Tere me oleme nüüd oma saadetega jõudnud Aafrikasse ja alustasime eelmises saates Etioopiaga. Seal avasaates oli siis juttu sellest, et kui mitmekülgne see maa loodus on ja, ja kus ta seal Aafrikas asub ja kes on tema naabrid ja kui kirevam, tema rahvastik ja kultuur. Ja ka see, et kui sügav on tegelikult Etioopia ajalugu ja seal sai siis räägitud ka sellest reisi marsruudist, kus me Etioopiast siis ringi liikusime. Aga sellest tänases saates ma tahaks siis rääkida kõige esimesest paigast koom Etioopiasse jõudes sattusime ja noh, endastmõistetavalt see oli pealinn adis Abeba, sest lennuk jo sinna maandus ja vaat siis tänases saates ongi see Addis Abeba see, millest saade tuleb. Kuidas me seal linnas siis käisime ja linnaservades samuti ja mis mulje ta jättis, disja, mis olid need huvitavamad seigad seal ja siis ka seal Addis Abeba muuseumides seal me saime selgust selle Etioopia ajaloo kohta eriti just selle kõige vanema ajaloo kohta. Nii et jah, Addis Abeba ja Etioopia ajalugu, need on tänase saate põhiteema. Siin kõlas nüüd niisugust tüüpilist Etioopia pillimuusikat, mida seal olles kaasail mõnikord kuuldud. On ju tunda, et see ei ole tõesti euroopalik muusikat omapärase rütmiga ja nii edasi. Et võiks arvata, et pillimehed ei oska mängida, aga tegelikult mängijad on täiesti professionaalid ja see ongi ost, midagi tüüpilist Etioopia peale. Ja see lugu on pärit ühelt heliplaadilt ja selle ma ostsin Lissa Peba turult ja see ostmine käis niimoodi, et et ma olin seal turul ja siis küsisin, tahaks sellist pillimuusikat, et siis laulu midagi sellist, mida Etiooplastele endile ka meeldib kuulata. Ja siis tekkis niisugune lugu, et need pakkujad neid oli kole palju ja mina olin üksinda ja siis läks seal isegi väikest viisi rüselemiseks, kõik tahtsid oma plaati, kui ta neid oli tõesti seal palju. Õnneks lahenes rahumeelselt ja, ja siis see plaat, mille ma ostsin, oli siis mille pealt see muusika nüüd kostis. Aga seal Addis Abebas oli siis niimoodi, et kui me sinna jõudsime, siis me jõudsime sinna öösel hilja, nii et läksime algul kohe magama hotelli. Järgmisel hommikul me ei läinudki mitte linna sisse, vaid hoopiski linnast välja. Sest seal kõrval on üks kuulus mägi, selle nimi on end tooto mägi hästi kõrge ja sealt pidi avanema siis vaade linnale. Ja sealt mäe otsast olevat ka õieti alanud see Addis Abeba rajamise lugu, nii et sellepärast me läksime sinna nihukese väikse bussiga mööda käänulisi mägiteid kerisime aina kõrgemale ja siis selle sõidu ajal meie kiitsis jutustas selle entoto mäe lugu. Et kusagil 19. sajand, 19. sajandi teine pool sel ajal oli Etioopia kuningaks parajasti selline mees nagu menelik, teine väga austatud ja lugupeetud kuningas rahva hulgas, ta oli olnud osav diplomaat, vapper sõjamees ja üldse tegus riigijuht. Ja sel ajal, kui ta kuningaks tõusis, oli riigipealinn siit ades Abebast märksa põhja pool. Aga tema valitsemisajal see riik laienes lõuna poole päris tugevalt sesse menelik, teine pidas ka mitmeid võidukaid sõdu, muuseas ta võitis isegi ühte euroop armeed. Sel ajal seal 19. sajandi lõpus tungis siis Itaalia oma vägedega Etioopiasse ja nad olid kindlad, et nad saavad kiiresti tast jagu. Aga juhtus niimoodi, et see lahing võideti hoopis selle menelik teise vägede poolt ja see oli väga suur üllatus nii itaallastele kui ka kogu Euroopale, et ka sellist asja võib Aafrikas juhtuda. Aga see menelik, teine pärast seda ise ka tungis kallale, siis omakorda oma lõunapoolsetele naabritele ja laiendas kõvasti oma riigi piire. Nii et võib öelda, et tema valitsemisajal sai Etioopia sellised piirid, mis tal tänase päevani välja on noh, nii enam vähem ja siis tekkis vajadus viia see pealinn juba uue riigi keskel, ehk siis nihutada seda lõuna poole ja üks nendest võimalikest pealinnapaikadest, noh, otsuseid polnud veel tehtud, oli siis entoto mäe ümbrus. Sest siin oli siis menelik, teine käinud, Dallase ümbrus meeldis, talle meeldis see, et see asub siin päris kõrgel mägedes, siin on hea õhk, lahe kliima. Ja ta lasi ehitada sinna mäe otsa ühe oma paljudest residentidest ja käis siis aeg-ajalt ka siin siis lihtsalt puhkamas või niisama vaatamas ja ühel korral, kui ta siin siis oli, siis oli juhtunud niimoodi, et tal oli kaasas tema naine ja nad läksid naisega koos siis sealt mäest alla, sinna mäe jalamile. Ja seal oli üks selline ilus looduslik paik. Seal oli kuumade allikaid, seal oli nii moosipõõsaid ja oli parajasti selline aeg, kui need põõsad lõhnasid. Kuningannale hirmsasti see paik meeldis ja ta palus siis oma meest, et ehitaks just sellesse paika kuningannale Te maja ja siis pani kuninganna sellele paigale nimeks Addis Abeba, sest nad ise kõnelesid just Ammhaari keeles ja mari keeles tähendab Addis Abeba uut õit. Ja nüüd hiljem kui juba menelik teine oli kindlalt otsustanud, et teebki pealinna siia kant ehk siis ta otsustas, et just siit kuninganna maja ümbrusest saavad ehitised alguse ja nii pandigi siis kogu sellele uuele pealinnale nimeks uus õis adis Abeba aastanumber oli siis 1886 ja linn laienes tohutu kiirusega, juba 10 aasta pärast oli kogunenud totomägi puudest puhas, sest puitu oli ju palju vaja selle laieneva linna jaoks. Ja siis oli huvitav, et kui kuningast sai aru, et see ei ole õige, et mäel pole üldse metsa ja ta tegi väga üllatavalt edumeelse otsuse. Asi oli nimelt niimoodi, et kuninga õukonnas oli ka Euroopa nõunike ja üks nendest soovitas, et võiks panna sinna totomäe peale kasvama eukalüpti. No see oli selline aeg üle 100 aasta tagasi. Lõuna-Euroopas oli just üritatud katsetada, seda võõrliikide on ju pärit Austraaliast ja just olid värsked andmed tulnud tõepoolest Lõuna-Euroopast kasvas hästi kiiresti ja andis samal ajal ka väärtusliku puit, too ja kuningas võttiski sellest mõttest kinni ja asus rajama sinna mäe peale eukalüpti salusid. Noh, ta ei jõudnud kaugeltki kogu mäge täis istutada, tema järglased jätkasid aga kokkuvõttes tema otsuse põhjal edaspidi katus kogu Tomägi eukalüpti saludega. Nüüd kui me teejuht oli selle loojad, no täna rääkida, siis me olime jõudnud just piisavalt kõrgele bussiga sinna mäe peale. Nii et me peatasime kinni ja läksime ise vaatama, et mismoodi see eukalüptimets just nüüd praegu välja näeb. Ta ei olnud sugugi selline vägev mets, ma olen ju troopikas palju näinud eukalüptiistandusi. Vahel on nad ikka tohutult kõrged ja tohutult sihvakad. Siinsed puud olid keskmist kasvu. Põhjus selles, et eksmäe muld oli üsna vilets ju nende jaoks. Aga selge see distandusta oli, puud olid sirgetes ridades, kahtlemata olid need eukalüpti. Ja nüüd rääkis meie giid, et praegu ongi seal niisugune looduspark ja enam neid puid niisama naljalt keegi raiu. Neid võib raiutavaid eriloaga ja linnavalitsus on nimetanud eukalüptimetsad siin mäe otsas Addis Abeba rohelisteks kopsudeks. Et noh, et nende põhiülesanne ongi siis võib-olla muuta paremaks seda Addis Abeba õhku. Ja kui me just parajasti seal niimoodi seisime, seda metsa vaatasime, siis mööda teed tulid allamäge korraga teekäänaku tagant välja kaks naist. Ja noh, see oli ikka väga imelik vaatepilt, kuidas nad tulid. Neil olid seljas tohutud, suured, hoogub tõesti meeletult suured, need olid niisuguste laiade riideribadega kinni köidetud ja niimoodi risti turja peal. Nii et nende okste pikkus seal Kubus olid kindlasti eriti palju suurem kujalisele naiste pikkus ja kubu toolid, ilmatu jämedad, nii et need olid kindlasti tohutult rasked. Naised olid nende Kubuda lookas, igalühel oma kubu, aga väga vapralt tatsasin mööda mäenõlva ikka allapoole. Ja kui me neid naisi seal niimoodi vaatasime, siis me saime teada, et see ongi praegu põhiline tegevus, mida siin eukalüptimetsas tehakse. Noh, raiuda ei tohi, aga oksi võib koguda. Ja siis need naised viivadki, need hirmsuured hoogubud sinna alla linna, müüvad maha tühise raha eest, aga ikkagi parem kui mitte midagi. Ja siis edasi juba vahendajate kaudu müüakse neid eukalüpti oksi seal Addis Abeba turgudel ja neil on alati hea minek. Alati on küttematerjalist seal miljonilinnas puudus. Nii et see on niisugune pidev tegevus. Aga siis rääkis meie teejuht veel ka seda, et et praegusel ajal on, on nende metsadega täiesti uutmoodi plaanid. Et praegu on üks selline idee, mida ongi juba alustatud, ta näitas, et seal meist allpool mäenõlval oli näha, et need ei olnud eukalüpti, tulid mingid madalamad puud ja need pidid olema siis juba kodumaised liigid, sellised liigid, mis on alati siin mäe peal kasvanud. Ja nüüd see eesmärk oligi nüüd see, et sammhaaval asendada need eukalüptimetsad kohalike puudega, sellepärast et need eukalüpti tegelikult ei ole head sellele pinnasele, Nad kurnavad seda pinnast ja teistpidi seal metsa all, seda me nägime oma silmaga ka seal ei kasva üldse põõsaid, ka mingit alust taimestikku. Ja kui tulevad suured paduvihmad, siis hakkavad ojad voolama ja need viivad mulla minema selt eukalüptimetsa all. Et kui see mets oleks mitmekesisem, siis ta hoiaks ka paremini pinnast ja siin oleks ka palju rohkem liike, kes on ju Etioopia metsades tavalised. Nii et siin oli põnev muutus just siin metsades sel ajal tulemusi. Huvitav on mõelda, et kui menelik, teine seal sajand tagasi oli väga edumeelne, kui ta arvas, et siia metsatuks jäänud Mäele tuleb rajada metsad. Praegu on siis juba edumeelne see, et need ei ole mistahes metsad, vaid need peavad koosnema tingimata kodumaistest puudest. Nii palju on siis sajandiga see mõtteviis muutunud. Aga siitsamast, kuskohast me siis vaatasime ka juba alla Addis Abeba peale? Noh, me olime ikka mitu ja mitusada meetrit kõrgemal Addis Abebas, nii et nähtavus oli hästi laiale alale. Ja teistpidi see mulje ei olnud kuigi inspireeriv. Sest selle linna kohal ta on ju ikkagi miljonilinn, seal vähemalt neli miljonit asukat. Seal hõljus niisugune suurlinnale tüüpiline selline sudu. Et see pilt sinna alla oli üsna hägune. Ja teiseks see, mis paistis, oli see silmapiirini välja niuksed, hallid, ühesugused tänavate kvark. Ta oli väga niisugune üksluine, selline silm ei jää nagu kuskile pidama selles vaata kas ja pärast, kui me juba sõitsime alla sealt mäe otsast ja liikusime seal linnas ringi, siis mulje isegi tugevnes, et Addis Abeba tegelikult jätab võrdlemisi nihukese halli mulje. Et seal on küll niisuguse ajaloolisi ehitisi, aga nad on jäänud nagu uute ehitiste vahele, nad ei hakka väga silma seal. Ja väga palju on Addis Abebas tõesti selliseid tohutu suuri uuselamute kvartaleid, kus kõik need mitmekorruselised betoonmajad on ühesugused, noh, selline Lasnamäe kuubis, aga palju odavamalt ehitatud majad, kiirustades ehitatud, lohakalt ehitatud siuksed betoonmajade džunglit. Ja no teistpidi, kui mõtleme Addis Abeba, see ei ole Euroopa Aafrika ja ma olen näinud Aafrikas palju hullema välimusega riikide pealinnutaust, on ju siin Aafrikas ikka väga teistsugune kui Euroopas ja ka ütleme linnaehituse reeglid on teistsugused. Ma toon ühe niisuguse näite, mida see meie Kiidsel jutustas. See oli päris veider seik et Addis Abebas on meeletult palju vaeseid inimesi ja nüüd riik tahab neid kuidagimoodi aidata ja selleks on siis välja mõeldud selline asi, et ehitatakse selliseid tohutu kõrgeid mitmekorruselisi betoonmaju ja nüüd ehitataksegi vaeste jaoks, nii et hästi odavalt ehitatakse, hästi palju kortereid on sees. Ja siis toimub Addis Abeba vaeste hulgas riigi korraldatud loterii ja kes seal võidab, saab endale riigi kingituseks korteri täiesti ilma rahata ja võidki minna sinna elama. Ja nüüd edasi ja niimoodi, et vahel need inimesed, kes sinna siis lähvad, neil ju ka tasuta korteris on ikkagi kulusid need kommunaal ja elektri ja muud kulud ja võib juhtuda, et see puruvaene inimene, ta ei jaksa neid kulusid maksta ja siis pidi olema meie giidi jutu järgi niimoodi, et ta võib täitsa vabalt selle korteri maha müüa ja kõik raha rahulikult oma taskusse pista ja minna kasvõi tagasi sinna tänavale elada, nii nagu enne. Aga siis tal on vähemalt mõneks ajaks raha olemas. No niisugune võib-olla meie jaoks natuke perspektiivitu viis vaesusega võitlemiseks, aga seal Aafrikas ka. Ja ma tean, et ka mujal Aafrikas on mingi umbes samasugune süsteem täiesti olemas. Nii et jah, sellist juttu me tõesti seal Addis Abeba. Vaeste perede aitamise kohta kuulsime Aga nüüd ma pean siiski rääkima ühest Etioopia pealinna väga kuulsast ja erilisest paigast. See on see legendaarne Addis Abeba märkaado. Märkado itaalia keeles tähendab ju turgu ja ajalooliselt ongi nii, et itaallased selle turu siia kunagi ehitasid ja nad ehitasid selle möödunud sajandi 30.-te aastate teisel poolel. See oli siis kogu Etioopia ajaloos üks väga must ja sünge aeg. Nimelt Ta oli Euroopas ajal kusagil 30.-te teisel poolel ju võimule tulnud Itaalias Mussolini ja Mussolini oli selline autokraat dada, tahtis tõsta oma populaarsust ja ta leidis, et selleks tuleb pidada kusagil üks võidukas sõda. Noh enam-vähem ükskõik kuskohas, aga võib-olla näiteks Aafrikas. Et siis saab kindlasti võidu ja lihtsalt tungitigi suure armeega moodsa relvastusega Etioopiasse kallale. Etioopia sõjavägi hakkas küll vastu, aga no sel ajal Euroopa relvad ja Mussolini armee olid ikka nii moodsalt varustatud ja nii väljaõpetatud, et sõjavägi löödi puruks. Etioopia vallutati, muide, Mussolini kasutas tol ajal siis neid relvi seal Etioopias ka lihtsalt selleks, et katsetada inimeste peal, kui tõhusad nad on. Ja ta kasutas ikka väga jõhkraid võtteid, näiteks tohutu laialt. Ta kasutas keemiarelvi. Nii et seal suri tuhandeid ja tuhandeid etioopia lasi muuseas ka tisse Abebas just selle keemiarelvarünnaku tõttu. No ja siis, kui itaallased olid vallutanud Etioopia ja dist, saab ebasiis, nad siin tegid ka igasuguseid disi ja muuhulgas nad siis leidsid etiooplased koja alamrass, et nemad igal pool käia ei või, et neil peab olema mingi oma, et ala, kus nad kauplevad ja vot siis nad ehitasidki selle märkaado. Nendel endil oli siis oma turg sinna, Etioopia lased oma jalga, ei tohtinud tõsta. No ja siis kell 40.-te aastate alguses juba Saise itaallaste valitsusse Etioopias läbi ja see oli tõesti sünge aeg etioopia lastele mälus siiamaani. Ega nad seda unustanud ei ole, aga vot seda märkaadat nad siiski kasutasid ka edaspidi. Ja see hakkas hoopiski laienema aastakümnetega. Ja läks ikka pööraselt suureks, et praegusel ajal loetakse selle Addis Abeba märkado pindala on mitmeid ruutkilomeetrit suur ja iga päev on seal tegutsemas, noh, kuskil 13000 turulist 13000 kujutate, et see on ju nagu linn linnas ja sinna me muidugi siis ikka pidime vaatama minema, sest see on siis kõige suurem vabaõhuturg kogu tänapäeva Aafrikas. Me läksime sinna muidugi giidiga, sest giid vähemalt seletas niimoodi, et seal nisuke tänavate rägastik seal, et lihtsalt võite seal ära eksida, kui te seal omapead liigutaja. Ja teiseks te ju ei oska suhelda, te ei tunne kohalikke keeli, ma võin öelda tõlgiks ja ta ütles ka seda, et ega see Mercado eest kõige turvalisem paik ei ole. Et seal on lausa tegutsemas selliseid erilisi vargajõuk, kes ongi ainult valgetel näppamise peal väljas. Ja tegelikult sellel väga suurel alal sõitsime tihti ringi hoopis selle oma väikese bussiga. Ja vahel siis vaatasime ka välja, et saada lihtsalt niisugust üldist aimu, et kuidas see hiigelsuur turg üldse toimib. Ja noh, eks ta oli ikka tõeline rahvaste paabel küll ja valgeid inimesi seal praktiliselt üldse näha ei olnud. Ja üks selline tohutu massidel voogamine, askeldamine, karra ja enamik inimesi vaesemat sort D ja kaubeldakse kõigega, millega üldse võimalik. Meie giid ütles ilusti, et kui sult midagi Addis Abebas ära varastatakse, siis tule siia Merkaadole ja sa saad ta endale tagasi osta. Aga igasugusele tranile lisaks oli seal muidugi palju näha ka peresid, kes olid tulnud siis oma põllu- ja aiasaadusi ja loomaliha ja muud sellist müüma, et siis saavad raha ja sellest samalt turult ostavad siis vastu igasuguseid noh, maal vajaminevaid tööriistu ja majapidamistarbeid ja muud sellist. Noh, suur osa sellest turust nägi välja nagu kirbuturg. Aga seal ei olnud mitte need putkad valitsevaid putkasid oli ka, aga põhiline oli, et olid sellised lõputud rivid kangast, katustega, varjualuseid ja seal all siis need äritsejad istusid ja müüsid mida iganes. Ja siis meie giid rõhutas veel seda, et vaadake, et põhiasi, mis siin märkadot üleval ohjab, on need kaubahoovid. Need Addis Abeba Mercado kaubahoovid, need olid tegelikult niuksed, võretatud tohutu suured õued ja igas õues olid siis mingid erinevad asjad, näiteks üks tohutu suur õu oli täis plastikpudelite kuhjasid ja teine oli näiteks vanarauakuhjasid täis ja siis oli mingi Õumiseli täismasinate varuosi ja neljas, mis oli täis mingit kaubakaste, nii et igas kaubahoovis mingid erinevad asjad. Ja vot need pididki olema siis need aafrika moodi hulgimüügi laod. Siia tulevad rekkad, tohutu suured rekkad paljudest Aafrika osadest. Nad müüvad siia siis oma kauba maha, laadivad siit jälle mingi teise kauba peale, viivad jälle oma maale, et seal siis kaubakettidesse laiali jagada. Ja just see pidi andma siis selle põhiosa sellest Mercado käibest. Ja just sellepärast pidise nii pööraselt suur olemuse Aafrika suurim vabaõhuturg aga mõtlen päris enda jaoks ta mulle kuigi meeldivana ei mõjunud, ta oli lihtsalt liiga suurt liga haaramatu, liiga kaootiline. Ja ta lihtsalt. Väsitas õige kiiresti ära. Ka siin külas nüüd jälle jupike seda etioopia muusikat sellelt plaadilt, mille ma juugaagadist saab, ebaturult ostsin. Ja kui ma nüüd tagantjärgi mõtlen, et kogu see linn, et mis mulle endale kõige rohkem nagu huvi pakkus ja huvitav tundus, olid pigem need ajaloolised hooned seal need üksikud kirikud jaa, kunagised ülikute paleed ja siis muidugi ka muuseumid ja muuseumidest kindlasti kõige rohkem Etioopia rahvusmuuseum ja vot sellest rahvusmuuseumist tahaksingi põhjalikumalt rääkida nad väljapoolt ei olnud midagi erilist, selline hall mitmekorruseline kivihoone ja väravas turvamehed, kes meid piinliku põhjalikkusega läbi otsisid, sellega sa pead, Addis Abebas leppima. Väga tihti otsitakse läbi ja küsitakse ka dokument. Ja muide ka pildistamisega peavad olema hästi ettevaatlik, et paljusid hooneid ei tohi üldse pildistada. Ja kui pildistad, siis pead raha maksma ja nii edasi. Noh, see selleks, aga kui me siis juba seal selles rahvusmuuseumihoones sees olime siis selgus, et seal on kokku neli korrust ja just kuidagi nende huvitavus oli minu meelest niimoodi, et ülevalt allapoole, et mida allapoole laskusid, seda huvitavamaks seal need väljapanekud muutusid, nii et see kõige ülemine korrus noh, seal oli tegelikult kolm korrust ja siis oli see keldrikorrus kolmandal korrusel, seal niukene, moodne osa sellest muuseumist, seal oli hästi palju selliseid kuvareid ja võimalusi vaadata fotosid ja videosid nende kuvarit kaudu. Ja põhiteema seal kolmandal korrusel olid siis need Etioopia erinevad rahvaid, neid rahvad on seal ju ligi 100. Ja siit ma sain sellise hästi suure küll lihtsustatud pildi nendest Etioopia tohutust hulgast rahvastest. Hästi põnev oli seda uurida, siin kõik, ma neelasin kõik, kes seda, mis siit tuli nagu käst, sellepärast et meil oli vees just Etioopia reis ja paljusid neid rahvastest. Me läksime ju oma silmaga õige varsti vaatama. Aga siis rahvusmuuseumi järgmine korrus, korrus allapoole, teine korrus, seal oli siis teema Etioopia rahvaste traditsiooniline igapäevaeluring toimetavad, mis on nende tööriistad ja nii edasi. Ja seal oli ka päris palju Etioopia kunstnike taieseid ka näiteks maale ja nendest maalidest. Mulle meeldisid eriti just need vanema aja maalid, mis kõnelesid siis Etioopia ajalootähtsatest sündmustest või tegelastest. Ja sealsamas teisel korrusel oli palju vitriine väga hinnalistest ajaloolistest esemetest, näiteks Etioopiast kiuse ülikute kiht on alati olnud väga tähtis ja vot siis millised nägid väljundit Etioopia ülikute riided, millised olid nende esemed, relvad, ehted, eriti need ehted olid väga mõjuvad palju kulda, palju kalliskive, kahtlemata suurte meistrite looming ja, ja väga hinnaline. Aga nüüd siis esimene korrus veel korrus allapoole, seal rahvusmuuseumis. See juba oli minu jaoks kohe palju rohkem mõju kui need eelmised, kes see oli pühendatud peaasjalikult Etioopia kuningate soole. Etioopia kuningate sugu, see on väga vana ja, ja hästi keerulise ajalooga. Neil on täiesti oma nimi Etioopias neid Etioopia kuningaid nimetatakse seal neegusteks tõlkes see tähendab siis kuningate kuningas neegus ja need niisugused olid siis riigivalitsejad. Ja kõige vanemaks needuseks loetakse Etioopia ajaloos seda, kelle nimeks oli mene liik. Esimene menelik, esimene Ta valitses väga hämarate aegadel enne meie aja arvamist. No ikka sadu aastaid enne meie aja arvamist seal kusagil riigis, mis oli praeguse Etioopia territooriumil ja teda peetakse siis kuningas Saalomoni ja Seeba kuninganna otseseks järeltulijaks nose saalomoni, kuninga ja Seeba kuninganna lugu. See on Etioopia laste jaoks tohutult, mis lugu, see on neile peaaegu et nagu niisugune püha lugu ja selle järgi nad isegi identifitseerivad ennast. See on põnev teema. Sellest ma räägin edaspidi põhjalikumalt. Aga vot see menelik, esimene, kuidas ta välja nägi, seal ligi 3000 aastat tagasi ka keegi täpselt ei tea, aga vähemalt seal muuseumis oli siis tema pilt, et noh, siis nihuke kujutletav portree sealt vastas vastu selline araabiapäraste näojoontega mees väärika ja targa ilmega lüli. Pikad krussis, juuksed väga mõjuv, igatahes, aga niisugune just araabiapärane nägu. Aga noh, neid neeguseid seal Etioopia ajaloos on olnud nende aastasadade jooksul väga erinevad ja sellepärast oligi neid põnev vaadata neid pilte seal. Et kui erinevad nad olid ja kui teistsugused nad olid, kui näiteks võrrelda neid neid euroopa riikide kuningatega. No võtame kas või sellesama mehelik, teise selle Addis Abeba linna rajajad, kellest ju siin saates juba juttu oli. Tema pilte oli päris mitu, sest ta valitses ju suhteliselt hiljutise Etioopia, kes ja nendest piltidest üks oli niisugune, mida ma kohe tükk aega vaatasin, ta oli nii mõjuv minu jaoks, seal istus ta siis niukses ilmatu suures troonis ja tal olid väga lai selline uhkete kuldsete tikanditega ega kuningarüü. Ja peas oli tal nisugune kroon, mida ma Euroopa kuningatele pole kunagi näinud. Midagi. Selline potitaoline, niisugune imelik, aga kalliskividega muidugi üle külvatud ja semennelik teise näojooned, noh, need olid ikka väga erilised, väga mõjuvad. Ühtpidi niisugused kaunid, aga teistpidi niuksed väga aafrikalikud, nii et, et sa saad aru, et ja et, et see on ikka aafrika kuningas ja nii need needused olidki. Tegelikult nad olid Aafrika kuningad noh, väga erilised ja seal oli muidugi seal korrusel siis selle viimase etioopia needuse pilt, aitäh. See oli siis ju see Haile see lass ja no mõned raadiokuulajad mäletavad isegi sellist nime. Ta valitses ju tegelikult Etioopias veel kuni 1974. aastani välja väga pikka aega ja tema elulugu on täiesti omaette seiklusromaan. Aga seda praegu jõua jutustada, aga ta tõugati siis 74. troonilt, kui tulid võimule kommunistid ja aasta hiljem ta juba suri muide väga segastel asjaoludel. Aga see Hailase lass, noh, tema on siis pildi peal tõesti selline rühikas väga väärikas, väga intelligentse ilmega mees, sellise pöetud habemega ja kohe tajud ära, et ta on rahvusvaheline mees, mitte ainult aafrika mees ja tõepoolest oli ta oma tegutsemisega selline rahvusvahelise mõjuga inimene. Aga nüüd siis sellele kõige põnevamal korrusele, sinna, kõige alumisele sinna rahvusmuuseumi keldrikorrusele ja seal oli siis väljapanek kõige vanemast Etioopia ajaloost. Noh, võiks öelda nagu eelajaloost ja seal nende eelajalooliste väljapanekute seas oli kahtlemata kõige kuulsam ja tähtsam väljapanek sellest ühest, keda nimetatakse lussiks. Lussi oli siis inimese eellane, kes oli siin Etioopia kandis elanud kuskil kolm miljonit aastat tagasi, ammu enne seda, kuid tekkis esimene päris inimene, aga tema avastamise lugu, see oli tõesti sensatsiooniline, see oli aasta 1974 Addis Abebas muide üldse mitte väga kaugel sealt kirde poole Adaari nimelises paigas. Arheoloogid suutsid siis koguda seal sellel kivisel klibulisel pinnal kokku sadu väikeseid luutükke ja nad oskasid arvata, et need kuuluvad ühele ja samale olendile ja siis pärast tohutu hoolika niisuguse pusle kokkupanemisega sobitati need luutükid kokku ja saadi siis ühe inimese skelett milles ta oli siis tegelikult seal olemas 40 protsenti sellest luustikust. Sellist asja polnud varem nii kaugest ajast kunagi leitud tuntud ja nendest 40-st protsendist oli juba lihtne siis konstrueerida, valmis kogu skelett ja selle järgi teha siis juba väga suuri järeldusi. Milline see meie eelarve seal kolm miljonit aastat tagasi oli? See oli üks väga oluline asi, ta pööras tegelikult pea peale selle ajani kehtinud kujutlused üldse inimeste eellaste kohta, selgus, et sellised kahel jalal kõndivad olendid selliseid ahvi ja inimese vahepealsed. Et need olid olemas palju varem, kui siiamaani arvati siis üle kolme miljoni aasta tagasi ja nad kasutasid juba sel ajal ka mingisuguseid hästi lihtsaid kivist tööriistu ja miks ta nimi lussi on, see on ka niisugune. Ma ütleks üsna niukene, lustakas lugu, sest aasta oli 1974 ja et seal need inimesed, need teadlased, nad olid põhiliselt ameeriklased ja neile hullusti meeldis siis sel ajal selline kuum biitlite lugu lapse Luzzeymescayu Est aimonst ja tegelikult seda lugu lossi ja selle järgi, et see mängis seal hommikust õhtuni nädalate kaupa. Selle järgi sai siis lussi endale ka nimeks sellise biitlite loost pärit nime. Ja nüüd oli ta siin vitriinis väljas ja noh, südama tõsti, uurisin kohe igat väikestelt tailisele luustiku juures ja seal oli muidugi ka palju niuksistendamist, siis seletasid lahti, mida see kõik siin tähendab. Ja see skelett oli seal püstiasendis seal klaasvitriinis. Ja seal oli siis niimoodi, et need luuosad, mis päriselt leiti, kivistunud luuosad need olid siis värvitud ühte värvi ja siis need, mida siis sinna juurde oli konstrueeritud, nüüd olid jälle teist värvi. Et hästi selline selgesti arusaadav. Ja mis noh, esimese hooga minu jaoks oli täielik üllatus, ega ma ei olnud ju seda teemat nii väga põhjalikult uurinud, oli see, et kui pisikene see lussi tegelikult oli, ta oli natukene üle meetri pikkune, aga ta oli kahtlemata kahel jalal, seisis seal nihukesest nagu kõndimas asendus õieti. Ja ta oli nii pisikene, see oli minu esimene üllatus, no umbes nagu paras lapse pikkus. Ja samas muidugi tõesti kõndis kahel jalal ja see teine asi, mis mind üllatas, oli see, et ma kujutlesin, et ta on nagu rohkem. Millegipärast arvasin niimoodi rohkem inimese moodi, kui ta tegelikult oli, sest selle skeleti järgi oli siis ju nüüd ka siis taastatud selle lossi välimus, Taali, muide naisterahvas. Ja kuidas ta siis välja nägi? No ütleme ikka ausalt rohkem nagu ahvi moodi kui inimese moodi. Nojah, ta oli küll kahel jalal, aga, aga just see käed olid tal palju pikemad kui tänapäeva inimesel ja just see kolju kuju. Ja see nägu, mis selle põhjal oli siis rekonstrueeritud näo alaosa oli selline välja ulatuv tugevad, lõuad, lömmis nina nagu ja silmakoopad, niuksed, sügavad silmakoopad. No ikka ikka rohkem ahv kui inimene. Aga tegelikult oli ta siis selles mõttes teadusele tohutult tähtis. Et oli oletatud, et noh, peab olema, mingeid lülisid seal inimese ja ahvi vahel oled seal ei tehtud, aga selline suurelt jaolt tervena säilinud kivistunud skelett, see oli nüüd siis nikud käega katsutav ja silmaga nähtav tõend, et milline see vahepealne lüli siis inimese ja ahvi vahel oli. Ja huvitav ja tähendusrikas on see, et see leiti tõesti siit Addis Abeba lähedalt. Muide, pärast seda 70 neljandat aastat on ju maailmas neid inimese eestlasi luutükke veel veel leitud. Aga suur osa nendest on leitud just umbes sealtsamast kandist sealt tari ümbrusest kusse Lussegi. Ja osa teadlasi on praegu täitsa seda meelt, et see inimese eellane just sellisel kujul kujuneski võib-olla välja just siin kusagil Etioopia kandis ja siit siis levis juba mujale Aafrikasse ja arenes juba edasi samm-sammult tänapäeva inimesele sarnasemaks. Nii et selline huvitav mõte sealt rahvusmuuseumist kaasa, et kui see Etioopia inimajalugu niikuinii on ju üüratult pikk 3000 aastat, siis võiks ju seda mõttes pikendada veel edasi. Kohe mitu miljonit aastat, kui siin Addis Abeba kandis kõndisid ringi sellised poolahvid, sihukesed lapse suurused. Ja ometi kahel jalal ja kahtlemata meie inimeste eelkäija Ka siinkohal saab siis tänane saade otsa saade Etioopia pealinnast Addis Abebas iidsest Etioopia kuningate soost neegustest ja siis sellest meie inimeste vee liidsemast eelkäijast miljonite aastatetagusest eelasest. Aga järgmine saade, millest see siis tuleb? See on siis niisugune saade, kus me oleme stuudios kahekesi ja kõneleme oma rännak Kotest ja minu jutukaaslaseks on seekord siis maailmarändur ja etnoloog Indrek Jääts, nii et temaga on juba üheskoos võib-olla palju lõbusam arutada neid maailmas rändamise väga põnevaid seiku.