Tere täna läheme siis nende rännusaadetega uuele mandrile ja uuele maale. Siiamaani sai sellel hooajal liigutud Aasia mandril, Mongoolias, aga nüüd alustame rännakuid hoopis Aafrikas, maal nimega Etioopia ja miks ma need, et kaks maad siin hooaja saadetes kõrvuti valisin, sest nad mõlemad kuuluvad minu meelest nende klassik kalliste avarate maastikega maade hulka ka maailmas? Ehk siis need on sellised maad, kus on vähe metsa, aga palju avatud maastikke, selliseid mägesid ja Rohtlaid ja muud. Ning Etioopias just niimoodi ongi, sest metsi on seal vaevalt 12 protsenti kogu maast. Ja mis veel Etioopia Mongoolia ka mõneti sarnaseks teeb, on see mõlemal riigil puudub täielikult merepiir. Etioopias on küll niimoodi, et see punane meri asub kirdepiiri lähedal, tihti kõigest mõnekümne kilomeetri kaugusel, aga ometi mitte kusagil ei ole tal merega kokkupuudet. Jaa, Etioopiaga on selline lugu, et varasematel sajanditel oli teisiti. Isegi kuskil veel pooleteise sajandi eest oli Etioopia merepiir olemas, aga siis oli selline koht ajaloos, et olid rahvusvahelised intriigid ja täitsa kohe kiusu pärast tehti Etioopiasse vägisi uued piirid ja lõigati talle siis merelepääsu võimalus ära. Nii et jah, selle poolest need Mongoolia, Etioopia on siis sarnased, et palju metsata maastikke ja merepiiri pole olemas, aga muude külgede pealt on need kaks riiki ka väga ja väga erinevad ja ongi põnev, et see on ikka väga teistmoodi Maas Etioopia võrreldes kooliaga. Ja täna siis alustame sele Etioopia avastamist ja see on niisugune sissejuhatav saade. Ma tahan siin siis kõnelda sellest, et milline see Etioopia üldse üldjoontes on, miks ma sinna nii kangesti tahtsin minna ja ka sellest, et kus me siis seal Etioopias oma reisiga täpsemalt ära jõudsime käia. Sedamoodi väga rõõmsameelselt, eks ole, kõlab siin üks üsna tüüpiline etioopia muusika, see on tegelikult tantsumuusika ja see tants, selle nimi on eskista, eskistan Etioopia laste seas väga armastatud ja traditsiooniline tants ja seda nad ise nimetavad vahel ka maotantsuks. Nad ütlevad, et need liigutused on sellised, nagu teeb madu siis, kui madu on erutatud. Aga nüüdse muusika raadiokuulajale küll kostab, aga ei ole näha, kuidas selle muusika saatel tantsitakse ja sellest on väga kahju, sest see näeb tõesti väga veider välja. Ma olen ju Aafrikas varemgi päris mitmel pool käinud, aga midagi ligilähedastki sarnast tantsu ei olnud mitte kusagil Aafrikas varem näinud. Aafrika Natsudele on ju üldiselt hästi iseloomulik see, et väga hoogsalt liigub alakeha siis jalad, puusad, eriti puusad, liiguvad hästi laialt ja tohutu hooga. Aga ülakeha aafrika tantsudest tavaliselt võrdlemisi liikumatu. Aga selle eskista puhul on siis kõik vastupidi, et tantsijate jalad ja puusad püsivad suhteliselt paigal. Aga see ülakeha, see liigub uskumatu hooga. Nii et võiks peaaegu arvata, kui esimest korda näed seda hoogsalt tantsivad inimest, et teda on tabanud mingi haigushoog ja et kui ta veel kaua niimoodi seal tõmbleb, kohe varsti kukub jala pealt maha. Ta tõesti väristab siis ja raputab oma õlgu tohutu suure kiirusega. No seda ei saa kirjeldada, seda peab ise nägema. Ja samal ajal, kui nad tantsisid niimoodi, siis nad täielikult kontrollisid oma liigutusi ja tantsisid pöörase kiirusega. Kui ma nüüd peaks välja mõtlema, et mis on selle tantsustiili nimi eesti keeles, siis ma pakuks, et kõige loomulikum oleks nimetada seda õlatantsu, kas, sest peamine selle tantsu puhul õlgade, töö ja õlgade liigutamise meisterlikkusega mõõdetakse selle tantsuoskust. Seda Etioopias igal pool ei tantsida, saan rohkem nende Kesk- ja Põhja-Etioopia rahvaste tants näiteks. Am haarad, roomad nende juures ma nägin seda tantsu ja Lõuna-Etioopias, seal ei teata sellest tantsust mitte midagi, seal tantsitakse hoopis teistmoodi. Sest seal elavad teistsugused rahvad, teistsuguse ajaloo ja kultuuriga. Ja c erinevates osades on nii kontrastsemalt erinevad rahvad, niivõrd erinevad kultuurid, seni tioopiale väga iseloomulik. Selle elab praegu, kuhu ligi 80 erinevat rahvast ja etnilist rühma ja Need 80 rahvast kõnelevad üheksatkümmet erinevat keelt, nii et mõnel rahval omakorda on see jagunemine veel ka keele järgi. Ja neid rahvaid on seal palju. Sellel lihtsal põhjusel, et Etioopia riik, see on väga suur, seal elab pööraselt palju inimesi. 2016. aastal elas ja veidikene üle 100 miljoni inimesena, kujutlege euroop pas mõnda riiki, kus elaks sama palju rahvast ei ole. Ja Aafrikas näiteks on kõigi riikide seas Etioopia siis Nigeeria järel rahvaarvult teisel kohal. Ja miks seal Etioopias nii palju rahvast elab ja, ja on elanud palju sajandeid. Isegi palju aastatuhandeid on seal üsna tiheasustus olnud põhjus selles, et seal on palju viljakaid, maid, suuri põllualasid, leidub nii mägismaadel orgudes ja seal on piisavalt palju vett, et saaks põldu harida. On palju vihma, on jõgesid, järvesid, nii et põlluharjatele hea piirkond lausa Etioopia viljaaidaks võib nimetada sellist ala nagu Etioopia mägismaa, Etioopia mägismaal on tohutu suur ala siis õieti enamik Etioopia riigist on see Etioopia mägismaa ja see omakorda jaguneb paljudeks mäestik, eks pluatoodeks. Ja tihti on nende kõrgus, nende platoode kõrgus päris suur, kaks kilomeetrit, mitte isegi rohkem, seal on veidi jahedam kliima kui madaliku troopikas, seal on rohkem vihma, villakamaid muldasid, ideaalne paik siis põllu harimiseks. Nojah, ja kui on palju põllupidamiseks sobivat maad, siis ju suudab ära toita ka palju suid ja on õieti toitnud sajandeid. Ja minu meelest on just see põhjus, miks Etioopia ajalugu on niivõrd sügav, niivõrd kaugeleulatuv, et sealset, et riigid ja tsivilisatsioonid saidi ikka alguse uskumatult kaua aega tagasi. Esimene suur tsivilisatsioon saali, Etioopia territooriumil asuv aksumi kuningriik kogu antiikmaailmas tuntud oma võimsuse ja vägevuse poolest. See tekkis kuskil 2000 aastat tagasi sinna praeguse etioopia põhjaotsa. Aga pärast seda, kui saaks ummi kuningriik hääbus, siis tuli jälle uus riik. Vähemalt sama võimas, seegi hääbus, selle järel tuli järgmine, nii ikka sajandist sajandisse edasi oma ülikut ega oma teistsuguseid kirjakeelega oma uute pealinnadega. Nii et tõesti see Etioopia tsivilisatsioonide lugu, see on äärmiselt käänakute rohke, äärmiselt värvikas. Noh, võtkem kasvõi Etioopia usundid. Et need kolm kuulsat ainujumala religiooni maailmas, need judaism, islam, kristlus, need kõik on Etioopias olnud väga kaua aega. Kusagil üle 1000 aasta annad siin alati olnud ja üksteise kõrval ja huvitavalt kombel enamasti ka rahumeelset läbi saanud. No on olnud ajaloos aegu, kus need kristlased ja muslimid on omavahel ka veriseid võimuvõitlusi pidanud aga üldiselt on saadud rahumeelselt läbi ja saadakse siiamaani. Ja näiteks, kui mõelda Etioopia kiriku ajaloole, no see on ikka väga põnev, väga eksootiline, meie jaoks väga teistsugune, kui need kristluse harud, mis siin Euroopas meile tuttavad on, see sai alguse kunagi kopti kirik, kust see Etioopia kiriku ajalugu ja pärast arenes jälle kuidagi omamoodi seal Etioopias ja oli palju sajandeid, kus Etioopia valitsejad olid kristlased ja kristlus oli siis kogu riigi ametlikuks usundiks. Ja läbi sajandite on võiks öelda, et kogu Aafrikas Etioopia olnud üks kõige kindlamaid kristluse kantse. Nii et näiteks keskajal teati Euroopas väga uduselt, kus Etioopia asub teated kuskil Aafrikas, ta on aga öeldisised, et see on preester Johannese maa. Ja nii on siis ka neid kloostreid ja kirikuid seal väga palju, näiteks rohkem kui tuhandeaastaseid, kirikuid, kloostreid on Etioopias tõesti siiamaani mitmel pool alles. Aga kui mõelda nüüd niimoodi laialt, et kus asusid need muistsed riigid, tsivilisatsioonid? Need kõik asusid ikka just seal, Etioopias ja mägismaal. Põhjus ikka lihtne, seal oli palju põlde. Seal oli alaliselt palju inimesi ja valitsejatel oli, keda valitses. Siia vahele siis veidi seda hoogsalt Etioopia pea mägismaa õla tantsumuusikat. Aga nüüd siis selles etioopia avasaates võiks natukene mõelda ka, milline on Etioopia looduselt, mida ta pakub loodusehuvilisele, kes sinna läheb. Ja alustuseks võiks siis vaadata Etioopia AT geograafilise pilguga, et kus ta seal maamunal üldse asub. Tasub sellises Aafrika osas, mida nimetatakse Aafrika sarveks. See on hea kujund, piltlik kujund, sest tõesti sealt Aafrika kirde otsast sirutab nagu ookeani poole välja selline hiigelsuur mandrinukk. Ja seal asuvad õieti praegusel ajal kolm riiki. Need on siis peale Etioopia, Velga, Somaalia ja Eritrea ja hakkamegi sellest esimesest naabrist pihta, sellest Somaaliast. Somaaliast vist, et eestlased midagi teavad just nende somaali kurikuulsate piltide järgi, kes käivad oma paatidega seal ookeanil möödasõitvaid laevu kimbuta samas ja noh, Somaalia riigi kohta nii väga lühidalt öeldes ta on praegu üsna õnnetus seisus, seal on pikka aega valitsemas kaos ja anarhia ja seal on hästi palju mässulisi jõuk käe ja juhtub igasuguseid vägivaldseid lugusid siiamaani, nii et ütleme ausalt, see naaber Etioopia jaoks on üks vilets naaber. Aga kui nüüd minna edasi, siis kõige lõunapoolsem naaber tioopiale son Keenia natukene parem naaber. Ma isegi olen keemias käinud ja see suur Keenia riik saab ju enam-vähem ka ilusti hakkama ja seal on põnev reisida, kuigi selle väga suure Keenia põhjapiiril just seal, kus nüüd tuleb vastuse etioopia, seal on olukord üsna kahtlane ja reisiseltskondades soovitatakse sealt eemale hoida. Seal natukene ohtlik piirkond, aga üldiselt keemia on, pole viga, naaber aga kui nüüd minna edasi järgmine naaber, siis niimoodi päripäeva Keeniast edasi, siis on selline Aafrika riik nagu Lõuna-Sudaan väga noor riik, loodud alles kuus aastat tagasi. Aga kogu Aafrikas on see Lõuna-Sudaan praegu üks kõige õnnetumaid rikke üldse, seal on käinud väga pikka aega kodusõda, seal valitseb praegu täielik kaos, täielik anarhia. Seal on tohutu tubalju verist vägivalda ka praegusel ajal reisijatel mitte mingil juhul ei soovitata sinna minna ja lõpu sellel kaosel seal Lõuna-Sudaanis praegu küll ei paista. Nii et vaatati Etioopia jaoks veel hullemgi naaberkuise Somaalia. Aga kui minna nüüd järgmise naabri juurde, siis nagu Lõuna-Sudaanist põhja poole siis on juba riik, mille nimi on Sudaan. Sudaan pole viga, seal on kord enam-vähem majas, riik toimib, ma väga palju sellest riigist ei tahaks rääkida, sest juba pooleteise kuu pärast on mul kavas sinna Sudaani minna ja kui ma sealt tagasi tulen, eks ma siis toon värskeid sõnumeid sellelt huvitavalt maalt, aga üldiselt on see enam-vähem korralik naaber. Ja nüüd see viimane naaber, etiooplased, kõige põhjapoolsem, selle nimi on nüüd Eritrea, Eritrea on suhteliselt noori loodud seal kuskil kuuekümnendatel aastatel üsna pisikene riik, temaga oli palju pahandusi ja jamasid, aastakümneid kodusõda ja nii edasi. Ja praegu on seal suhteliselt rahunenud, majandus läheb ülesmäge, pole viga, aga muidugi, Etioopia üks on ta natukene niisugune valus maa, sellepärast et ajalooliselt on Eritrea olnud väga palju sajandeid, üks kindel osa Etioopiast, aga kusagil seal 93. aastal jälle sellised rahvusvahelised intriigid ja kodusõjad ja suured jamad ühesõnaga sisse Eritrea sai oma aitäh riigiks. Nii et kokkuvõttes, et joopial on naabreid, siis viis paremad hullemad. Aga võrreldes nende naabritega on Etioopia oma pindala poolest ikka väga silmapaistev riik, noh, tema pindala. Kui nüüd mõelda selle jälle selle eelmise maa peale, millest siin saate sale seto oli vat on umbes sama suur nagu Mongoolia aga ta on palju tihedamalt asustatud aga ikkagi väga suur, nii et kui panna ta kuskile siia Euroopa kaardile, siis ikka suurem kui kõik Skandinaaviamaad kokku. Aga siin maastik, siinne loodus on Mongoolia-ga võrreldes palju, palju vaheldusrikkam. Nii et kui teha selliseid suuremaid üldistusi, siis kui rääkida Etioopia maastikest siis siin kaks väga võimsat looduse suurvormi, mõlemad ikka sadu ja sadu kilomeetreid läbimõõdus esimene neist on siis Etioopia mägismaa, millest meil oli juttu selle Etioopia mägismaa kohta, võiks siis geograafilises plaanis veel öelda, et siin asub ka siis kõige kõrgem tippkogu Etioopias. Seal ass Taschhani mägi oma neli ja pool kilomeetrit kõrge ja see kõrgem tipp asub omakorda Simieni mäestikus, mis on väga kuulus just selle poolest, et ta on väga maaliline, väga uhke see Simieni mäestik, aga selliseid mäestik on tegelikult seal kogu Etioopia mägismaal väga ja väga palju. Aga ütlesin, teine looduse suurvorm, see on nüüd siis Ida-Aafrika alangu vööde. No Me oleme nendes rännusaadetes varasematel aastatel tegelikult sellest Ida-Aafrika alangu vöötmest kõnelenud, näiteks kui sai rännatud Tansaanias või kui sai rännatud kongos. Sest see Ida-Aafrika alangu vöödes on ju meeletult pikk. Ta läbib paljusid Ida-Aafrika riike, ta on tuhandeid kilomeetreid pikk, selline hiigelsuur lõhe piltlik kutt, öeldes läbi Aafrika mandri, mis kogu aeg geoloogiliste jõudude mõjul rebeneb, laiem. Kas need geoloogid ütlevad, et kuskil kolme miljoni aasta pärast eraldub kogu see Ida-Aafrika osa musta Aafrika mandrist tekib maakeral üks tohutu suur uussaar. Seesama suur lõhe läbib nüüd Katioopiat kohe täiesti diagonaalis. Ja tema laiuseks ei ole rohkem ega vähem kui keskmiselt kuskil 80 kilomeetrit. Need pööraselt suur, silmaga seal kusagil servas olles mitte kuidagi ei suuda üldse haarata. Ta haruneb ka veel siin Etioopias mõnedeks lisa harudeks, nii et niisugune keeruline ehitus on sellel Annangu vöötlemensiil ja selle põhjas, nii nagu ka mujal teistes Aafrika riikides on siis nagu helmed rivis igasugused jõed ja järved. Ja need on ka hästi huvitavad näiteks Chamo järv, sama järv on üks suuremaid, seal joobes ta meie Võrtsjärvega umbes samasuguse pindalaga natukene suurem kui Võrtsjärv. Ja kui mõelda Etioopia alangu jõgedest, siis need kõige kuulsam nendest on kahtlemata jõgi, mille nimi on sinine Niilus. See sinine Niilus on siis Niiluse jõe kõige tähtsam lisajõgi. Ja huvitav asi on veel sellel Ida-Aafrika alangul seal Etioopias see, et suur osa sellest alangu põhjast asub madalamal, kui on maailma merepind. Noh, eriti äärmuslik on see näiteks niisuguse koha peal seal Etioopias, mille nimeks on ta Nakli alang. See asub siis 116 meetrit madalamal merepinnast. Nii et kui mingil põhjusel peaks ookeani vesi leidma, tee sinna alangule. Seda ujutaks selle ikka väga-väga suurelt. Üle ookeani vesi praegu veel sinna ei pääse. Selle põhjas on praegu hoopis vulkaanid ja laavajärved. Ja sedda Nakli alang asub seal Etioopias üsna raskesti ligipääsetavas paigas, hõreda asustusega paigas, kusagil seal Eritrea piiri lähedal, sinna on raske pääseda, aga mõned mu tuttavad on seal käinud ja nad ütlevad, et see on täiesti müstiline paik. Seal see maapind on oht silmapiirini välja sellist ebamõist kollase-punase-sinisekirjut, värvi ja tööseti. Kui sa seal oled, siis need kõik need laava, järved ja ojad need keevad ja kumavad valgust, punast valgust, täitsa nagu mingi põrgu katel. Nii et tõesti väga põnev paik. Nii et jah, Etioopia loodusele mõeldes kaks suurt vormi üks on siis Etioopia mägismaa ja teine on see suur Ida-Aafrika alangu vööde. Aga Etioopias on ka teisi suuri maastikuüksusi näiteks päris suuri savannialasid. Siis on selliseid kõrbeid ja madalike ja kui mõelda, et muidugi igas sellises paigas on ju erinevad elutingimused loomadele ja kasvutingimused taimedel, see on ju loomulik, et Etioopia loomastik ja taimestik on hästi rikas, noh, Sovannides kõik need klassikalised Aafrika loomad, kaelkirjakud, elevandid ja jõehobud, krokodillid ja teised. Aga näiteks seal Etioopia mägismaal sellised väga haruldased loomad. No näiteks laada Kelada on siis maailma üks kõige pikema karvaga ahve. Sest ta peab elama ju seal väga kõrgel mägedes, seal lähevad mõnigi kord miinuskraadides, seda peab seal ellu jääma. Suurepäraselt tuleb seal toime ja kui mõelda nüüd selle Etioopia linnuriigi peale, siis see on ka täiesti piiritult rikas, seal on ju lisaks kohalikele Aafrika linnuliikidele veel ka need rändlinnud. No näiteks meie, Eesti ornitoloogid on ju aastaid uurinud, kuidas meie sookured lendavad just Etioopiasse talvituma. Nii et jah, loodusehuvilisele seda põnevust Etioopia peas jätkub rohkem kui küllaga ja kogu seda Etioopias kokkuvõttes, et miks see maa mind nii vastupandamatult aastaid tõmbas, enne kui sai, riis sai teoks tehtud, ongi see, et tal on nii palju erinevaid põnevaid külgi, ühelt poolt siis see inimkultuurne, värvikad rahvakillud, need on tohutult palju siis need iidsed ajaloolised paigad ja riigid ja siis veel ka need loodusmaastikud oma kireva elustikuga. Nii et kui sai hautotsed Etioopiasse minekut ikka päris pikalt ja tehtud seda reisikava, siis ma püüdsin sinna põimida kõiki neid Etioopia erinevaid külgi sellesse reisikavasse. Ja siis kusagil enam-vähem kaks aastat tagasi 2016. Veebruarikuus siis saigi seal Etioopias ära käidud. Siin kuuldus nüüd jälle see jupike Etioopia õlatantsu muusikat ja ja muide, kui me seal Etioopias ise olime, siis ma püüdsin seda õla tantsu ükskord ka ise tantsida, no seda tasub natukene kirjeldada, see oli siis meie reisi üks lõpupäevadest. Me olime Addis Abebas, meil oli lõpuõhtu ja seal peol siis üks kohalik Etioopia kaunitar kutsus niimoodi külalisi järgemööda tantsima. Ja siis, kui ta minuni jõudis, siis ma mõtlesin, et hüva, võtan kutse vastu ja hakkasin temaga tantsima. Tema. Ta oli tõesti piltilus noor naine ja ta üritas neid oma õlgu ja kogu seda ülakeha on ikka tohutu nõtkusega ja noh, eks ma siis püüdsin kõigest väest teda järgi teha ja pean tunnistama, et jaksasin, noh mõned minutid siis oli täiesti jõud otsas ja ma ei jaksanud enam seda kiiret rütmi pidada, nii et ma sain aru, et ma ei jaksa rohkem neid õlgu samamoodi liigutada sama Staktist nagu tema ja siis ma lihtsalt kummardasin ja täna siin ja seal läks siis jälle järgmise külalise juurde, aga noh, see iseenesest õla tantsu proovimine. Ma olin rahul, et ma olin seda vähemalt üritaks. Tänud. Sest ma sain sellest nüüd hoopis teise tunde võrreldes selle varasemaga, kui ma ainult eemalt vaatasin, kuidas seda tantsu tantsitakse. Aga siin etioopia esimeses saates ma siis räägime sellest marsruudist, mis me seal Etioopias läbi tegime ja ka natuke muljetest, mis me siis niimoodi saime. Ja noh, alustasime nagu enamasti ju alustatakse sealt pealinnast Addis Abebas ja ja üks esimene üllatushetk oli see, et kui me tulime lihtsalt sinna esimesel päeval esimesed minut. Et milline õhk meid seal vastu võttis, sest ma olin ennast nagu häälestanud sellele, et me läheme troopikas. Etioopia asub kahtlematult troopikas. Aga see õhk seal oli uskumatult mõnus, niukene, leebe. Nii et oli tunne, nagu oleksin Eestis mõnusal suvepäeval. Ei midagi liigset kuumust troopikas, ma olen harjunud. Peab higi sorinal voolama, õhk peab olema nii lämmatav, niiske, et ei saa hingata. Siin oli väga lahe ja, ja miks see niimoodi oli ja on ka paljudes muudes etioopia osades, mitte ainult pealinnas, on ju ikka seesama see Etioopia mägismaa põhjus, sest see Addis Abeba asub ka Etioopia mägismaal, ta on seal kuskil merepinnast kaks ja pool kilomeetrit kõrgemal. Loomulikult on seal jahedam õhk. Ja loomulikult on seal kuivem õhk. Nii et eestlasele sugune lahe ja kontimööda olemine seal Addis Abebas. Aga see päris reis algas siis järgmisel päeval ja sealt me siis võtsime hästi pika retke sinna lõuna poole, kohe täitsa Etioopia lõunapiirile välja ja kohe, kui me sellest suurest pealinnast ma saan ikkagi miljonilinn, sellest ma räägin järgmises saates pikemalt sealt edasi siis mõlemal pool teed avanes tänapäeva Etioopia maaelu ja noh, kes seda ette ei kujuta, siis see on niisugune, nagu oleksid sattunud ajalooraamatusse. Tõesti põldudel künnavad mehed härjapaariga ja see ader, millega künd tehakse, see on üleni puust, mitte ühtegi rauast osa. Või siis selline pilt tee ääres, tihti tuleb ette, et seal on niisugune tohutu suur mahalaotatud vilja, vihkude plats ja seal pealses tallavad ringiratast härjad. Selleks et sealt nendest viljapeadest neid terasid, välja tallata noh, midagi niisugust, nagu meil Eestis oli võib-olla kuskil 19. sajandil. Ja muidugi need külad, need maalilised külad, sellised ümarad, onnid, rohtkatusega, fantastiliselt kirevates rahvariietes naised seal onnide ümber Aafrika lööb ikka täitsa paariks ja meie teejuht, kes meiega kaasas oli, ka seal muidu ei saagi. Seal on nii palju erinevaid rahvaid, nii palju erinevaid keeli, nii palju erinevaid kombeid, ta siis nagu aitab sind kontakti saada nende kohalikega. Tema siis aitas ka meid seal käia paaril perel külas väga meeldejäävalt. Elamused kirjeldan mõnes hilisemas saates pikemalt ja see esimene rahvas, keda siis kohtasime, lõuna poole sõites oli silte rahvas, noh, niukene klassik, Kaline, põllupidajate rahvas ja juba järgmisel päeval sealt edasi me siis tegime sellise looduse päeva käisime Chamo järvel, see, millest ma siin enne saates kõnelesin, Se Võrtsjärvest veidi suurem järv, kus me siis sattusime silmitsi krokodillide ja hobude ja marapuudega ja muude selliste aafrika klassikaliste elukatega. Aga järgmistel päevadel sõitsime ikka kogu aeg edasi lõuna poole ja mida kaugemale me siis jõudsime, siis me sattusime ühte sellisesse aafrika alangu harusse, mille nimeks on oma org, hiigelsuur kilomeetreid ja kilomeetrid täit lai, ühest servast teine serv ei paista. Ja nime on ta saanud selle järgi, et selle põhjas voolab oma jõgi pruuni sogase veega. Ja sellel teel me siis saime tuttavaks aina uute Etioopia rahvastega. Algul olid need niisugused põllurahvad, aga igalühel olid eri moodi külad eri moodi, elumajade remondi, rahvariided ühte teisega segamini ei aja. Aga nüüd päris seal lõuna otsas muutus kogu see maastik kuivaks ja veevaeseks ja seal algasid sellised savanni moodi alad ja seal lõunat joobes päris otsas, seal olid jälle hoopis teistsugused rahvad, need ei olnud enam põllupidaja, nemad olid karjakasvatajad, põhiliselt nägime seal kitse, karjuja ja veisekarju ja need karjakasvatajad, need klomaadid, nad olid ilmselgelt vaesemad kui põllupidajad, aga samavõrra olid nad ka siis kuidagi eksootilisemad ja, ja kuidagi põnevamad ja samas sellised ise päisemad. Ja noh, väga napilt riides, meie mõistes praktiliselt peaaegu et alasti tihti kehad ja näolt kaatet fantastilise maalinguga, need rahvad seal need Mursid ja pannad ja Ameride muud. Eks nendestki siin järgmistes saadetes räägin pikemalt ja, ja lõpuks me jõudsime lõunaotsas siis välja tormi, linna kantimise, tormilinn seal vähem kui 100 kilomeetrit juba Keenia piirist ja sealkandis ausalt öeldes hakkas juba natukene kohe sest need inimesed olid siin kuidagimoodi nagu sõjas kamad või metsiku maad ja nad käitusid vahel ohjeldamatult ja vahel olid ka toredad meie kahvanägudega ja meestel olid tihti ka rinna peal kalašnikovid ja nii edasi, et eks ta ongi natuke selline rahutum piirkond. Aga muidugi see igapäevane elu seal karjakasvatajate külades, see oli väga mõjuv ja, ja üldse see Lõuna Etioopia, ütleme muu Etioopiaga võrreldes ta mõjub nagu kuidagi vabamalt ja ehedamalt ja niisuguse tõelise eheda Aafrikale. Aga noh, siis pöördusime oma ringiga sealt lõuna Etioopiast Addis Abebasse tagasi ja siis läksime uuele ringile, nii et läksime siis sellest pealinnast põhja poole, ehk siis sinna Etioopia keskossa sinna Etioopia mägismaale. Ja see oli jälle hoopis teine maailm, seal oli tihedamalt külasid, tihedamalt asustust, aga oli ka väga põnevat loodust käisimegi näiteks seal Siimjeni mäestikus, mida ma ka enne siin saates nimetasin, väga Peartöörid võtavad võimsad vaated, väga erilised puud ja taimed ja väga tihedalt ja põhjalikult siis tutvusime ka nende laadadega nende pikakarvaliste ahvidega, nad elavad seal ikka uskumatult suurte karjadele ja siis me käisime Kesk-Etioopias ka nendes iidsetes tuuri paikades. No sellised vanad ajaloolised keskused nagu kondaria, Vahar, nende arv ja nii edasi, linnad, mis olid olemas juba pool 1000 aastat tagasi sama koha peal. Ja siis muidugi need etioopia kirikud, neid me käisime ka ikka hästi palju läbi ja nad on väga isesugused, tihti raiutud kaljude sisse või, või uuristatud maa alla. Kujutate ette, seal hämarasse, siis liigud ja seal on niisugused väga kummalised maalingud, ikoonid sellised Euroopa kirikutes mitte kunagi ei näe. Ja samuti need usutalitused on nendel Etioopia usu inimestel väga teistsugused meie jaoks tõesti eksootilised ja käisime ka seal sellel põhjaringil äraga sellel legendaarsel sinisel Niilusel ja käisime seal iidsete kristlike kloostrite juures ja vaatasime vägevaid jugasid ja nii edasi. Nii et ja kokku siis Etioopias tegime nagu kaks erinevad tiiru sinna lõunasse keskossa ja eks ma siis hakkan neid muljed, neid sai tõesti kuhjaga järgmistes saadetes lahti jutustama. Aga Etioopia kokkuvõttes, noh, ma olen aafrika enevaid maid näinud, aga ütleks kõigilt nendelt reisidelt ja nendega võrreldes. Etioopia on just selline, et ta ei lähe ühegi teise Aafrika riigiga mitte kuidagi segamini. Väga mitmekülgne, mitmepalgeline, väga iseäralik maa, Anse, Etioopia. Ka siinkohal saab sisse esimene rännusaade Etioopiast läbi selline sissejuhatav saade, kus ma püüdsin anda üldpilti sellest maast ja kirjeldasin meie reisimarsruuti, kus me olime. Aga nüüd järgmine saade, selle ma kavatsen pühenduda nüüd Etioopia pealinnale Addis Abeba le. Seal me käisime hästi palju ringi, käisime ka palju muuseumides, nii et muuhulgas lisaks linna muljetele saime ka sellise esimese pildi muuseumide kaudu etioopia ajaloost ja eriti just etioopia sellest kõige vanemast ajaloost, nii et kõigest sellest tuleb siis järgmises saates juttu.