Kaunist jõuluaega kõigile homme ongi see kauaoodatud jõululaupäev, mida suur osa kristlikust maailmast tähistab end. Mõistagi on kristlaste seas ka piisavalt põnevaid, värvikaid erandeid ja me olemegi praegu sellises kohas, kus peeti jõule hoopis muul ajal ja muul viisil peipsivene majas Eesti vabaõhumuuseumis. Vene vanausulised kuuluvad sarnaselt paljudele teistele samuti Eestis elavate vähemuste hulka ja nende kombed, rituaalid on üsnagi värvikad. Minu vestluskaaslane ja teejuht siin on paljurahvuselise Eesti keskuse juht ja selle maja perenaine Einike Sooväli. Tere. Tere tulemast Peipsiveere majja. No tunneme sinuga juba päris palju aastaid, nii et sinatame jätkuvalt, ei lähe lähedal teie peale üle. Aga leppisime siis kokku, et keerame siin olles ajaratast tagasi 100 aasta võrra. Maja ise on ju tegelikult veel vanem, millal ta valmis saigi 1863 ja jõuame kahtlemata oma jutuga ka siis tänapäeva, aga kõigepealt ikkagi oleks väga põnev nüüd siin ringi vaadata. No raadiokuulaja ei näe, meie näeme, me püüame kirjeldada, kuidas siin siis oli jõuluõhtul 100 aastat tagasi ja see kuupäev oli ka muidugi hoopis teine jah, et 100 aastat tagasi ja praegugi tähistavad vanuseliselt jõule siis kuuendal, seitsmendal jaanuaril. Nende jõuluperiood algabki siis sellest ajast ja lõpeb tegelikult alles 19. jaanuaril, ehk siis Kristuse ristimise päeval, nii et see jõuluperiood on päris pikk. Jõulud on väga-väga-väga-väga oodatud püha, sellepärast et siis on selline pühalik aeg, kui ei pea tegema tööd, kui kõik toidud tehakse juba ette valmis, mängitakse jõulumänge, käiakse üksteisel külas ja muidugi siis käiakse jõulujumalateenistusel, et see kristlik osa jõuludest on siis vanausuliste jaoks tegelikult ikkagi kõige olulisem. Aga kuuendal hakatakse siis tegema juba selliseid suuri suuri ettevalmistusi. Et lõpeb kuuenädalane jõulupaast, mis on siis väga suur sündmus, sellepärast et kui kuue nädala jooksul ikkagi loomseid toiduaineid süüa ei tohi, siis siis ikkagi nälgiva kergelt näpistab, nii et oodatakse, need piduroogasid siis ikka väga ja muidugi tuba tuleb või oleneb, mitu tuba siis kellelgi on, et kõik kambrid tuleb kenasti korda teha, jõuludeks ära ehtida, kaunistada uued, ilusad tekstiilid, panna laudadele uued laudlinad, uus pühase rätt ikooni peale ja kõik on selline helge ja ilus, selline ootusärev. Ja kuuenda õhtul siis kui on juba Kristus sündinud, siis minnakse kirikusse ja vot siis algab see õige jõulude tähistamine. Nii no meie istume praegu vanausuliste tare tagumises, kõige pidulikuma siia uhkemas toas, kus on siis keset tuba ümmargune laud, toolid siis toanurgas on mõistagi koon, õigem olekski selle kohta öelda ikooninurk ja, ja püüame kujutleda, mis konkreetselt, vaat selles toas toimub. Vot selles toas siis toimubki tegelikult see kõige pidulikum söömaaeg, siin võetakse kõige lähedasemaid külalisi vastu jõulude puhuks, siis tõesti on kõik täiesti puhtaks ja valgeks küüritult. Vanuselised on üldse alati hästi puhtalt elanud. Vaibad, mis on põrandal kaltsuvaibad on täiesti lumivalged ja et jõuludeks tuleb täiesti uued vaibad panna, et muidu neid vahetatakse kolme nädala tagant, aga jõuludeks siis tuleb täiesti puhtad uued vaibad panna ja laudlinad peavad olema säravvalged vooditekid, säravvalged, padjad peavad olema klopitud ja siis pühase rät selles pühanurgas. Ikooni peal peab olema ka siis kõige pidulikum, mis üldse olla saab, sest Kristuse sünd on ikkagi niivõrd oluline sündmus, et sellest olulisem on ainult ülestõusmispüha, mis tõestab seda, et Kristus on jumala poeg, aga et jõulud on siis kindlasti teisel kohal kõige-kõige tähtsam püha üldse vanausuliste maailmas ja siis sellega algavadki siis jätkad, neid nimetatakse talvistaks jätkadeks nii-öelda sviit õievičeraa, ehk siis pühade õhtut. Nii et pühadeõhtute tähistamine algabki praegu ja praegu meie siin oma kõige pidurikumas toas, tegelikult peaksime hakkama ootama Kristo Slavitajaid ehk siis neidki külalisi, kes tulevad kirikust ja kuulutavad Kristuse sündi. Seda kõige suuremat rõõmusõnumit käivad ukselt uksele ja nad käivad majast majasse ukselt uksele. Tavaliselt kõige ees valgesse riietatud tütarlaps, kellel on käes küünal ja nad on siis selgeks õppinud ilusaid kirikulaule, laulavad, ukse taga koputavad ja need lastakse alati rõõmuga sisse, pakutakse süüa, antakse erinevaid kingitusi ja tihtipeale antakse ka raha. Nii et mängult oleme siis praegu ajas 100 aastat tagasi ja on kuuenda jaanuari õhtul. Kas sööma tohib enne hakata, kui need ukselt uksele kuulutajad saabuvad? Tegelikult on sööma hakkamisega, nii et pidutoitu ei tohi enne süüa, kui Kristus on sündinud. Ehk siis enne kui on käidud keskmisel jumalateenistusel ära, et Kristus sündis siis kuuenda ööl vastu seitsmendat jaanuari ja veel öeldakse, vanemad inimesed ütlevad, et kui on langenud esimene täht, vot siis võib sööma hakata ja jumalateenistus on ka erakordselt pidulik, tegelikult, et siin on, võetakse kõik väiksed lapsed kaasa, pannakse väga pidulikult riidesse ja siis vot jõulujumalateenistus on üks niisugustest, kus on ka siis ristikäik, ehk siis nende vaimulik käib siis ristiga ümber kiriku ja kogu rahvas ka ja kuulutatakse siis Kristuse sündimist ja seda kõike tehakse korisema kõhuga, selle tehakse korisema kõhuga, aga tegelikult eks paastu ajal ka süüakse, aga süüakse näiteks kaerakisselli, kaerahelbeputru, kanepi tampi, kanepipiima tehakse, et tegelikult on vanausulised väga leidlikud, et ma ei teagi kedagi nii leidliku, kes oskaks taimsetest komponentidest teha nii palju erinevaid roogasid, et jõulupaastu ajal võib ikkagi süüa aeg-ajalt kala, nii et see ei ole kõige raskem paavst üldse. Aga noh, eks ikka tahetakse liha ja siis tegelikult kuuenda hommikul tapetaksegi siga ja siis hakatakse juba toitusid valmistama, sellepärast et peale keskööd võib hakata sööma nii palju, kui kulub vastu seitsmendat, siis just nimelt, aga see ei olnud muidugi üldse mitte tervislik hakata öösel sealiha sisse, Vitsutamad muidu vanasooliste kohta olen ma väga palju kuulnud, et need on väga tervislikud ja teavad kõike maarohtudest ja mida iganes oskavat sadat haigust ravida. Tegelikult vanausulised väidavad, et kui süüa sealiha, mis on täiesti värske, et siis ta on organismile väga hästi omandatav, et liha ei tohi olla kunagi seisnud. Et kui sellest äsja tapetud seast teha, kohe piduroogasid, et siis sa tegelikult pidavat väga hästi ka tervisele mõjuma. Ja siis muidugi tehakse vanausulistel tanguvorsti nagu eestlasedki, aga kõige levinum on ikkagi kartulivorst, et kartul riivitakse ära, segatakse pekitükkide ja sibulaga ja topitakse siis soola sisse, nii et sellist kartulivorsti tehakse jõuludeks ja, ja magusaid pirukaid moonirulli näiteks tehakse jõuludeks tihti ja, ja üks kõige suurem selline pidusöök on siis tegelikult keedutaignast peenleib, kuhu pannakse hästi palju köömneid sisse, mis on magus nagu kook ja mis ei lähe üldse kõvaks, nii et kogu selle jõuluaja kuuendast jaanuarist kuni 19 10. jaanuarini saab seda leiba süüa ta kogu aeg värske ja hea, aga näiteks verd vanausulised toiduks ei tarvita, sellepärast et vere sees on looma hing ja seda hinge ei tohi ära süüa, nii et verivorsti vanausulised ei tee. Niisiis ööl vastu seitsmendat käib siis üks meeletu söömine siinsamas selle laua taga, kujutan ette, et see oli nii 100 aastat tagasi ja tulla korraks nüüd tänapäeva tänapäeval ka tänapäeval ja ikka muidugi, et jõulud on ikkagi selline püha, kus siis kõik noored tulevad oma koju vanemate juurde, et Peipsi ääres, kus vanuselised peamiselt elavad, et seal tegelikult ju väga palju noori inimesi kohapeal üldse ei ela, et paljud on läinud välismaale, paljud on lihtsalt eesti linnadesse kolinud, aga vot jõuludeks tullakse alati koju. Ja siis ongi ema ja isa valmistanud korraliku uhke pidusöögi. Räägitakse, et küla vahel võib tänapäevalgi näha Kristo Slavitajaid või Risto Slavitajaid, keda siis väga-väga oodatakse, lastakse näidis laulda, toredaid laule kutsutakse ka õhtusöögilauda ja tegelikult selle kuuenda jaanuari öösel kuni seitsmenda jaanuarini, et siis võib täitsa vabalt öö otsa üleval olla, sellepärast et jõulude ajal ju tööd teha. Et kui on, et jätkad, siis ongi, lihtsalt mängitakse, puhatakse, noored mõtlevad välja, igasuguseid meelelahutusi saadakse näiteks ühes majas kokku mängitakse noh, tänapäeval ilmselt lauamänge, vanasti olid igasugused muud mängud ja siis muidugi on jätkade aeg, ehk siis pühadeõhtute aeg selline aeg, kus võib ennustada endale tulevikku, et see on tegelikult vanausuliste hulgas alati väga populaarne olnud, et vanemad ja väga usklikud vanausulised ütleb, et ei, et tegelikult jumala ei luba seda teha. Aga samas jälle öeldakse, et et kuna sündis Jeesus Kristus, siis jumal oli selle üle nii rõõmus, et unustas tuleviku nägemise väravad kinni panna. Just sel ajal saab siis näha, mida tulevik toob, et enamasti ennustatakse siis meheleminekut näiteks või siis ennustatakse, kas järgmisel aastal on hea viljasaak või ei ole, nii et ennustamine on üks väga-väga tähtsal kohal olev asi, nii et noored siis tihtipeale ennustavad, aga seda ei tohi teha ikooni ees ja ei tohi siis teha, aga tegelikult valgel ajal, nii et, et see on selline natuke salapärane tegevus ikka sama öö, kui suur söömine käib, võib sellel ööl ennustada, aga tavaliselt hakatakse ennustama seitsmendast jaanuarist, aga, aga mõned hakkavad siis ennustama ka juba jaanuari esimesest päevast, nii et et kuidas kellelgi usk mingis külas kombed üksjagu rääkinud söögist tegelikult päris palju ja siis saime teada, et natukene tavatsetakse ka ennustada, kes suudab ahvatlusele vastu panna, eks ole. Aga kui rääkida nüüd kaunistustest, sellest oli ka juttu, et kõik peab olema lumivalge ja ilmselt siis on mingid eraldi kaltsuvaibad, mis ainult jõulude puhuks ja võib-olla siis mõnede teistega pühade puhuks ka põrandale pannakse, muidu on sellised igapäevasemad vaibad või kuidas sellega on või käib üks suur küürimine tegelikult on nii, et kaltsuvaibad peavad olema alati puhtad ja vaalselt kasutavad kaltsuvaipasid ainult heledaid kaltsuvaipasid ja neil on niimoodi, et kõigepealt kantakse kaltsuvaipa ühtepidi kolm nädalat. Igal laupäeval üüritakse põrandad leelise veega puhtaks ja pannakse täiesti puhtad kaltsuvaibad misena ära klopitud ilusti pannakse, teistpidi hoitakse kolm nädalat teistpidi ja siis kolme nädala pärast vahetatakse kaltsuvaibad täiesti välja, pannakse uued, et tegelikult on kõiki tekstiile vanausuliste majas vähemalt kolm komplekti, et neid saaks kogu aeg vahetada, et nad oleksid täiesti puhtad ja Peipsi järvest, siis käiakse neid pesemas. Et tõesti ma ei tea kuskil, kus oleks puhtam elamine, kui on vanausulistel, sest usk tahab, et inimene peseks käsi, et ja üldse usk ütleb, et kui inimene väliselt puhas, siis on tal ka sisemus puhas. Ja vanausulised on selliseid, kes mitte kunagi ei valeta. Et juba ammustest aegadest peale vanausuliste sõna on vaossõna, et ta pigem sureb, kui ta oma sõna murrab, nii et neil on alati näiteks laen on väga kergelt antud, sest nad mitte kunagi ei jäta laenu tagasi maksmata. Nii et üks väga, väga tore rahvas on see vana, tuleme jälle siia tuppa tagasi, ütleme siis nii, et kirikus on käidud ja kõik on nagu kord ja kohus tehtud ja nüüd saab lõpuks laua taha istuda. Kuusk. No see kuusk loomulikult ka ei tule ka siis, kui muul kristlikul maailmal tuleb, ehk siis kuskil seal kahekümnendatel kuupäevadel detsembris, vaid see tuleb ikka kas päris detsembri lõpus või isegi jaanuari alguses, tegelikult vanausulised kuusk üldse tuppa ei toogi, vaat nii, nii et kõik see kuusejutt jääb praegu ära, ühelt poolt jääb ära ja teiselt poolt ei jää, et tegelikult on ju vanausulised ka ikkagi abiellunud erinevast usust inimestega luterlastega abielutud õigeusklikega ja lihtsalt, et ma arvan, et tänapäeva vanausulised paljud ikkagi oma laste rõõmuks toovad kuused. Aga algselt vanausulised tegelikult kunagi kuuske tuppa ei toonud, nii et kuuske kulu vanausuliste jõulukommete hulka, nii et 100 aastat tagasi kindlasti ei olnud? Ei, kohe päris kindlasti mitte, noh, ma arvan, paljud ikkagi sellised väga usklikud vanausulised ka praegu kindlasti kuuske ei too ja vähe sellest lapsed ei saanud kinke ka? Jah, ka kingitud tõsi, jagata ka laste jaoks on kõige suurem kingitus, ütleme 100 aastat tagasi oli kõige suurem kingitus ikkagi see, et lapsed saavad jõuludel kõhu täis süüa, sellepärast et vähe sellest, et luterlastel ei saa lapsed kõhtu täis süüa muul ajal, kui jõulude ajal saavad siis oma käega laualt toitu võtta ka vanausulistel oli veel kuuenädalane paast, kui lapsed pidid seda paastu järgima, nii et tegelikult need jõulutoidud ja siis see helge meeleolu ja need Kristo Slavitajaid ja tegelikult see ongi üks üks suur kingitus ja vanust. Lapsed on alati olnud tohutult töökad, et nad on pidanud varajasest lapsepõlvest peale, nagu kaela kandma hakkasid, pidid hakkama vanemaid abistama erinevates töödes, aga vot jõuluaeg on selline aeg, kui ka lapsed ei pea tööd tegema, nii et nemad saavad siis lõpuks ometi puhata. Nii et see ongi siis tegelikult neile kõige kõige suurem kingitus. No nagu me tänapäeval teame ja mitte ainult tänapäeval ka aegu aegu tagasi. Et nendel, kellel see jõuluõhtu on ikkagi 24. detsembril soni lastele ka ülimalt põnev aeg selles mõttes, et midagi peideti kuskile ja ja noh, see kuuse ehtimine, millest 100 aastat tagasi ei tahetud midagi kuulda. Kas lastel ikkagi oli ka mingid sellised hetked, kus neile öeldi, et siia ei tohi tulla, et siin on üllatus või et siin on mis iganes üllatus siis ka ei oleks, et et püsige teises toas, ma arvan, et seda vast otseselt ei olnudki, aga ma räägin kohe ühest naljakast asjast veel, aga et üks jõulukommete juurde kuuluv asi on see, et jõuluõhtul tegelikult peale siis seda jõulujumalateenistust tuleb vahetada ära, riided tuleb panna endale teised riided selga, et see kaitseb siis igasuguste halbade asjade eest, et kuna vanausulised siis päris sellise vanaslaavi kultuuri järgijad, sest tegelikult on veel natuke ikkagi selliseid paganlike kombetalitusi ka säilinud. Nii et kui endale uusi riideid selga panna, siis võib lihtsalt panna kellegi teise riided selga, nii et ma arvan, et see tegelikult tekitas lastes 100 aastat tagasi väga suurt elevust ja tihtipeale ikkagi üritati 14 uued riided osta selleks hetkeks, et seda ei esitatud, kui sellist kingitust tihtipeale lapsed teadsid, et nad saavad endale uued sokid või uued saapad või uued sallid või mütsid või palitu näiteks jõuludeks. Et, et see oli selline väga, väga suur asi, aga nüüd nendest naljakatest kommetest siis see, et, et nende pühade õhtutel Alexis kuuendast jaanuarist kuni 19. jaanuarini, et siis võiks tegelikult teha ka igasuguseid kelmusi, et noh, küladesse oli noortel igav ja siis saadigi kokku, mõeldi välja kelmusi, näiteks koputati uksele õhtul pimedas ja siis, kui pererahvas tegi ukse lahti, siis visati taresse näiteks mädanenud kõrvits või siis seda mitte jõuluõhtul, aga siis peale jõuluõhtut ehk siis peale seitsmendat jaanuarit, et kuni selle ristimise päevani ja siis uuesti noh, et siis oli uus aasta alanud niikuinii ja siis võikski igasugust nalja teha, et tegelikult vanausulised on tohutult hea huumorimeel sellega. Ja siis näiteks ühele perele olevat hobune seotud voodi külge, tere, rahvas magas, ärkasid hobuse hiilgatuse peale üles või siis valati ukse ette, et näiteks pererahvas läks hommikul välja, siis kõik kukkusid sellepärast, et vesi oli jäässe läinud või siis topiti korsten kinni või siis visati puurid Peipsi järve. Selliseid kelmuse tehti hästi-hästi tihti, pärast muidugi kõrvaldati oma kelmuse tagajärjed ja siis peeti korralik pidusöök maha nendega, siis kellele see kelmus tehti ja kes ise seda siis tegid ja kõik olid rõõmsad, nii et selliste asjade peale tegelikult pahandada ei tohtinud. Ja siis muidugi, seitsmendast jaanuarist peale algas siis selline lõbus külaelu, kus siis sõideti soonidega ringi, nii et lund tuiskas, käidi kelgutamas uisutamas suusatamas, sama Vorid huugasid külatänavatel, inimesed suhtlesid omavahel hästi palju, nii et seal ikkagi selline hästi rõõmus ja tore aeg sõideti saanidega ringi, koljusid kõlisesid ja sellist asja nagu mustad jõulud ei tuntud tollal. No tol ajal vist ei, musta jõule tuli ikkagi oluliselt harvem ette, ma arvan tõesti, et nüüd me oleme harjunud kogu aeg porikogu aeg, terve aasta november, aga vanasti oli ikka ilus valge kohev lumi. Aga need trikid siis ja, ja Vembud, mis teatud hulk noori külarahvale mängis, et seal ei pandud siis mitte midagi pahaks, et ma kujutan ette, hobuse voodi kõrval elab üle, aga no kui puurid Peipsi järve visatakse, see on ikkagi majanduslik kahju. Jah, et siis toodi oma riidest puutasemele, aga pahandada ei tohtinud, lepiti kokku, et keegi ei tohi pahandada, et kui ma mõningaid neid kelmuse olen lugenud, siis ma olen mõelnud, mina ei tea, mina vist ei suudaks mitte pahandada selliste asjade peale, sest noh, ikka päris selliseid julmi asjadeks, kui ikkagi võetakse seal korsten lahti ja viiakse teise külas, korsten ära-s ei ole just eriti mõnus, selge see, aga tuleme jälle siia selle vanausuliste tarekese juurde tagasi, kus me sinuga siin ümmarguse laua ääres pidulikus tagatoas juttu ajame ja see on siis maja otsas, selline kena kaunistatud toakene, aga vot siin eespool on ka üks suur tuba ja tibatilluke köök, et mida see eesruum siis endast kujutas? Vaata eesruum tegelikult ongi selline põhiline eluruum, et see on selline igapäevane ruum ja siis tõesti kööginurk on selline pisike, aga seal on kõik vajalik olemas, seal on korralik vene ahi, kus saab siis küpsetada pirukaid, kus küpsetatakse leib, kus tehakse palju erinevaid ahjuroogasid, nii et tegelikult perenaine tavaliselt hommikul küpsetab ja keedab kogu päeva toidu ära juba seal. Ja, ja siis terve päev saab seda toitu süüa ja siis on muidugi suur söögilaud, sest igapäevaselt ei sööda ikkagi mitte tagatoast selles pidulikumas toas, vaid ikka selles esimeses toas. Ega seal on olemas ikooninurk, aga see ei kuulu tunduvalt tagasihoidlikum, nii et kõige pühalikum ja kõige sellisem hinnalisem ikoon. On ikka selles tagumises toas, aga esimeses toas on siis selline tagasihoidlik ja, ja alati, kui pere asub sööma, siis ikooninurgale kõige lähemal peab istuma peremees või siis, kui peremees on merel, sest vanausulised käivad ju tihti kalal ehitamas, et siis võib ikooni nurga Sistuda, kas siis perenaine või siis perepoeg. Nii et sellised igapäevased toimetused tehakse ikka selles esimeses toas ja näiteks huvitise tagumine tuba pannakse üldse lukku, et lapsed ei, ei saaks sinna sisse, et vaibad püsiksid ilusasti puhtana ja seal võetakse siis lähedasi külalisi vastu. Nii et kui me jälle tuleme ringiga toidu juurde tagasi, no ei saa üle ega ümber selliste vahvate pühade puhul ikkagi on see toit ülitähtis, aga see pisike köök, ütleme, selles majas on tibatilluke köök. Kas see ongi nüüd selline tüüpiline vanausulistele, selline tibatilluke köök ja, ja kui on, et siis nagu pisikene vastuolu ei teki, et noh, köögis peaks hästi palju igasuguseid asju olema, maitsetaimed puhuvad seened kuivavad, kalad kuivavad, mida nad kõik eks ole, kasutasid, kõik ei mahu ära. Selleks, et kõik ära mahutada, kenasti on meil olemas Šafreeka ehk siis selline tore suur sahver kus saab siis hoida erinevaid toiduaineid. Et kuna neli suurt paastu on aasta jooksul, siis tegelikult peab toitu varuma hästi palju, et kapsatünnid, soolakurgitünnid, kuivatatud kalad, soolakalatünnid, et need asuvad ikkagi kõik sahvris. Sahver on kohe koridorist läbi minnes kali Torist, nagu ütlevad vanausulised läbi minnes köögile väga lähedal, nii et selliseid tagavarasid hoitakse ikkagi seal ja noh, vanausulised on selliseid hästi askeetlikult võib öelda, et nad elavadki tegelikult hästi tagasihoidlikult, täiesti puhtalt kellel on alati kõiges kord nii, et see toit tehakse köögis, aga siis kõik muud asjad siis asuvadki tegelikult sahvris. No ja kui me nüüd jälle tänapäeva tuleme, eks ole, siis on seegi teema variatsioonidega, sest et noh, tänapäeval vanausuline võib endale ka suure köögi ehitada, kui tal on selleks jaksu ja võimalusi. Ja loomulikult, et seal Peipsi ääres on tegelikult päris palju selliseid hästi ettevõtlik kui kalamehi, näiteks et neil on ikkagi väga suured ja heledad köögid, aga samas on nad säilitanud oma majades ikkagi selle kaetud õue, et kaetud õue juurde, sinna kuulub siis ta noh, vanasti kuulus laut, praegu võib sinna midagi muud kuludeta, et maja kõik on ühe suure katuse all. Et, et selleks, et, et kõik toimetused ära teha ei peaks siis päris muu ilma rahva juurde minema, sellepärast et vanausulised on üritanud oma traditsioonid ja usu ja kõik ikkagi puhtana hoida. Nii et see maja põhiplaan on tegelikult kõigile ühesugune, kaetud õuega, väike majake, aga et lihtsalt on oluliselt suuremaid maju, et kuna meie maja on siis kalur, pitsionkini maja, et kalur oli siis tegelikult kõige vaesemasse ühiskonnakihti kuuluv vanausuline et siis tegelikult see maja lihtsalt pisike, aga siia mahub 10 inimest täitsa vabalt elama, lapsed lihtsalt saavad kõhukottide peal magada ja mahub kenasti ära, häid lambaid mahub ju ühte väga palju ja vanausulised on väga head. Ja kui me tuleme nüüd tänaste vanausuliste jõulukommete juurde, siis on seegi teema variatsioonidega, sest nagu sa vist enne ka muuhulgas mainisite, tänapäeval saavad lapsed ka kingitusi, et tänapäeval on siis selline segu iidsetest ja tänastest ja ei tea veel, millistest kommetest. Tegelikult ma arvan, et on päris palju ka selliseid vanausulisi, kes ikkagi peavad ainult vanadest kommetest kinni, et ei too kuuske ega, ja ka kingitusi. Aga ma arvan, et ta on ikkagi palju ka selliseid perekondi, kes näiteks noh, tõesti ongi abiellunud teisest osast inimesega ja nende lapsed tahavad kingitusi saada ja kuusk toodi ikkagi palju rõõmu. Nii et selles mõttes, et ma, ma usun, et seal tõesti hästi erinev perekonniti, et kuidas keegi, et võib-olla ikkagi selline väga usklik vanausulistest vanaproua, et, et tema hoiab sellest kõrvale, aga kellel on ikkagi järeltulevat põlve, kes on elanud juba hoopis teises maailmas, et need siis ikkagi natuke annavad järgi, ma arvan, aga jõulujumalateenistusele öösel läks ikka, võetakse kaasa ka kõik oma lapsed ja lapselapsed, nii et see on ikkagi säilinud tänapäevani. Ega sa ise ei ole kogemata sattunud jõuluajal näiteks Peipsi äärde mõnda vanausuliste külla, olen küll sõitnud sealt läbi tegelikult jõuluajal ja seal on hästi-hästi ilus, seal on kuidagi oluliselt helgem kui mujal. Ma ütleksin, lihtsalt nende jõulud ongi teisel ajal, et ma ei ole meie jõulude ajal sinna sattunud, aga et on näha, et majad on rahvast täis ja nähad, küünlad põlevad sellepärast et vanausulised kasutasid hästi palju mesilasvahaküünlaid, eestlased, ainult lambarasvaküünlad, ütleme 100 aastat tagasi. Ja siis küünlad tõepoolest igal pool särasid sesse mesilasvahaküünal ei tahma ikooni ära ja kuna nende majas tihtipeale palju hinnalisi ikoone, siis sellepärast nad saavadki neid küünlaid kasutada, nii et küünalde sära ja siis sumin, mis toast kostab või isegi kui ei kosta, sest ma kujutan juba ette, kuidas perekond sumiseb, sellepärast et lapsed on tulnud linnadest koju ja see kõik on muidugi nii ilus ja nii pidulik ja kõigil on ilusad riided seljas ja, ja selline ootusärevus ja et see midagi täiesti müstilist ja Peipsi ääres vanausuliste kantides on ju tegelikult kirikuid täitsa palju. Jah, tegelikult on Eestis vanausuliste palvela lausa 12 või vabandust nüüd 11, et üks põles ära Piirissaare oma, aga tegelikult on 11 palvelat ja noh, jõulujumalateenistuse ajal on nad ikkagi täiesti puupüsti täis, et Tartus on olemas vanausuliste palvela. Tallinnas on olemas kibuvitsa tänav kuus, et kui keegi soovib, siis minge kuuenda jaanuari öösel sinna. Mina olen lihavõtete ajal käinud seal jõulude ajal kavatsen sel aastal minna. Ja, ja siis Peipsi ääres on neid ikkagi päris palju, nii et et kindlasti soovitan minna, aga seal on selline komme, et sinna päris sellesse ruumi, kus siis jumalateenistus toimub, tegelikult ilmalikke inimesi, mis teisest usust inimesi, no ma ei saa öelda, et ei lasta sisse, aga viisakas on sinna mitte minna ja selleks on neil siis palvela eeskoda, kus on täiesti pingid olemas ja kus vabalt istuda ja jälgida siis natuke eemalt seda jumalateenistust. Ja siis kindlasti peaks panema pähe rätid, mis ei ole siis sõlme seotud Alt, et tuleb järgida nende kombeid ikkagi sellepärast, et nemad on suutnud säilitada need kombed ikkagi peale usu reforme, ehk siis alates 10.-st sajandist juba ja usureformid, mis toimusid siis seitsmeteistkümnendal sajandil, et siis meie võiksime tõesti austusest nende vastu neid kombeid täita. Nad tõesti kunagi ei ole pooldanud vägivalda, et kui vähegi võimalik, siis vanausulised ei sõdi ja noori tahete saatega sõjaväkke. Nii et nad on hästi-hästi sellised rahumeelselt ikkagi arvavad kõike pealt kuidagi heaga saavutama ja, ja järelikult ongi neil õigus, sest sest nad on säilinud ja säilivad edasi, ma arvan, veel 3000 aastat edasigi veel. Aga need tänapäeval seal Peipsi ääres vanausuliste külas on siis ka sellist asja, et öösel siis jooksevad kuulutajad majast majja, teatavad, et Jeesus-laps on sündinud ja on on kuuldusi, et, et käiakse ka tänapäeval, aga tegelikult see on niimoodi, et esimesed võivad tulla siis peale seda, kui Kristus on sündinud, aga tegelikult võib käia siis kuni 19. jaanuarini ja nii, et ükskõik mis õhtul võib sulle tegelikult camp Kristo Slavitajaid tuppa ja nad laulavadki ühehäälselt. Et vanausulistel on neid peeni, et see tähendab ühehäälne laul, mis kõlab nagu mantra ja siis nad laulavadki Krist radiosse radiosse. Ja siis seal on hästi-hästi ilusad helged sõnad ja siis lauldakse, kuidas, kuidas tulime teile rõõmusõnumit kuulutama ja siis, et terve maailm rõõmustab selle üle ja siis elataksegi koos lauda. Ja siis, aga noh, tänapäeval lihtsalt tõesti antakse nendele Kristo Slavitajatele võib-olla rohkem raha, et vanasti anti seal sokke ja salle ja mütse, aga nüüd ikkagi pigem raha. Ja mis vahe neil on tänapäeval ja vanal ajal, et tänapäeval käib rohkem lapsi, et lapsed õpivad need laulud selgeks, et on sellised väikesed tüdrukud ja poisid, aga vanasti oli see siis pigem ikkagi täiskasvanute selline, mitte meelelahutus, aga tegevus. Me istume ikka jätkuvalt siin vanausuliste tarekeses ja kui me kujutleme ennast jälle siis 100 aasta tagusesse aega. Praegugi siin on väga ilusti kõik püütud teha nii nagu see kunagi oli, aga kujutame ette 100 aastat tagasi ja mis siis võib-olla siin veel teistmoodi oli, mis siis oli siin veel lisaks sellele, mis me siin praegu ringi vaadates näeme, esiteks kindlasti lisaks on väga-väga meeldiv lõhn. Et ka meie teeme siin majas süüa praegu ja siis on siin ka tihti toidu lõhnaga see jõulutoitude rõhk, ma arvan, et see on nagu hoopis hoopis teist suur ja siis kindlasti selle imeilusa kõige pidulikuma ikooni ees ikooni lombis põles kindlasti küünake 100 aastat tagasi ja see küünal siis valgustabki just seda, selle pühaku, meil on siin Nikolai imetegija ikoon, sellepärast see on kalurimaja ja Nikolai Imetegija on kõikide kalurite kaitsepühak, et siis aupaiste, mis on selle Nikolai pea ümber, et see siis lööb särama, et see paneb tegelikult kogu selle toa täiesti nagu helkima ja säravamad, see on selline, selline tõeline jõuluime, ausõna siin on põhiliselt kaunistused, on ikkagi siis need imeilusad tekstiilid, et kõige ilusamad igasugused köögirätikud võetakse väljast vanausulistest, naised on ikkagi väga-väga head käsitööle seetõttu et ka siis eesti taludes elavad naised, kes elasid Peipsi veeres, et nemad tellisid ka vana üldiste naistelt just käsitööd, niiet tikandid, kast, pistes tikandid ja siis need igasugused pühalinnud ja loomad, kes seal on näiteks con, püha lind, neil kindlasti, ja siis elupuuga nende ilusate punaste tikanditega pannakse siis need tekstiilid välja, et neil on selliseid ilusaid seinavaipu, kus on siis mingisugune selline õpetlik tekst, et meil on patjaid, kuur, raskunstasku selline rätik on, aga siis pannakse näiteks jõulutekstiga näiteks Katjuša ja siis on seal selline rõõmusõnumi pilt ja siis näiteks v pank, kindlasti kaetakse ka sellise kõige ilusama ja kõige pidulikuma rätikuga kinni, sellepärast et kui veepang ei ole kaetud, siis saatan võib sinna veepange sülitada, pannakse pliidi ette oluliselt pidulikum koordin, kui tavaliselt täiesti valge, ilusate tikanditega, sellepärast et kui toit on pliidi peal, siis see peab ka olema varjatud võõra silma eest. Siis noh, samovar ja otseselt ei kaunistata. Aga jõulude ajal siis samovar tegelikult kogu aeg undab, sellepärast et külalisi käib palju ja seesama veri, tee, see on siis selline tõeline pühapäeva sümbol ikkagi või pidupäeva sümbol. Et siis juuakse, muidu juuakse kaheksa korda päevas teed, aga ma arvan, et siis sama vari ei lakkagi huugamast. Selge on see, et vanausuliste jõulud on imekaunid pühad. Nagu meilgi, meie jõulud. Aga kuuendal jaanuaril siin vabaõhumuuseumis Osuliste Majas efedžankini majas toimub 18 ja toimubki, toimub niisugune üritus nagu Simmniesz veadki või talvised jätkates, tegelikult on suvised jätkad ka, need on sisi vanku palav päev ajal, aga et meil on siin selline suurüritus ja kuna meil tegelikult siin kõrval on kohe seto talu, siis me teeme sellised jõulud, mis on siis vana kalendri jõulud. Nii et seda tähistavad ju ka tegelikult jõule teisel ajal. Ja siis, kuna meil on, kui palju rahvuses Eesti keskus, siis tegelikult tulevad oma jõule tutvustama veel päris mitmed erinevad rahvused näiteks marid ja udmurdid tulevad ja, ja võib-olla siis kuskilt kaugemaltki veel ja, ja siis sel aastal on põhirõhk just sellele sanditamisele pandud, et missuguseid sante sest tegelikult nende frissoslavitajad on ikkagi nagu jõulusandid, et eestlastel on näiteks jõulusokk ja, ja siis seto, tal on ka, aga nemad ütlevad Kristo Slavitajad, et nende vanausuliste setode kombel natuke erinevad siis Moridel ersadel moksadel, et kõikidel on oma sellised jõulusandid, nii et siin me siis näitame, kuidas ette valmistada Santimiseks, kuidas neid vastu tuleb võtta, missuguseid andisid tuleb selle eest anda ja siis muidugi küpsetatakse siis vanausuliste majas keedutainast peenleiba, mida tuleb juba hakata varakult valmistuma, siis me teeme siin kindlasti moonirulli, kindlasti saab samovarite eed mõista ja siis kindlasti tutvustatakse neid erinevaid jõulukombeid, et teeme siin mõnedki ilmused, näiteks laseme kitsalt tuppa võib-olla et ikka asi oleks õige, nii et, et ma arvan, et lusti on küllaga ja ma arvan, et saab väga palju uut ja huvitavat teada, nii et soovitan kõigil tulla. Tõepoolest, siin vanausuliste talu juurde kuuluvad ka kitsed, see jäigi enne ütlemata, aga inimesed on teretulnud, eks ole, keda huvitab, et see on tõesti väga, väga põnev koht siin? No sina ise, sinul tuleb homme jõuluvana, minul tuleb homme jõuluvana ja mina sõidan Tartusse nagu tavaliselt ikka oma suguseltsi juurde, aga mina tähistan alati jõule ka teisel ajal, sellepärast et kui minu abikaasa on õigeusklik, siis loomulikult tähistame jõule alati kuuendal, seitsmendal jaanuaril, nii et mul on kõiki pühi topelt, nii et ma olen eriti õnnelik ja kuuendal seitsmendal tähistate nagu koos, nii õigeusklikke kui vanausuliste jõule või on see ikka puhtalt õigeusu jõulud? Ei ole, et me tähistame kõik koos, näiteks ennustame kodus nii nagu vanausulised ennustasid ja siis käime kirikus, käime küll õigeusu kirikus, aga sel aastal ma tõesti tahaksin minna ka ikkagi sinna vanausuliste palvelasse. Nii et tegelikult ongi vanausulised ka õigeusklikud, aga lihtsalt, et nemad säilitasid selle kõige vanema usu, mis kunagi Vladimir Krasnaja Šonoska venelastele tõi, Kreekast, aga lihtsalt õiguslikud decided kombetalitused natuke lihtsamaks, nii et tegelikult ikkagi nende kombed väga-väga palju kattuvad. Suur tänu sulle, selle võiks öelda väikese ekskursiooni eest ja kommete tutvustamise eest ja vanausuliste maailma sisseviimise eest ja mis muud, kui imeilusat jõuluaega sulle paljurahvuselise Eesti keskuse juht ja vanausuliste maja perenaine Einike Sooväli, aitäh tulemast. Mul on ka juba tõesti selline väga, väga mõnus jõulumeeleolu ja, ja tõesti, ma olen väga õnnelik, et saan topeltpühi alati tähistada. Saate pani kokku Haldi, Normet-Saarna helirežissöör oli Maristambakul.