Tere, Eestis elav Indoneeslanna liini Rätsep soo. Tere. Teie perekonnanimi annab aimu sellest, et te olete abielus eestlasega. Jahjusli ja muusika, mida me praegu kuulsime, on selline küllaltki ehtne indoneesia muusika, seal on rahvapilli kuulda natuke ja. Jah, see lugu tuleb vees ja, või nagu läänejalane ja vas tavalised nagu rohkem rahulikumalt kui idajaamas ida ja lääs on rohkem pilli mängima ja rohkem. Rohkem energilisem, jah, just nii, aga see on selline rahulik nagu meditatsioon natuke ja no selge on see, et te olete sündinud Indoneesias, aga nüüd täpsemalt, kust te sündisite olen sundinud. Ennoneesia pealinnas Jakartas, kui ma olin vaike, kolisin tihti isa töö pärast aga Zurabaja ja Borneo on alati minu lapsepõlvekodu, kuna Zurabaja on minu vanaema ja vanaisa pari seal ja Borneol, mina kasvasin seal isa töö pärast, et see nii kolisime, seasaare. Borneo saarel möödus siis teie lapsepõlv seal te käisite koolis? Ma käisin seal koolis seitsmenda kuni 12. klassini, mis te ütlete kurna kohta. Seal on see Ecuadori piir, et see seal hästi kuum, tegelikult, aga seal vihmametsas palju loodus, näitakese vihmamets, gorilla, tiiger. Seal elavad koos seal nii hästi roheline koht ja, ja seal on rahvas taiakkis väga armas, väga soe, kui oskab nendega nagu suhelda. Tantsivad, kuidas nad riietuvad, kuidas nad, tätoveeringud, kasuta seda naturaalne aine. Mitte nagu seda pakume erinevaid, kas see on hästi eksootiline rahvas, seal elavad. Borneo saare. Põnev, aga nüüd, kus te olete Eestis elanud juba aastaid, kas te olete seal käinud aega? Seal Borneo saarel ma käisin seal 2013 ja seale nuut rohkem maju, rohkem palavam kui enne. Rahvas on rohkem, ma arvan ette inimesi, kes elavad nagu metsa piirinud, koliseb nagu linnas. Lihtsalt minu jaoks liiga palju. Saar on muutunud, saar muutunud ja palju ja vihmamets on ka. Nüüd on vahem, kui ennem paha inimese jagu raiusid maha, seda, siis kahjustab loodus. Nii et teie lapsepõlve mälestused on sellised helged ja ilusad ja nüüd on nii mõndagi muutunud ja kas teie vanemad on siin käinud? Minu ema jäisi ta kulmeta. Tema jaoks ikka veel samal ajal kui mina ütlesin küll jaa, aga ta meeldib kõnes. Puhas loodus. Ta kardab haige jääda, kui ta tuleb siia külm ja kuidas ma saan hakkama? Täie ei jäänud haigeks jäänud. Suurepärane. No mida te mäletate oma lapsepõlvekodust? Seal oli lõbus, tegelikult pole nutiseadet Meeta. Ja aga koolon raskem võõrava siin Eestis kus nüüd minu lapsed käivad koolis, siin on nagu väga hea turvaline koht seal hästi vara hommikul peab ärka ülesse ja kool on tasuline, palju peredes ei saa maksta, siis jap katkes pool. Mina, kui ma olin vaike, ma tantsisin palju, kuna mu emma tantsuõpetaja siis mina käisin temaga, kui kellelegi pulmad, siis mina tantsisin, kui ma olin haige. Ma käisin palju, palju kutsuti nagu lihtsalt tantsima. Meil on niisugune traditsioon Indoneesia rahvatantsud ja Ida-Jaava kohtadesse nagu erinevad tantsud, väga erinev. Et see on tegelikult ikka meeletult suur maainimesi, elab Indoneesias vähemalt Vikipeedia andmetel ligi 238 miljonit ja see on pöörane ja selle poolest on riik maailmas neljandal kohal või, või on juba saanud kolmandale kohale, ei tea, nii, et see on tohutu maa, erinevate piirkondade, erinevate keelte, erinevate kultuuridega, erineva ajalooga. Just nii, meil on viis erinevat tegelikult usku moslemi Christian hindu puuda ja katoliku. Aga me elame koos ja eme, elame kõrvuti, niimoodi ma tean, et see palju rahvas, kuul nagu teada, et Indoneesia suurim moslemiriik, aga tegelikult meil on vaga erinev. Te lihtsalt moslemeid on kõige rohkem ja ja siis on ka kõik need teised, keda te siin nimetasite väga paljudele eestlastele, kes armastavad käia soojadel maadel puhkamas, neile seostub end, on ees ja nüüd juba pikemat aega Bali saarega ja ma kuulsin seda. Ühesõnaga ta on tõeline turistimagnet, et seal on turistide jaoks kõik. Ja seal elav rahvas, kes nagu rohkem avatum võrrelda nagu võib-olla moslemi niimoodi paike merekultuur, et see Paris rahvas nagu kutsub nagu kõik teretulnud, vaata, mis meil on ja kuidas me elame ja niimoodi, et nad ei ole nagu suletud, suletud ja nad on väga avatud ja väga soe ja siiras ja aga hea rahvas seal. No teie olete siis Indoneeslanna, täpsemalt öeldes ja kuidas ma ütlen Jaaval, anna jaamale ja keel, mida te räägite, see on ka Jaava keel. Me räägime siin oli isegi, aga minu emakeel on java keelust, mis ema, ma olen väga hästi vaikne ja hästi nagu pehme ja hästi vaikne ja pehme, isa poole nagu tugev niimoodi. Kuna isa pari Zurabaja kõrvale sealparid seal ema natukene sees, solo issand, on hästi pehme inimene, niimoodi ema poolt kõige rahulikumalt kui isa pool. Kuna see pere ja tema perega nagu hästi rahulikult. See on vist tore või, ja minu jaoks oli tore sest mõelda, kui palju on maailmas inimesi, kes kasutavad väga valju häält, et oma mõtteid selgeks teha. Jah, just nii, jah, et nagu lasteaiakasvataja. Aga emaliini pidi on kõik sellised leebed ja malbelt inimesed. Jah, just nii, ema on servaga leialbet ja hästi vaikne. Ta ei ole niikuinii palju räägida. Ta hoopis nagu tegutsema, nii et teeb rohkem ja räägib vähem jess, nüüd ei, rohkem või vähem. No kuidas teie Indoneeslanna Jaaval Anna liini Rätsep soo Eestisse sattusite? Abiellusin eestlane, siis tulin siia umbes kaheksa aastat tagasi. Pere on siin, aga siin oli tore. Siin on alati tore. Kuidas te kohtusite oma abikaasaga, ta töötas Indoneesias ja siis kohtusime, kus ma töötasin. Ma töötasin, hotterson pike Rava jah. Siis me kohtusime seal ja leidsite teineteist Jusni ja tundsite, et sobite nii vaga kohe ei ole, kuna ta on valge inimene, tuleb võõramaale kaugele maale ja ma ei tunne isegi, ma ei tea, kus on eesti. Tähendab enne kui oma abikaasaga kohtusite, te ei teadnud, ma ei tea, meedia, mina vanasti õpin, et see Eston uni soovijate osa. Osa Nõukogude Liidust ja, ja nii ta oli osa. Kogu liidus, jah, me oli vanasti õppimas, ela sisse nagu ajalugu muutub. Mina seda ei õpi edasi niimoodi. Kuna ma juba läheb ülikooli, siis meie õpi seda nagu ajalugu ja siis paraseda, tean. Ja nõnda on Eesti vaba juba ja väga tükk aega. Jusni taasiseseisvumine oli aastal 1991 ja no tulite Eestisse, mis teie vanemad ütlesid, kui te teatasite neile, et te lähete Eestisse elama? Hirmus ema küsis, kas sa saad hakkama. Hästi, kaugel kodus ja millal tuleb tagasi? Jah, niisugune küsimus, ema, mure, vanemate mure. Aga isa, vanavanemad, vanaema, vanaisa, nemad ka midagi, ütlesid. Tegelikult minu isa on väga avatud, väga avatud inimene, et see, kui sa nagu sinu valikut niimoodi, kui see teeb sulle õnnelik siis miks mitte niimoodi nagunii sinu elu nõu, kui midagi ei juhtu, siis muidugi see nagu pere on alati esimesena, kes on nagu toetab. Ja 2010, nagu öeldud, oligi, siis see aasta, kui te Eestisse tulid. Aitäh esimene kord tegelikult 2007 lihtsalt tuli siis 2010 hakkan elama Eestis enne seda nagu Miranda igale poole. Tulevase abikaasaga kohtusite ka siis kuskil 2007 ja niimoodi siis käisite siin külas. 2006 ta oli seal Indoneesias ja siis 2007 ta kutsub siia nagu, kus ta, tema ema ja venna. Siis tulime siia lihtsalt suve, siis tuli tagasi koju. Ongi küsimata, et kuidas teie emale ja isale ja sugulastele teie tulevane abikaasa meeldis. Nad väga meeldis, kuna tema ise nagu niisugune iseloom, kes nagu väga lahke ja väga nagu. Ma olen lihtne teise inimesega koos olla, niimoodi siis kõik, ma ei tea, kõik sujub hästi. Ma ei tunne nagu midagi takistus sel ajale. Nii et vanematele ta meeldis ja võib-olla siis ema enam nii väga ei muretsenud ka murret seal ema alati ikka siiamaani. Kuidas nägi välja teie esimene kohtumine mehe sugulastega? See oli imeline, mitte nagu kuidas ma kujutasin, kuidas valge inimese elavad niimoodi. Ta elab maal. Minu vanavanaema oli sihukene elamiskoht. Meil ka Indoneesias vanasti oli, tal on kuidas, kuidas need kütti kutse teisena vaid see on valjaspoole, WC on õues jah, see nagu hästi vana aeg. Koht, kuus naabrita, nii kauge. Ja mina tunnen hirmu, kui midagi juhtus minuga, kes tule mulle appi, küla naabrid veel nii kaugel siis taotle siin, inimene on väga iseseisev. Kui midagi juhtus siis, nagu kiirabi tuleb kohe siis pole vaja muretsema. Ja kui me teame nagu sugulased, üksteistmoodi tulevad alati appi. Teie elate praegu Tallinnasse ja kus on kõik käe-jala juures. Ja isegi seda nagu minu jaoks. Liiga vaikne, aga nüüd harjub ära. Nii, aga veel kord sinnamaale korraks, et kuidas siis tema vanemad teid vastu võtsid, et maaelamine oli tore, aga noh, kas nad panid imeks või te ei osanud ju tol ajal ise ka eesti keelt ega midagi? Mu ämm oli esimene kord, ma mäletan, et ta ütles mulle niimoodi. Kas sa oled Vietnam lane? Ja siis, kuna ma ei tea, ma ei oska mitte midagi, ainult seda vietnami sõna mina tean ja siis ma küsin abikaasa, mis te räägis, kas ta arvab, et mina olen Vietnamis? Jah, ja ta räägid niimoodi ja siis ta ei oska hästi, inglise keel siis kui ta tahab nagu pikka lugu, nimeliste räägib veneljal minuga. Aga kuidas teil endal vene keelega on, aga mina ei oska? Ega teil ei jäänudki muud üle, kui hakata eesti keelt õppima ja sest et ämma ja äiaga peab oskama rääkida natukenegi üldse teiste Eesti inimestega ka kuidas need eesti keele õpingud siis alguse sai? Algus oli, ma otsustasin nagu õppima, et kuna ma käisin tihti bussiga sõita siis lapsed nagu tavalised, ütles pilusilm, niimoodi nad mõtlevad, võib-olla mina olen hiinlane. Aga kuna ma ei osanud eesti keel veel sel ajal, siis ma ütlesin abikaasale, Aki, ma pean õppima Eesti keelde, siis ta saada, mil Tallinna oli ka õppima. Ja siis peale seda hakkan rääkima kodus temaga eesti keelt. Ma tean, ei ole nagu, väga selge, aga ikka iga päev õpin uusi uusi sõnu. Õpite praegu veel edasi eesti keelt Tallinna Ülikooli Tallinna Ülikoolis ja nii edasi, otsustasin nagu võtta alushariduse pedagoogika. Soovin head kohta tulevikule ja siis. Ma tahan ise ka teada, kuidas Eesti õppida ja lasteaiaõpetaja korraldab tööd iga päev. Minu jaoks on imeline ainult üks õpetaja ja 24 last ja kõik kuulavad, mis õpetaja ütleb. See on imeline, minu jaoks una Indoneesias ei ole niimoodi, kuidas seal on? Meil on umbes nagu seitse või kaheksa laps, suhe õpetaja, aga siis kõik nagu istu laua taga. Ja siis me tegime Paristaga koolitöö, et see peab kirjutama, joonistama, aga seal laua taga, et see kõik sama asi, aga siin on nagu läbimänguga, ma tean, nüüd on see ka nagu juba muutunud. Aga kui heaks ma ei oska vastata praegu, kuna ma ei tea, ma ei ole veel nagu kodus käinud, vaatamas. Nii et siinsetes lasteaedades on õpetajate tase väga hea. Kui ma viisin lapsed lasteaias, siis ma näen seda ja siis ma nägin nii palju muutusi, kui paljud minu lapsed nagu rohkem targad ja iseeseisvaks siis minu jaoks nagu imeline. Võib-olla mina ise, nagu, kui ma olen Indoneesias, ma ei usu, et minu laps kolme aastane oskab, riidad vanema ikka. Me aitame tavaliselt Indoneesias, aga siin on kõik juba poolteist aastat juba. Te olete Eesti lasteaiast vaimustuses ja teil on kaks last, kui vanad. Vanem on üheksaaastane ja noorema nelja aastane. Üheksa-aastane käib koolis, juba käib koolis kolmandal klass ja eesti koolis eesti kooli mõistagi Indoneesiakeelset kooli meil ei ole ja kodus on siis ainult eesti keel või te ikkagi õpetate lastele oma emakeelt. Ja ma räägin vaikse Tutrar Indoneesiast ja siis suurem õde nagu tuleb kaasa. Kuna tema on juba rohkem Eesti keskkool niimoodi siis nagu ei taha hästi rääkida, ei taha kassi vaiksem ikka veel vähem, siis mina hoian sale. Kas teil abikaasa oskab ka indoneesia keelt, kuidas mõni sõnaained vahe, kui ta seal tööl oli kunagi, kui te kohtusite, siis oli tema töökeeleks inglise keel ja, ja no te õpite jah, tõepoolest Tallinna Ülikoolis alushariduse pedagoogid ja lasteaiaõpetaja kasvataja ja lisaks siis saatega eraldi eesti keele tunde veel või see käib juba sellega kooslust. Ja sellega koos ja eraldi nagu eesti keel. Nagu minu teada, et ma pean nagu see üks tase, kui ma tahan seda ära lõpetama. Nii et eesti keel ja eesti keelt on vaja veel harjutada, harjutada ja veel kord harjutada, aga õppetöö käib eesti keel ja inglise keel. Kõige muuga seoses, kuidas kohanemine teil välja nägi, et noh keelte, nüüd õpite, aga kõik see Eesti eluolu, et kui te siia tulite? Ja väga külm oli nagu teise inimese, kes tuli soojale maale sinikülm ja mis aastaajal ta tulite, 2000 idealism suve sügiseni suve minu jaoks, ela suve. Suvi on teie talv, ei ole ka nii soe, jussi nimel ei ole talve seal meil on kogu aeg suvi 24 tundi 12 kuud suvel kogu aeg, siis siin on nagu 20 kraadi tema jaoks. Okei, päike paistab, võib-olla see tunneb 23 vaktsineeri. Aga minu jaoks on, see oli külm. Suvi, külmsööja aga harjusin ära ja kõik on okei. Panete lihtsalt rohkem riideid selga. Aga muus osas inimesed, te olete siin väga huvitavalt kirjutanud, et Terele ei vastata. Ja see, kuidas ma olin siin esimene kord meie Indoneesias nagu ukse teis naabri tavaliselt me tunneme 11 niimoodi ja siis, kui ma kolisin siia, hakkan elama asjana Meima jäänud. Tervitasin, naabrid, tere naabrit. Ta lihtsalt vaata min otsas all pealaest jalatallani jalast ära. Et siis pärast seda ma tunnen end halvasti. Ma tulen koju smuutilambiga, mis minuga juhtus, mõtlen nendele tere, aga, ja nad ei vasta. Ja siis ta ütles, nad ei tea veel, kes sa oled, eestlane on tavalised, lihtsalt natukene kinnine, kui nad ei tunne selle inimeste sisse parastada nagu tasapisi siis kui nad teavad, et ma elan seal, siis naabrid hakkab rääkida ja tere oleks võinud ikka jah, ikka alati alati elada edasi samas majas ja elan. Kuidas nüüd naabritega on, on naabri nagu väga hästi. Suhtleme Ma mõtlen väga hästi, saime jõulu ja uusaastakaardi naabrid meie postkasti ja me tegime ka samamoodi naabritele. Te elate kesklinna kandis või linnast väljas. Elan nõmme ja nüüd on inimese rohkem avatumad, mulle peale minna oskan eesti keel. Ma soovitan kõigile, kes tuleb Eestis, et see peab õppima eesti keel. Te õpite Tallinna Ülikoolis, seda me oleme juba korduvalt nimetanud, aga töötajatega. Ja töötan hetkel Radissoni hotell olümpia. Ja mis te teete seal, ma olin hommikusöögiosakonna, siis vahetasin vastuvõtu ja siis ma tulin tagasi oomika sööli osakonna ja ma tahan proovida teise töökogemuse, kuidas seal on niimoodi ja ma käisin ka konferentsi nagu abista, et kuidas seal konferentsi tööd. Aga. Kui te lõpetate Tallinna Ülikooli, siis te ikkagi loodate saada lasteaeda tööle? Jah, ma soovin lasteaiapidajana, et see, ma loodan, minu eesti keel ikka läheb paremaks sedagi, mis lapsed vaja olete ka ringi sõitnud mööda Eestimaad ja ma käisin Narva Rakvere grillreisi, niimoodi siis Tartu, Pärnu, Saaremaa, siis tulen tagasi Tallinna, on need olnud sellised pereringreis ja oli sees eelmine suvi? Ava käed, sobip, kahju, mina vene keelt ei oska, kuna seal rahvas nagu palju eesti keelega ei oska, see on Eesti idapiir ja siis aga kõik asjad on nii ilus ja Saaremaa Saaremaailma piga sappari, tegelikult Saaremaa, siis me käisime seal, maga tihti. Jah, perega võib olla neli korda viis korda niimodi. Eestis on eri rahvusi üsna palju, olete märganud ja, ja ütleme niimoodi, et teie sõpruskond, seal on ka teistest rahvustest inimesi ja selline põnev kirju kooslus või kuidas? Ja me oleme väga palju sõpru ja väga erinev. Tegelikult ma ei vaata, kes sa oled ja kust sa pariteet. Venelane ei eestlane, ideerialani me teame, et siin nüüd Eestis on nii, rohkem tuleb välismaalane, elab Eestis nimodi. Filipiini Dylan lainekäik. Kuidas te oma sõpradega tuttavaks saate töö kaudu, abikaasa poolt on tulnud omad sõbrad või kuidas see on kujunenud, see teie sõprusring? Ja abikaasa ka, kui nagu olen tuttava teise perega, kus temast sõber tavalised abielu nagu Aasialani, jaapanlane Taylannani, siis tunneme 11 niimoodi peale seda. Tema sõbrad on abiellunud Aasiast pärit naistega. Tore. Ja siin Eestis on see palju, ma tunnen teise rahvusega kaudu et see seal on nagu väga erinevad inimesel. D üks kord mainisite mulle, et te saite shoki eesti saunas. Ahjaa ja seda, ja mis siis juhtus? Esimene kvartali. Võta ennast paljaks, jah, siis lihtsalt läheb sauna, aga mina ei ole kunagi nagu paljaks teisi inimestele ja läks jällegi ära. Ja siis läksin tagasi. Siis järgmine kord ma käisin nõmme ujulasiga samamoodi garderoobi pimesi kohe võta paljaks ja siis vaheta riided sõjalistesse tüssiga seal nagu avatud Indoneesiast, kuid lähed ujuma, siis seal on dussiruum nagu kabin, siis erinevad ukse taga siis inimese nagu omaette pesema, pead vaheda, aga siin on kõik. Siiamaani ma ei ole harjunud sellega. Ja tee siis ei käi kuskil basseinis. Siin masseiniaga ennast võta paljaks. Räppikadega over. Mähi rätiku ümber ja siis jah, siis kui me korraks teie koduuksest sisse tuleme kujuteldavalt, siis te teete Indoneesia toitu kodus ja paga tihti oma perele, sõpradele. Oma perele, oma sõpradele, mis te teete? Sota raual, ründav, hästi terav vaid, kuna me vaga meeldib teravat toitu. Indoneesia toidumärksõna on siis ka see, et see on väga vürtsikas ja küllaltki terav vaga vertikaalse pera, tavalise kuidas Eesti toit selle taustal tundub. Mage. Aga harjusin ära, kartulisalat mulle meeldib, mida mulle ei meeldib Eesti rahvustoit. Verivorst. Sült, sult ma sain süüa Sult kos kuuma kartuliga. Aga verivorsti? Välistatud. No ja siis on alati ju võimalus, et sellele magedale toidule saab hästi palju pipart peale raputada või seda ei tee. Kui mina ise kodus teen süüa, tavaliselt ma panin nagu enna maitseaine enda kursikaltimalt. Aga kui me käisime valjas? Nojah, see on nagu kuidas oli, aga nüüd ma palju restoranis pakub erinevat toitu ja kokk on väga-väga hea, aga tubli, kõik toituvad, maitseb hästi. Suurepärane tiini rätsep soo, Eestis elav hindoneeslanna. Väga tore, et saite aega meie saatesse tulla, sest päevad on teil üsna tihedad, on vaja koolis käia, on vaja lastega tegeleda. Nii kodus perenaine olla. Jah, tegelikult ma olen kodus nagu uksi, abikaasa töötab rootsis, siis ma olen jah, aia järgi tegelikult igapäevane elu aia järgi. Nii et abikaasa käib kodus nädalalõppudeks või kaks korda kuus, kaks korda. Nii et kogu majapidamine on teie peal. Saate kõigega hakkama, ei ole kahtlust, ei, juba tõestan iseennast ja vereläätse, ma saan ise hakkama. Kuulame lõpetuseks jälle seda toredat Indoneesia instrumentaalpala. See on laane java muusikapala, hästi rahulikus seda tahavad, inimesed tantsivad ka vaga hästi rahulikumalt, muusikapalad parita, sunda, siis sunda rahvas tavaliselt mängib seda pilli. Stuudios olid lisaks indoneeslane liini Rätsep Sollega, Haldi, Normet-Saarna ja maris Tombach ja nüüd siis kena Indoneesia muusikapala ja kuulmiseni.