Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Eestis elav Joašitter, IRA Ida Zahharova. Tere, kuulsime väga põnevat lugu praegu, teie valisite selle alguses looks meie saatesse, mis siis oli ja kes see siis oli. Meie Joašema on väga rikas andekat inimestega ja siis see üks nendest on muusik vitaaliaadjukov, laulist, oma laulu. Aga ta kogub ja pakub meile kuulata. Ta on väga head lood ja see üks nendest oli ja nimega hüüdi kaeram, ta laulab sugulastest. Tahtsin tulla, teie juurde on minut, sugulased teiega aiajutud ja meil on rõõm teiega kokku saada ja sellepärast meie südames elab armastus ja mees sidemed meie jaoks väga tähtis. Ja siis jutustab Ta joasside oli, on väga tähtis pidada sidemed oma sugulaste vahel. Mis seal salata, Eestimaal ikkagi kõlab suhteliselt eksootiliselt ja teie sündisite siis mina sündisin Chuvasse mai ja siis olen alamjooksu Joaš. Milla jaotatakse. Aga rahvariietus hilineb muidu ja alamjuukseid joassit, Nad on kaunistatud ehtedega ja siis ülemjooksu joassid ka, muidu aga. Tiit ja sellepärast Pilti, et inimesed, kes tunnevad meie rühmad kohe ütlevad keest kuust kandiste hellitan ja kordame siis üle, teie olete siis mina olen alamjooksu joas stepipooles igal juhul, eestlasele on vist päris raske teha, aga nii ta on. Ja kas teie ütlesite nüüd seda kuskil või olema seda lugenud, et umbes nii, et joashi keel on ka natuke sarnane eesti keelega või mõtlen ma selle praegu välja? Teate, võib-olla ma sõnastasin natukene valesti, aga sarnasus on selles. Meegiuvassi geel tagab pehme ja õrn sellega ta on väga sarnane eesti keelega. Et kui ma tulin ja hakkasin siin elama minu jaoks, see oli väga huvitav kuulata, kuidas inimesed räägivad omavahel muljeid, laaga meeldis, kuidas külas keel. Mallažnieserene Iglimia pud ärader, päris pikk lause sai, aga tõesti ta kõlab pehmelt, täiesti nõus teiega. No teie olete sündinud siis peres, kus olite noorim laps, pesamuna veel on teil kaks venda ja kuidas see lapsepõlve aeg välja nägi ja lapsepõlvekodu olin väga õnnelik laps. Sellepärast ta mul oli täis pere vanaemad-vanaisad ja armastusega hoolitsetud ja siis muidugi kui ma olen kõige väiksem muidugi kõik kõik paremad asjad sinna jaoks, nagu sinust mõtlevad ja sulle pakuvad ja mul oli hea meel kogu aeg käia oma vanaema vanaisa juures, sellepärast et nendel oli siukene vana, traditsiooniline Juvasse maja, seal olid suur asi, mille peal võinud lihtsalt magada ja siis vanaema ema poolt isa poolt oskasid väga hästi küpsetada, kõik, mida on vaja lapsele ja ja oli suured aiad ja siis nad mõlemad oskasid väga hästi käsitööd ja mind huvitas koolis käia ja vaadata, mis ealzisad, mis osad on ja kogu aeg ma küsisin ja käsitööd täismajad olid ja sellepärast minna üheks, oli väga huvitav. Mina ise ka nagu vanasti oli, traditsioonis õpetati kohe tikandi ja kõik käsitööd tegema osata ja siis muidugi kodus kõik vajalikud tööd minna. Lapsepõlvest alates tegin sest, et meil ei jaota Ooes hooliad, väike, no ei istu ja oota, kuna me kõik teeme, me kõik töötasime, kuidas jõudu ja jaksu aitab. Ja sellepärast olin taga õnnelik seal aga, et minu ümbruses oli armastus ja minu isa oli hea teadmised, ta meisterdas mööblit ja pillimees oli ilma temata ühtegi pulma ei olnud, sellepärast ilmad pilli. Sihukese tüüdituseid ei ole käinud teie sündisite külas ja vanaema vanaisa elasid siis kuskil lähedal teises külas või põhimõtteliselt ja Üksküla oli täiesti kõrval, aga teine oli natukene kaugemal 18 kilomeetri kaugusel ja see oli juba nagu sihukene, reisimine ja hinnad väga armastasin seal elada ja suvel oli mõnus mõnus. Sest Ta oli vabadus, olid kõik marjad ja puuvilju ja no nii see ka töötasime ja olid, et kõik lambad karja ja kõik Haane, mille järgi käisime ja aitasime vanaema ja olid mesilased ja vanaisa oskas nendega rääkida, keda ja minu jaoks. See oli imelik, Nystalli räägib nendega ja mesilased kuulasid, jah, nad kuulasid ja vaneeza kogu aeg ütles, räägi kõikidega, ta isegi kauga õunapuuga, kes ja siis minu jaoks oli väga head õpetused, väga ilus, aga ma saan aru siis, et nii teie vanematekodus, seal külas, kus teil oli vanemate kodu, et seal oli oma majapidamine, aga siis vanaema ja vanaisa juures oli see see nagu veel suurene, veel uhkem. Ja teile meeldis seal väga paljudel põhjustel käia, mida te olete juba maininud, et see võib-olla sellepärast, et mõlemal pool need majad olid kohad, kus kogunes suguvõsa kõige tähtsamad majad, kus käidi, tuli, vanem põlvkond ja sellepärast Ta võib-olla see õhkkond tekitas tahtmine seal käia, nii et koguneti nii isa ema koju kui vanaema vanaisa koju, mis puhkudel koguneti? Neid on traditsioonilises kokkusaamisel, ütleme sügisel, kui juba põllutööd lõppenud ja siis suguvõsa käib külas üksteise juurde, see nimetatakse reeti nagu Ühel käisime ja teiste juurde on vaja tulla ja äkki on vaja mingit tööd koos teha. Ja, aga see oli rahulik ka aeg ja millel saite omavahel kõik uudiseid jagada ja siis need olid aiad, millel pulmad hakkasid käima ja siis see oli millel käsitöö tegemine käis omavahel ja muidugi see oli rahva toidu tegemine ja see oli Ülo pakkumine oma sugulastele, sellepärast kõik lülitused hakkasid nagu kohupiima küpsetamise ka ja ööl tegemisega ja siis sellest hakkasid kõik üritused, sest Ta chowassidel väga tähtis pakkuda esimesel sammul juba kohe leiva ja vot sihukese küpsetatud nagu žeer setu teel siukene. Ja siis pakkuda kohe kannuga üllo ja see näitas, et peremees piiri naine austavad sind ja siis meelega ootavad sind nii et külas käidi, eks ole, praktiliselt siis, kui kõik tööd olid tehtud ja vili oli koristatud ja puuviljad ja marjad ja kõik olid korjatud ja, ja nõnda edasi ja oli ka mingi konkreetne päev, et vot nüüd täna on see pidu, et täna peab olema kõik tehtud ja istuti ühe suure pika laua taha, et see oli nagu eri pidulik päev ja see oli näiteks esivanemad. Ja see oli eetiline siukene üüritus, et tihti sauna käisime näiteks puhtaks pesema ennast ja käisime kõik esivanemad peale selle, et nad ka tuleksid ennast puhtaks teevad ja siis nendel ka pidu ja nende jaoks oli küpsetanud traditsioonilised toidud ja kõik koristati laua pealt nende jaoks jäitja laua peale söömix üsna sarnane Eestile. No ma saan aru, et nii vanemad kui vanavanemad õpetasid teile väga palju ülimalt tähtsaid oskusi, käsitööoskus, söögitegemise oskus, majapidamise kui terviku oskus on kõik ülimalt väärtuslikud, aga mida nad teile niisugustest isikuomadustest õpetasid, et milline sa pead lisaks sellele, et sa oskad igast asju teha kätega, milline sa peaksid veel olema, et sul elus enam-vähem kenasti läheks? Kindlasti pead olema rahulik ja kannatlik. Sellepärast ta elu muidugi ja kõik me tahame, meie elu läheks kergesti, aga elul on erinevad variandid ja kõik võtta rahulikult, mõelda kõigepealt, kui sa otsustad midagi teha sellele, mind õpetas minu vanaisa. Tema elu oli põhimõtteliselt taolie osalianud esimeses maailmasõjas ja siis. Ta oli represseeritud ja, aga kunagi ei ole näinud, ta on närviline ja Ta võttis kõik rahulikult, räägis pool häälega meiega. Kuid kuivõrd me olime, no lapsed ikka, aga ta oskas kuidagimoodi nagu rahustada meest ja siis ja oskas käituda küla inimestega. Temal ei olnud sihukest viha. Ja Ta näha, ma olen väga tänulik, et selline eeskuju minu elus oli ja siiamaani on minna, uudsin dokumendid paljulitud ja imestan, kuidas nad said põhimõtteliselt 11 austades ja kasvatada. No lapsed ja see oli pisikene küla, muidu 300 inimeste elas seal, kes praegu ka ja ma hea meelega siiamaani käin seal ja mul on hea meel kokku saada nende inimestega, kes mäletavad vanaemad-vanaisad, ei ole 40 aastat, aga siiamaani küla inimesed ütlevad isat Michael Lewis, iidinali Uunzi on, see soojendab südant. Ja siia võiks lisada, et teie vanaisa oli ka õpetatud mees. No ta oli härjaajal juba omandanud endale Harjedus, ta oli pedagoog. Ja siis ta õppis esimeses Kirskis ka rajatud Vassi rahvakoolis, mis rajas meie Ivaniaga olis Jakovlev spetsiaalselt Ta nende rahvastele, kellel ei olla võimalus ütleda ja see oli ma täiesti siukene võimalus, mis andis intelligent, sed inimest tulid naa ja nad avastasid, raiesid diaater ja nad kirjutasid laulud ja muusikat. Ja see oli kokku saanud väga andekad, et noored ja sellepärast no ei olnud list, millegipärast inimesed saavad mingil kohal. Ja siis ja nad sellest saavad midagi enda jaoks elus. Kooliajast on teil ka samamoodi helgeid mälestusi ja teate, mõnikord imestan, sest mulje õnnestub kokku saada nende inimestega, kellel on hea meel ja meie klass oli ka tugev ja meie sõprus siiamaani on olemas ja siis me hea meelega saame kokku, kui ma tulen näiteks suvasse maale ja siis kes elab näiteks Moskvas läbi Moskva sõitis, me ikka saame kokku ja Vuts ei tea nagu sugulased, tavalised sugulased katsuvad, et näha 11 ja teada saada, mis uut me elus juhtunud on, kuidas sõit joashimaale siit Eestimaalt välja näeb? No põhimõtteliselt viimastel aastatel maa käin Peterburi kaudu, sest ta seal mul on sihuke nagu koostöö etnograafiamuuseumiga viimastel aastatel ja sellepärast ma lähen sealt. Et Moskvas mul on vennalapsed ja nendega ma kindlasti iga aasta, kui ma käin joasse maal, meil on aeg maha istuda ja rääkida üksteisest ja kuidas, mis on uudiseid vaatamata sellele, et me peame sidemed pidevalt, aga on väga hea istudes vaadates silmast silma, lihtsalt vaadata, emotsioonid, Yargia tunda, kuidas nendele on ikka kui vanad need vennalapsed on kuskil peale 40-l ja kõigi jaoks on sellised kohtumised oodatud või tundub teile vahel, et nad viisakusest muidugi kohtuvad, aga tegelikult on kiire ja, või ei ole, sellist asja ei ole. Õnneks ei ole, sellepärast ma veel sõnastan, need maale on õnnelik inimene selles mõttes, et, et meil on, millest rääkida, eriti sellepärast, et ma elan nii kaugel ja meil ei juhtu, et me nii tihti käime koos. Tšuwashi on Moskvale lähemal kui Eesti Moskval enge oma umbes sama natukene lähemgist, sellepärast et lähme sinna üheksa tundi ja siis jäi ikka tuleme. No aga see on tänu sellele vist, et kuidas rajatud tee seal Nižni Novgorodi ja Kazani vahel, Meie pealinn on ja siis kõik Siberi rongid käivad läbi meedia möödoyczovasse maad ja sellepärast ta on sead, võimalused ruttu saada kohal. Ja kuidas te Eestisse sattusite? Tead, ma unistasin, et ma elan kunagi Leningradis, kui õppisin koolis kunagi Me käisime Maja ajal Leningradis ja mull see liin nii meeldis ja ma kohe mõtlesin, et ema, ma lähen ainult Leningradis. Vot see lihtsalt tuli, minu linn nagu, ütleme nii. Aga ma tutvusin ühe noormehega, ta oli Leningradi oblastis käärid ja abiellusime ja kaheksandat lõppudes ma tulin siia nõukogu ajal veel mees suunati tööle või kuidas ta lihtsalt töötas siin ta käis töödest meilimehena. Sellepärast ta kuidagimoodi ja meil jälle õnnestus, ruttu, me saime endale korteri pisikeses jõkkest puumajas ahjuküttega, aga me olime õnnelikud, sest oli oma nurk, ütleme et, et mitte nagu võõrastega laada. Ja sellepärast me saime iseseisva aial ka siin elada ja neid olid täiesti sellised aastad, mis näitasid, kuidas elus võiks juhtuda. Sellepärast näiteks minna oma kohta võin sõnastada, et me ei ole, ei teadnud, mis ja kuidas läheb, sest esimestel aastatel vaatamata sellele, et mul oli juba kõrgharidus ja ma ei saanud tööle viis-kuus aastat, aga laps oli väike ja tänu vanaemadele. Ja ma tegin käsitöö ja õnneks selle jälle hakkasid käsitöökauplused avatud olema ja lihtsalt kudusin siukesed meeste kampsunid, see oli siis nüüd 90.-te alguses ja, ja, ja jällegi ma ei ole võtnud seda vägannigatsiivselt, ma lihtsalt tegin otsuse ja, ja sellepärast minu poeg sündis siin ja see oli tema kodumaa ja ma otsustasin, kuna ma juba siin elan ja ma jään siin. Ta on kuidas läheb, aga no kõik läks hästi ja sõbrad mul on iga rahvalt, aga eestlased ka õnneks on ja sai jõuas käidki hästi eesti keelt, aga olid nad kannatlikud. Ja tänu nendele põhimõtteliselt minul on eesti keelt ka. Hakkasite kuduma, hakkasite tegelema käsitööga ja hakkasite tegelikult tasapisi koguma rahvakunst. Teate Ta kogumine, ta ei olnud nagu vot mina hakkan nüüd vot sellega tegelema, sest me elasime sellega, see oli meie kodus, see oli meie elus, sellepärast joasse naine, ta käsitööga tegeleb lapsepõlvest alates liinikud igasuguseid tikitud Ta padjad, hüüdid, igasugused, no nagu satsid voodidel ja neid olid heegeldatud pitsid. Ja mingil ajal ma hakkasin mõtlema, et vanaemad enam ei ole ja need ka jäävad ja sellepärast me kasutasime igapäevasel sihukesed neid asjad, ma lihtsalt neid panin kõrvale. Ja see, no nüüd ma saan aru, see oli kogu kokkupanemine ja no vähemalt meie kerja kogu kas kuskil võib-olla 50.-test 20 sajandi l, aga juba viimastel aastatel ma spetsiaalselt käin külades läbi ja utsin esemed Eestis. Meil on praegu joashi muuseum ja on olemas alguses Taulia Kadriorus ja nüüdne tegeleme remonditöödega ja siis ja loodame, et varsti. Me avame uksed, see sihukene, mitte väga suur, nagu me harjunud oleme, et muuseum on selline suur hoone. Aga see tillukene pisikene ruumid, mida me saan rahaliselt üles pidada ütlemeni, on vaja arvestada oma jõuga, ütleme ja kokku sihukese kokkupanemine. Ma olen muuseumi ühenduse liige ja ma saan aru, suvaliselt, see ei juhtu. Ja sellepärast ma ei käi sünninaadidel, õpin seal ja ma kogun fotodokumendid ja tavalise dokumendid. Ja põhimõtteliselt kõikidel on vaja seda teha, sest sinu järgselt tulevad põlvkonnad ei hakka nagu meie mingiljarhiividel üles otsima. Kõik need asjad ja esemed ka väga palju jutustavad meile meie elust ka, mis aastal tekkis joashi kultuuriseltsi ja kas teie olite üks asutajaid? Ma ei ole aastaid käia, aga ma tuttavaks sain seltsi liikmetega, kui viis astad oli seltsile. See oli 1009 saada 90, kui endale aastal ma kuulsin raekoja platsilt vas rahvalaul, küllap see minu jaoks see oli sihukene üllatus, et muidugi ma tulin nende juurde tuttavaks saada ja siis me tutvusime jaan. Paar aasta jooksul ma juba tegelesin erinevate asjadega ja 2001. aastal ma sain esinaiseks seltsi esinaiseks ja tegelesin sellega umbes 10 aastat. Ja see oli väga huvitav aeg, sellepärast see oli ürituste korraldamine, hõimundipäevadel osalemine ja meie juures käisid. Vastavad asjad olid tehtud ja see aeg andis huvitavat sõbrad ja tuttavad. Aga praegu olete jätkuvalt selle kultuuriseltsiga seotud, ma olen seotud muidugi, et rahvuskaslased siin, kuid neid ei ole nii palju. Nii statistika järgi 500, läbi Eestimaa, sellepärast me oleme nuu nagu üks küla eesti küla Eestis, ütleme kellaga, need elab nii siin kui seal, mitte ainult Tallinnas, aga kuidas Joašid Eestis hakkama saavad, et need 500 inimestest te ütlesite, et neid, kes eesti keelt räägivad, on ülimalt vähe, mõni üksik, teie, Aleksander Raidarov, Kultuuriministeeriumi spetsialist ja ei osanudki esimese hooga rohkem nimetada, et kuidas nad hakkama saanud. Esimene siukene osa siia sai peale sõda ja siis ja nad tulid siia. No nagu tööle, siis ei olnud see eesti keele oskamine väga aktuaalne sellel ajal isegi kui mina tulin, ma kohe sain sihukeses kohas tööle. Et see oli nõukogu aeg ja venekeelne töökond. Ja eesti keelt hakkas tulema, kui oli vaja taotlused esitada ja ametnikudega suhelda ja siis õppida. Sellepärast ta kõik dokumendid läbi vaadata, kuidas, missugune juht sa oled, kui sa ei näe, mis seal kirjas on, sai saal kirjutada, et kui sul selge ei ole, aga no paar korda jäime ilma rahata. Tänu sellele, et inimesed, kes lubasid, ei ole teenud sinuga koos taotluse esitamine ja see tekitas niisugune tahtmine eesti keele omandamine ja siis aga paljud neid, tavainimesed elasid oma tavaelu ja isik ja nad kahjuks ei ole antud oma lastele. Vot see tunne keelt, emakeelt ja Juvassi keelt ei ole, aga ise ka ei ole õppinud eesti keelt, aga teie olete vahel mõtisklenud, et kummaline, et kuidas nendel inimestel nad on tulnud Eestimaale elama ja neil puudub huvi eesti keele vastu, sest et eesti keele oskamine võti avastamaks seda maad, kus sa nüüd elad, mis on sinu uus kodumaa, et kuidas see huvi neil nii puudub? Põhimõtteliselt võib-olla see on sellega seotud, et inimesed tulevad ja elu on hea tasemel ja siis nad teenivad raha ja kasvatavad oma lapsi, nad on riietunud söödud ja siis vajadus puudubki, kõik on antud nagu no võib-olla on vaja mingi tõuge, et selline tõuge, minu jaoks oli see huvi oma rahvakultuuri näidata ja näidetak riik, millega on rikkast minu rahvas ja mõnikord ikka tekib niisugune mõte ees häbi. Et mõtled, no ja aita is, no kui palju võib tegeleda sellega, aga hakata oma infomaterjali läbi vaatama ja mõtlen nii palju infot veel? Räägi ta, sellepärast hakati jälle koolides käima ja käsitöö töötoad, korraldad, osa võtad vanalinna päevade ees ja, ja kutsuvad sa mõtled, oh, käin veel. Leida on õnnistatud sellise väsimatu erksusega ja uudishimuga ja see on ka teie eksistentsi võti siin Eestimaal EK kohanenud ilusti olete harjunud ja täna on siis teie põhiliseks tegevusalaks. Minu põhitegevus on selline. Ja mina praegu tegelen ise siis valt mulje on pisikene siukene töö hirmaal ja mina õpetan mehhaanika koolis viimastel aastatel kaks aasta juba ja seal lõpetan puhastustööde tehnoloogiad ja tänu sellele, et jällegi Eesti keelde on olemas ja mul on hea meel, et mul jälle uudis ei tee Los ja see lastega väga huvitas tööd teha. Nad on erinevad muidugi erinevate iseloomuga. Aga kui sa Nendes aru saada, siis õnnestub ikka edasi minna, aga see, mis kunagi Moskvas pesite saite kõrghariduse, tööstuskaupade müügielukutsest, siis noh, sellega nüüd täna pole suurt midagi teha. Tead, no see, kuda meie kaduma ei ole läinud, sest me õppisime siukesed asjad, et mis väga hästi aitavad mul muuseumi töö korraldamises riide omadused ja kõik neid, kuidas neid katsuda ja nendesse aru saada, mis neid asjad on üldse. Ja sellepärast ta meid õpetati, nii et sa katsudes kangatükke, sa saad aru, millest ta tehtud on. Tol ajal sa ei saanud isegi kolmed, kui sa ei oska, niisk kaubatundja Sauljad, kui no vaadati silmadega vaatamata templi ja sa ei oskas sellest asjast näiteks rääkida ja nii tass, sul on jäme, kuidas kaunistatud on siukesed õpetajat meil olid ja mul oli hea meel, et siukene kool minu elus oli väga huvitav eriala ja väga huvitav, kas ta täna oma kodus joashi rahvustoitu ka teete ja muidugi, ja mis te teete? Kindlasti ma Teeenna küpsetan kohupiimast siukene toit, et mis nimetataks Sokat Se ahjus küpsetame nagu kohupiim ja pruuniks siukene, nagu ütlesin juba nagu setudele žeer. Ja see on väga hea kaasa võtta reisile näiteks kas või üritustel, me pakume kindlasti, sest see on üks nendest, mida pakuti vanast ajast ja kindlasti ja mul on meeles, kuidas ema küpsetas, no Eestis ütlevad goog andmeil pirukad paksuvad suur sisuga ja toorena pandud sealiha, kartul ja sibul ja sinu oskas, ongi selles, et. Siukene vedelik üle vaid ta ei lähe krõbedaks ja sees ka, kõik on valmis ja selle ka vaatavad, oo selles majas, mis perenaine on üldse, kas pirukas õnnestub või mitte ja ja sellega vaatavad, no kas õpetati yhes ahjupraad või kõik, mis lapsepõlves oli valmis kodus ja see oli nuuttava küünla inimese söök, ütleme ja see väga meeldib mulle siiamaania etel kodus palju külalisi pakute siis ka kindlasti või kuidas käivad ikka ja nagu kokkusaamised suured ei ole, sest et me ainult neljas elame nagu Abu jaganud nüüd ja siis aga elasime ämmaga ja ei, kao oli ja see nad ei ole eriti armas. No hea meelega vastu võietud minna, sõbrannad, aga põhimõtteliselt praegu minu juures, no kasvõi kohvile tulevad kas või lihtsalt niisama jutustama ja siis ikka pakun. Sest ta on aiad, millel ma kindlasti valmistanud mõned rahvatoit. See kevadel sügisel ja on ka Sudel neid aiad, millel me Ka kõikidega koos, aga sellel ajal kindlasti küpsetad sihukesed. Pannkoogid meega ja siukesed paneme nagu laua peal ja kindlasti ei räida, kas kodu on Eestis? See, et vanemad enam ei ole, aga no võib-olla õigem ütelda, et süda on pooleks. Et juured on ikka seal ja mul on suur igatsus. Et minu poeg sündis siin ja juba suur noormeest, ütleme ja siis tema ei elu ikka seotud Eestiga ja muidugi, ja kus ma lähen, elan tema kõrval muid töid ja ja s põhimõtteliselt mull täis ja mõnus siin elada. Sest Ta on minu kõrval on inimesed, kes oskavad hinnata oma kultuur ja oma keel oma riietus ja austavad seda. See minu jaoks jaga tähtis. Vot see on niisugune märk, ütleme nii, on suurepärane. Te olite meie saate alguses valinud ühe laulu ja mõistagi ka saate lõppu. Olite te valinud laulu, mida me nüüd kuuleme nüüd Me kuuleme, rahvalaul ja see väga huvitav selles pooles, et inimesed tulevad sugulaste juurde ja hobused tantsivad ja siis ja inimene jutustab, selles vaatas, sugulane, minu hobune ka tunneb, et kohe kokku saame ja meel on jälle juutud ja meil on hea meel laulda, koos tantsida ja koos nautida söök ja jaotada omavahel info ja siis oleme koos, oleme lõbus, lihtsalt oleme õnnelikud. Vot niisugune väga positiivne laol, sellepärast Ta meil ikka öeldakse rahvas, kellel on saada 1000 laulu ja see vot üks nendest, mis on kõige positiivsem vist. Suur tänu, Joašitter ei väida Zahharova saatesse tulemast. Veel olid stuudios Haldi Normet-Saarna ja maris Tombach ja need siis laul kuulmiseni.