Tere, Eestis elav ukrainlanna Hanna Doha. Tere. Kõlas üks väga sümpaatne laul ja see on siis ukraina kultuslauljatar Illaaria Ta on jah, tema pulas praegu kasvab just nende laulude pärast, et ta toob neid hästi vana laule välja. Et nad on küll kadunud rokkmuusika ja popmuusika ka suhtes, aga just ta toob seda rahvaluule- ja laulu välja ja paneb neile nii-öelda kaasaegse rööjaver laulis siis Camiana koora ehk kivisest mäest ja mulle meeldib see lugu sellepärast et see tundub nii. Ma olen siin Eestis ja see lugu annab mulle selliseid jõu jõu, olla siin ja näidata oma kultuuri ja et ma olen üks osa siin Eestis ja, aga tahan Eestis olla tõesti teie muusikamaitset, ma täiesti jagan, Hanna, aga nüüd siis sellest, kus te sündisite. Ma sündisin Venemaal Sahhalini saarest, ma ei mäleta midagi sealt, et mu ema rääkis, kuidas seal elu oli ja isa tuletab siiamaani meelde, missugused olid seal talved, et kaks meetrit lund. Aga minu lapsepõlvekodu on siis Ukraina ja väikelinn, mis on lipo müts Winitsa maal. Aga Eestis ma olen kasvanud ja õppinud Valga linnas ja mis mulle väga meeldib ka väike rahulik linn. Põnev elukäik on olnud kõigepealt sündisite Sahhalini saarel, siis oli lapsepõlvekodu Ukrainas ja Eestisse te tulite, millal, mis aasta 99 või isegi 2000 algusesse. No paar sõna veel sellest Sahha liinist, mis on ju väga põnev koht ja mida ikka Venemaa ja Jaapan on omavahel nii ja naapidi jaganud ja praegu me kõik teame, kuidas see olukord on tegelikult kõik Kuriili saared ja Sahhalini saar on pärast teist maailmasõda Venemaa valduses ehtki rahuleping ja piirilepingut sõlmimata, nii et juriidiliselt kuulub endiselt pool Sahhalini Jaapanile. Aga teie ei mäleta sellest midagi, sest olite umbes aastane, kui ta seal ära kolisite, aga mina vanemad tekkinud vanematele rääkinud isale meeldisid väga, näed, mis seal olid. Ja me praegu planeerime, vaatame üle, et, et võiks sinna reisile minna. Aga ei tea, kuna aga see plaan on võib-olla isegi tehtav järgmine aasta. Kuidas vanemad sinna sattusid? Ema ja isa abiellusid Ukrainas, aga isa võttis endale tööd ja pakuti Sahhalini saarele. Ja siis nad läksidki sinna. Aga olukord halvenes ja isa pidi ikkagi Eestisse tagasi tulema, kuna on ta sündinud siin ja ema minuga läks Ukrainasse tagasi. Ja siis aeg läks ikkagi laps peab isa kõrval kasvama ja otsustasime, et ikka peame Eestisse tulema. Ja et äkki siin on elu parem. Isa on niisiis Eestis sündinud ukrainlane ja ema on Ukrainas sündinud ukrainlanna. Jah, nii ongi lood ja nii nad kokku said ja Eestisse te tulite Te siis 99. aasta lõpus, kahe tuhan umbes aasta alguses ja Te olite siis kuivana kolmene ja siis tulid Valga linn, Valga lind oli jah, aga sellest lipo vetsi külast midagi mäletada, aitäh. Ma käisin iga-aastasel, on, meil on sugulased seal ja vanaema, kelle juures me käime iga aasta suvel. Ja see on jah, niisugune koht, kuhu ma lähen tagasi hea meelega. Sest seal on koduloomad, kassid, lehmad, igal pool seal seal niuke koht, kus nagu saaks ennast välja elada ja seda emotsiooni nagu uuesti saada, külma Eestisse tagasi tulla sooja südamega. Nii et seal on teie päralt kogu see Ukraina maaelu ja kõigi oma rõõmudega ja natuke muresid ka või ka ja, ja mis need mured seal on täna hästi raske on vanema elada. Jäi ta üksinda, vanaisa suri, aga tädi jäi sinna ja aitavad, nad küll on maja suur abi on ikka vaja. Ema tahtis, et vanema tuleks siia, aga ta ei taha, ei taha oma kodust, kui tahame. Ka arusaadav. Ja loomi on palju ja on, on palju, kui vanavanaema on 74 ja kui teie sinna lähete, siis on head ja paremat söögid on ikka on. Ma olen siin ehk harjunud hommikul natuke süüa, aga kui Ukrainasse lähed, siis hommiku, mitte hommikupuder, vaid kartul on seal koos, kotleti ka ja seal on ikka raske, aga no ikka peamise odaga solvub. Tallinnas olete õppinud, et hommikul kohv, kuid oh tee natuke võileiba ja kohe lipsti ülikooli. Aga jah, seal on niimoodi, et kohe rasvaselt kui te elasite Ukrainast, niikaua kui te saite kolme aastaseks elasite, kõik vanaema majas elasid emaga vanaema majas ja isa oli Eestis üks asi, on see suur Ukraina maamajapidamine ja loomad ja hirmus palju tööd, aga teine asi on kindlasti, et et olid mingisugused traditsioonid, mida ei tohtinud vahele jätta või mingisugused sellised asjad, mida kindlasti peab tegema genegi meeles Ukrainas. Ukraina, just nagu ukrainamaal, seal neid traditsioone ma eriti ei mäleta, aga sellepärast, et kui ma käisin iga suvel pärast kooli vanaema juures, siis seal on suvel on selline pidu, lännizzadki see on selline rahvuslik pidu, kus maja peaks puhas olema, aga koridoris on laiali erinevad taimed, et see peaks neisse puhtus tulema. Ja mäletan, siis me sõbrannaga väikselt jooksime kogu aeg koridoris nende lillede peal ja niimoodi, aga vanaema oli kuri, et ei tohtinud pidi rahu majas olema. Vot, aga siin Eestis Me üritame traditsioone jätkata, hoida näiteks jõuludel peab olema 12 erinevat toitu. Ja siis, kui on ilusti kõik see õhtusöök ära. Me laualt midagi ei korja, jätan ma nii, öeldes meie esivanematele tuleksid meile öösel külla, juba hommikul koristame lauda, täpsustame Hanno, teie jõulud on nüüd, kuuendal ongi täpselt see päev, kui meie saade on eetris ehk laupäeval ja nii, aga salvestame me seda tükk maad varem, aga nüüd Eestis muu kristliku maailma jõulud, kuidas nendega on, et siin Eestis oli novembri lõpust juba nii jõulumeeleolu kui üldse olla sai? Mina ise ei tähista neid eesti jõule, aga nüüd sõbrad kutsuvad küll laiem, mina olen mõnikord nende perega koos. Et ma siis tähistan kaks korda põhimõtteliselt jõule. Nii et lihtsalt käite kogu selle sära ja kulla ja karra seas ringi, kas teid häirib ka natuke? Ei häiri? Ma olen juba kuidagi harjunud siinse eluga, aga teie jõuludel siis jah, 12 rooga ja lauda õhtul ei koristata. Kodu peab olema rahulik. Külalisi eriti ei kutsuta, et ainult perekond, ainult need inimesed, kes kuuluvad perekonda. Ma tean, et Ukrainas isegi ust ei avata, kui tuleb isegi naaber sisse. Tahab mingit soola võtta või midagi, aga ei tehta lahti ja on nii, et Eestis on need mardi- ja kadrisandid. Aga Ukrainas on jõulude ajal, kui leidub õige ja siis on nii, et õhtul siis, kui on ilus söömine ära olnud või siis noored minna rahulikult majast majani ja laulda laule jõululaule ja selle eest midagi saada, aga see pidi lihtsalt olla väga rahulik. Ja need noored siis ongi need kui need objektid. Mitmel puhul on toonitatud, et peab olema rahulik ja peab olema rahu, et see kõlab tegelikult väga hästi. Kas see on ka natukene niimoodi, et igapäevane elu on kiire, närviline ja kui siis on pühad, et olgu vähemalt siis rahu ja siis ema isegi lubaisel kruvikeeraja kuskile sisse, et tööd ei tohi üldse teha. Et see on tähtis, et lihtsalt noh, valmistuda nendeks jõuludeks juhtidel sabat, et ei tohi ka ennast eriti liigutav konkreetsed asjad, mida sa suure surmaga võid teha, aga üldiselt Ta on täielik rahu ja vaikus ja see on väga põnev, aga uus aasta on ju ka möödas ja uusaasta on ka Tein ikkagi 31. detsember öö vastu esimest jaanuari, mis siis saab visay no mina olin kogu aeg perega, aga see aasta sõpradega tahtsin ikka midagi lahedat ja seda ilutulestikuga näha. Vot, aga minu vanemad läksid ja lähevad iga aasta isa vanemate juurde Valgas. Et siis nad ei ole üksi ja neid on ka väike pidu. Ja on hästi olla koos. Et vana-aasta õhtul tuleb olla sõpradega ja kui enne, mis ei tähenda, et muidu väga perekeskne ei oleks, hea peretraditsioonidest rituaalidest lugu ei peaks, aga sõbrad on ka väga tähtsad ja see vana-aasta õhtu, no seal on ka mingid rituaalid või on lihtsalt üks lihtsalt. Ta on üks sihuke hea koosolemine. Ja niimoodi 18. detsembril meil Eestis ma tean, et jõulude ajal käib jõuluvana, aga Ukrainas 18. detsembril käib Nikolai. See on selline jõuluvana, kes käib seal ja paneb lastele midagi padja alla, ehk siis meil jõuluvana ei ole sellist. Kui Eestis käib 24. detsembri õhtul jõuluvana, siis Ukrainas käib 18. detsembril Nikolai ja no ikka omad taadid peavad olema, lapsed peavad ikka ka midagi saama. See on tore, et teil on eri võimalused nagu pidudest osa saada ja päris paljud inimesed, kes on siin saates külas olnud teistest rahvustest, nad on ka öelnud, et kui neile midagi väga meeldib, siis see, et on, on mitmeid jõule, on mitu varianti uut aastat vastu võtta ja nii edasi ja nii edasi, et elu peab olema kirev ja põnev. Teie lõpetasite siis Valga Gümnaasiumi eestikeelse eestikeelse mida on tunda igal sammul ja praegu õpite siis Tallinna Ülikoolis kunsti ja multimeediat ja teisel kursusel. See on siis balti meedia- ja filmikoolis. Kuidas on, mulle meeldib, ma käisin siis, kui ma olin Valgas. Ma käisin Lätis kunstikoolis, mida lõpetasin 2013 ja mõtlesin, et ikka kunstniku on vaja edasi tegeleda, areneda seda. Ja hästi meeldib. Ma arvan, et ma olen leidnud, millega ma tahaks tegeleda edasi oma kutsuma oma kutsumuse ja kaua teil seal veel õppida on? Poolteist aastat ja kes teist siis saab, seda väga raske öelda, umbes umbes. Minust võib saada fotograaf, graafiline disainer, disainer, kunstiõpetaja, kujundaja. Hästi palju neid võimalusi, mis teile endale neist nimetatud variantidest kõige rohkem meeldiks? No vaatasin, et ma võiksin olla äkki kunstiõpetaja, aga minu ema ütleb, et ei ei tohi. Ta on ise sotsiaalpedagoog Valga priimetsa koolis vene koolis ja ta ütles, et see on hästi raske töö ja pedagoogid, pedagoogid ja, aga noh, siis vaatab innustav lõpuks selle otsuseid ei langetata ikkagi ise. Ja see oli tegelikult siis vanemate täiesti kindel ka, et te lähete just nimelt eestikeelsesse kooli, jäänud oleks võinud ju see oli just tema otsus, sest tema ütles, et kui me elame siin ja tahame siin olla, siis laps peab eesti keelt teadma. Nii, aga Hanna, veel olete teie Valga militaarteemapargi vabatahtlik ja Valga Ukraina Seltsi liige, aga, aga mida tähendab militaarteemapargi vabatahtlik Te, olete ikka väga usin ja energiline ja nii palju asju, võtate ette, mida see tähendab, kui meie Valga linnas on militaarteemapark-muuseum, millega ma hea meelega tegelen vabal ajal, siis Valgas olen minu siis selline aktiivsus hakkas siis 2013 siis kui see muuseum otsis endale vabatahtlike, et militaarfestivali korraldada, et oli vaja koristajaid ja abilisi ja niimoodi noh, käsi oli vaja. Siis vaatasin, et noh, võiks minna, et vaadata, et mis asi see on. Ja see läheb veel edasi ja see on minu hobiajalugu on jo hobi ja ma võin rääkida sellest kogu aeg ja see militaarteema on kuidagi mulle hinge, millega seda seletada. Miks see teid huvitab? See on nagu sport. Kui sa tegeled spordiga, siis sa elad sellega koos ja kui hobi kasvab millegiks suureks siis see annab sulle jõudu ja kindlust. Isegi ma arvan, et see aitab mind elus edasi. Meil on Valgast siis metsas selline huvi tuttav koht, kus on sakslastest jäänud kaevikud ja mida me taastasime. Ja seal on aktiivselt korraldatud erinevaid sünnipäeva mil saab ka kasutada laser, pälvi ja niit lahingut teha. Lapsed hea meelega tulevad sinna ja mängivad, et lahinguid ja mina olen see, kes aitab, kuidas te neid kaevikuid taastate või teete? Kuperjanovlased tulevad veel appi ja tassi, vaid neid puit ja kaevavad veel juurde või lihtsalt puhastavad neid vanu kaevikuid ja niimoodi sinna, kus enne olid kaevikud, hakkavad nüüd kasvama puud. Aga see on väga tore. Valga Ukraina Seltsi selle liige olete te loomulikult ka ja no see tähendab ikka päris tihedat sõitmist Volga vahet või hästi raske on, eelmine aasta pidin ma põhimõtteliselt iga laupäev kodus olema, sest minu ema on Valga Ukraina Seltsi liige. Ja pidin ma abiks olema, sest siis, kui ma õppisin Valgas, siis ma olin ju kogu aeg kodus. Praegu käivad Skype'i vestlused ja helistamised, kogu aeg pean ma toetama ja aitama neid lastele. Meil on ka Valga, ukraina laupäevakool, laupäeviti siis lastele, siis ma mõnikord teen väikseid joonistustundi või käsitöömeistriklasse ja tegemist on tõesti päris palju, aga Tallinnas on ka Ukraina selts, et niisugust varianti ei ole mõelnud, et hakkaks hoopis siin Tallinnas tegelema või tegelete sellega ka? Ei, praegu veel mitte, aeg on hästi vähe, aga mind on hästi palju kutsutud, et tule, et nad kõik teavad, et ma see aktiivne inimene. Aga hästi vähe aega on. Kahjuks ma mõtlengi, et iga nädalavahetus sõita, see ei ole mitte naljaasi ja õppima peab ka. Siis olete te veel Sillamäe, ukraina kaasmaalaskonnas, Vodo krai. Kuidas te sinna veel jõuate? See käib siis telefoni teel või mõnikord ma sõidan nende juurde, et kui on abi vaja, neil on hästi suur projekt tehtud just Eesti sünnipäeva puhul ja nad taastavad informatsiooni ukrainlaste kohta, kes elasid siin 100 aastat tagasi ja mis on siin toimunud ja niimoodi ja siis nad teevad interaktiivset kaardi Eesti kaardi, kus mind kutsutud on kujundajana. Nii et see, mida te, õpite, see kuluka igal pool marjaks ära ja teil on kunstniku käsi ja kõik on selle üle väga rõõmsad. No kui ma küsisin teie käest mõne aja eest, et kui tihti või harvade käite oma sünnimaal, siis mida me selleks vanimaks loeme? Ma arvan ikka võtta Ukraina, sest Venemaa ma ei mäleta sealt mitte midagi ja Ukraina on see, mis on mul südames ja hinges ja isegi käitumises Et tihti, aga see aasta kahjuks mind ei olnud seal, minu vanemad käisid ilma minuta. Et ikka õppi, mis on hästi palju ja nõuab aega. Aga ma väga loodan, et ma lähen järgmine aasta vanaema juurde külla. Mis on see, mis teile Eestis meeldib ja mis on sellised asjad, mida te natuke võõristate, millega võib-olla raske harjuda? Meeldib mulle, ma arvan, minu meelest kõik, väike riik, kus hubane olla, kus on rahulik olla, kindel olla. See ilm on mulle hästi kuidagi omaks muutnud ja siin on kergem hingata. Ema mõnikord kritiseerib, et ohu eest nii depressiivne. Aga minu meelest Eesti on hästi hästi mõnus, et mulle hästi meeldib siin tema temperamendile, teinekord jääb Eesti natukene kaugeks. Aga ometi on ta siin suurepäraselt kohanenud ja aktiivne ja toimekas naine jah. Et see Ukraina selts annab talle just minu meelest siukest rohkem jõudu ja siin olla. Kas te olete mõelnud seda, et kui te nüüd oma ülikoolilõpetajate siis lähete Valgasse tagasi või siiski mitte? Ei, ma ei taha Valka kõlakil selliselt, aga Valgas on hea alles siis, kui sa oled minu meelest vana. Et seal on rahulik ja hästi palju rohelisi kohti ja niimoodi, aga mina olen see, kes tahab, ikka rohkem 11 ja rohkem seda aktiivsust ja Tallinnas suurtes linnades, ma saan seda kuidagi energiat kuidagi kokku võtta ja midagi millestki sisse panna, aga Valgas on praegu, kui tulen ma koju, siis lähen sõpradega välja ja Valgas ei ole ühtegi inimest, vaid kõik välja surnud. Aga jah, Valgas on mõnus, aga tahaks ikka olla suures linnas, nagu te ütlesite, et ema on väga energiline ja kuidas vanematele muidu Valgas sobib või on nad ka vahel sama tundnud, mis teiegi ei emale ja isale ikka rohkem nad ise ütlesid ka, et Valga on see koht, kus tahavad, lase elada. Et see linn on liiga kiire nende jaoks tempo. Et Valga on hea, et meil on oma maja ja nad tegutsevad, toimetavad seal hea meelega ja teil on alati koht, kuhu minna. Aga muidu on nii, et ümber Hanna, see elu peab keema. No ma saan aru, et teie sõpruskond ka see, kellega te nüüd uut aastat vastu võtsite, et see on üsna paljurahvuseline ja siis seal olid eestlased, venelased, lätlased ja tulid ka tšehhist. Sõbrad, kuidas need sõbrad tekivad? Läbi interneti? Mõnikord isegi lähed välja ja saad tuttavaks väga hästi ja huvitava inimesega. Et see jah, mulle meeldib suhelda ja sellepärast ma arvan, et mul on hästi palju tuttavaid-sõpru. Mul on siin käinud vist ka ukraina rahvusest inimesi, just naisi, aga need võisid olla ka mõnest teisest rahvusest, ühesõnaga on ka selliseid vähemusrahvustest inimesi käinud saates, kes on tulnud rahvariietes ja kui ma olen selle üle rõõmustanud son, ta on öelnud, et mingit rahvariidedetaili nad kannavadki iga päev, mitte üleni, aga kasum, pluus, võib-olla öö. Võib-olla mõni ehe lööte kaasa Ukraina seltsis ja kõik, et teie ei ole niimoodi mõelnud, et peaks nagu midagi olema, et noh, nii tugev nüüd see, see tunne ei ole, et ma olen ikkagi ukrainlane ja mul kindlasti peab midagi olema või te olete sammas, eurooplane, elate Eestis. Ma arvan nii, et ei pea näitama riiet. Et sa oled Ukrainale. Et piisab sellest, et kui ma tulen ülikooli ruumi juba teavad, et oh, et ukrainlane siin, et kõik näevad seda ja kõik teavad, et minu meelest on just rohkem sihuke noh, ülenäitamine või kuidas eesti keeles õigesti öelda, aga ei ole tähtis, mis sinu peal on, on tähtis, mis seal sees on. Nunnist äsjane kogemus ühe väga toreda moslemi naisega. Nendel käib see mõtlemine teistmoodi ja tema oli küll ehtsas mosleminaise riietuses aga tal oli ka sees päris palju, nii et see on nii ja naa. Aga jah, tõepoolest ilmselt kõige tähtsam on see, mida sa sees tunned ja aga mida ta tunneb, et kas ma tunnen uhkust. Aga et kas te tunnete ennast pooleks nii ukrainlase kui eestlasena, kuidas seda nüüd öelda, päris eestlase, nad ei saa ennast tunda, aga te olete ikkagi eesti kodanik, ei ole, mul on Ukraina pass ja ma veel ei taha seda ka ära vahetada. Kuigi ema ütles, et on vaja. Et siis kui ma tahan Euroopas olla ja elada, siin töötada, siis mul peab euroopa pask olema. Aga ma ei kiirusta sellega. Seest olen ukrainlane ja ma tunnen selle eest uhkust. Mind kasvatati selle sõnumiga, et ma olen ukraina rahva kodanik ja Ukraina rahvatraditsioonide edasikandja. Ma olen veel nii noor, aga kunagi ikka tulevad mul lapsed ja ma tahan neile edasi kanda seda, et vähemalt väikene osa sellest, mis mul sees on edasi läheks sellist ehtsat ukraina toitu saatnud lisaks ukraina vanaema juures oleme sellega siis, kui lähed Valka isa ema juurde. Ma saan, ema teeb ema, Teppariinikuid, ema, Deparsse. Ema teeb põhimõtteliselt seda kõike, mis vanaema teeb ja on teinud ka tema lapsepõlves. Ja siis, kui ma tallinna seda kassi tulen, ta paneb ja paneb neid samaid variinikud mulle koti. Tulen siia suure kotiga ühikasse ja kõik teavad, et Hannale on midagi head kaasas. Siis saavad vareenikud ruttu otsa ja saad valinikord otsa. Ise ka teete või? Praegu? Praegu mitte. Aga kodus emaga kindlasti. See on traditsioon, et ikkagi volinikud, papp kodus koos emaga tegema kas nad kartuliga või Kirsiga, et nad on kõik head. Vareenikut tuleb sõnast sõnast varjede keetma. Jah, neid keedetakse. Kas te seostati oma tulevikuga Eestiga? Pigem jah. Pigem jah, nii et lapsed saavad õppima nii ukraina keelt kui eesti keelt ja aitäh Hanna tofa, et saite aega oma kiire elu juures meile saatesse tulla. Suur aitäh teile, et kutsutute ja mida me kuulame, lõpetuseks kuulame ukraina rokkbändi, mis on hästi populaarne ja mis laulud lauldakse isegi Ameerikas teadmat, ukraina keelt seal ookeaneelse, mis käis ka Eestis eelmine aasta ja laul on, millest laulan, siis armastusest ja vabadusest. Suur tänu veelkord Eestis elav ukrainlanna Hanna tofaja teel olid stuudios Haldi, Normet-Saarna ning Maristambach. Ja nüüd sisse laulda.