Mina olen Sten Teppan, tere kõigile. Kutsusin täna endaga vestlema isa ja poja, kelle ellu mahub kindlasti palju muudki. Aga kus ometi on alati väga kõrgel kohal olnud mootorisport muidugi ei pääseme ka mootorite maailmast, aga püüan teha kõik, et avada mõlema mehe isikliku elu tahke nii minevikus kui olevikus. Ikka selleks, et mõista põlvkondadevahelist sidet, et oleks midagi kõrva taha panna. Räägime kasvamisest ja kasvatamisest, nii nagu näevad seda ja mõistavad Toivo ning Marko Asmer. Head kuulamist. Toivo tere tulemast saatesse. Tere ja Toivoga üks lastest ka kaasas Marko, rõõm näha üle pika aja terevereline. Enne kui me Marko asjade juurde läheme ja teie omavahelise läbisaamise ning kulgemise juurde. Toivo, sa võiks mõne lausega rääkida oma teistest lastest ka, sest aegade jooksul su pere on võrdlemisi suureks kujunenud. No kokku, Mul on viis last ja eks tegelikult elu on nii läinud ja on elus tulnud, et lahutusi, eks need on rasked perioodid. Aga mõnikord lihtsalt nii läheb ja seal ei ole mitte midagi parata. Kui küsida, et kas nüüd olla eeskujuks sellega kindlasti mitte, et aga nii nagu me oleme omavahel rääkinud ka kõik lapsed. Et tore on see, et kui ka on erinev ema, siis kõik me saame väga hästi läbi, vaatamata sellele, et Ta on olnud raskeid aegu, minul siis emadega seal. Aga kõik on hästi ära klaaritud. Kõik oleme väga sõbralikult koos, tihtipeale võtame siin kõik uued aastat koos vastu, rääkimata jõulud, kus me istume sageli koos, et mina leian, et see on ülimalt positiivne. Ja see on kindlasti omamoodi kunst kõikide nende muude sündmuste vahel. Jõuda asjadega nii kaugele, et inimesed saavad omavahel kenasti läbi. Ütle, Toivo, kui sa oma tegude peale elus mõtled toimetamiste peale nüüd professionaalses liinis, siis kes enda jaoks iseenda jaoks eelkõige oled kas pigem autosportlane mootorisportlane või siis pigem ettevõtja või peate oluliseks hoopis vahepealset poliitiku perioodi, et mis sinu jaoks esikohal niimoodi kõikide tegemiste kokkuvõttes on. Eks kindlasti on parasjagu kõike, kõike on olnud ja kõige tähtsam minu arvates on olla inimene võib-olla seal natukene pateetiliselt öeldud, aga siiski sellised inimlikud suhted mitte ainult peres vaid ka töökaaslastega, olgu nad teiste poliitikutega, olgu nad muusikutega ükstaks, kõikus. Kui me meenutame sinu nooruspõlve, siis sinna sisse mahub ka üks periood, mil sa toimetasite juba toona muusikas võrdlemisi aktiivselt hilisem elu tõi selle ringiga sinu juurde kuidagi tagasi muusikamaailma. Aga kas toona nooruspõlves, varastes, kahekümnendates või isegi natuke enne Toivo oli õhus võimalus, et muusika saabki sinu elualaks või see oli algusest peale ainult üks niisugune väike flirt või hobisi nuia. See oli flirti abi, sellepärast et mina ei ole ju muusikakooli lõpetanud, muusikalist haridust pole saanud küll muidugi oli see nooruspõlve periood selles mõttes lihtsam. Et ülimalt palju oli selliseid bände, kus mitte keegi polnud muusikalist haridust saanud ja, ja kõik see toimis nii kuulmise järgi. Aeg on edasi läinud, väga palju edasi läinud ja samas võime öelda ka täna on ju väga palju tuntud muusikud, kes ei ole ju muusikalist haridust saanudki, et ongi Ta loomulikust andest ja kõik see tuleb. Aga eks õige variant. Ta on ikka see, et sa pead muusikalist haridust saama. Tol perioodil oli hästi palju sellist kõva tahtmist ja kuna kui need kitarristide bändid tulid juba Polnud tavaliselt tehti bände, kus saadi kokku ühe grupi inimestega, et teeme ühe ansambli, teeme keegi ei mõeldud väga täpselt, et millises koosseisus keegi mängis, natuke mandoliini mängib mandoliini, keegi palli, pasunaid, pasunad mängitasid, räägime trompetit. Kas keegi oli, mida väiksem, väikest viisi, võib-olla klarnetit, heegel klaverit, ühesõnaga kõik pildid, mis kätte sattusid, tehtigi siis niisugune bänd. Kas nad nüüd väga täpselt kokku sobisid? Üheks ansamblisse ei olnud ka oluline, oluline oli see tegelemise rõõm ja, ja neid selliseid ansambleid oli ka, aga siis kui tulid juba biitlid ja pisikeste järgi tuli see suur kitarristide buum. Vot see oli see siis minu aeg. Ma mäletan, kui ma esimest korda läksin, nõmme, kultuurimajja tantsuõhtu ja nagu ikka ja ja siis üks ansambel mängis, oligi kolm kitarri ja siis see tundus nii ilus minu jaoks kõik, muidugi mängiti selliseid Ale armsaid viisikesid siis ei olnud niisugust rokivad ja veel väga palju, aga juba see kõla kolme kitarri siis soolo, rütmikitarr, bass ja trumm loomulikult ka. Et see tundus nii ilus. Mina tahan ka mängima hakata, nii ta läks. Marko, kui ma suisa kuulan, siis vahepeal jääb küll mulje, et tegemist on inimesega stiilis mees nagu orkester, eks, et ta on eluaeg suutnud teha ühte koma teist ja mulle tundub, et mida iganes ta puutunud on, kas just kullaks muuta, aga igal juhul on ta nende asjade juures õnnestunud. Vaata, ta ongi selline nagu hunt, kriimsilm, ta teebki kõiki asju ja siis ta teeb seda hingega ja ükskõik, mis ta ette võtab, seda üritab seda hästi teha. Aga sa ise reimuusikast rääkides oled proovinud, kunagi ei ole, ei ole ei no mis nimetada klaverit tunnistanud ja ma ei tea. Aga ei, mitte midagi tõsiselt ja, ja mulle väga muidugi muusika meeldib, erinev muusika, ma kuulan ja hea meelega ka, aga sellist asja, et ise seda tahaks teha, vahest mõtled, et võiks osata ka mingit biljoni. Aga see on, mõtleks jäänudki, et siis jälle sellist huvi nagu selle vastu ei ole, seda siis võtagi tõsiselt ja proovida mingi pill selgeks saada või vähemalt oskad midagigi teha sellega. Ütle, mis sinu jaoks elus praegu töiste toimetamiste mõttes tähtis on, et aeg-ajalt olen märganud, käid sa kusagil midagi testimas ja õpetad võib-olla alt tulevaid noori eesti poisse rooli keeramisega hakkama saama, et kas see ongi sinu maailm või, või midagi niisugust, millest me väga ei tea. Tegemist on palju, et on erinevaid asju, erinevaid ettevõtmisi ja tegemisi, aga noh, ütleme kui selles võidusõidu osas rääkida, siis jah, et mul on paar noort poissi, keda ma üritan siis aidata, noh ma ei teagi, kas nüüd õpetamine on nagu üldse võib-olla seda karjääri suunata ja neid igasuguseid valikuid teha, siin see võtab palju aega ära ja loomulikult siis ma käin nendel võistlustel kaasas ja vaatad, kas kõik, et kõik oleks okei, kui midagi, midagi on vaja kuskil sekkuda või midagi öelda parandada, siis ma üritan seda teha. Oma võidusõitmised, eelmine aasta oligi sihuke kiire aastat. Aasta lõpus tegin jälle ühe sõidusel Aasias sellele maanteeautoga. No ütleme, mul on see, et kui ma võidu lähen sõitma, et siis saaks sõita ikkagi mis on, ütleme, korraliku autoga ja korraliku meeskonnaga, et et noh, niisama sõita võiks igasuguseid asju, aga aga ei paku nagu väga huvi, et kui, kui, siis nagu korralikult teha ja profisarju ja kas või on need siis keeta autod või sedasama Le mansi auto nüüd oli, aga mina pean ütlema, et minu eelmise aasta kõige suurem üllataja oli Marko Asmer. Sellelt ma mitte iialgi poleks uskunud, ta sõidab normaalse autoga ilma igasuguse treenita nii kiiresti, nagu ta sõitis. Need olid ju live'is ülekanded, ma jälgis neid hoolega. Kuulasin hoolega, mida rääkisid kommentaatorid. Mul on hea meel, et Marko ei ole sõitu kuidagimoodi unustanud ega minetanud, et istuda ülikiiresse autosse ja sõita kohe absoluutses tipus. See oli minu jaoks kõige suurem üllatus, mida ma kodus jõuluõhtul ka oma kõnes väikses homoperekõnes nimetasin, et. Ütle, Toivo, missugune sinu lapsepõlvekodu oli, et sa oled ju vist, kui ma ei eksi Järvamaalt pärit. Ja Järvamalt. Estonia, Oisu, kui sa mõtete lapsepõlve peale, siis mis sul esimesed pildid niimoodi silme eest läbi jooksevad, mida sa arvad, et sa mäletad sealt oma kodust? Ma mäletan, huvitav asi on, et nii igav oli, oli siis pisikene, ma mäletan, et mitte midagi teha, raadiot ei olnud üldse mitte midagi ei olnud tavaliselt vanaema hoidis, kui üldse keegi hoidis, siis ma olin kuidagi mäletada põlvede peal, oli mingi vatiteki, pealismõõtsutas ennast edasi-tagasi ja midagi ümisesin ja siis oli niisugune vaikus oli nagu öeldakse, et vaikus on need pinin ja suvi on ju midagi kõrvades, et nii vaikne oli ja mitte midagi ei olnud teha ei Soovatasin, kas ometi keegi tuleks minu juurde ja vaat see on kuidagi hästi meeles, et, et miks selline selline üks üks moment. Ja noh, minu lapsepõlv oli ülimalt vaene isa mõisteti Siberisse, ta teenis Saksa sõjaväes, sai 25 pluss viis ja veel pluss viis see v pluss viis tuli selle eest, et ta oli siis seal sõjatribunal oli ülbe, noh kui noormees mõisteti 25 pluss viis on kokku 30 teada on, et kui sa oled ise seal, 25 aastane, pane 30 juurde, eks seal tuleb vist 55 välja, kes sa oled, kui sa väidad, et kogu elu on läinud, no siis anti viimane sõna. Tema viimane sõna oli, ka mina võin istuda viisa, teie ülejäänud, kes te minu üle kohutmõistvat istuda siis 25 pandi viis otsa veel, no et mis seal vahet oli. Aga no ta tuli tagasi 53. peale Stalini surma, siis tuli amnestia peale juba. Aga perekond oli laiali läinud, sest ema saatis isale, kõlbaks ka kogu aeg sinna Siberisse ja nii palju, kui siin üldse midagi saata maalt oli. Aga, aga noh, teada oli, et see 30 aastat tuleb istuda ja päde seal laiali läks ja minu lapsepõlv möödus sky seal üks vana saun. Sauna taga oli niisugune riietusruum, pisike riietusruum maal, nagu on seal mingisuguseid 10 ruutu, seal elasid. Mis sõna sa kasutaksid oma lapsepõlve kirjeldamisel? Tegelikult oli see ikkagi, oli ta minu jaoks oli ta väga õnnelik aeg, olgugi et näed, see oli vaene. Me elasime seal koos vanema vennaga, hiljem tekkis veel perre, siis sündis ka poolõde Maie, aga me elasime rõõmsalt koos, käisime tööl, nii nagu koolivaheaeg tuli esimeses koolivaheaja päevast tööle viimasel päeval ka veel tööl ja siis kohe kooli need nii oli, aga tegelikult oli väga ilus aeg kirjalt katki, midagi me tegelesime seal, laulsime omaette ja ja siis kunagi juba hiljem, kui meil õnnestus üks pisikene karmoška osta, leppisime siis vana vene lõõtspilli mängima. No siis oli nii, et vennad aspereti kogu koolipidudel mängima, kus me üldse mängida ei tahtnud. Vaat mulle ei meeldinud absoluutselt käsu korras esinemised, oi, need on olnud mulle eluaeg kuidagi vastumeelt, kui käsu korras midagi tegema. Vabatahtlikult on palju asju teha, aga selline, et ja siis oli koolipidu, pead mängima, pead mängima, keegi tuli külla, pead mängima, aga üks hea pool oli ka, et me olime külas ainukesed, et kui seal olid higised, leeripeod või kellelegi sõdi, peavad suuremad või vennad Asmarlik kutsuti pilli mängima, teised poisid pidusse ei saanud. Meie saime. Sa ütlesid, et vanaema palju kasvatas sind, kas tema ongi sinu edasise elu kujundamise osas just väärtuste ja põhimõtete mõttesse kõige tähtsam inimene või? Ei, paljuski jah, kindlasti noh, ema on ikka number üks, alati, aga paljuski vanaema, sest olin nagu ikka vanaemad ülimalt head lahtlike tavaline maainimene, nagu ta oli, et ilma hariduseta ja ja siis kunagine talu pereproua talud võeti ära. Nii see elu seal läks. Aga tema oli jah, see, kes alati rääkis, tal olid mitu põhimõtete, esimene oli see, et ausus on varastada ei tohi. Et varga märk jääb eluks ajaks külge. Aga näiteks selline asi, et kui keegi külla tuleb, esimene asi külaliselt süüa pakkuda. TORE põhimõte, mida ka mina olen järginud kogu elu. Ja loomulikult pimine oli, temal ka. Õppige, näete, et mina ei ole õppinud, et no näed, istute siin külas, ega ma siit kaugemale väga ei saa. Kui nõudlikud sinu suhtes, Toivo oldi toona nendes väga kitsastes oludes, et mäletad sa endal kindlaid kohustusi olevat või teatud viise, kuidas käituda, olla, mida teha, sõna kuulamine ja nii edasi. No sõna kuulamine oli paratamatu tingimused ja, ja vääramatu, et, et sõna pidi kuulama. Kui vanemad inimesed rääkisid, siis lapsed ei rääkinud, lapsed kuulasid, tänapäeval kipub tihtipeale olema teistpidi omalgi kodus vaatad, tüdrukud tahavad rääkida. Nii huvitav kõik, et me räägime seal abikaasaga, et kohe rääkida vahele ma ütlen ka, et mind on õpetatud teisiti, et vanemad inimesed räägivad omavahel ja siis küsimuse kohta, mis sa tahtsid rääkida või kui mingi hädaolukorda, see on teine asi, aga niiviisi vahele ei tohiks rääkida ikkagi. Armastus, et elasime ülimalt vaeselt, aga kord pidi olema, asjad pidid omas kohas, seal, kus nad on alati pidid olema puhtad riided seljas, olid nad kasvõi parandatud kõik, aga, aga nad olid puhtad, ise puhas, riided, puhtad, kord õppimine korras, Need olid niisugused asjad ja, ja see on ikka sõna kuul, nende ka. Ja töö tegemine vatt, nagu ma ütlesin koolivaheesimesest päevast tööle ja viimasel päeval töölt ära ja kohe jälle kooli. Sellepärast et noh, ema, üksinda oli põllutööl, palju seal teenisid. Aga eks seal oli ikka ju riided oli vaja kõikidele süüa oli vaja. Ega seal mingit mööbli ostmist, selliseid asju üldiselt ei olnud, see, mis seal toas üldse oli, noh, see oli kogu selle minu lapsepõlveaja. Ei mäleta, et oleks midagi ostnud. Kas sa olid üldiselt sõnakuulelik? Ema oli tegelikult väga hea ja ta oli ka väga Karen, ta oli väga musikaalne noh, too näit, et seal kolhoosi ajal ta käis kõikides ringides, ta oli siis lauluansamblis ja ta oli laulukoore, isa, talvise rahvatantsus ja kõikus, oli see oli nagu umbes naisansambel Sassiga, Sass naisansambliga ja siis kõik nii edasi nagu see vana välja, et tal oli mingisugune metali, igal pool tal õudsalt meeldis muusika, õudselt meeldis muusika, aga ta oli karm, et kui näiteks täna öeldakse, et lapsel ei tohi üldse naha peale anda siis mina sain naha peale küll, mille. Ikka juhtus vahest seal mingisugune asi, no põhiline, mis oli, kui kooliga oli näiteks Pinlasega läks käest ära kuidagi või, või seal, kui tuli veel juhus ette, et ma sain näiteks märkuse, mis märkus oli, mängisin koolis kui seal pingi sahtlis, kui ma mäletan, oli mul taskulamp suur asi, siis huvitav seda seal põlema panna ja kustutada siis pinginaabrile näidata? Keelati tahaks ikka veel vaadata, kohe kirjutate märkus. Nüüd mine koolist koju märkusele allkirja võtma, aga ma olin tollal internaadis internaat oli ju? Noh siis viis kilomeetrilt kodund, aga pead minema talvel no siis allkirja võtma. Võtme lõppes muidugi sellega, et eks ma siis kärve peale sain seal. Ja peale selle, no ta oli ju ju talv oli vaja siis kadunud venna jälle kohe kooli sama teed tagasi koos selle allkirjaga pime hirm ka, ma pean ju läbi metsa minema, mäletan seda küll, oli kole minna must nisugune metsa vastas kogu aeg, suuremad poisid rääkisid, seal on, seal on hundid ja ilvesed, et kui hunt ei tule, siis ilves on niikuinii seal puu otsas, kraps seal selga ja oledki. Ja siis ma mõtlesin ka, tõmbasin veel selle nagu vana mantel oli seal krae üles salliga haavel ümber, siis seda see kaela ja vana karbuss oli ka seal kõrval maha läksin, siis mõtlesin ka, et vaat, las hüppavad Carlas söövad ära, siis pärast tehke seda natuke, kahju ka. Aga siis oli, ütles ka emad, tulid selle märkusega, saad sa riielda, hommikul lähed kooli, ei, sa lähed tagasi, nüüd õhtul pimedas. Aga kui ma tagantjärele mõtlen, et siis see oli absoluutselt õige üldse vaata sellise pilguga, et midagi oli valesti, lapsi on vajaga karistada loomulikult. No ma täna ütlen, et, et see, kui tihtipeale lapsi pekstakse, loel pekstakse lapsi, noh ikka pekstakse. Aga ka Marko istub kõrval. Meil on ka Markoga konflikti olnud, ma arvan, väga viha ei pea. Eiei loomus, kes need konfliktid üldiselt saab omavahel päris hästi selgeks ka, et pika vihaga üksteise vastu kunagi ei ole olnud, et vahest vahest on päris teravaks läinud, aga üldiselt paar tundi hiljem saab jälle normaalselt rääkida, läheb meelest ära? Need ajada oli kunagi. Marko tuleb varsti uuesti oma nende juttudega mängu, aga natukene meenutaks veel neid lapsepõlveaegu Toivo sinuga, et kui palju isal sinu kujunemises üldse rolli oli, võttes arvesse, et sinu jaoks oli ta ju väga mitu-mitu aastat eemal. Kas sinusugune poisiklutt jagas ära ja sai aru, miks teda üldse kodus ei ole või see sind toona nagu isegi väga ei huvitanud või, või oli liiga raske teema? Tol ajal ei olnud see üldse otseselt mingi raske teema, miks teda kodus ei ole, see oli teada, ikka räägid, et näed, isa viidi Siberisse ja kui need pakeni seal valmistati ettevaesel ajal, et näed, isa võib-olla ei tulegi elusalt tagasi, kui ta need back ei saa meilt. Ja eks paljud jäidki sinna, surid nälga ja kohtusime isaga mingisugusel ajal, kui ma olin juba esimest korda abielus, ma arvan, et see oli kusagil, kui ma olin 23 või 24. Isa elas Narvas, isal oli uus pere. Ma võtsin temaga kontakti koos vennaga mõlemad matiga, hakkasime siis kirjutama, kõik kirjad olid hästi toredad ja siis me sõitsime sinna külla. Ja pärast seda oli, oli mul isaga tihe kontakt kogu aeg, kuni sinnamaani, kuidas toonela teele läks, juba. Isa oli absoluutselt, et teistsugune kui võib-olla see minu maailmavaade on. Tema ei olnud Mootorite meest, teda ei huvitanud absoluutselt ei mingisugune mootor, enegi, mootorratas, auto üldse mitte midagi, tal polnd Lubedal autose temas ja siis bussiga või rongiga. Aga ta oli selline humanitaarta ei olnud ja ka väga kooliharidust saanud, nagu ikka kõik see periood oli, aga ta oli pinud kalligraafilist kirja, ta kirjutas erakordselt ilusasti, keda ta mul mõned alles tohutult palju tugestada huvitas, kõik antiiki vanade tiga, Kreeka mütoloogiat, seal kõiki riigimeeste elulood ja, ja tead talle tohutut tulp, palju luges loomulikult ka ilukirjandus kõike muud seal. Ja, ja siis me rääkisime kirjandusest. Me rääkisime kunstist. Ta oli super hea kunstnik, tema maale on siin, minul ja vennal oli meil kõikidel kodus. Ta ütles, et ta on teinud kusagil 1000 maali Narvas siis Siberist, kui ta tagasi tuli öelda, et sa Narvast kaugemale ei tohi minna, ehk ta käis iga nädal kaks korda ennast näitamas, kuna ta oli poliitvang olnud kõik ja seal jälle see aeg. Ja aga siis, et ka perele raha teenida Takas maalima. Ja need maalid läksid tutvuste kaudu ühele ja teisele ja lõpuks ta müüs siis Narva seal kunstikauppluus oli need kaks kunstikauplust kus oli siis teada, kõik ootasid, et Kaljo Asmeri maalid, kui tulevad, siis need osteti ja kõike seda käest ära. Kui palju sa lapsepõlves isast puudust tundsid või suutis masin alusel oli kasuisa mingist hetkest tema selle rolli kuidagi üle võtta ja, ja see ei olnud sinu jaoks nii suur auk. Eks ikka puudust tuntud-teatud situatsioonides ja aga see kasuisa nüüd ei asendanud isaga üks gramm, tema oli meil ka suhteliselt lühikest aega ja ta oli niukene hea napsumees, ta oli päris hea külapillimees, kui ta tuli ka lõõtsa mängis seal noh, ja naised ka napsu ja naised ja nonii, olijatega koos elamine, minu emaga ei olnud see pikk periood ja ema kupatas ta siis lõpuks sealt ikkagi väljas, et no nii ei saa, selge see. Aga neid hetki meenutades tuleb sul midagi meelde, kus on raske päriselt sellepärast, et isa jale lähedal. Tihtipeale olid vaata ju nii, et et kellele, kellele koolis oli midagi ostetud, näed, iga isa tõi selle ja isa tõi selle siis mõtled, et no mul ema tooks ema isa tuua, sellepärast et ei ole neid võimalusi, siis mõtet oleks isana Loska teised võimalused. Need on niisugused asjad, et need lähevad mööda, siis on jah ja see ei ole mitte ainult kaant asjadega, teinekord oli ka seal võib-olla mingite ülekohut, tehti, oli, olid kiusamised ja mina õppisin ennast enda eest seisma seal tallis ilusasti ma ei olnud küll väga pikk poiss, aga ma olin suht suhteliselt niisugune äkilise löögiga, kuid keegi ikka kippus kallale tulema, siis üldiselt nad õige varsti enam ei tulnud. Et selles mõttes ma õppisin enda eest seisma koolist päris kiiresti. Aga noh, seal ikka oli, et vaata nüüd kui sa seda teed, ütleb minu isa, nad ikka, kui see isa käis läbi siis natuke jõnksatas omal ka. Aga no minu oma ei ole appi tulemas või siia vahele sekkuma, sest siis oli ikka. Meenutame sinu lapsepõlve esimesi pilte, mida sa mäletad, kas ma liialdan, kui pakun, et sinu esimesed mälestused hakkavadki umbes nii, et toanurgas mänguasjaks on karburaator. Ja siis kusagil on ta potilapid või need esimesed lapsepõlve mälestused on ikkagi midagi muud kui vihjet isa mootorispordimaailmale. Liialdatud ja teised ei, mul oli ka ikkagi täiesti tavaline lapsepõlv, et noh, asju, mis ma mäletan ikka tavalised mängud seal sõbraga ja liivakastis ja loomulikult on need pildid ka. On meeles, kui, kui veel täitsa väike poiss ja sai isaga käidud koos siis võidusõitudel vaid Riias või kus me tulime, see buss, mis neil oli seal kõik selline bokside vahel vormeli peal istuda ja no aga ei, mul oli ikkagi täiesti täiesti tavaline tore lapsepõlv noh, ega isa tegelikult oli palju tööl ka ja samamoodi, et ema ema on olnud hästi palju kasvatanud ja mis neid huvitas väiksena, mis tegevused sulle rõõmu pakkusid? Noh, nii nagu lasteaias, mis seal Popoliga, mis ütleme, sel ajal ju ei olnud selliseid igasuguseid mänguasja nagu mitte et ei olnud igasugust mänguasju, oli, et milleks puudu ei olnud, aga samas ei olnud nii nagu täna lastepoodi ja selline valik on kõiksuguseid, ma ei tea, mis legosid ja ja ma ei tea, lõpetades, millega, et noh, siis olid ikkagi tavalised asjad, jooksime siiami tonni või mingisugust, kõik sellised asjad on pigem meelest joostud. Kus su lapsepõlv möödus otsakust, elasite sauel oli tore kant. Oli küll, aga lõpuks oli päris hea meel, kui sealt ära sai volitada. Võib-olla seal läksid ka juba sellised, kuidagi läks need asjad natukene seal, ma ei olnud väga eeskujulik õpilane. Vahest viskas vimkat juba sisse, siis oli võib-olla hea, et sealt sai üks ära kolitud, et seal natuke pättust tulema, aga mis vanuses sa räägid? Praegu? 11 12, teine. Mis see tähendab, et hakkas juba pättust tulema, ma ei saa ju aru, millest sa räägid, et kui sa oled 10 11 aastat vana siis mis siin nagu meelitas või mis sulle pinget pakkus, millega sa pahandustesse sattusid? Ma pole, ma arvan, kõige lihtsam laps olnud vanematele Ma ei tea, pidid tulema koju kell kaheksa või seitse pidid olema toas, ei tule, vaid ükskõik, metsas kuskil jooksid, tegid midagi muud. Noh, mul on ka vist ei olnud, et kui mind samamoodi käsu peale ei saa midagi panna tegema, kahjuks ma olin selles mõttes selline siiamaani ma arvan, natuke jurakas, et et eks neil on minuga väga raske olnud, ka meelega ei läinud koju või sul läks lihtsalt meelest ära, et pidin minema mõlemat pidi, ma arvan, et lihtsalt ei tahtnud ja ma ei, ei tahtnud. Käisite tegevusi otsimas endale. Tavaliselt üksteise niisuguse asja vist ei tehta seal ikka mingi kamp ei lõika ikka seda küll jah, mida iganes, lihtsalt ollagi kuskil ära ja mitte õppida ja palju lõbusamaid asju oli kogu koolis käimine, pinget ei pakkunud absoluutselt. Ma ei saa öelda, et mul ei ole kunagi meeldinud, eks, eks, eks seal koolis oli ka tore ja selles mõttes ma alati ma pooldan, et kõik seal käiksid, lapsed õpiksid hästi jumala teed ja võib-olla oma lapsedki varsti nüüd juba. Ja see kõik on väga tähtis, aga isiklikult jah, mulle ei meeldinud, võib-olla see oligi, et esimesed klassid, noh siis siis ma veel ei tegelenud selle võidu sõitmisega ka, aga kui kui juba see tehnikapark hakkas tulema, no siis nagu läks eritise koolituhin ära, et. Seal on vist v ka, et sa oled juba üsna palju eemalex koolist, mis tähendab seda, et iseseisvat tööd tuleb teha selle võrra rohkem kodus ja kusagil mujal ilmselt. Jah nojah, ütleme lilledel tänase päevaga võrreldes ma ise näen siin poiste pealt, et et kõik saavad oma koolid tehtud väga hästi ära, aga noh, täna ongi see nii palju, ütleme lihtsustatud, sul on kõik need internetti läbi interneti, kõik need e-õpped ja asjad, et ma isegi olen vaesel poistega nagu vaadanud, mis nad siis teevad ja ja proovinud nagu kaasa teha ja noh, niimoodi seda kooli täna edukalt ära teha on, on täiesti võimalik ja polegi üldse probleem, aga noh, sel ajal ei olnud midagi, et õpikud on, kui sa juba palju maha tagasi tulles oli raske, et sa läksid, tund jännis olid nii palju maha jäänud, järeleaitamistund ei saanud võtta niidetud keris kogu aeg, et jälle kuidagi lohistasid ennast läbi, onju, aga ega ega see mulle väga ei meeldinud küll. Aga kuidas sa oled tagantjärele nüüd asja hinnates tundub, kas sul oli päriselt raske või sul puudus lihtsalt huvi asjadega tegeleda. Vahepeal oli päriselt raske ja ma ütlen, võib-olla lõpus ka, onju, aga aga noh, mingi hetk oli selline, kus, kus jõudsid järgi ikkagi olid palju ikkagi Eestis, et okei, sai ära käidud ja seal sõitudel ja tuled tagasi läks, kooli ei olnud, ei olnud hullud isegi ka siin mingit lassid, lõpetasin täitsa viitekümmend. Aga lõpuks läks ikka täitsa ütleme päriselt raskeks, et kui sa oledki, no siis ma olin juba vanem on ju, et kui sa oled palju ära vahest kuu vaestil rohkemgi kuskil Itaalias laagrites tulin tagasi, ikkagi oled palju maha jäänud, et ja see põhiolnud ka mingi nii tugev allatki, sa kogu aeg ennast vaikselt libistad läbiselt jälle, et sa saad selle oma hinde kätte seal veerandi lõpuks või või siis aasta lõpuks ja ja noh, et ütleme, lõpus läks raskeks, et, et siis on neid võimalik neid asju kuidagi muud moodi õppida ka, kui sa pidid kohal olema seal tunnise, keeruline oli nii palju neid järeleaitamistunde saada ja nii edasi ja nii edasi, et et eks siis kaob see huviga natuke ära, selline lihtsalt kuidagi saaks selle läbi, onju. Kuidas enda jaoks seda olukorda seletasid, kas sa juba siis nägid, et sinu võimalused on kusagil mujal, et saab ka teistmoodi hakkama, et kui sa panustad võidusõidule siis seal võib tulevik olla helge ja on võimalik elu kindlustada ka hoolimata sellest, kuidas sul parasjagu koolis füüsika või matemaatikaga lood on. Või sa siis niimoodi mõelnud, mäletad sa? Mäletan küll, no see oli juba vanemas pest, eks selles mõttes, kui ma sa võid öelda, mis vanusest umbes sool pilt, ma arvan, 15 16 siis ma vaatasin, et okei, ma enam õppimise peale ei hakka aega raiskama, ma õppisin loomulikult ja noh, eks ennast täiendama peab kogu aeg on siin hiljem ka, et see ei ole ainult võib-olla cool, aga see, mis ma sain, võib-olla isegi see elukogemus ja kõik need inimesed, kellega sai suheldud ja ütleme, no muidugi see sport ka, onju, et ikkagi selles mõttes noores eas juba palju oled üksi üldse üksi ära, et ega muidugi kedagi isasel kaasas jäin vahest keismanda sõitu vaatamas või? Ema samamoodi. Kuigi okei, see aeg ei olnud seda probleemi, et mingit ise pead omale leiva lauale saama siis ikkagi tegelesid ainult spordiga ja teised hoolitsesid muude asjade eest. Aga noh, ikkagi see kogemus, mis sealt sai, et oledki üksi ja pead hakkama saama ja ja eks see kõik on kasuks tulnud ja mingi hetk ma vaatasin, et okei, nüüd tuleb teha otsused, mis teatris käisin kooli edasi või või proovida sõita ja kiiresti sõita ja ma valisin selle teise tee. Siiamaani pole pidanud kahetsema küll mitte ühtegi sekundit. Aga värskenda, palun mälu, kus kohas päriselt siis sel ajal olid see vanus, mida sa mainisid, 15 16 17, et kus sa Eestist eemal olid, nendes olukord sinu jaoks tähendas? Sel ajal ma sõitsin juba kardimaailmameistrivõistluste sarjas ja tehasetiimis oli tonigart. No eks meil oli päris kiiresti kogu asi läks, et kui me siin Eestis hakkasime, alustasime ees, läks Soome kohe oligi juba MM-sarja. Ja tundus, et sellest asjast nagu saab asja, et endale ka mulle see meeldis, juba väga meeldis. Olin kindel, et ma kuhugi selle asjaga välja jõuan. Kas sa mäletad, Marko, kuidas sa oma esimesed sõidud tegid ja kui ma olin selline viis-kuus, võib-olla siis ta võttis mind kaasa oma võistlustele kuskil ma nägin neid karte ja siis maadelt küsisin ikka, et kuule, mina tahan ka, mina tahan ka juba pikalt, eks ma vahepeal võib-olla võtsin ise ka loo maha, oligi, et mul oli selles mõttes, et mina hakkasin sõitma alles 10 aastaselt või ma olin kõik oma muud mängud juba mänginud. Ja isaga seal kaasas käia, seal noh, näinud ja küsinud talt, aga eks tal oli endal ka kiire sõit võidu, noh, seal juba tööd teha. Ma arvan, et aga ausalt öeldes ei viitsinud väga minuga nii palju tegeleda ka sel ajal, aga siis ikkagi üks aeg suure nõudmise peale. No siis ma olin juba tegelikult jäänud jäänud, ma arvan, rahulikuks sellega, nõudsin, küsisin või palusin, et mulle kingitakse karte saaks minna, siis proovime. Aga siis sain sünnipäevaks. Aga selle kaardiga ei läinudki, et ma sain sünnipäevaks, aga meil läks ikka pikka aega mööda, enne kui sõit peale seda läksime ja selleks ajaks oli karka ringi vahetatud. Esimene kvartali kaasas seal Raplas ja lasime seal midagi, tõristasin vaikselt. Ja järgmine kord juba ei tulnud kaasa, et noh, nii aeglase sõitsid, et ta ei viitsi, seik ise seal andis mulle. Andis mulle seal ühe toreda onu kaasa, on ju Urmase läksime sellega Vasalemma. Mingi hirm sellega sees põriseb vibreeri, seal polnud enne sõit noh nagu meeldis tiirutada küll, aga nagu julgen lasta ja siis, kui ma mäletan, teen esimese mingi pirueti ära ja vaat see on midagi juhtunud ja ma ütlengi, ma olin kümneaastane, kui ma siis lõpuks selle kaardi sain, et et enne seda sai mingite muude asjadega põristatud vanaisa kunagi Sahhalini saarelt, kus ta käis seal teisele Jaapani auto, mäletad? Elektriautona noh, tänapäeval nii tavalised, noh siis ei olnud sellega ma siis sõitsin õhtu ladiasse toast sõitsin ringi. See ei kõla just väga julgustavalt ühele poisile tulevase karjääri sissejuhatuseks. Kuule, sa sõidad nii aeglaselt, et vaata ise, ma järgmine kord mul paremat tegemist. Ei kõla ja aga see oli tõde, ma räägin sellest elektriautost, selle ta ise ristis, et see on Jaapani auto, ma ei tea, see oli vene auto, mingisuguse demotsion, jaapani auto, siis ta hakkas sellega kodus sõitma, selline edaspidi sai sõita, tagurpidi sõita. Ja siis ta saavutas nii suure osavusega, lasi kõikide laudade, toolide tugitoolide vahelt niiviisi ja ühe jorinaga, ta läks siis kööki sealt ta tuli kõikjal sealt esikust läbi ja talle nii õudsalt meeldis. Ta sätendas seal peale ja kui me ostsime talle kardi ja me viisime selle siis suurde tuppa, sead juba alus oli ka suurde tuppa ilus, puhas ja kõik säras esimees kutsuda vaatama, et seda nägu oleks tõesti nägemas. Seda karti nägi. Aga sinu jaoks kinki tehes oli selge, mis teele sa lähed selle valikuga? Ei olnud, ei olnud üldse selge ja sellepärast, et ma arvasin, et ta valib targemad kui isa, et ega see võidusõitja töö on väga raske. Aga nüüd sellest trennist juba ja kui me läksime Raplasse, kes oli seal pisikene rakett, siis ta sõitis sellega. Need üks Darwin oli täpselt, kui seal oli, ütleme näiteks 3000 pööret mootoril, siis ta sõitis sellega 3000 kogu aeg, ükstaskõik, kust ta tuli korvis sirge peal läks kogu aeg 3000 pööret. Pendsay otsa panime sisse ikka sedasama, 3000 pööret. Õhtu oli käes ja täpselt samamoodi sõidab vahepeal võtsin maha, pane gaasi. Ma ei taha. Ja siis, kui me läksime sealt minema, ma olin nördinud, et no kuidas siis nii, et tal ei tule üldse välja. Järgmine kord trenni täpselt samamoodi Raplas teinekord ka samamoodi teinud kaks korda siis kolmas kord oli võib-olla rattarada on kehv, et Vasalemma minna, seal olid vennad Elstreid, kes olid juba tuntud sõitjad. Et siis minge nii, et mina kaasa ei tule, isa ei tule kaasa. Meil oli jälle telefoniühendus küsinud, kuidas nüüd on? Ei ole. Samamoodi ikka. Lasid veel ikka samamoodi. Siis ma ütlesin, seal heiti, seal ei lähe tema vanem ended, ütle talle nüüd nii, et kui ta nüüd sõitma ei hakka, ma võtan kaardi ära. Ja lätlased andsin selle sõnumi edasi ja siis olise Ivo Elsterali noorem, kes sõitis ka raketid võttis sellele sappa ja kohe sõitis. Nagu mina seda sõnumit niimoodi ei saa, ma mäletan väga hästi neid esimesi sõite tegelikult. Aga ma ei mäleta, mis ta ütles, ühesõnaga, ma mäletan seda, et kui oli, sõida sabas ja ma mäletan, kui ma tõin selle esimese pirueti ära. Siis ma nägin teda, aga mitte midagi juhtumusele pirueti. Vaata kuidagi alateadvuses mingit moodi, kartsin seda, et mis siis juhtub, et muru ja kõik, ma ei tea, kraavid kuskil seal aga kohe seisma. Ma ei osanud sellega arvestada ja ma mäletan lihtsalt seda väga hästi, kui see esimene piruett sai tehtud, mitte midagi juhtunud, lükkasid uuesti mu käima ja siis ots, okei, aga päris äge ju. See oli mingi hirm korra, millest sai nagu üle ja siis mul hakkas jubedalt meeldima sõitmine. Selle juurde saab ainult lisada, et edasine on nagu öeldakse, ajalugu. Sealt algas tegelikult päris uhkeks Eesti tingimustes vähemalt kujunenud sinu karjäär mootori sportlasena. Ma mäletan väga selgelt seda hommikut kui tuli teade, et sinust on saanud ametlikult Williamsi vormel üks meeskonna testipiloot. Noh, see oli ikka väga kõva asi. Aga me peame natukene Velle selle mõistmiseks ajas tagasi minema, sest see küsimus on sulle, Toivo vaatamata, et kuidas kütus, aurutaja sinu ära hullutasid. Ma isegi ei oska öelda, et kus see pisik on üldse sisse süstituses, kuna ema ei olnud ju mingisugune tehnikahuvile isa veel vähem, ma olin juba seitsmendas klassis, ma tean, kui ma sain osta siis hästi odavalt see oli, ma ei tea, paari päeva tööle rahast sain osta abimootori, jalgratast Ta oli ja see oli abimootor nimetati, sellega sai siis juba seal kruusa, mingisugune väike karjäär oli, sai proovitud krossi sõita ja kõik see asi kohe hakkas meeldima ja kui ma tulin juba linna tulime kooli, need algkoolid said lõpetatud, siis tavaliselt maamehed kõik läksid kas poksi või maadlustrenni, sellepärast et siis omavahel maal käis jutt, et linnamehed on kõik kaabakad tulevad kallale, ennast on vaja kaitsta, siis on vaja trenni, ma ei teadnud, kust kohast niisugune. Siis on jutt, kogu aeg oli ja see oli ikka kas maadlus või poks ja mina läksin poksitrenni seal. Lembit Maurer ja Linna Martin Linnamägi kaks legendaarset poksitreener, ütleksin nendel töölisjärvedesse. Aga kuna jälle vend läks siis tööle motoklubisse krossitrenni koos Lembit Teesaluga nad grupi vennad ja siis mina käisin seal kaasas üks aeg niiviisi ja see tundus täiesti teine maailm, Motokross, krossi, Citlit kõik. Aga ma olin siis 14, siis ma teadsin, et kui ma 16 saan, et siis ma pean saama kohed, tsikliload mul kaheksas jaanuar oli sünnipäev, nii et ma õppisin juba kõik hirmsat moodi eksamiteks. Üheksandal olime juba kohe Sekli eksamitel, talvel üheksas jaanuar ja kohe sain siis mootorratta load ja kohe läksin siis töölisi klubisse Johannes Tomsoni juurde ja siis vend küsis, et kas, kas mul vend ka võiks tulla trenni. Siis lubati. Ma ei oleks sattunud muidu krossimaailma üldse motomaailma, kui vend oleks enne läinud. Kas seal Toivo oli tõsiseltvõetav alternatiiv oma elus, mida peale hakata? Sinust kujunes võidusõitja, tulid vormelid ja ja karjäär nõukogude liidus? Väga uhke pealegi, aga kas sul oli mingil hetkel ka muid valikuid, mida elus teha? Oli ju Tallinna EPT, ma olin seal Juha juhataja asetäitja autotranspordi alal. Seda oli võimalik sportlasekarjääri kõrvalt kogu aeg, seda oli võimalik teha ja seda noh, tuligi tehasesse meile kanilisete, meie juhataja oli ju tuntud jahilaskur Varno tropp omal ajal ka liidu koondises ja väga-väga kõva spordimees, aga ka väga kõva firma juht oli, tema ütles ikka, et ja ma annan võimalused, et ostame vormelid, ostame varuasi, aga tööl peate käima ja siis me olimegi päeval kogu aeg tööl peale tööd, siis sinna autoklubisse või nii nagu nimetus klubi klubisse tööle, poole ööni, hommikul jälle tööle ja nii käis kogu aeg aastaid. Ega ma ei ole olnud profisportlane, ma olin Liidu koondises lõpuks kokku 13 aastat, samal ajal ikka olin kogu aeg tööl. Marko, kas sa mäletad kusagilt lapsepõlvest seda hetke ka, mil sa oma isa päriselt niimodi uhkust tundsid tema kui Nõukogude Liidu tippvõidusõitja kas see sind kunagi ka tagant natukene kannustas, teadvustasid seda, missugune tema staatus on või oli ta sinu jaoks lihtsalt niisugune mootorite tundev papa? Ja see on hea küsimus selles mõttes, et minu jaoks oli teisal, ega ma ei ole teda võtnud kunagi, kui sportlased, muusikud, poliitikute ärimeest, ma ei tea, minu jaoks on riza Igalühel, ma arvan, igal lapsel on, ma arvan, sama tunne. Aga noh, jah, kindlasti olid mingid asjad, muidugi ma tundsin uhkust, et just see pigem jälle selle spordiga seoses kui käisid vaatamas ja võitis poodiumi ja värki. Ja siis, kui ta sai seal selle uue Reinarti vormeli kõigile veel vene tehnika või vene-eesti eesti-vene, siis temal oli selle õige õige relv juba istumise all on ju tegi siukse kihvti häältena jää, muidugi on neid igasuguseid asju nagu meeles, kus, kus oli nagu vägevaid minu issi jälje. Marko jõudis mainida, et tõenäoliselt lapsendanud teda kasvatada väga lihtne ei olnud. Kas isal-emal tuli ikkagi kooli vahet ka sõtkuda ja anda aru, või siis poisi enda käest kodus küsida, et kui leppisime kokku, et kaheksa oled kohal, aga keda pole, on Marko, et kuidas neid asju kodus klaariti tookord? No tuleb tunnistada, et see asi ei olnud üldse nii hull, võib olla, Marko ise maalis oluliselt kehvema pildi, vaata, sa oled võib-olla põhjustanud üht-teist elus mingisuguseid väikseid arusaamatusi, aga aga minul isana tagantjärgi küll ei meenu seal väga hullu midagi. Selge on see, et vaata ta lõvi. Ega temale jah, väga käsu korras midagi siin selgeks teha ei saa. Vägisi ütelda, laada ütleb sulle tee üteldud, ütle nüüd. A ta võib-olla vait, aga ta ei ütle, kui tähendab, ütles, et jurakas väga hea südamega poiss, ta jurakas ei ole, aga kuidagi see käskimise värk ei meeldinud üldse. Kooliga üldiselt jah, alguses õppis väga ilusasti kõik, aga kui see sport oli peale, eks see hakkas muidugi segama ja kõik need kaardiehitused, ta tahtis seal garaazis ise olla kogu aeg juures ja eks seda aega hakkas sinna minema. Aga need arusaamatuste klaarimine üldjuhul oli ta ikkagi niisugune rääkimine, selgitamine sai natukene vaieldud. Ühte, ma mäletan, võib-olla paar nõks konflikte oli ka, kus ma olin sunnitud natuke naha peale andma, seda viha ei pea ja mina ka ammugi mitte, et siis oli natukene niisugune tõsisem pahandus oli ühele poisile, te tegite seal liiga kuidagimoodi, andsite naha peale ja, aga siis ma natuke andsin talle sedasi natukene naha peale. Kuidas te Marko emaga toona neid asju arutasite omavahel, kas teil päriselt oli ka mure või te mõlemad leppisite ikkagi nagu selle teadmisega üsna varakult, et poiss panustab kardisõidule ja et tal tuleb see hästi välja ka siis, mis seal ikka põdeda, vähemalt on oma kutsumuse leidnud. Oli teada, et mida vanemaks ta saab, seda mõistlikumaks ta muutub, ikka hakkad mõtlema, natukene tõsisemalt, isa ütles nii. Mis selle taga need on või ema ütles nüüd naa, või mida ma tahan öelda, kui me räägime veel sellest nihukest haridusteest, räägin sellest koolist kui palju on neid inimesi, kes on lõpetanud kõrgkooli, kui palju on neid, kellel puudub pea täielikult haritus? Ma puutun sellega kokku väga tihti. Et võtan vee Michael Schumacheri või võtame sind terve plejaad, kõik maailmakuulsad sõitjad, kellel on väga hea niisugune maailmas nägemusi ja haridus ja ma pean Marko kiituseks ütlema seda. Tead, tead tohutult palju asju ta omatav loeb ja see, ta hakkas maailmas käima üksinda, üksinda, jaapanid, kõik lihtsalt 14 aastat, mine Jaapanisse, kuhu lähed. Et see on tulla kõik toime üksinda, õppida siis keeli, inglise keelt räägib vabalt soome keelt. Et see maailm on lihtsalt maailmanägemus ja tunnetus. Marko, ma arvan, on see oluliselt suurem ja laiem kui paljudel kõrgharidusega. Mitte see, et ma tahaks õigustada, et ärge minge nüüd ülikoolidesse kindlasti minge sest et paljudel ei ole neid võimalusi omandada, vot selliseid nägemusi, teadmisi nagu Markol oli seonduvalt selle võidusõidukarjääriga, siis siis jääb see ka puudu, pole haridust ja pole seda ka. Räägime pereasjadest. Kui inimeste kooselud lõppevad, siis kuidagi on sellisesse seisu jõutud. Aga kuidas niisugusest olukorrast välja tullakse, kas sa ise mõtled vahel, et et kui läheb ükskord viltu ja läheb teinekord viltu, et kas seal inimesed teevad midagi põhimõtteliselt valesti? No ma olen niiviisi mõelnud ja öelnud ka, et kindlasti esimene abielu läks minu tippspordinahka olin ka hästi palju ära ja vot siis oli teine aeg ei olnud ka sellist internetti seerumist ja ei olnud ühendust olles kusagil võistlustel, sai saanud nädalate viisi koduga üldse ühendusteed, et selles mõttes juba tekkis selline kaugenemine ja tekkisid juba siin-seal juba erinevad huvid ja, ja siis on ka neid siukseid, segajaid, kogujaid ja kõike, mis ette tuleb. See esimene abielu läks ikka puhtalt, mina leian ka niisuguse tippspordiäraolemise nahka, nii nagu paljudel tippsportlast, ükskõik mis alad on, ma olen lugenud nende elulugusid. Aga non, teine lihtsalt oli, et, et mõnikord jahiinimesed hakkavad kuidagi kuidagi käima eri radu ja sa võid seal tiritamme kasvatada, ükskõik kuidas sa ka tahad või ei taha, ta lihtsalt läheb ja nii on. Aga seal oli midagi teha, tekst öeldakse alati, et noh, kes on süüdi. Mina olen öelnud, et süüdi on alati kaks poolt ja mõlemad on peale lahutust kaotajad. Võitjaid ei ole, aga see, kui sa siis suudad hoida ikkagi kokku ja leppida ka eksabikaasaga kuidagi niiviisi ära. Et sa unustad selle halva ja järele jääb ainult head. Vaat see on tegelikult selle halva juures kõige parem lõpptulemus. Et nagu ma alguses ütlesin ka, et me käime ju koos tihtipeale pidudel ja istume nii, nagu on Toivo istuv keskele ja praegune abikaasa paremal käel ja eksabikaasa vasakul käel ja keegi ei pane seda imeks, sellepärast et nad saavad hästi läbi lapsed. Et lapselapsed on ka ühed ja mis me siis viriseme, kui me mõlemad oleme vigu teinud? Ega see ei ole, nüüd istutakse koos, et ei tea, mida nüüd mõeldakse, et kas nüüd tahetakse uuesti keelata tagasi seda eelmist elu üldse mitte, austa teist inimest, see on see. Marko, kuidas poiste tulevik paistab sinu jaoks, kas sa kujutad juba ette neid kusagil ringraja ääres tiksumas või? Ei, ma räägin sama asja, et ei, ma olen siiamaani on ikkagi saanud niimoodi hakkama ja ma loodan, et saab edaspidi ka, et ega ma loodan ka, et ega nad ikkagi oma lõbuks midagi proovida ja teha on ju, et noh, ma tegelikult ostsin neile motika eelmine aasta ja selle väikse krossiga siukse ja sellega nad siis aias seal põristavad ja jubedalt tahavad, aga, aga kõik on selline, et kui jälle tahavad, on siis on endal ka aega ja sel nädalavahetusel mingi aeg. No peaasi, et olekski, et oleks mängu ja ütleme tavaline lapsepõlves kindlasti ma ei ole nõus. Ükskõik mismoodi hakkab nüüd juba võidu siin keegi sõitma või las lastel olla lapsepõlve, las mängivad liivakastis ja legodega või millele iganes, mis nad bemar Barbidega või kui tahavad vahepeal põristade saab põlistada ja vahepeal vaja minna ujuma, minna ujuma ja teeks erinevaid asju, et ei, kindlasti praegu täna ei ole nõus mingit karti ostmata. Ma olen käinud seal raja ääres vaatamas ja nad vist midagi aimavad teabe tissi tegeleb, mingi võidusõiduasjaga tegelema täpselt samamoodi nagu mina ei teinud. Minu jaoks oli minu isa lihtsalt isa ja, ja nendel on, olen mina lihtsalt isa, et ega nad ei tea, mis ma teed või ei tee. Ma olen siiani ongi hea, et nii on, kuidas vanaisa nahas olla? Hästi tore, Marko käib meil oma poistega ja Kärliga siis poisid tahavad ujuda basseinis seal kodusel nõldus, kes kogu aeg ja minu meelest see on hästi tore ja kui nad siis õue peal seal sõidavad oma tsikliga seal minu juures, see on ka väga tore ja siis jälle vanaisa tahab kommi andma ka, see on ka väga tore, kõik need asjad kokku, et see vanaisaks olemine on ka selline tore aeg ja eks lapsed kasvavad kiiresti. Marko ütles muidugi õigesti, et tema ei tee midagi selleks, et ta hakkaks sõitma ja mina ütlen ka, et kui saaks, oleks ju tore, kui nad ei sõidaks, sest see on ränkraske. Tee kõik ja kõik, mida sa pead, see rahaliselt on tal raske ja kas seda oleks olnud üldse vaja, on siis võidusõit on nagu elus kõik kaugel sellest on palju muid asju. Aga kui see nii läheb, siis vanaisa on ka kohe abiks, kindlasti vähemalt nõuga ja siis rajalas siis plaksutama seal. Ma arvan, et neist tulevad terased poisid. Tõmbame joone alla, aitäh teile, et olite nõus oma elust rääkima. Marko oli rõõm, soovin jõudu, aitäh. Ja Taivo. Samamoodi oli rõõm ja kuuleme veel. Suur tänu. Selle saate nimi on, käbi ei kuku, mina olen Sten Teppan. Tänan kuulajaid ka ning nädala pärast kuuleme taas. Pikem versioon jutuajamisest isa ja poja Toivo ning Marko Asmeri ka asub vikerraadio koduleheküljel. Leidke saadeti alt, käbi ei kuku, kus on võimalik kuulata ka varasemaid vestlusi laste ja nende vanemad.