Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Eestis elav lätlanna Ilze sal Naaja värv. Tere. Me kuulasime praegu ühte toredat läti rahvalaulu ja teie valik kõik, miks te otsustasite, et just sellise looga tuleb saadet alustada? Lindanud Andero on väga rõõmus laul ja see on ka rahvusmäng ja iga kord, kui meil on mingi rahvuslik üritus, siis on väga suur osa samas mängud ja see on yks toredamatest mängudest, mis meil on. Mis ansambel, see ansambel, palikki, mis tähendab palkid? Ansambel ei esine koos enam, aga ikka on minu üks lemmikutest, mul on väga kahju, et nad ei ole koosena, laulud jäävad, laulud jäävad ja kunagi nad laulsid minu ülikooli ansambel, see oli ise laulsite ka seal. Kahjuks mitte see rahvusmuusika ja, ja see terve Läti kultuur on olulisem. Praegu, kui ma ei ela. Siis enam praegu kui te elate Tartus, aga selleni me jõuame. No sündinud olete. Kuidas ma selle kohta ütlemegi Vana-Liivimaa lääne poolseimas piirkonnas ajalooline piirkond ja täpsemalt siis? Ja olen pärit Aispude linna lähedal, väikest külast Kurzemmest kuramaalt väga kaugelt, praegu minu elukohas 500 kilomeetrit. Kui ma külastan sugulased, siis ikkagi on kõvasti sõitma. Aga see on väga ilus koht ja mere äärde lähedal ja Leedu piiri lähedal ja igasuguseid olulised ajaloolugu on seal ümberkaudu. Sündisite te Kuramaal ja Aizbute linna lähedal väikeses külas, nii ma sain aru, mis selle küla nimi on. Küla nimi on kuudrast siia, mis, mis tähendab turbaküla siis? No kui ma olin päris väike, siis oli veel nõukogudeaiad ja kõik meie külaelanikud töötas ja tegeles seal küla ümber, sest seal keskel oli turbatehas ja peaaegu kõik meie inimese töötas seal. Ja siis nad pidasid ka koos oma sünnipäevi igasuguseid riiklikud pühad ja kuidagi kool oli sama töölisama. Terve see elu oli nagu väikes sellises keskkonnas väga-väga lahedal. Teadsime kõik, mis toimub, seal külas õmbles inimesi, elas umbes 150. Et mõnes mõttes ikkagi olite nagu üks suur pere ja olime küll, aga kahjuks muutus kõvasti pärast seda iseseisvust, ajast, kus inimesel hakkas igasugust teist teha, sest igal poole oli ju kriis ja siis ka meie turbatehas omanikud vahetas palju korra ja siis inimesed hakkas nagu teises kohas oma elu sättida paremini. Ja praeguse ei ole võib-olla enam nii jahedal see elu seal, aga ikka inimesed räägivad ja käivad ja midagi on jäänud sellest vanast. Ma arvan, et suurim elu osa on ikka veel koolile, sellepärast et lapsed käivad ikka samas väikeses koolis koos kohtuvad iga päev seal siis pered ju ka kohtuvad sealsamas kohas. Ja kool on väga oluline. Igal juhul on selles külas niisugune väga hea atmosfäär ja kui jälle sinna satute, siis tunneb. Et kindlasti see turvalisus on väga, väga oluline osa seal, mis ma natukene tunnen puudust ka, kui Tartu on ikka ka turvaline, aga noh, suurim linn suuremad õhtud No aga teie ise eilse üks selle küla elanikest käisite seal koolis siis mälestused, koolistan. Jah, ma käisin väga väikest põhikoolis, oli 150 inimest, umbes praeguse on veel väiksem läinud aga me olime klassis 13 inimest, kõik tundsid kõike. Teadsime, milliseid seisud on igas perekonnas ja aitasime koos. Ja isegi eksamites aitasime, kui see oli keelatud, aga noh, tundus, et, et me peame seda tegema, see oli nagu perekonna tunne ka ja meil oli väga selline vahva klassijuhataja, kes, kes oli väga aktiivne ja ta leidis igasuguseid võimalused, kuidas me koos saame hakkama Unger Läti ringi reisida või, või kuskile matkamas minna või mis iganes, mis teised õpetajad ei teinud sel ajal veel nii, nii kõvasti ja siis siis ta leidis näiteks, kuidas raha saada, et kõik koos minna, sest meil oli väga palju selliseid lapsi, kes oli väga suurest perekonnast näiteks kaheksa või isegi kaks täislast. Ja see tähendab, et raha ei ole üldse mingeid mingeid euroseid Teil ei ole. Mida anda reisile. Ja siis me näiteks tegime igasuguseid talgude päevad, metsatalgud istutamise, talgud ja kartulitalgud olid ja teised võimalusel, kuidas saab koos ikka olla ja nautida seda, millest võib-olla teistmoodi võimalust ei leia, neid inimese kõikus. Ja praegu me ikka veel kohtume, mitte kõigiga, aga on inimesed, kellega me oleme nagu sõbrad või tuttavad, head tuttavad. Räägime ikka. Võib vaid ette kujutada, kuidas tegelikult sellist klassi üksmeelt veelgi süvendas, kui oli selge, et mis iganes ekskursiooni või väljasõidu puhul on kõik oodatud ja kõik saavad sellest osa võtta. Jah, see on väga oluline elu osa ja meil oli ka niimoodi, et kui lapsi on nii vähe, siis kõiki neid, kellel meeldis õppida, neid oli eriti lemmikud kõigile ja ja siis. Mul näiteks oli väga palju erinevaid võimalused osaleda igasuguses olümpiaadides ja kõik õpetajad nagu hoolitses, et sa saad enda nagu parimat näidata teistele ka mitte ainult väikeses linnas, aga ka natukene laiemalt. Ja pärast, kui ma kolisin ära Liepāja linna, kas, kus ma käisin keskkoolis, siis seal juba olukord muutis väga dramaatiliselt, sest olime 33 inimest klassis. Poolaasta läks, et ma mäletaksin, kes on minu klassivennad ja õed ja õpetajad ka ei hoolitsenud enam mitte nii palju, sest olime palju, olime palju maalt tulnud. Lihtsalt ei jõudnud või ei suutnud, ma ei tea. Aga see jah, kadus ära mingi selline peretunne kindlasti. Nebesse läksite keskkooli? Jah. Ja pärast ka oli koolis omal. Samuti Liepajas. Ja Liepaja asus siis teie lapsepõlveküla lähedal 40 või 50 kilomeetrit ja ei ole eriti kaugel. Ja siis olite nädal aega Liepajas elasite internaadis või käisite kodunt iga päev või? Ma elasin ikka ühiselamus, sest ja siis ka korteris uurisin üks toa ärevaid võimalused olid ja tegin igasuguseid. Sammud. Vanemad jäid ikka sinna turbakülasse edasi, jah, jah, nii et esimesed sammud iseseisva elu tundmaõppimisel. Jah, 16 aastane olin ja juba sain aru, kuidas, kuidas on oma rahaga elada ja minnes pean oma finantse jälgida ja kui kui raha on otsas, siis on otsas ja rohkem ei tule. Milliseid tarkusi vanematele ellu kaasa andsid ja kuidas nad tänasel päeval teile tunduvad ja kuidas nad tookord tundusid, kasvõi iseseisva eluperiood, kui telia pääs olite juba? Ma arvan, et see iseseisvus oli väga oluline osa juba varem, sest minu ema on üksikema ja kasvatas mind ise. See tähendas seda. Nad tegid igasuguseid tööd, ise eriti palju abi ei palunud kuskilt ja ma nägin, kuidas on võimalik nagu organiseerida ja korraldada oma elu niimoodi, et kui on vaja, siis saad hakkama ka üksinda. Et üksik laps ka jah, seda küll, et selle võrra oli võib-olla lihtsam see elu. Aga igal asjal omad head ja omad vead ja, aga aga mis need ema tarkused olid, et kuidas siis ikkagi saab hakkama ka neil hetkedel, kui on väga raske, et ma kujutan ette, et selliseid asju inimesed ikka kuulavad huviga? Jah, ma arvan, et minu emast tuli see väga tugev tahtmine midagi eesmärki täitma ja, ja ikka minna edasi ja, ja teha rohkem kui võimalik tunduv algusest. Ja ta on ju ka selline inimene, kes on jõudnud ülikooli lõpetada ja, ja tööd leida ja igasuguseid kursusele osaleda ja mina olen samasugune, et mul on väga palju huvid. Mulle meeldib reisida, ongi, mulle meeldib lugeda, mulle meeldib teada ja teha igasuguseid asju. Ja ma nägin, et ainult see küla elamine, see ei ole veel maailma piir. Et peab nagu rohkem masti teha naha ja see, see on see, mis anna see ilu elu-le juurde. Kuidas te Eestisse sattusite? Sel ajal, kus ma Ma läksin leppa ja ülikoolis hakkasin tööle Lepale noortekeskuses ja siis ma käisin. Ja igasuguses ürituses rahvusvahelises ürituses osalesin koolitustele. Praeguse on Erasmus pluss programm, sel ajal oli teine programm, aga mulle väga väga meeldis ja ma olin väga üllatunud, et on selliseid võimalusel Tassude reisida ringi Euroopa ringi ja ja koolitusele minna tasuta, nii palju uued võimalused endale saada ja aasta tulid siis 2003. Ja siis aastal 2005 käisin, Belgias oli rahvusvaheline organisatsiooni asutamine selline esimene kohtumine ja seal oli ka üks eesti poiss. Ei, hakkasime rääkima ja tuli välja, et meil on väga paljud selliseid samasuguseid mõtteid elust ja ja üldiselt ja pärast, kui ma tulin koju, hakkasime vahetama epistlit. Ja siis ta kutsus mind külast Tartus. Ma kunagi ei ole olnud Tartus ja siis 2006 oli, ma arvan. Talvel käisin seal esimest korda öösel bussiga, väga ilus linn tundus ja hakkasime reisima niimoodi tema käis Riias, kus ma tol ajal la töötasin ja mina reisisin siis Tartus ja tihemine ja tihemini ja tuleb selline hetk, et no see on nii väsitav, et keegi peab kuskile kolima, kas tema siis läti või mina siis Eesti ja tol ajal. Ma ei olnud enam tudeng ja mulle ei meeldinud eriti see töö, eriti ka ei meeldinud Riias elama ja mul ei olnud nagu väga suur selline raskus muuta oma elukohta ja kurda. Ma küsin vahele, mida te ülikoolis õppisite ja kus ta siis Riias töötasite? Mina õppisin Liepaja pedagoogilises akadeemias, tol ajal praegu on Liepaja ulikul. Ma õppisin ajaloo õpetajana õpetajaks Otetajaks, aga pärast ka pedagoogi line magister. Olin samas ülikoolis, lõpetasin ära, aga Riias ma töötasin põllumajandusministeeriumis, üldse ei olnud minu haridusega mingi seos, lihtsalt olin projekti juhataja. Aga jah. Ma sain aru, et põllumajandus ei ole minu minu sfäär, kus, kus ma pean nagu edasi minna. Niisiis. Ei soovinud enam Riias töötada, sellest sai küll kolisite Tartusse. Jah, ja ma kolisin Tartusse, aga et natukene lihtsam see algus on, ma leidsin endale Euroopa vabatahtliku töökohta projekti, kus ma siis terve aasta olin Euroopa vabatahtlik ja see oli MTÜ öökull. Ja töötasin noortekeskuses. Annelinnas, mis oli päris raske töö, sellepärast et eesti keelt ei tulnud üldse. Ja no ma proovisin inglise ja vene keelega hakkama saama, aga noh, noored on noored, kui nad ei taha, siis ütlevad. Kahjuks ma aru ei saa, mis sa tahad. Siis kuidagi ikka. Ma proovisin ja tegelesin sellega, aga jah, pärast on juba, see oli aastal 2006 ja kuni 2007 ma olin seal kullis ja pärast me juba abiellusime Siimuga ja siis hakkas pereelu. Sest mul väga kiiresti tuli esimene laps Sanna ja pärast ka teine Hugo. Ja siis ma olin kodus neli aastat, vahepeal tegin natukene ka selliseid noort rahvusvahelised projektid, aga üldiselt ma olin kodus, rääkisime inglise keeles. Eesti keelt ma sel ajal aru ei saanud ja väga palju kuulasin. Raadio neli, mis oli vene keeles, seda ei oska tega mõistega. Jah, ma oskan vene keelt ja see aitas väga palju, et ma aru saaks, mis toimub Eestis, sest mul oli väga oluline teada ja aru saada, kuidas inimesed siin elavad ja mida nad mõtlevad ja milline see, see ajalugu siin on olnud ja ja ma näiteks lugesin läbi terve eesti klassika Vene keeles selle pärast, et mul kuidagi tundus, et selles klassikas sa leiad milline see päris inimene on. Ja pärast ma sain aru, et ma ikka tahan väga inimestega suhelda ja ja oli võimalus giidina tööle hakkama, sellepärast et Tartus on väga palju Läti turiste. Enne veel ma küsin, et abikaasaga omavahel rääkisite inglise keeles aga kui lapsed sündisid ka siis ei olnud teil veel eesti keel selge või siis hakkasite te juba mõtlema, et isa rääkis lastega eesti keeles. Meil on selline olukord praegu ka kodus, et mina räägin läti keeles ainult abikaasa räägime ainult eesti keeles ja omavahel. Mina abikaasaga räägime ikka inglise keeles. Miks te eesti keeles ei taha kodus rääkida, et lapsed õpiksid ema käest? Okei üks kord otsustasime, et on niimoodi, et kui hakkad suhtlema ühes keeles, siis kuidagi see suht mõtlemisviis on juba selgeks saanud kuidas sa räägid ja mida sa ütled mingis mingis olukorras ja siis ei ole vaja uued plaadid ja emotsiooni välja, mis viisid otsida ja jah, noh, kuidagi on lihtsam. Ühesõnaga, suhtlemismoodus või suhtlemispsühholoogia, isegi kui soovite, on välja kujunenud selles ühes keeles kindlad märgid, nüansid jah, täpselt nii, aga lapsed räägivad siis kolme keelt või kui vanad nad on üldse? Lapsed on praegu seitse ja üheksa aastat vanad, aga nad räägivad eesti ja läti keeles ja inglise keeldun. Selge, aga, aga nad ei räägi üldse inglise keeles selle pärast, et meie kunagi ei räägime oma lastega inglise keeles kuidagi ebaloogiline tundub. No aga kui te omavahel räägite inglise keeles nad kuulavad, et sellest ka see, et neil keel üldiselt raskusi ei valmista, eks ole ja sain õhtul nii, aga tuleme nüüd siis selle juurde tagasi, et te tundsite, et te ikkagi tahate inimestega suhelda ja avanes võimalus õppida giidiks. Jah, see oli niimoodi, et erikursuseid ei olnud, oli lihtsalt vajadus, et Läti turistidele on võimalik, et keegi annab ekskursioonid läti keeles ja see kiil, mis mis töötas sel momendil Tartus, ütles, et tal see meili, et kas ma ei taha. Ja mina hakkasin piima nii palju, kui sain inglise keeles materjalid ei olnud eriti palju sel ajal veel 2012 11 see oli noh, praegu on Vikipeedia arenenud väga kõvasti sellest ajast ja teised materjalid ka. Ja käisin eksamil ja leidsin. Õnneks ma olen Läti ajalugu õpetanud ja ma sain aru, et sellest ma jõuan ka Eesti ajalugu nagu täita. Ja sain aru ka see, et meil on väga-väga sarnane see sed olnud juba vanadest asjadest ja kuni praeguni, see oli väga selline suur üllatus, kui sarnane see ajalugu meil on. Ja pärast jah, hakkasin tasapisi käia turistidele tööd teha ja siis ka vahepeal hakkasin tööle läti keele õpetajana ja seal ma kohtusin juba teiste eestlastega ja siis hakkas ka eesti keel. Kui juba on võimalus ja vajadus eesti keelt kasutada, siis saad seda teha. Ja vahepeal ka hakkasin veel tööle Lätikaadi kirjastuses Jaania saada, kus ma olen Eesti esindaja ja ja see ka andsid mulle juurde jõudu, mida oli vaja, et veel on vaja lugeda ja õppida ja eesti keelt kasutada väga kõvasti ja siis juba edasi ja edasi ja siis tuli juurde võimalus ERMi giidiks saada pärast, kui ma läbisin aasta peaaegu aasta jooksul see kursus pikk, aga väga huvitav ja, ja oluline kursus ja, ja praegu olen ka ERMi giid ja ka teises Tartu muuseumisalongid ja see turismiala tuleb kuidagi mulle peale. Kas teil vaba aega ka on? Ikka on, laulan koorile ja meil on Tallinna Tartu lätlaste koor, jämed, baasise põhihääled ja me väga tahame jälle minna Lätis üldlaulupeole järgmisel aastal. Ja ma olen ka Tartu Läti seltsi esinaine. No tegelikult, kui ma nii võin öelda täiesti maruliseks läks teie elu siis viimase viie-kuue aasta jooksul ametlikult saidist giid, mis oli siis 2012 ja eesti keelt hakkasite ka samal ajal ja ja siis tulid kõik need tööd, mille trooniks sai siis võib-olla tõesti see, et te saate Eesti Rahva Muuseumi giid samuti olla. Ise olete rahul, aga päris raske on, vahel ma kujutan ette No on olnud selliseid hetki, et, et ei ole väga lihtne, aga üldiselt mulle tundub, et Eesti inimesed on sellised rahulikumad ja kuidagi see elukäik on selline. Balanss on siin kuidagi mulle vähemalt eriti Tartust mööda. Ma arvan, et Tallinnas on natukene kiirem ikka see rütm Kas teil on aega ka, ütleme oma tänases Tartu kodus, siis hoida nii-öelda elavana mingeid läti vanu traditsioone kindlasti te oma mõtetes hoiate neid au sees, aga et kas teil kodus on, nüüd ütleme oma kodus midagi sellist, mis peab olema kas mingi kalendritäht või mis iganes, ilma milleta ei saa. Kui ma olen Tartule Seltsi esinaine, siis juba tuleb sellega koos ka vajadus ja võimalus korraldada ja pidada igasuguseid olulised läti oad. Ja eks suurematest üritustest Mei perekonna maale kui ka Läti kogukonnale on see jaanipäeva või pööripäeva üritus, mis toimub maal ja kus meil tulevad Lätist rahvusansamblit ja me teeme kõik traditsioonid läbi, mis on olnud olulised lätlastele ja nad on säilinud. Ja see on see erinevus, ma tean, et Eestis on ka suur pidu, aga see pidu on natukene teistmoodi pidu. Meil on ikka selline, kus on igasuguseid rituaale ja laulud ja mängud ja pärjad, lillede tariaad ja ja traditsioonid, mis need söögid ja joogid ja mitte ainult õlut, aga teeme ka sõira seal kohapeal ja ja kalja ja igasuguseid teised asjad, mis, mis inimesed tavaliselt ei tee. Ja meil on ka oluline ikka Läti iseseisvuspäev, sel ajal tähendab Tartus Läti nädala ja seal meie see eesmärk on näidata eestlastele, et meil on ikka ka väga ilusaid kultuuritegijad ja me proovime leida sellise inimesena, kellel on mõlemas riigis mingeid seoseid, kes oskavad keelt või kellel on eri huvi mõlema riigi vastu või kes on pool eestlased, lätlased ja ja siis on huvitavam mõlemale poolega kohale tulla ja vaadata, mis, mis ja kuidas töötav selles olukorras ja ja sel aastal meil on ka plaanis, et mädeme konferentsi, Tartu roll Eesti ja Läti tekkimiseks 19 sajandil, sellepärast et see tundub väga oluline aeg ja Tartu oli väga keskel tol ajal nii eestlastel kui lätlastel. Ja kui sa ütled lätlastele tärbata ehk Tartu vana nimega see kõik lätlased kuidagi tunduvat, et see on väga uhke koht ja, ja kuidagi see seos on väga tugev isegi võib-olla tugevam kui, kui eestlastele. Ja meil on ka üks kalmistu Tartus, kus on Läti sõdurid, 180 inimest maetud kui ka 98 põgenikud kuramaalt kes tuli esimese maailmasõda jooksul Tartus ja seal on väga huvitav ja selline. Keeruline ajalugu sellega seoses ja see on see päris üks looduspunkt. Nii öeldakse, et kus me saame, leia seda seda ristmikku Eestile Läti vahel, Tartus. Nii et tegelikult see Tartu Läti selts teeb ikka väga-väga head tööd, selline ühenduslüli Eesti ja Läti vahel kõige ehedamal moel. Me proovime seda, jah, me, meil on väga väike kogukond, seal oleme registri järgi jäi 200 inimest, aga ma olen näinud võib-olla 50 sellest kogust ja aga neist 20 on sellised, kellel on päris huvi ja kes, kes tegelevad kaasas ja, ja me teeme nii palju, kui jõuame. On teil Ilze sugulasi mujal maailmas ka peale nüüd Lätimaa, et kuivõrd te oma isikliku suguvõsaga suhtlete või kuidas nende asjadega on? Kõige rohkem ikka minu sugulast on Lätist, meil õnneks ei ole väga paljud inimesed, kes, kes on kuskile kolinud ära Lätist. Ema ele, ema elab ikka samas külas Kuramaal kõige rohkem minu sugulastest elavad Kuramaal peaaegu igas linnas, mis seal on ja Riias ka ikka. Ja just viimase viie aasta jooksul üks minu nõbudest oma perega kolis ära Inglismaal. Ja see on selline viimane 10 15 aasta teemale võttis väga selline raske teema, et väga palju lätlasi on läinud Inglismaal või Iirimaal tööle otsida ja ja nagu Eestiski ja ka Me meist on seal palju rohkem läinud. Ta on selline statistika, et umbes 300000 inimest elavad praegu Iirimaal ja Inglismaal on tõesti number ja see on väga suur number ja, ja see on natukene kurb, et see number on nii suur, aga ma loodan, et, et kas need inimesed või nende lapsed võib-olla tulevad tagasi. Ema on teid vaatamas käinud ja ikka ja mis ta Naranud? See esimene samm oli väga raske talle. Kuidagi see, see mõte, et ma olen teises riigis. Ma alguses ma ütlesin, et aga sa pead mõtlema, kui ma näiteks elaksin Daugavpilsis, see on sama kaugel ja bussi vussi leidmine veel keerulisem kui Tartus oli keeruline, esimene kord, kui ta tuli, Ma ostsin talle teatripileteid ja siis peaks tulema. Ja ta tuli ja praegu juba ta on harjunud sellega, et ma olen siin ja ta tuleb ikka kaks korda võiks kord aastas näiteks jõulude ajal kus meil on siin Eesti perekonna suur pidu. Siis tulevad kõik sugulasel koos ja meil on senine teie maga jah, jah, jah. Ja siis on minu emaga. Aga Ilze, kui te ise käite seal oma lapsepõlvekodus selles väikeses turbakülas, kas siis ütleme, kui ta sinna jälle kohale jõuate, siis bussiga ja sõit üldse välja näeb? Jah, seal see fakt, et ma kolisin Eestis, oli ka, ma arvan, üks üks põhjus, sest miks ma hakkasin sõitma autoga, sest mul oli juhtimisluba, mul oli juba kaks suhet. Esimesest aastast, aga oma 10 aastat ma ei sõitnud yldse kuskile. Ja siis kui sõndis anna, ma sain aru, et kui ma tahan kuskile minna ja mitte ainult Tartus ja kodus olla siis ma pean hakkama sõitma ja siis oli nii, et ma panin kaks väikest last autosse ja sõitsin Lätis kuskil sugulaste juurde ja sõprade juurde ja. Reisisin ringi kõvasti ja oma kodu küll tagasi, see ja mitu tundi sõidab Tartust autoga teie kodukülla. Kui teha üks väike peadus, siis on kuus tonni. Kuus tundi ühe peatusega lapsed peavad vastu ja teist rääkimata. Ei ole võimalused teised võimalused ja midagi, me oleme harjunud niimoodi, et teeme ära. Aga kui te pärast Eestis elamist need esimesed korrad jälle oma lapsepõlvekodus käisite, kas siis oli ka niisugune imelik sihuke tunne, et kus ma siis nüüd olen nagu kahe pooluse vahel, et kus ma siis nüüd õieti olen ja kes ma siis nüüd õieti olen või oli kõik väga selge ja konkreetne, et siin ma olen sündinud, aga nüüd elan Eestis? Mulla alguses oli väga selline ja praegu oma tunne, need on niimoodi, kui ma räägin näiteks turistigruppidega ja kui ka minu sugulastega siis on. Ma räägin Lätist niimoodi, et minu riik või meie olukord on selline ja samamoodi ma räägin ka Eestist ja siis vahepeal turistid või teised inimesed küsivad, kus sa oled siis? Sa praegu räägid Eestis niimoodi, et see on minu riik ja siis rääkisid ju samamoodi Lätist. Ja ma arvan, et praegu mul on selline seis. Ma tunnen mõlemas riigis ennast nii mugav, et ma ei taha eriti val hinda. Mulle meeldib, et mul on see läti kultuur. Ja, ja natukene suurem võib olla või temperament sellest. Ja mul on see eesti rahulik elu ja, ja ilusad inimesed, mis on siin ka. Nii et need kaks poolust on täis tegelikult sõbralikult kokku saanud ja täiendavad teineteist? Jah, täpselt nii ma tunnen. Kas midagi ka sellist, millega teil on jätkuvalt Eestis raske harjuda või on kõik täiesti omane ümberringi? Ma olen paar korda üllatanud olnud, kuidas eestlased reageerivad mingis olukorras, mulle tundub, et, et jah, see temperament on selline väga vaikne ja isegi kui sa pead midagi vastu ütlema, et see ei ole nagu õigesti tehtud, inimesed lihtsalt lähevad ära või, või kuidagi pööravad ja ei reageeri mingis mingis mõttes ja ja see vahepeal teeb mind väga baas, eks, ja et mulle tundub, et see oli see hetk, kus sa pead siin nagu midagi teha või, või kuidagi. Ja mina selline esimene kultuurišokk oli Eesti iseseisvuspäev, kas ma ootasin, et tulevad suured kontserdid ja, ja mingid kes pidu või, või no midagi selline, kus sa saad minna ja ennast näidata ja teised vaadeta, aga siis ma sain aru, et see toimub, aga toimub see telekas keema, seal istuvad ja vaatavad, kuidas kõige olulisemad inimesed käivad ballile ja kohtuvad presidendiga. Aga Lätis on siis nii, et pigem tullakse kodudest välja. Jah, iga väike küla korraldab mingi pidu, mingi uhke pall, nad kasutavad enda raha, et see on see päev, kus inimesel teave nagu välja minna ja, ja kohtuda ja, ja kuidagi see on see nädal, terve nädal on selline, kus iga päev saab minna kuskile tantsida näiteks. Ja, ja meie iseseisvuse päev on novembrikuus, mis on selline pime ja ebameeldiv. Aga on väga suur puhkus ja kuidagi inimesed on väga pidulikud ja tervitavad 11 ja väga ilus aeg. Ja Eestis on ka ilus, aga see üks päev ja teleka ees. Aga samal ajal ma võin öelda, et disja eestlastele uhkus oma riigi vastu on, ta püsib kuidagi terve aasta, ma tunnen seda, et eestlased on väga uhkeldab, isegi kui nad ütlevad, et poliitikud ei ole head või mis iganes toimub vahepeal, aga see uhkus on. Ja lätlastele kuidagi see tõusevad ja siis langeb see suur tõus ja siis on jälle mingi tõus, mingi hetk ja mulle hakkab meeldima rohkem. Ma tunnen seda uhkust terve iga päev, mitte mitte ainult riigipuhkusel. Aga jah, natukene ka tunnen puudust sellest vormist, kuidas, kuidas see näidanud on. Meie saade hakkab otsa saama ja loomulikult olete tega lõpetuseks valinud loo ansamblilt. Ma proovin teda nüüd õigesti hääldada valtsi. Ja mis lugu see on? Lugu on libivaardikambivaardi ja ta on olnud väga oluline kaitselaul. Aga viimasel ajal ma olen väga-väga palju kuulnud seda laulu, inimesed teavad seda ja nad kasutavad seda päriselt Enda kaitsmiseks ja nad laulavad näiteks ise oma autos, seda üksinda. No siis peab üks maagiline lugusid olema ja see on maagiline loo. Suur tänu saatesse tulemast Eestis elav lätlanna Ilze sealne ajavärv ja veel olid stuudios Haldi Normet-Saarna ning Maristomba nüüd aga sisse maagiline laul.