Me seedeSonyanev sele Nii seedeSnamisegi Mostu see. Tere, Eestis elav ungarlanna Edina Juliette laulude praegu laulu ma valisin sellise Transilvaaniast pärit laulu ja see on siis hästi kurb lugu nagu ungarlased, noh, öeldakse, et me kurvastame hästi palju. Me oleme sellised depressiivsemat inimesed, aga ma valisin sellepärast, et mu juured on Transilvaaniast, mu esivanemad on sea ja see lugu siis räägib sellest, kuidas sellel inimesel, kes on välismaale sattunud, nii raske elu, kuidas siis koeral on parem mälu, sest tal on oma kodu ja siis ta lihtsalt, kui on, tal on kurb, siis lihtsalt laseb ennast pikali ja tunneme ennast igal pool mugavad. Vot selline lugu. No teil andeid sõjalaulu ajal? Ma ei tea, kõigus nii ammu laulnud ja mulle iga kurt valusega las olla. No ma kujutan ette, et kui te veel harjutate ka, no siis on üldse lavale astuda siis proovime vendi teha ahjust, no teie olete sündinud mõistagi Ungaris ja kus täpsemalt Budapesti inimene asja? No milline oli teie lapsepõlvekodu ja kas see lauluoskus on sealt pärit ja millised traditsioonid, rituaalid teie lapsepõlvekodus olid, kusjuures Me elasime täitsa sellises paneelmajas, aga isa on maa, et pärit kuskilt seal siis Kagu-Ungarist. Ja väga mu vanemad ei laulnud mulle, aga isa oli kultuuritegelane tähendab ühe kultuurimaja juhata, et siis mu lapsed või üsna kirju kogu aeg käisin isaga ringi igast sugustel üritustel ja tema olis kõige suurema rahvusbändi juhataja ka ning siis ta käis maailmas ka ringi nendega ja organiseeris nende esinemisi ja ma olen küll sattunud hästi palju kontserditel näitustele, noh, selline väga põnev oli, ma mäletan, mulle meeldis õitel mingeid väga kindlaks kujunenud traditsioonid kodus, et vot niipidi olema, sest teisiti ei saanud. Nojah, seda ma alati seletanud, meil oli see pühapäev on lõunasöök, et ta eriti teismelisi ära siis, kui me käisime juba pidudel. See oli selline noh, ei tohtinud puutuda ja isegi kui oli noh, tahtsin magada, lüks oli täpsed, pidime minema ja iga lõunaks oli siis see kana. Ja seda pidi sööma ja mingi aeg nagu kuusk hakkas nii juba vastuse kanasupi söömine, et ma hakkasingi taimetoitlaseks siis muidugi nagu siiamaani see kestab, et kui me oleme kodus, siis siis ikka ikka ja meil on see, et isa teeb süüa ja seal lihtsalt pärast, et meil on sellised erinevad traditsioonid, erinevad piirkondades tehakse erinevat moodi süüa ja mu isa on ühes piirkonnas, mu ema oli teisest piirkonnast ja kui nad kokku said, siis isale üldse ei meeldinud see ema söök. Ja siis ema ütles talle, et okei, et kui ei meeldi, siis eesti Eise ja siis isa hakkas söögi tegema ja ja meil on siis selline kord. NATO on võimalik valida, kas isa sööki ja kusjuures ema teeb väga hästi süüa, lihtsalt nagu teised maitsed. No ungarlased üldse kipuvad arvama, et ikka mehed teevad hästi süüa, ma olen seda mujalgi kuulnud, aga lisaks sellele, et kell üks on õuna, mida vanemad veel teilt ootasid, teilt eeldasid, milliseid tarkusi nad neile kaasa andsid ellu? No minul oli üsna sellised väga sallivad toetavad vanemad, eriti ema, tema oli kohe nagu ütles, et, et ükskõik, mis juhtub. Me oleme siin, saame siin toetada täiesti, et sa võid alati meie juurde tulla, see andis kogu aeg siukest kindlust, et, et ma ei ole üksi kama ja alati oli see, et sa saad hakkama. Ma käisin väga sellises raskes keskkoolis, mis oli parim seal Ungaris, aga ma kuna ma tulin sealt äärelinnast, siis kõik minu õpetajad seal ütlesid, et ei, et siin on, kindlasti ei saa sinna sisse, et me oleme väike kool ja nii edasi ja ema ütles, et jaa ikka proovimine katset telesee, noh, sain sisse. Et ühesõnaga ma sain hästi suure sellise positiivse energia tema käest. No see oli väga oluline, see ikka näitab, kui tähtis on see lapsepõlvekodust saadav kindlustunne ja sinna koolide saite ja selle koolide lõpetasite ja saite päris tubli sellise aluse oma edaspidistel tegemistele teadmistele. No ikka, see oli nagu hästi kõva kool ja siis sead, see ülikooli sisseastumine oli tol ajal minu meelest ning 90 üheksaprotsendiline ja kohe sain ülikooli ka sisse. Kuigi praegu ma mõtlen, et võib-olla oleks võinud nagu ringi vaadata. Et ma mõtlen, et oma lastele juba soovitangi ette, et käige ennem natuke vaadake ringi. Sest siis mul lihtsalt hakkas õppimise periood, et ma siis olin mingi 15 aastat ülikoolis. Lõpetasin ühe eriala, noh selles mõttes jah, muidugi, ma reisin ka igal pool ringi vahepeal, aga ütleme oleks võinud enne kui te Eestisse tulite, sellel me peatume eraldi, aga enne, kui te Eestisse tulite, te õppisite ka mitmes ülikoolis ja üldse nagu üldse alguses hakkasin Ungaris õppima muudapestiliku, oli ungari keelt ja kirjandust ja siis soome-ugri keeli. Ja siis pärast läksin edasi, õppisin pedagoogikat ja õppisin, mis me õppisime. Ma olin vahepeal nagunii paljudes erialades, aga lõpetasin ausalt öeldes seda ungari keelt ja pedagoogikat ja ja siis nüüd see viimane oli siinse balti filmi- ja meediakool. Kas see, et te nii palju erinevaid asju õppisite, mis on ju ühest küljest väga tore ka see tuli nüüd sellest, et te tahtsite ennast väga mitmekülgselt arendada, kõige erinevamaid teadmisi saada, või oli see pigem sellepärast, et ei leidnud nagu seda enda õiget teed? Täpsed vist vist see viimane, et mulle tunnus seal Ma olin seal filoloogia, midagi puudub, siis ma võtsin juurde portugali keelt. Aaesse, heebrea keel on ka väga huvitav, mõõtsin seda juurde ja siis lõpuks paisus nagunii suureks, ikkagi mulle tundus, et nagu ikkagi midagi puudu. Ja siis, kui ma leidsin seda filminduse täiesti juhuslikult, siis mulle tundus, et see ongi see, et see kuidagi köidab miinium seda energiat nagu, et, et siis siis mul ei olnud enam vaba aega mõelda. Veel tegelema ja filminduse õpingutega te alustasite ka enne, kui ta Eestisse tuli ja, ja, ja see oli lihtsalt selline asi, et ma Ma kirjutasin parasjagu oma magistritööd, mis oli siis mustlaste luulest ungarikeelse mustlaste luulest ja ma olin noh, ühesõnaga väga raskesti see läks. Et ma kogu aeg tahtsin väga hästi kirjutada ja kogu aeg tundsin, et see ei ole veel piisavalt hea. Ja siis mõtlesin, et ah, et mis ma siis ikka teen. Vahepeal käisin seal õpetajate praktikas selles samas keskkoolis, kus mina ise õppisin. Ja siis ma olin selline õpilastega, mõtlesin aim ka vist 25 aastat, ma ei suuda selles keskkoolis olla. Ja kujutlesin oma elu niimoodi ette seal õpetajana. Ja ma tundsin, et midagi on puudu. Ja siis samal päeval tuli üks naisterahvas meie sõprade juurde külla, kus ma parasjagu ka külas olin ja ütles, et meil on selline võimalus et Euroopa liit koolitab välja mustlasi, kuna ma tegelesin nende mustlastega ja siis otsitakse kolm valget inimest, keda siis integreerivad nagu noh, koos siin integratsiooniprogramm oli. Ja siis ma õppisin filmi tegema mustlastega, kuna nad pidid tegema esimese mustlaste televisiooni. Ja siis sellest televisioonist ei tulnud midagi välja. Aga ma olin seal siis kaks aastat, tegime igasuguseid saateid, ma töötasin raadios mustlaste raadios, mis oli parim raadio, kusjuures seal hetkel. Ja, ja siis ma sain aru mingi hetk telekas töötades, et et ma ei tea mitte midagi sellist filmi tegemisest ja tahaks ja, ja, ja see oli juba nagu väga põnev ja mulle väga meeldis ja siis ma nägin, et ohoh, et Eestis on kool ja juba kuna ma oskasin juba eesti keelt, siis ma mõtlesin, et tore, et ma ei unusta eesti keele kaera ja siis lendasin kohe siia. Aga ometi see teie Eestisse sattumine, see on nii-öelda lugu mitmes vaatuses nimelt tulite siia aastal 95 ja siis ma tulin sellise organisatsiooniga nagu vaieffjuu Eesti. Et ma ei tea, mis eesti keeles on need õpilased, mille kaudu siis õpilased saavad õppida erinevates koolides, selline vahetussüsteem ja toimib selle organisatsiooni kaudu ja teie saite, Gustav Adolfi, seda oli ja, ja hästi tore oli, mul oli ka jälle, sattusin äsiteks hästi toredasti pärle teiseks koolis ka hästi toreda õpetaja kätte ja mõlemad minu klassijuhataja moose eesti keele õpetaja oli väga suurepärased ja tänu neile ma kiiresti, mis siin eesti keele ära, kui vana te siis olite, kui te esimese, 16? See on selline asi, et lapsi saadetakse peredesse eesti peredes, no ükskõik mis riigis valib endale. Ja alguses oli muidugi raske, on üsna raske, aga kui sa oled 16, siis sa ei mõtle väga palju nagu homse peale, et sa oled nagu vaatad, et paat muidugi lähen ja, ja siis oled ja siis koha saabub, et ahaa, okei, nüüd ma olen siin, et mis ma nüüd teen ja peres oli teie vanuseid lapsi? Ei olnud, natuke nooremad olid, aga kolm last oli peres ja, ja siit ilusti ära, noh, suur selline Lasnamäe korteri isegi anti mulle üks tuba ära oli, mis oli mu arvan suur loobumine teiste kulul ja kui pikalt olite siin 10 kuud, väga põnev aeg oli, oli ja 90 no oli üsna teistmoodi. Praegu seal oli ka väga huvitav, et ei olnud telefoni ja noh, selliseid asju koju said helistada väga harva kontorist. See mu pereema töötas ühes kontoris ja siis ta lubas vahepeal helistada, siis helistasin, no ei, me väga ei rääkinud ja kirjutasime pikki kiri, see oli aeg, kui kirjutati veel pikki kirju, pandi ümbrikusse ja saadeti teele ja mul oli nii palju kirju, mul need kõik kirjad alles väga huvitav. Vahepeal tegin siis kirjad lihtsalt nagu kukkusid seal Lasnamäel postkastist välja nimeni. Nii see oli siis teie esimene Eestis olemine ja järgmine kord Te tulite siis juba balti filmi ja meediakooli õppima, tegelikult oli veel üks vahet pluss 2003 oli Tartu ülikoolis. Õppisin siis kirjutasin oma eesti, noh, kuna ma olin eesti filoloogia magistrantuuris, kirjutasin oma magistritööd eesti luulel trühmitustest, aga sellega juhtus nii, et ma ei kaitsnud seda lõpuks ära. Ja loobusin sellest. Aga ma kirjutasin, uurisin, käisin, tegin intervjuusid luuletajatega ja ja huvitav aeg oli ikka väga huvitav oli ja te tulite uuesti 2008 balti filmi ja meediakooli, aga eesti keelt hakkasite õppima siis, kui te tulite Gustav Adolfi kooli vahetusõpilasena ja te tulite siia nii, et eesti keelt ei rääkinud. Te saite keele õpetusega kohe endale juurde ja no ise õppisin ja siis mu see kirjandusõpetaja suunas niimoodi ta andis mulle harjutusi ja seletas Ena klassiõed-vennad ka aitasid ja siis niimoodi proovisime ära õppida. Mul on selline tunne, et see eesti keel tulidel mängeldes no tegelikult päris kiiresti tuli ja ma ise imestasin ka, et kui kiiresti keelevaist on olemas täies, no ei tea, samas vene keelega vaevlen juba nii kaua ei tahaks väga hästi osata. Ei oska veel. Ma vaatan oma sõpru, kes on eestlased ja oskad ungari keelt, kõik räägivad väga hästi. Nii et see on üks mingisugune barjäär, mis tuleb ületada ja siis ta läheb ja ma usun, et kuidas talle läheb, väga hästi see Ungari eeldajale, tuleme aastasse 2008, te olite siin tagasi, siis te tulite siia päriselt? Nojah, kooli ka, ei, mul ei olnud mingit, no ma mõtlesin, et üks etapp on läbitud, mul on need ungaris koolid lõpetatud, tööd lõpetatud. Siis vaatame, kas ma saan filmitegijaks või mitte. Siis astusite balti filmi ja meedia ja Arvo iho klassi rahvusvahelisest, siis ma ei julgenud üldse sama selle keele pärast, mõtlesin, et noh, et ma eaka eestlastega võistlema siin. Muidu mul oli alguses, et äkki läheks sinna eestikeelsesse õppesse, aga siis ma mõtlesin, kuidas ma siin hakkan seal kirjutama neid kirjandeid ja loobusin. Aga nojaa, ei, see oli põnev, see, selles mõttes. Hästi rahvusvaheline oli, meil oli igalt poolt nagu Itaalia Gruusiast, Horvaatiast, et igasuguseid klassiõed-vennad. Sellest ajast jäi sõpru, häid tuttavaid jäid ikka, aga ühesõnaga enam-vähem kõik on koju läinud. Et mina olen siia jäänud, aga teised vist on jah, Ühte ma tean Itaaliast, kes õpetan muusikaakadeemias, kes on siiamaani siin, aga teised-ist on ära läinud, tema lõpetas ka balti filmi- ja. Ei lõpetanud sellepärast et ta sai aru ikkagi, et temal on vist muusika tegemine on tähtsam kui filmi tegemine. Selline huvitav aeg siis üldse teie elu kuidagi karussellile on keerelnud, et ilmselt vastavalt teie loomusele, et selline te olete ja teistmoodi ette ei kujuta. Ühel hetkel te läksite mehele? Nojah. Aga aga jäi, no muidugi see lihtsalt noh, elu lihtsalt läheb nii, et mingi hetk naine tahab last ja siis siis ma sain, kui uuesti oma selle mehega, kellega ma tutvusin, kusjuures 16 aastased selle esimese vahetuse käigus siis siis tuli meil ilus lapsuke, kes on juba seitse aastat vana ja nüüd sel aastal tuli veel üks lapsuke, aga kahjuks mitte temaga enam teise mehega. Nii et te olete pereema ja elu selles mõttes ei ole enam nii äkiline. Kodule ka, no ikka näitame praegu kodume, ostsin maja luhamaale sinna setu hulka, sinna hästi kaugele kõige kaugemasse punkti piiri ääres ja neli kilomeetrit Venemaad ja võib-olla 10 Lätist, et ühesõnaga sinna täiega käib see ehitus. Ja niimoodi elame juurte Aspraegus, et sisse kolida olles kaevasime seda kaevu, puhastasime kaevu ära, et praegu vett on olemas, elektrit praegu paneme. Et üsna raske sellised numadi seisud on praegu. Aga enne Edinad elasite ju nõmmel Tallinnas nõmme Aenjannas, eks ole, tahtsite ikka siit ära kolida või, või olid mingid muud asjaolud ette, sinna setomaale elu läks, siis oli see esimese lapse aeg oli väike ja siis mõtlesime nats võiks proovida kuskile, et tegelikult see ei ole minu mõte, see oli minu mehe mõte. No mis me üldse materjalid, et ma saaks maal hakkama kogu aeg linnas elanud suurtes linnades. Siis aga noh, samas ma ütlesin, et no miks mitte proovida ja läksime kimale ja niimoodi. Tuttava talud hoidma, kes ise elab Saksamaal ja siis mulle väga hakkas meeldima. Oled selline inimene ka, kes kaasvaatab, igastahes ma jõuan sinna ja juba esimene kasvuhoone ehitasime koos kukumäega ja panime esimesed taimed. Aga ütleme nii, et tema on meie aiandusminister. Aga ma usun, et varsti läheb lahti eelmine aasta vahel natukene niru tunne ei tule peale, et kui vaadata, mis siin Eestis kasvab ja kui mõelda, mis seal Ungaris kasvab aps õudsed. See ei tea, need juurviljad, puuviljad ja siis lähed Vastseliina poodi ja siis sa näed nii kokku kuivanud, mingid juuri kuskilt Hispaaniast toodud ja samas viisatakse peeti ära siiski seesama, mingi õnneks on nyyd sõbrad, kes siis ütlevad, et kuulge, ei taha midagi kartulit ja peeti või et ma helistasin rohkem asju, süüa? Ega jah, muidugi tegelikult ei maksa, seda me siin Eestis kasvab ka üldse mitte alahinnata, selles mõttes, et inimesed on õppinud tegelikult kasvatama päris huvitavaid asju. Chillid ja lõnga, Arrad ja, ja rukolast rääkimata ja asjad, mida ilmselt vanasti nii massiliselt kasvatada mõnikümmend aastat tagasi. Aga lihtsalt noh, see valik on muidugi soojemal maal suurem ja maitse on teine ja ei, no ikkagi, kui omad omad kitsed, siis sellel on ka väga hea maitse, aga ma mõtlen, et kui poest proovime, Neid asju kätte saada, siis on Vastseliinas näiteks noh, siin võib Tallinnas tõesti on suurem nõmmele, lähed ja saad oma seda öko tomatit kätte, aga seal maal ei jää muud üle ainult oma seda oma aeda teha. Vastseliina pood on see, teie puud ei taha maha teha, seal sihuke suurem kauplus on olemas, aga lihtsalt. Laada saab osta igast asja, siis oli see tule maale või noh, siiamaani kestab see kampaania siis ükskord oli see mõte, et äkki siis inimestel noh, teha sellist, et iga pühapäev siis kõik toovad oma kraami kokku, aga miskipärast nagu kaks-kolm nädalat või kolm kuud toiminud, ega siis ei toiminud. Aga ma arvan, et meil on mingid mõternid oma sõpradega teha sellise toreda keskuse kus, kus võiks olla ka selline pood, kus iga inimene toob oma asju sinna, mida tahab müüa ja siis siis saab seal osta niimoodi või vahetada kaupa või ma ei kujuta ette, aga midagi me ikka mõtleme neid välja. No elu on teil ikka pööraselt huvitav ja kasvab siin Eestis, mis kasvab, nagu öeldud, kasvad tegelikult järjest rohkem, aga teisest küljest, kui rääkida vaimutoidust, siis Setumaa on ju pööraselt põnev kant, eks ole, on kõige huvitavam minu arust. Oi, ma armusin sedda vaese täielik, vaid täieliku, et ma ei saakski ette kujutada, et ma olen kuskil mujal. Et mul on nii toredad sõbrad, kõik on nii setud ja setu, mitte seto, et kõik, kes on sinna rännanud kuidagi me hoiame väga kokku ja meil on põnev ja mis te seal ette võtate ja kui tihti seal toimub selliseid asju, mida võiks nimetada kultuuriüritusteks? Ühesõnaga, meil on siis nüüd uus projekti hästi suur ja tegelikult vist esimest korda nagu avalikud siis räägin sellest, me tahame teha sellist asja nagu uusvada kultuuriküla või siis uusvada selline küla, kus on siis palju tühje maju ja mõtlesime, et siis hakkame elu edendama kuidagi ja siis ostame kultuurikeskuse, mida me siis hakkame sa kõiki asju tegema koos ja meil on kogukond olemas ja ma arvan, et see kindlasti läheb väga toredaks asjaks seal. Kõik need teie plaanid, mida te peate lisaks sellele, et nad on toredad ja põnevad, on küllalt kulukad, aga suure kamba peale saate hakkama. Ja ma usun, et nüansi lisaks millegiga hakkama, et, et ma arvan, et elu mõte ongi see, et kuidagi koos tegutseda. Et niimoodi me areneme. Et proovime siis koos teha, et kasvõi seda filmifestivali, mis me juba iga aasta teeme. See on ka selline asi, mida ei saaks teha üksi või kahekesi ei kolmekesi. No te olete jah, vastanud minu küsimusele juba varem, et millega praegu täpsemalt tegelete, et filmindusega festivali täpsemalt öeldes ilmselt festivali idee korraldamisega õpetamisega filmialaste koolitustega, loenguid annate Tartu Ülikoolis, et see kõik praegu toimib ja selle kõigega te tegelete ja no ühesõnaga see vestluse korraldamine ja see, see asi on nagu see, mis kujunes siis välja selles idees nagu soomeugrilaste ka peab olema üks festival ja me edendame seda lühinoh ühesõnaga mängufilmide tegemise mõtet, et kuna nendes keeltes on hästi vähe Need mängufilme, kui üldse on mari keeles on vist kaks tükki ja murdlased tegid mõned. Aga no siis teeme sellise asja, et proovime siis õpetada neile filmitegemist ja omakesed filmitegemist. Ja siis sama näitame, proovime neid filme üles otsida, mis on juba olemas ja näidata seda meie siis soome-ugri filmifestivalil. Sellise festivali korraldamine, see väga raske ei ole, teil on juba suured kogemused? Ei no ikka on väga raske, alati on raske, kuna see rahastamine on nii, et projektide alusel, et iga aasta ma pean nagu mõtlema, et oh, et kas nüüd saan seda eelarvet kui aga no õnneks, kuna seni on hästi õnnestunud, siis siiamaani see oli toetatud. Aga ma mõtlen, et, et et see on ikka selline pidev kuus kuud. Mitu inimese töö on sees, mis on täiesti vabatahtlik töö, ma pean seda toonitama. Aga ma loodan, et see entusiasmi jätkub ja ma isegi täna sain ühe telefonikõne täiesti võõra inimeselt, et tahab ka aidata meie tegevuses ja võib alati helistada meil. Ja ja näiteks meil on kindlasti vaja seda kodulehe arendada, mida ma ise no lihtsalt ei jõua. Aga seal sees on üritused, võiksime panna sinna kõik need fotosid, köhnid asju organiseerida, ma ei, ma ei saa, ma pean nüüd seitse aruannet kirjutama veel augustikuu jooksul. Ja 20 A custom, Kulka täht jälle tuleb peale, noh ühesõnaga ma naguniimoodi juua. Kulka aktsepteerib teid ikka väga hästi, aitäh. Toreza. Ära tänatud. Teiledina on tegelikult muljetavaldav Filmagraafia ka välja käia. Mul on siin selline väike nimekiri, mis algab aastast 2009. Lõpeb aastaga 2017, siin on pimendus, kus te olite 2009 režissööri esimene assistent, leige piim, tudengifilm juba, režissöör kollane part, meestudengifilmiprodutsent, Isarpad, tudengifilm 2009, produtsent, režissöör, stsenarist, operaator, see oli universaalne loo ja see oli selline ülesannet, bee köit pidi ise tegema, et režissöör saaks aru, kui raske see teiste ametite ajal olla. Õppimise ajal. Jajah, karikakrapäev dokumentaalfilm 2015 liblikmees mängufilm, 2015 juba režissöör ja 2017 lembri udu. Siin teleprodutsent, see on hästi huvitav, Kim, praegu käin maailmas ringi. Just kutsuti Baikali äärde, ühele filmifestivalile. Ja no ma ei tea, kui palju jõuan praegu oma loominguga tegeleda, aga, aga see, ma hea meelega aitan teisi nii palju, kui ma saan aidata produtsendina. Ja loodan, et ma ei võta liiga palju projekte. Jah, sest igaühe jaoks tuleb aega pühendada. Nii ta on, aga Venemaal käite, kust ta täpsemalt Venemaal käite ja mis täpsemalt seal? No ühesõnaga meel on. Meil on see soome-ugri filmifond, mida me siis sõpradega koos lõime ja siis meie siis eesmärk ongi see aitaksime nende omakeelset filmitegemist ja me oleme käinud juba Pascurustanis maride juures. Udmurtiast käisime siis käisime Karjalas, Me lähme jälle oktoobris karjalasse, lähme siberisse, rahvast ja tõelised, kusjuures praegu juba tuvad, hakkasid meest huvi tundma ja mina ei tea, mis toimub, aga aga ühesõnaga, me väga tahame, et need keeled ei kaoks ära nii kiiresti ja isegi kui kaua meil oleks mingisugune mingisugune jälg. Ja siis te olete öelnud, et lisaks nüüd oma hõimurahvastele ja soome-ugri inimestele on teile väga lähedased ukrainlased, et kuidas see on tekkinud ukraina kogukond, olete öelnud. Lähedane ja see algas ühe toredast sõbrannaga, kes on siin siis pool ukrainlanna pooli eest Lääne ja tema tutvustas mulle oma sõpru ja neil on siin vanalinnas kultuurikoda ja seal ma mitu aastat olen nende juures käinud ja nad toredad olnud ja lihtsalt mulle südamelähedased olnud. Kas teie vanemad on siin käinud ja vaadanud, millega tütar tegeleb ja mu ise ütles, et see on uskumatu, õed ei saa aru, kuidas saab olla, et elan siin 21. sajandil ikka Veligeinlas tal käima, et nemad elasid niimoodi kuuekümnendatel? Tema kommentaar oli minu elustiili kohta, aga ei, väga meeldis, ema käib siin pideva häälduma ja lapselapsi vaatamas ja hoidmas ja abistamas ilma temata näiteks ei saaks ühtegi laagrit korraldada, ta teeb süüa meele nüüd selle laagri hind oli 20 inimest toitlustes. Et superema. Ta on, et praktiliselt tuleb mingil raskel ja kiirel teie jaoks ajal ja siis võtab nii-öelda majapidamise lihtsalt üle absoluutsed ja festivali kaasa moodi hoiab last ja muidu ma ei saaks üldse mida. Ei niimoodi isa Dorise kui ema niimoodi pikalt ära, no ikka kuivab kokku ja helistada, aga ikka läheb tagasi, eks läheb juba tagasi, aga vanemad elavad ikka Budapestis jäämas. Ema eesti keelest saab aru või? Ei, nüüd te ütlesite, ei hakkagi õppima, siis mu suurem poeg ütles, et, et tema vahepeal tulevad sellised hood, et ei taha enam ungari keeles rääkida ja siis ema ütles, et tema lõpetab nüüd eesti keele õppimise ära. Sest temaga ütles, et muidu ei saa niimoodi, et ta peab lihtsalt Ungari ees rääkima. Aga ise olete käinud Ungaris, olete leidnud selle aja kõigi oma tegemiste kõrvalt ja vaadanud neid vanu lapsepõlvepaiku ja kuidas sellega on. Kusjuures just eile mõtlesin, kui me oma pojaga rääkisin suuremal pojale, et ma just vaatasime neid laulusid, et mida laulda siin ja siis no YouTube'is vaatasime neid lugusid ja siis seal olid pildid ja siis ma mõtlesin, et ahaa, et ma peaks ikkagi minema temaga näitama, kuis vanema elas ja kuidas üldse seal Unger Pustas, kuna mu vanema tuleb sealt, kus see Pusta ja, ja üldse loodus on, hämmastas seal ka, et kuna ta Budapestis käinud, siis, siis ta ei vea, millest on ta ilma jäänud, tuleb üks suurem Ungaris käik, et moos. Ma usun jah, koos linnast välja saamisega. Aga arvestades seda, et Te olete no nii tohutult hõivatud siin ja teie elu on siin ja teie kodu on siin ja et siis niisugust tunnet ei ole, ta ei tahaks Ungarisse tagasi, et ei ka Eesti on see kodu? Üldse ei ole, jah, mena mul on selline tunne, et seal setomaal on nagu hea mul, seda on suur rõõm kuulda ja noh, ma arvan, et setomaa ja terve Eesti üldse vajab ka teiesuguste inimeste Edina, et see on päris põnev ja igati märkimisväärne, millega te siin tegelete ja mis mulle muidugi väga meeldib ja ma usun, et kuulajatele ka on see, et te ise laulate, meil pole ammu keegi saates laulnud, et kust need laulud tulevad, kas teel täitsa huvitabki või te nüüd võtsite otsisite üles kaks laulu? Selleks, et ma palusin. Ma ikka vahe laulan. Mitte väga palju, aga, aga ikka tuleb ette, vaata mingisugused üritused ja siis Soome noh, kõik ju soomeugrilased laulavad ja siis ei saa niimoodi, ungarlased ei laula. Aga jah, ma peaksin oma repertuaari rikastama ühesõnaga. Aga Meie muidugi ei tea, kui rikkalik või mitte, see on, aga see alguse laul oli väga tore ja mida te laulate meile siis lõpetuseks? Lõpetuseks on siis armastuslugu nagu tee, mis lõpeb hästi. Kurvahetaja väsis lõpuks on selline lause, et kui sina ka nutta, et kui me lahku läheme, nii palju kui mina, siis meie ei lähe lahku. Kuulame. No kes see tädi kase könn see asi ESM. Aadres saadeezeme Süüris. Aadres. Soga ta keegi jääda Smi keesmäge õnge, et käin mäes. See adestame. Vean aadres. Muidugi, see rida oleks meele mis, millest ma rääkisin, et aga las olla. Järgmine kord õpin paremini pähe. Veel kord, suur tänu ungarlanna Edina chi löök saatesse tulemast. Aitäh Teile kutsumast ja tulge festivalile. Stuudios olid ka Haldi, Normet-Saarna ja Marist rumba kuulmiseni.