, et korra tõin, enne, meil on kord, et ta on kõik väga head. Ja minul on niisugune huvisele kvarteti vastu saigi alguse sellest hetkest, kui Tallinnas mängis Beethoven-nimeline kvartett ja koos Šostakovitši. Et seal oli ikka niisugune elamus, et ja tänapäevane vaikselt pean seda kvarteti rida ja see on päris pikk mul. Ja tähendab, huvitav on see, et nad on kõik väga erineva tämbriga, nii tehnilises kui ma mõtlen nagu sisulises mõttes, et kus raskuspunkt on ja väga kõrge meisterlikkus. Kui võtta kvartett neli liiget, eks ole, nad peavad veetma kogu oma elu neljakesi koos vahetpidamata aastakümneid. Ja see, et 11 lausa vahele öelda, et välja kannatada selle pärast, et nad on kõik väga andekad muusikat ja sellega väga erinevad ka. Mida oli kuulda selles kvartetis siin akadeemias ka, eks ole, esimene füüsiline ja mulle tuli nagu esimene mõte selle kvartetti kuulates. Et see on nii ootamatu, et nad üldse eksponeeri ennast ja oma tundeid või eks ole, mis on maailmas praegu väga valdav näoga laval rabelemine ja soengute levik, ütlemine ja meeletu kaasa elan. Nad nagu suunasid oma selle kõik seal tähelepanu muusika peale ja läbi sellest tuuri ämbrit mängumeisterlikkuse. Võtke kasvõi niisugune besee asinat pitsikaatud. No mina ei ole paremini koos spetsikaatusid kuskil kuulnud ja nende, neil ei ole see mingi vaev ja see, seda saadki aastakümnetega, eks ole, vaatavad korra üksteisele poole, kõik on koos ja, ja kõlab erinevalt ja kõik, mis tahad. Nii et nende lettide erinevus on niisugune üks asi ja siis kvarteti liikmed. Kvarteti on enamasti väga soliidsed või väga tõsised inimesed selle töö tagajärjel, mis nad teevad, ja just selle repertuaari kaudu see muusika, mis nad teevad, ju mõjutab neid. Jeans koday kvarteti liikmed otsisid välja nagu Rahmaninovi millest, et ma tunnistan endale küll kool, mind seal lõpetamata kvartett seal ja mis nad sellest tegid, nad tegid sellest ilusa kammermuusika pildi, mis tuletas kangesti meelde Tšaikovski Onjeegini seda kahe õe Olga Tatjana seda mõisas seeni, eks ole, puudus selles laulmis ainult veel see kvartett seal nurgas. Ja ma sain aru, et miks nad seda mängivad, et koetleb koday tulikoda ja siis läks terve teadvustati küll seal ees, aga saal oli nii rahvast täis, et see jõudnud publikuni teadvustas sealt ning need, kes esimeses reas istunud, need kuulsad, aga siis lõi selle pildi segamini, seal ei võiks väikekoda intermetsa sinna. Ta on nagu ühenduslüliks veel, et siis tuleb see kvartett sinna järgi teine kvartalit. Ja kui nüüd viia teema selle soome-ugri aasa juurde, siis annan kõneainet ikka küll. Tähendab, sa saad ühe hetkega aru, et seal Ungari muusika ja nad teavad seda. Ungari muusikataust viivad selle muusika läbi, nii et seal on kõik arusaadav. Ja see, kes seda ei tea, seal siukse segase jama, ma vabandan selle sõna pärast, aga täpselt nii see juhtub nihukese arusaamatu asja, kui keerata, et noh, et ja siis ütledki. Et see ei ole hea muusik. Elleri puhul juhtub seda, et ei saa inimesed aru, mis seal tegelikult toimub. Eller annab ennast väga raskesti kätte. Täiesti sobib, võrdlus, see on kirjutatud 1916 ja kui see kvartetis rulli mulle ikka täiesti selgelt ette, ütleb Veljo Tormise tornikell minu külas mingi keskmine osa seal mingit rep. No kuulge, see on täiesti, no kas nüüd Ungari või Eesti, no mine võta kinni. Vot nii. Ja nad tegid selle ära ja sa saad aru, miks, kuidas suur mees ja Ungaris on niisugune väga tõsine küsimus on olnud, aga praegu on see lahenenud, et kumb on see ungari rahvamuusika, kas midagi partutegid Velist pidasi mustlasmuusikat ja kogu see Austria-Ungari käib ikka ka sealt üle kuidagi moodi, sisemiselt? Vähemalt eks ole, see temperament, see ütlesin koobrid, ütle millal. Et võta, laula üks rahvaviis soome moodi Ungari moodi eesti moodi Venemaad juba nii üksama, mai tea, kallis mari, palun. Kadalon nagu ürgne jah, ungari muusika ja see ürgne ungari muusika, kuidas öelda, Tuglas arvavad nii, et see ürgne, seesama asi linnastumisega kaob täpselt, nii on kirjas, temal hiljuti vaatasin rahvamuusikas esimene välisreis, sealt saab seda. Nii et, et suurepärane elamus ja vastab jälle, et kui on koertel niisugune nimi, siis tuleb alati kontsert. Mida need inimesed, kes seal eile kõik olid, nagu ilmselt siis hakkavad käima kvarteti kontsert, sest tal kogu aeg ja kõlapilt muidugi on ilus pehme, ei mingisugust ragistamist, ei mingisugust katsetamist, katsetatakse proovis, eks ole. Pillid sulanduvad ühte ja kallite pillide mõtetel. Aga Schubert täna, kui me sellest Subetit siin räägime, Subetel sünnipäev praegu 31 annavad, nii et surm ja tütarlaps, vot kunagi ütles mulle Heimar Ilves, mõnda talle ka rääkisin oma kvarteti mingist suvist. Ta ütles, et kui sa tahad kvartetis midagi teada, siis võta kolm, Beethoveni Razumovski kvarteti oopus 59. Siis võta Beethoveni tehnol kvartett number 11, see, mis Šostakovitši laua peal oli kogu elu ja seda ta vaatas ja siis võta surma tütarlaps. Ja kui sa neid tunned ja teate neid tundma mitte Kuulat, vaid Õpi tundma, võta, mängin neid. Schubert sõrme tütarlaps hakkab nagu teemall nagu Beethoveni üheksas sümfoonia sihukse jõuga kvarteti käest. Ja kohe on ka Naapoli sext akord, mis juba Klucky aegadest on surmaakord Napolis, eks tuli siis pead tõsiseks minema. Ja no seal tuli muidugi selle kvarteti, kuidas öelda, ühtlase tehniline võimekus ikka täiel määral. Mina ei saanud mingit intonatsioonilistest, noh, nihukest juhust, selle kvaliteeti ei noh, mis seal sees mängijale esitab, eks ole. Kusjuures huvitav oli veel see, et tagasikoda juurde, seal oli veel mingisugune nagu ühtne klis sander, tunne aeg-ajalt oli, eks ole sees, mis oli täielik taotluslik Asubertis. Kui esimene viiul seal variatsiooni sooladest kuskil üleval tegi, siis käis sega asja juurde, aga selle asja tegi täiesti võluvaks just välise puudus. Ja vot see kammerlikus, mida see sõna õieti tähendab Viinis mängis sellel ajal, kui Subert elasid igas majas, vähemalt kvartett, see oli niisugune üldine ja ma arvan, Schubert, kui ta tuleb aastal 1824 niisuguse teosega välja. Kui see on muusikaline revolutsioon ikkagi vist juba. Kas kõik sellest aru said, on teine asi, aga meie võime seda niiviisi vaadata. Ja, ja küll siis kvarteti teine osa läheb, mõtlesin vaikselt, et ei tea, kuidas Subersi ja tänapäeva maailmaga sobiks oma vaikse häälega seal läheks talle sama raskeks, kui ta elu oli eluajal. Ja siis metsik Tarantella, eks ole, Tarantella, itaalia tants võetud lõbuslik, milles siis tulevad tsitaadid sellest metshaldjast, nii et need otsad surma kordama, et Salde seal need viivad, selle kaare juba otseselt noh, selgelt näitab mitte ainult muusika kaudu pead tunnetama seda maailma kvalita, võtab need otsad kokku. Nii et ma arvan, et seal ikka sündmusel. Ja mis puutub sellesse kammersaali, meil tähendab, see on ikka väga hea, kui saal on pilgeni täis või pool tühi, eks ole, see on suur vahe. Ja see kohe tõmbab inimesed juurde, kui on niuke ja nad andsid meistrikursusi ja elasid sel päeval siin väga tore. Viiendast 13. veebruarini toimub 11. Tallinna talvefestival tõsta pilk Jaava südafestivali raames tähistas muusikute Fonbellemmeff oma viieteistkümnendat sünnipäeva. Erki Aavik kuulas kahte kontserti. Esimene neist toimus kuuendal veebruaril Mustpeade majas. Esinesid Anna-Liisa pes, Rodney, Kristina Kriit, Juris islin Henry-David, Varema, Andres Kungla ja Irina Sahharenkova. Kolmapäevaõhtusel galakontserdil tähistati aga muusikute fondi bee Ellemmeff viieteistkümnendat sünnipäeva ning seal astusid üles tippsolistid nii Eestist, Poolast, Iisraelist, Argentiinast, Suurbritanniast, kes tegemist oli elamusi pakkuvate õhtutega, ütleb Erki Aavik. Ja nii võib öelda küll, aga kindlasti mõnevõrra erinevatel põhjustel ja eks nad olid ka väga erinevad kontserdid, sellepärast et aga esimene kontsert, mis toimus Mustpeade majas, oli täiesti suurepärane, kuigi ka seal oli oma tõusud ja mõõnad kahtlemata. Ja kahtlemata olid siis mõlemal kontserdil ka ikkagi ühed ja samad tähed. Ma ütlen seda juba ette, et nii nagu Mustpeade maja kontserti peamised tegelased olid siis viiuldaja Anna-Liisa mees Rodney ja muidu ka viiuldaja, aga nüüd nendel kahel kontserdil vioolaga üles astuvad juri siis lind. Ja muidugi selle Mustpeade maja. Kontserdi kõige suurem saavutus oli kontserdi teine pool, kus siis koos linnaosa arengukava Andres Kungla ja Henry-David vanemaga mängiti forelli kvintetti ehk siis ametliku nimetusega Franz Schuberti klaverikvintett A-duur. See oli ka üks suurepärane esitus mõõnadelid klausliga, et ma tulen selle kvintetti juurde. Kui tipu juurde veel tagasi, siis mõõnad olidki kontserdi esimeses pooles. Tegelikult see kava oli väga vahva. Seal oli üks selline väga tänuväärne teos Johan halvarzeni viiulile ja vioolal seatud Hendeli passa kalja. Ja see seade on täiesti suurepärane. Seal peabki vist ütlema, et see passagalia ise võib olla jätkataks nii suurt tähelepanu Händeli muudegi teoste omaaegsete lugude seas, aga see seade pakub ikkagi. Kui palju siis ikka muusikat, mida nüüd esitatakse viiulil vioolal ilma suurema ansamblite või ilma klaverite orkestrite. See on ikka selline Mazderbis, see nõuab ikkagi pillivaldamist ja selles muidugi seal selle tuua puhul, ehk siis Anna-Liisa, Beuroodne ja Jüri, siin ei ole mingit küsimust, noh, nemad mängivad ju kõike ja väga hästi. Siis teiseks teoseks oli esimeses poolest Volsakkidelt ja kaks viiulit vioola jällegi väga tähelepanu väärne koosseis ja Volsaki muusika ei ole nüüd nii nõudlik. Seda võiks sellises koosseisus mängida, seal tõi kaasa siis juba mitu korda nimetatud Loodne ja lisaks ka Kristiina Kriit ja ma arvan, et eks see, mis selles loos kõlva kleepis, oligi see, et täiesti erinevad mängukultuurid tekkisid kohe tooni probleemid, tekkisid kohe häälestus probleemid ja kui see lugu lõppes, siis ma istusin kahe autoriteedi vahetus läheduses. Peeteli ja Piia paemurru ja Piia paemurru katsuse võid kaelalt esinejaid natukene õigustada. Suurepärase pianisti ja kena inimesena loetakse teosele ka natukene võib-olla veider või imelik, ma ei ole sellega nõus. Aga ma olen seda kuulnud, seda lugu vähemalt kahel korral väga heas esituses. Teosed ei ole midagi häda, seda tuleb lihtsalt mängida ülima tähelepanelikkusega, seal ei ole ühtegi nii-öelda hinge tõmbamise kohta see teos lihtsalt noh, niivõrd nõudlik ja, ja seal peavad mängijad olema palju koos mänginud, arvata on, et ega need kolmekesti esitajad ei saanud ka ülemäära palju prooviaega, nii et see oli see mõõn. Ja nüüd ma julgeks mõõnaks nimetada mingil juhul seda kassa kajastusest oli täiesti suurepäraselt mängitud. Aga viguri mängis selle Mustpeade maja saali väga selline ambivalentne või noh, ütleme segadust tekitav, kajab see, kuidas nüüd Annalisabes Rodney Ta on selge, et seal nagu juba Balzaci puhul öeldud, see nõuab täielikku keskendumist ja paistis, et nad said sellega suhteliselt kerge vaevaga hakkama. Ehk siis nende muusikaline võimekus on täielikus kooskõlas nende tehnilise võimekusega. Aga nüüd tagasi Fadellid kvintetti juurde aseks ansamblimäng oli suurepärane, nagu öeldud, bassi poole peale Henry-David Varema tšello ja Andres Kungla Kolga baasil. Nemad moodustasid selle ansambli sees täiesti selgelt oma ansambli mängisid koos noh, seesama sisemine tuua oli seal siis ka ikkagi viiuli ja vioola vahel siis lini Hebeis Rodney, vahel teinekord jälle Varema ja siis lini vioola ja tšello ütleme seal mingite koos mängitud lõikude vahel. Nii et tõepoolest, see oli üks suur lust, mitte ainult kuulatavad vaadatavad täielikult õnnestunud eid suundanlaile. Aga me läheme nüüd siit kolmapäeva õhtu juurde, kus Estonia kontserdisaalis tähistas muusikute fond bee Ellemmess oma viieteistkümnendat sünnipäeva. Igati suurejooneline. Paraku ei olnud kõik kontserdi külastajad pärast esimest poolt kõige rõõmsamate nägudega. No ja seda tuleb tunnistada, ma võtaksin ikkagi selle rõõmsama osa kohe ette, et õnneks teine pool parandas seda esimest poolt suurel määral ja teise poole kahtlemata kogu kontserdi välja täht olid ikka needsamad analiisabes Rodney ja siis juurde siis linn sellesama passa Kaljaga. Ja just nimelt see võrdlus seal kontsertsaalis eelmise päevakajaprobleemidega, mis ei olnud ka üldse kogu teose esituse suhtes kuidagimoodi oluline tegur, aga no ikkagi natukene võttis oma siis sealne saal oli küll nii esinejate kui publiku poolt jäävad Sealne kuulsama sellist säravat mängu. Et minu jaoks küll see Händeli passagaalia halvurzeni seades ja persruudne ja siis Lini esitus. Ma lähen iga kord uuesti andnud seda ühe teose pärast, viitsin kodust välja minna suure rõõmuga. Nii et noh, ega see ülejäänu, mis seal esimeses pooles võib-olla nõutuks tegi, ma ütleksin õhtu üldmuljet nii väga lõppkokkuvõttes Virkolgi. Eks seal esimeses pooles oli ka ikkagi Ralf Taal mängis Rahmaninovi küllaltki, pani ikka kuulama. Ja muidugi siiski ei saa ära unustada, et seal oli kaks triot ja eelkõige tšellistid olid Riiades tähelepanuväärsed õpetaja, õpilane, sellist Peeter Paemurru mängis ikkagi jällegi Irina Zahhartšenko vaga ja Mari Tampere Beuroodniga koos Subertit. Temal on tähelepanu väärne välishea pill, Matthias laineri vist ma arvan, 18. sandi lõpupill, mitternwaldi pill, harvaesinevat sobivad kokkumängija ja, ja vill, selline mulje jäi küll, sest et noh, Peeter Paemurru on ju teada-tuntud oma väga sellise akadeemilise väärika ja ma ütleksin isegi teatud aeglase Soviitsusega ja delikaatsusega ja see pill sobib suurepäraselt, miks ma selle ette võtsin. Kohe jõuame selleni vahepeal märkusena, ainult et esimese poole lõpetas siis trio meis, kus siis peale Paimule õpilasi, angerjas, lendi olid ka jälle ikkagi linnase Harjenkova suurepärane pianisti ja Sigrid Kuulmann mängis seal viiulit ja nüüd tagasi selle pilli juurde, siis nii eelmise päeva kontserdil jäi mul sellest küll mulje, et anna Liisabeuroodmi ja tema viiul, millega ta mängib kuuldavasti amati maa. Ja mulle jäi selline mulje, et see pill ei vasta Anna-Liisa soodne võimet nõuetele ja kui see kohe mind natukene nagu häiris sealt intetis tundus, et ülejäänud instrumendid mängivad kohesele viiuli mõnes registrist täitsa kohe kinni ja jälle saali eripära järgmisel päeval kuulates teda selles fassaagaliasse koos joolaga mängimas, siis arvan, et ei ole seal häda midagi. Kuigi muidugi tanalisabeurood, nii on tänaseks selline mängijatega ükski pill ja tema jaoks liiga hea. Aga nüüd tagasi selle juurde, et kond kontserdi teine pool oli oluliselt parem. See juba hakkas väga hästi. Tõnu Kõrvitsa täitsa teisest dimensioonist lugu. Tuule koraalid. Virgo Veldi saksofon, Ilja ja Tiia Tenno orelil. See oli juba täitsa nagu teine maailm nagu teisele kontserdile sattunud teise saali. See oli väga ilus, ilus avalugu ja siis teises pooles oli mõnevõrra lauljaid seal kaks head duot, Atlan Karpi, Kristiina Vähi, laulsid lõiko vetust duetti vaid Atlan karbiga on see lugu. Teda on hea laval nii vaadata kui kuulata, sellepärast et publik pääseb tema laulmise korral nendest hääle tekkimise sünnitusvaludest. Temal tuleb see hääl kuidagi nii, loomulikult. Võib-olla siin jälle mõned peavad mind pühaduse rüvetajaks, aga Atlan karbi laulmist kuulates tuleb nii mõnigi kord meelde, et nad Georg Otsal tuli ka suhteliselt kerge vaevaga välja. Me ei näinud higi, pisaraid tema otsaesisel. See on meeldiv. Muidugi ta laulab puhtalt ja nüüd teine tuua, oli kontserdi lõpus oli Raikoraalik ja on ka kaitseväe tema puhul ka tuleb öelda, et see hääl tuleb temast suhteliselt kerge vaevaga välja. Ja nii nagu karpi, nii see noormees laulis kabelt puhtalt Indoneesias puhtalt ja nüüd nende daamide kohta peab ütlema, et tore oli vaadata, et nad andsid sellele esitusele nii emotsiooni kui dramaatikat. Ja see lavaline tegevus, lavaline liikumine, niivõrd-kuivõrd see ikka loeb ka üsna palju, kui laud ise on juba hea, kehva laulus ei päästa. Aga heale laulule annab nii mõndagi juurde, nii et need kaks luuad olid suurepärased. Niiet laugetel poolt ka väga viga tuleks eestlaslikult öelda. Eestis suhteliselt harva esitatavat John Field, viimasel ajal on seda nüüd olnud kuulda seal kuidagi äratanud tähelepanu. Ja see, kuidas ta seda Fildjaadurne Octurni mängis, ikka võttis nagu oma lummusesse. Nii teises pooles oli mitu päris korralikku lugu. Aga me ikkagi natukene tahaks täpsustada seda, et miks see esimene pool. Näiteks isegi ma arvan, et need tegijad teavad ise kah seda, mis seal nõutuks tegi. Ma võtaksin ühe asja eraldi kohe kritiseerida ja natukene nagu kurjustav. Et seal kontserdi avas noor pianist Johan Randvere ja Artur Lemba ilus lugu eesti rahvaviisidel pärast ma sain aru, miks see lugu nii tuimad kõlas. Sellepärast et kandvele oli saanud ülesande olla ka selle kontserdi Conference ja plandweljalam pianistina hästi läinud noore mehena on ta siin igasuguste pjedestaalile ja paranassile tõstetud ja tõenäoliselt noh, on see õigustatud. Ja nii ta siis arvab, et nii lihtne see ongi, aga ei ole. Sa lähed esinema, siis peale pillimängu on vaja veel kahte asja esinemiskunsti, mis on täiesti omaette asi. Ja nüüd jutu rääkimine sõbraga õlleklaasi taga või saalitäie publikuga kaks täiesti ise asja. Jutu rääkimine ei tule iseenesest, mitte kellelgi ei tule iseenesest. Sa võid olla kui kõvasaamistel tahes, ette valmistamata tekst õnnestub vaid üksikutel ja neilgi väga harva. Võib-olla tulevikus kunagise noormees saab hakkama improviseerimis, aga kui ta on seda väga palju teinud ja väga palju õppinud ja harjutanud ta peaks loobuma publikualahindamisest, ta on nii noormeest, ei saagi aru, et, et see publikualahindamine kui lameda sisu ja konarliku vormiga publiku ette tuleb rikkus ära ju ka selle intervjuu, mis oli hästi mõeldud selle Pille lillega intervjuud, need küsimused, läbimõtlemata Need olid kooskõlastamata eksproua lill siis pärast päästis, mis päästa andis seal, aga ega ta palju päästa ei olnud. Ja no järele tuleb jätta igivanad auklikuks kulunud lavanaljad, ka publik on neid näinud ja kuulnud, võib-olla ta ei tea neid ise peast, aga kui ta jälle näeb, ta tüdineb ja paadile konfelentsee võttele tuleb õppinud, mis on kulunud löödud paarsada lisaks õppida, et siis oleks nagu millegagi töötada. Niisiis enne kui lavale lähed, ükskõik mida tegema, pead sa seda asja oskama täpselt nagu klaverimängu. Nii et see pealtnäha kõrvaline asi tegelikult andis juba algusest peale sellele kontserdile teatava tooni. Nüüd noh, eks seal oli ka, peab tunnistama küllaltki nõrku esitusi. Aga esimeses pooles jah, nagu raske midagi muud peale läheb Stahli ja siis võib-olla selle viimase trio esile tuua, et mis äratas tähelepanu. Erki Aavik Me jätkame tänast saadet reisimise teemal, kuidas on reisida instrumentidega, milline on teie kokkupuude sel teemal? No kuna minu instrument on ju võrdlemisi tagasihoidlike mõõtmetega peale selle viiulikasti pikkuse, mis on siis noh, kõvasti alla meetri heal juhul jääb sinna isegi alla 80 sentimeetri, siis see ei ole väga suur probleem olnud ja, ja ma pean ütlema, et ma küll reisisin omal ajal väga-väga palju. Minul ei ole midagi eriti värvikalt rääkida, aga üks lugu on siiski tore. Kuna ma veerand sajandi olen hakanud uuesti jälle endiste kolleegide survel seda riiulit vaheteval kastist välja võtta, siis ma olen reisinud nüüd jälle uuesti viiuliga ja Ma arvan, et sadade-sadade võib-olla isegi võib rääkida suuremast suurusjärgust, reiside lennureiside kohta on mul ainult üks kord. Kui mulle öeldi sealt lennuregistreerimise letist, et ma viiuliga lennuki salongi ei pääse. Ja see võiks olla täitsa selline muusikuteni viktoriiniküsimus, mis lennufirma ja mis reis? Tallinn-Kuressaare? 19 kohalises lennukis oli sel päeval neli reisijat koos minuga, see oli möödunud aastal ja siis niikuinii käsipagas võetakse niimoodi kaasa, et sa enne oma kohale minekut pannakse sinna lennuki sabaosa panipaika ja seda viiulit, et ei tahetud ikka kuidagi mulle kaasa lubada. Õnneks sel korral jälle päästis hea sõna ei tohi närvi minna ja tuleb ajada rahulikult kogemustele tuginedes asja ja kõnelennufirmasse lahendas selle olukorra seekord minu ja minu viiuli jaoks päris hästi ja lennufirma jaoks iseäranis hästi. Reisimine on muusiku elukutse üks paratamatu osa. Äsja lõpetas Eesti vabariigi 100.-le sünnipäevale pühendatud kontserdituuri Eesti festivaliorkester. Neil päevil lõpetas Eesti riiklik sümfooniaorkester oma Ameerika-turnee. Ent muusikud ei reisi kunagi üksi. Neil on kaasas muusikainstrumendid. Oma kogemusi jagavad staažikad reisijad. Viiuldaja Anna-Liisa Bezroodne ja kontrabassimängija Andres Kungla. Milline on instrumentidega lendamise hetkeseis? Nende arvates? Sellest legendist viimane kord, kui tehti kast lahtiselt, kõige suurem tükk oli umbes käelaba suurune, mis sellest pildist oli alles jäänud, et sellest on saanud minu pilli esindajate seas on ikkagi väga, väga tükk aega mööda läinud sellest, sest et kui meil on variant, et kas me näiteks kammerorkestriga kuskile lähme näiteks viimane tuur ka, et mul läksid pillid lihtsalt mööda maad, sellepärast et noh, esiteks on iga kord, kui sa jõuad kontrabassikastiga sinna lennujaama. Noh, see on alati niisugune kerge ilmutus inimestel, kes absoluutselt ei taha neid suuri asju näha, mis esitatakse peaaegu alati ei mahu uksestki sisse kuidagi kohale kantimise teel, sa mõtled, et oh, issand jumal, jälle need tüübid nende imelike asjadega, aga aastale, et nii kui nad sinna alla läksid, nagu neid hakati mann lima, siis sealt lendasid niimoodi üks ja kaks ja siis olid siuksed jupid alles. Et noh, seda ma arvan, et ikkagi päris niimoodi enam ei käitutega. Annelise muidugi teavad sellest viiuli käe kotindusest rohkem rääkida, täpsemalt. No mul on kõrini sellest, et küüned ja hambad on valmis atakeerima iga kord, kui ma lennujaama lähen, kus iganes ei oleks, siis ma ma pean olema selle jaoks valmis, kuna tänapäeval pea iga kord. Ma pean peitma selle viiuli, see kinni, kinni, situatsioon on, ongi see kõige hullem tegelikult kui niimoodi nakatumata. Et siis peab seda niimoodi püüdma kellelegi, kas niimoodi ajutiselt niimoodi, kui on keegi tuttav Gazasse, hoia seda veidi suitsu, millest? Nüüd viimane kord näiteks ma võin tuua peale kontserti siin, kui mängisime Brahmsi, topelt. Kontsert, mul oli laenuseli Antonius Ivari viiulit, tema hind on umbes niimoodi seitse miljonit naela nooti siis Tallinna lennujaamas ma kinnin ja siis oli väga ebameeldiv naisterahvas seal teisel pool check kinni ja kes siis ütleb, et ja vot seda küll ei saa väga vastikul moel, kuidas nemad üldse, mis tooni nad kasutavad, teavad, et neil on see power to tõstroy, et nad võivad mõjutada meie situatsiooni. Tema siis ütleb, et jah, kahjuks see peab minema siis haug, lagedus ja ma ütlen, et vabandage, kas lennukompanii või tegelikult lennujaam tahab maksta, on seitse miljonit insuurenis rahasid, mille peale ta algul vaatab mind nagu lolli, et jah, päris on seitse miljonit, aga siis ma andsin peaaegu telefoni talle kätte, et kui tahate spetsialistiga rääkida sellel teemal, siis palun. Ja vot sellist negatiivset energiat ma enam ei viitsi endaga kaasas kanda iga kord, kui ma lennujaama lähen ja minule hulk, mida ma lendan, no ma pealend on kaks korda nädalas vähemalt tänapäeval lihtsalt Malon selline. Ja tänapäeval ma olen spetsiaalselt ostnud sellise väiksema viiulikasti koomite, midagi ei mahu, sinna ei mahu, ei noodid ei ela tugisild. Igal juhul me peame nagu ohverdama iga kord midagi sildu põletama. Milline ühe viiuldaja reisimisprotsessis välja näeb, mida see tegelikult tähendab? Ma olen välja mõelnud need sellise strateegia, et ma olen välja printinud nende lennukompaniide reeglid, millega ma lendan kõige rohkem sinna r. John, tegelikult on siiamaani veel olnud okei. Mul on välja prinditud need reeglid ja kui keegi hakkab seal midagi jamama, siis ma panen Latin neile selle paberi ette, et kas te ei saa aru, mida te ise kirjutate. Teine asi on see, et British Airways nad ei tea ise, mis nende reegleid on, kusjuures ma helistasin ja üritasin rääkida ühe mingi kõrgema positsiooniga inimesega, kellele ma seletasin, et kas te saate aru, et varsti kaotate kõik oma muusikute klientuuri, kuna võttis AS näiteks on ka transportinud mitmeid inglise orkestreid, eks ole. Ja loomulikult orkestrantidega on teine asi, et nendel on oma bussid, nendel on omad, aga mitte kõik viiuldajad või altistid ei taha neid oma instrumente panna sinna veoautosse, seal on külm ikkagi. No kuigi mitte kõikides ei ole külm, seal ta soojendusteni põhimõtteliselt kõige kallimast vanasti peaaegu mitte kunagi lõplikult selles mõttes noh, sa nagu kehaosa mulle, see on kehaosa. Ma mäletan, kuhu ma oleks sõitnud ilma viiuleta. Viimane kord ma tõesti ainult lennukompanii, kellega mul veel on okei olnud, see on Finnair. Aga mul ei ole selles mõttes nagu mingit sellist positiivset tulevikunägemust selles asjas, et põhimõte on see, et igal lennukompanii üritab ainult teha raha. Ja tegelikult, kui hakata mõõtma neid nii-öelda käbensaist lagins Tuuakse vahepeal vahetevahel sinna lennukisse sisse siis vabandust väga, need on palju suuremad, kui see meie väikene viiulike. Andres, sina reisid tõesti peaaegu et kõige suurema instrumendiga nagu kontrabass. No kuidas tagada see, et, et sa lähed kontrabassiga lennukisse ja et sellest jääb järele see pill, mille sa sinna andsid? No eks selles sellist nagu garantiid ei saagi ju lõpuni keegi mulle anda, selles mõttes, et noh, mina ei ole see mees, kes ta lennuki peale asetab, mis oleks jube kihvt, mingeid näiteks teeks ettepaneku kuskile näiteks mingile odavlennufirmale, et hakkaks siukest teenust välja andma, et sa võid olla ka näiteks e-mees, panen oma kontrabass ise lennake, ise võtad maha, aga seda siukest luksust vist ei ole võimalik anda, aga põhimõtteliselt mina tihtilugu reisinud lihtsalt oma poognakastiga, mis on, ütleme üks neljandik viiulikastist tavaliselt nendest mõõtmetest on umbes mingi 20, võib-olla 15 sentimeetrit on üle, aga hästi palju õhem ja kitsama igatpidi väiksem. Ja siis ma olin ühe korra kell viis hommikul hakkasin prestlike lennujaamast Riia poole lendama teada-tuntud ja hetkel mitte nimetatava lennufirmaga ja siis hakkasin peale minema, siis keegi märkis, et mul on mingisugune imelik mingi sots taskus või kuskilt turita põuest välja sihuke malakas hõlmal natukene tunneli kästi sealt välja võtta, et mis on siis ma tegin neile mingi demonstratiivsed liigutused, sellega saab niimoodi teha. Ja et et siis võidelda või seda ei noh, siis hakkas muidugi peale mingi komöödia lõbuks ma sain selgeks teha, mis on, lihtsalt ei oska. Kaks dollarimärki panid selle nagu silma mustade asemel et siis pane nüüd see asi ära ja siis see põhimõtteliselt oligi umbes täpselt 15 sentimeetrit sellest üle ja siis ma ütlesin, et kuule, et, aga äkki ikka kuidagi niimoodi. Et tegelikult on nüüd variant siuke, et mul oli seal kusjuures kõik kolm poognat sees ka, et kas tead oma Popoognatega siia, maksavad 80 naela, võtad need kaasa või siis lähed ise lennuki peale, aga poognad jäävad siia. Samas ma pean tegelikult Tallinna lennujaama kiitma, sest viimane kord, kui mul käis šotist sõber singlile, teil poognaga kaasas. Mitte keegi ei olnud mitte midagi üldse selle kohta keegi isegi vaadanud seda mingi teistmoodi, isegi seda ei kontrollitud. Aga. Öelge, kas see on reegel, et kõik muusikud kindlustavad oma instrumendi? Nojah, tänapäeval on küll nagu see, aga siis on eri klausener seal nagu olemas ja see oleneb väga, et kas sa maksad ise seda kindlustust või on sul laenupill nagu mull näiteks? Mul on niimoodi, et mina seda kindlustust ise ei maksa, see on siis kultuurifond, kes selle eest vastutab. Et selles mõttes ma olen täiesti luksussituatsioonis, ma olen väga õnnelik, mul seda jama ei ole. Ta hakkab koitma see aeg, kui me saame nagu kohalikele ettevõtetele tuginedes neid asju hakata vaikselt kindlustama, mingisuguseid kõlakaid täpsemalt ei oska midagi öelda, aga pole midagi kuulnud, et nüüd saab ka juba Eestis vaikselt hakata pille kindlustama. See on väga-väga suur sambaga tähtsas suunas, sest meil on tegelikult päris arvestatav hulk päris häid pille, mis tegelikult vajaksid ikkagi kohaliku, kindlasti juba. Aga kui me praegu mõtleme sellise olukorra, et teil on võimalus unistada, esiteks ja teiseks meie jutuajamist kuulavad pealt kõik lennufirmade esindajad. Mis võiks olla see ideaalne olukord instrumendiga reisimisel? Ma ei oska öelda, et kuidas seda nagu rohkem legitiimse maks teha või midagi sellist, et sellest ma ei tea, kas mingisugune tuvastusmeetod, et millega sa saavad inimesed aru, et tegemist on muusikainstrumendiga, kui sa ilmud sellega lennujaama, siis see inimene, kes sellega sinna lennujaama ilmub, tema ülesanne ei ole mitte kedagi sellega kahjustada, vaid et tal lihtsalt ei taha sellest mingisugusel tingimusel nagu loobuda sellest ei ole mitte midagi halba ja tal ei ole, ei ole kavatsust kedagi selle viiulikastiga pähe taguda, lennukese, mingid siuksed asjad talle lihtsalt plaanisse kõige ohutumalt kuhugi ära panna ja sellega võimalikult kiiresti tänuks täna minna, siis hakata minna meie igapäevaeluga edasi. Sest jube kihvt vaadata sedasama tšello jutuga, ma vist mäletan seda, kuidas jälle mingisugune hästi vara hommikul kuskilt Itaalias distaksime Kammerorkestriga tagasi tuleb, sa lähed, tšellod peavad minema kaks tundi varem lennujaama, sest seal hakkab mingisugune tohutu riik, kus peale check-in'id laua taga siis on nii kihvt vaadates tädi toksib nagu seda mingit ühte asja, ma vist ei saagi sellest aru, et nagu mida, on seal nagunii palju nagu sehkendada asjatada. Et see on lihtsalt, et sul on juba nagu lisaiste olemas, on mingeid muusikainstrumente Pätsitud, rohkem ei olegi mitte midagi teha, et alati mingi tohutu asjata vene keelt, mis tahaks nagu hästi teada neid detaile, et miks peab nii palju asjatava, et võiks nagu kuidagi lihtsamaks teha selle asjast, sellest on nii palju aega möödas, me juba kõik teame muusikat pillidega see ei ole mitte midagi uut nagu tsirkust tegema kogu aeg. Et jah, ma arvan, et äkki saab selle asja kuidagi niimoodi tehtud, et ei peaks enam instrumentalistina ilmuma lennujaama mingisugune kolm tundi varem selle kartusega, et äkki nüüd jäävad maha, sest et ei tea, mida peab, kuhu sisestama. Ma väga sooviks, et lennukompaniid oleks inimlikumad selles mõttes, kui on väike viiulikast. Me ei tassi seda teist kohvrit sinna kaasa, vaid see viiul on meil nagu see primaarne vangins. Et see bürokraatias kuidagi oleks ikkagi inimlik, et me lihtsalt teistmoodi me ei saa olla. Teist väljapääsu ei ole. Mind ärritab kõige rohkem see, et see on nagu lihtsalt ülimalt nagu avalikult raha tegemine. Ja see, et tänapäeval olgem ausad, muusikud ei ole need miljonärid siis see fakt, et vaesemaid just kooritakse rahaliselt see on minu arust lihtsalt väga Surs igatsus ja seda tahaks muuta ja tahaks inimlikumad, suhtumised, lennukompaniide, sest et varem seda ei olnud varem ei olnud see üldse küsimustki. Ja mõned lennukompaniid siiamaani, nad isegi teavad mõningaid muusikuid ühes teatud maas, kus on väga tihti muusikuid, kes lendavad siis kultuuriteadlikud. Et see on ka tegelikult üks väga suur globaalne aspekt. Kui palju muusika kadumas meie igapäevaelust tegelikult, kui hakkame mõtlema, ajastu kaob kuhugi, mina? Jah, see, aga see on tegelikult suurem probleem. See on niisugune ketas, mis keerleb ja ei tea, millal ta peatub. Muusikainstrumentidega reisimisest rääkisid viiuldaja Anna-Liisa Bezraedne ja kontrabassimängija Andres Kungla. Kuidas muusikainstrumentidega reisimine käib ja millised on need kõige üldisemad reeglid, mida silmas pidada? Sõna saab Tallinna lennujaama teenindusettevõtte juhatuse esimees Tiit Kepp. Reisimisvõõras alati minu jaoks reegel number üks on see, et tasuks teha ettevalmistusi, et tegelikult ei kehti see mitte ainult muusikainstrumendi kohta, vaid ka kõigi teiste esemete kohta, mida endaga reisile kaasa võidakse võtta, et olgu see siis mingi eriline pagas, suusad, lemmikloom. Tegelikult kehtib muusikainstrumentide kohta täpselt sama reegel, et kui ikkagi piisavalt vara teada. Reisile on vaja kaasa võtta tšello, kitarr, viiul, kannel, trummid, et siis tuleks sellest ka enda vedajale teada anda. See käib siis põhimõtteliselt niimoodi, et kui teha endale broneeringut lendamiseks, siis kindlasti tuleks seal planeeringus ära märkida, et minuga on kaasas pill. Oleneb muidugi nüüd jällegi pilli suurusest, ma arvan, enamus kuule teavet, näiteks tšellot on võimalik lausa salongi kaasa võtta. Aga jällegi oluline teada siinkohal, et seda kahjuks ei saa teha päris tasuta kui tšello suuruse pilliga õhusõiduki salongi minna, et siis tegelikult peab ostma temale istmekoha. Lennufirmadel on ju omad reeglid, kui palju need näiteks pillidega reisijatel need reeglid, lennufirmad, erinevad. Ega nad erinevad tegelikult päris palju, et ma ei hakka lennufirmasid nimetama, aga ma tean peast mõningaid niinimetatud odavlennufirmasid, kes üldse ei aksepteeri instrumentide vedu. Just nimelt sellel põhjusel, et nad ei hakka mingeid riske ja lisavastutust võtma, et noh, see ei ole nüüd päris nii, et ei saaks jällegi lennata, aga siis peaks juba väga täpselt ette broneerima ja väga konkreetselt andma sellele lennufirmale teada, et mis mõõtmetes ja mis, mis tüüp ja mis, mis kasti sees võib pill võib-olla, aga aga need on erinevad ja siinkohal võib-olla meenus, teeme soovitused, et isegi juhul, kui teinekord tuleb selline kiire reis ette, siis kindlasti odavam on saata pillikaubana ehk siis kaubana muusikainstrumendi saatmine punktist A punkti B on kindlasti odavam, kui saate teda kui nii-öelda ülekaaluline pagas. Et siis pagas, mida ei ole eelnevalt lennurajal registreeritud, aga mille eest tuleb maksta, et see on kindlasti üle poole kallim. No aga kui on muusik, kelle jaoks tema instrument on praktiliselt nagu tema kehaosa, ei suuda sellest loobuda, kui turvaline ja tegelikult on oma pilli niimoodi kaubaga koos. See teise punkti saata. Ma olen ise ka natukene pilli kunagi mänginud ja ega ma enda päris pilli kellegi teise kätte usaldaks küll, aga teenindusettevõtte juhina ma ütlen ikkagi, et tasub usaldada. Muidugi nüüd teiselt poolt vaadates, et mina ikkagi alati soovitan ikkagi ükskõik, mis pill, see on ikkagi seda omakorda veel pakendada või siis kasutada vastavaid vutlar ja ma ei tea, mullikilet kasvõi meie Tallinna lennujaam on selles mõttes nii väike, et siin on väga isiklik see ümberkäimine pillidega. Jaa, jaa, ma tean, ma olen ise näinud, ma olen ise suhelnud siin erinevate ettevõtetega, kes kontsertreise korraldada, et kui isiklikult võetakse seda vedu tegelikult me väga muretseme sellele kaasa ja ma tean, et iga pillimees tegelikult, et tahaks pilli võtta kaasa õhusõiduki salongi. Aga meie ei ole need lubajad, lennufirma eelkõige lähtub turvalisusest ja ajase salongi lubamine tähendab ikkagi seda, et sellel pillil peab olema koht. Et kindlasti inimesed, kes on lennanud, on ju näinud seda, et isegi käekoti isegi rahakoti õhkutõusmise ajal põlve peale ei lubata hoida ja just nimelt nii, nagu ma ennist rääkisin. Mõte on selles, et salongis ringi lendlevad asjad võivad vigastada. Kahjuks kaasreisijaid ja lennufirmad opereerivad ikkagi põhimõttele. Turvalisus ennekõike, et mina julgustan kõiki pillidega reisima, see on turvaline. Meie siin käitleme neid hellalt, aga juhtuda kahjuks võib jah, et võib õhus nii, nagu ma mainisin, õhuauke teinekord lihtsalt raputab seda, lasti seal lennuki kõhu all kahjuks nii kõvasti, et võib midagi juhtuda. Ma saan aru, et teil on ka endal täiesti kogemust sellega, kuidas neid pille sinna lennuki peale pakitakse, no ütleme, et on orkester minemas reisile, orkestrantide on lennukis, nende pillid peavad minema sinna alla, kuidas see protsess nagu tegelikult välja näeb, kuidas neil seal kinnitatakse. Tegelik elu jällegi lennundusettevõtte juhi poolt vaadates on hästi põnev ja keeruline, et siin igav ei ole. Kunagi mulle meenuvad viimased Eesti erinevate suurorkestrite reisid kuhugile Ameerika ühendriikidesse, kus ikkagi enamus Pille lausa tuli ette ära saata. Ma tahan seda öelda, et ega kui terve sümfooniaorkestri pilli, kui läheb terve komplekt, et siis tegelikult kõik ühte lennukis ära ei mahugi. Et kui kõiki pille hakata vastavalt nõuetele ühte lennukisse, kahjuks Talv Tallinnast mitte kõige suuremad lennukid, et siis lihtsalt reisijate tavapagas mahuks ära. Ja peale selle me peame arvestama siis pagasi mõõtmeid peame me arvestama kaalu. Me peame arvestama ka seda, millega see pill koos reisib, et meil võib olla pille, mis ei kannata niiskust. Võib-olla pille, mis ei kannata külma. Mu jutu mõte on see, et tõesti me jälgime kõiki asju, mis lennuki kõhu siis saadetakse ja nende suhet üksteisesse kõiki neid asju me tegelikult arvestame. Ja siin on jällegi see oluline fakt, et kui me ennem teame, millist laadi Lastmil lennuki kõhu alla tuleb panna, siis me saame seda kõike arvestada, et lastiruumi on erinevaid. Muidugi, me peame arvestama ka lennuki tasakaalumomendiga, et see ei ole päris niimoodi lennuki nina, no jätame liiga kergeks, kuna ekspillid üldiselt on kerged jällegi keegi pillimees võib-olla vaidleks vastu, aga kui me võtame trummikomplekti versus Austriasse lendavad mäesuusad, et noh, need on päris rasked, et, et me peame salga, balansi karvutama, aga, aga üldiselt, kui me teame ette, siis me saame seda lasti seal ikkagi ette arvutada. Et jah, arvestame erinevate lasti elementidega ja me kindlasti kinnitame neid, on jällegi on erinevaid lennukeid, on ka sellised nii-öelda konteiner lennukeid, et siis me saame varasemalt näiteks panna ainult pillid ühte konteinerisse, mis siis juba koos konteineriga lähevad kinniselt lennuki kõhu alla. Erinevad meetodid aga, aga me absoluutselt sellega arvestama, sest lõppkokkuvõttes tegelikult selle olgu see siis pill, olgu see siis pagas, olgu see siis mingi varustus, olgu see siis lemmikloom, et selle kohalejõudmise eest ikkagi vastutab lennufirma. Meie omakorda siit oleme lennufirma käepikendus ja me vastutame siit omakorda selle eest, mis lennukisse läheb ja kuidas nad sihtkohta jõuavad, et ja me väga muretsema selle eest. Öelge, kas te olete nõus sellega, et, et lennufirmad natukene nagu teenivad raha selle pealt, kui tuleb üks orkestrantide dema poogna kohver on paar millimeetrit pikem, kui peaks olema? Ja kindlasti kuna ma ise päris lennufirma palgal ei ole, siis ma julgen seda öelda, et kindlasti ma näen seda kõrvalt sellepärast et üks meie tööprotseduure on lisatasude kogumine. Ja ma näen väga selgelt seda, et selline tuluallikas on täiesti arvestatav artikkel, et olgu see siis billi suurus, olgu see siis seljakotirihma pikkus või olgu see siis mingi maalisuurused ja ilmas algamat töötanud, olen nõus. Aga jällegi muidugi teiselt poolt võttes, et me teame, et ega lendamine on päris odavaks läinud, et kui seda kilomeetri hinda arvutada versus bussisõit, praamisõit, laevasõit, rongisõit, siis tegelikult lendamine on suht odavat kuskilt peavad nemad ka raha teemamuusikat. Nad ei salga seda, et nad tunnevad sellist natukene ebameeldivat suhtlust, kui nad jälle tulevad oma poognakotiga, neil on lennujaamas hästi palju probleeme oma instrumentidega ja nad peavad pidevalt selgitama, et see on viiul, et ta mängib selle nagu kogu aeg õigustama oma seda reisimist instrumendiga. Kas siinkohal võiks näha üldsegi hoopis sellist probleemi tekkinud lennujaama töötajate? Selline üldmuusikaline haridus on kuidagi nõrgem või et seda kogu aeg tuleb, nagu selle. Teate ma võin paralleeli tuua näiteks omal ajal, kui, kui maga, siis lähemal töötasin lennukite teenindamisele, siis meil läksid alati ihukarvad püsti, kui me nägime Erki Noolt oma teibaga tulemus, et see ei olnud üldse lõbus. Kogu eesti rahvas plaksutas ja pani pärgasid meieni teivast nägenev meeleli. B ei mahuse kuskile peale, ei keerada kuskil kurvidest välja, samas kõik julgestusreegel on talle samamoodi ette nähtud, kõik on sama, samasugused nagu tavalisel pagasile. Et see oli nagu selles mõttes päris suur peavalu. Teisipidi jällegi võttes minu töötajad samamoodi, isegi minu raamatupidaja läbib julgestuskontrolli taustakontrolli, kõik piloodid läbivad selle julgestuskontrolli ja täpselt samamoodi peavad rihma maha võtma ja mütsi peast ära võtma ja midagi teha ei ole see olukord meie maailmas, ma arvan pärast seda kaksiktornide teemat on selline, et noh, mitte nüüd kõiki kahtlustatakse, aga, aga pigem kontrollida ja, ja kindlasti poogna pikkus kuskil julgestuskontrollis või Me ei saa sellest üle ega ümber, et selline see olukord maailmas praegu kahjuks on. Ja võib-olla jah, veel kord, kui kehtib meie töötajatest, jätab mulje, et noh, aeg ei olnud. Eks meie näeme võib-olla asja teistpidi jah, et väga kahju, kui see välja paistab, aga tegelikus elus me elame väga kaasa ja meie kultuuritegelastele ja muusikutele. Kõneles Tallinna lennujaama teenindusette, et juhatuse esimees Tiit 2015. aastal ilmus uudis, et If Kindlustus pakub ainsa kindlustusseltsina hobivahendite kindlustamist. Selle alla kuuluvad ka muusikainstrumendid. Täna nad seda enam ei tee. Miks see nii on, räägib isikukindlustuse tootejuht Kairit. Liig. Põhjus peamiselt on see, et huvi selle uue toote vastu oli väga väike. Ja sellist väga väikest asja eraldi üleval hoida ei ole mõistlik. Kui täna on huvi muusikainstrumente kindlustada reisimise raames, siis me vaatame neile peale vastavalt konkreetsele soovile. Kui palju te tegelikult üldse pillidega siin? Kui puutute väga vähe, meil on viimase paari-kolme aasta jooksul minule teadaolevalt paar-kolm soovi esitatud pilli kindlustamiseks reisimise ajal, et muusikainstrument on kindlasti selline asi, mis erinevalt tavapärasest pagasikindlustusest vajab sellist individuaalsemaid lähenemist, et läbi vaadata kõik see, et kõik vajalik oleks kaitse all ja kui selline soov on, siis me kindlasti julgustan pöörduma meie poole ja, ja oma soovist teada andma ja siis me vaatame lihtsalt konkreetsele soovile peale ja, ja lahendame selle siis vastavalt sellele olukorrale ja vajadusele. Lähen pilliga reisima kui palju on see kindlustusse kallim kui selline tavapärane kindlustuspakett? Seda niimoodi üks-ühele on väga raske öelda, et see sõltub väga suuresti sellest vajadusest, millist kaitset soovitakse. Täna mul siin mingit konkreetset hinda välja öelda on väga keeruline. Ka ja selline sai seekordne heligaja, vaatasime tagasikoda, ei keelpillikvarteti kontserdile ning kahele kontserdiõhtule 11 10.-lt Tallinn talvefestivalilt. Samuti rääkisime, kui lihtne või keeruline on võtta ette lennureisimuusikainstrumentidega. Saate pani kokku helioperaator Katrin mõõdik ja toimetaja Lisete vilt. Aitäh kuulamast ja minge ikka kontserdile. Tere kuulama rubriiki muusik mõtleb mikrofoni ääres on hekto, lei paju. Täna räägime pagasist. Igaühel meist on elu jooksul kogutud teatud kogemuste pagas, mis mõjutab meie toimetusi siin ilmas suurel määral. Instrumentalistina jaoks, kes kontsertturnee tal käivad, on oluline pagas, mis nendega paratamatult lennukites kaasa sõidab. Peaks küll veidi raadiokuulajale selgitama, mida tähendab pill instrumentalist heaks. Tegu pole esemega, vaid pigem teatud tüüpi elukaaslasega. Mõnes mõttes võiks selles osas ka vastu võtta täiendatud kooseluseaduse, mis lubaks muusikul oma pilliga ametniku koosellu astuda. Kuid tagasi pagasi juurde. Mida suurem pill, seda suurem mure. Väiksemate puhkpillide mängijad on siin õndsas seisus. Reeglina mahub pilli kast lubatud käsipagasimõõtudes ja armsast elukaaslasest ei pea lennukis lahkuma. Viiuliga ei teki ka enamasti probleeme. Suuremate pillidega aga on kolm varianti. Üks riskida ja püüda võtta pill salongi. Seda võib katsetada ainult kuni teatud suuruseni, kuna pill peab siiski mahtuma pagasiriiulisse. Ka siinkõneleja ise on olnud tunnistajaks, kuidas Eesti kuulsaim kontrabassimängija smugeldas poogna, mis käsipagasi jaoks liiga pikk meie lõunanaabrite Lennufirma pardale poogen mantli all tekitas muusiku seljale küüru, mistõttu tema kannul populaarset meloodiat Verdi Rigolettot. Variant kaks panna Pill pagasisse spetsiaalselt soomustatud transpordikastis. See on riskantne variant, kuna siin maailmas pole nii tugevat eset, mida lennujaamade pagasikäitlejad ei suudaks osavalt ülisuurt jõudu vajaliku koldesse suunates purustada. Pilbasteks lõhutud tšello pole just kaunis vaatepilt. Samuti on pagasi kaotsiminek suurtes transpordisõlmedes üsna harilik nähtus. Eriti mitmete ümberistumiste puhul. Minna kontserte andma, teadmata kas on üldse, millal mängida. See on suur risk. Kolmas variant, osta pillile lisapilet ja nautida koos elukaaslasega lennukis kõrvuti istudes pokaal vahuveini. See on kahtlemata kulukam variant ja edukalt kasutatav tšello sarnaste pillide puhul. Oma pill on hea kaaslane, ta ei sega sind kõrvalistmel olles liigse lobaga ega trügi WC'sse just siis, kui vahekäigus istujal kõige suurem tukk peale tuleb. Kui nüüd lõpetuseks veidi üldisemalt pagasist rääkida, siis õige pea hakkavad lennunduspagasi teema puhuma uued ja värsked tuuled. Nimeton Itaalias baseeruv pagasi käitus firmaower Nigot kasutusele võtmas kaht uut tüüpi pagasi lahendust. Esimene neist on kasutatav ka pillide puhul. Nimelt plaanitakse pagas eriti soodsate lennupiletite korral saata sihtkohta maad mööda võimeritsi. Seoses sellega on reisijal pisike, ebamugavuspagas tuleb lennujaama tuua nädal või paar enne lendu, olenevalt sihtkohast. Peale reisija pagasi, samuti käte sarnase viivisega. Teine novaatorliku viis, mida küll pillidega kasutada vast ei saa, on loosipagas. Inimene tuleb lennujaama ja paneb pagasilindile kohvri, mille ta on pakkinud hea tava järgides. See kohver sisaldab universaal suurusega ja tagasihoidlikke toonides rõivaid ja pesutualett-tarbeid raamatut ja miks ka mitte kaisukaru või midagi muud vahvat. Lennukisse minnes seda pagasit peale ei laadita, vaid rändur saab sihtjaamas pagasilindilt kohvri miljon pakkinud, teine rännumees. Kas poleks vahva armas kuulaja sellist üllatuspagasit saada? Varsti avaneb see põnev võimalus meile kõigile. Kuulmiseni nädala pärast. Sõnu pakkis lauseteks hekto lei, paju.