Tere, Eestis elav ameeriklane Mathieu rändel. Tervist. Lugu, millega saare algas, on üks teie lemmikutest. Nagu ma aru saan. On küll, et see on üks lugu, mis tuli minu viimane aasta gümnaasiumisse, et siis see on audi nii-öelda jää nüüd savine võrra lõbus, suvine lugu, väga optimistlik ja ma arvan, et me kõik unistame elu osaks. Päikeseline ja selline rõõmus. No teie olete sündinud Haide hõu osariigis, see on siis üks Ameerika 50-st osariigist, kust te seal nimelt sündisite külas linnas. Noh, sünni siin teistes Freudi saaga, kolisin sinna perega, kui olin kahe aastane, seega lapsest saadikust olen seal üles kasvanud ja jälle nüüd päris kaua haige ja see on tõesti suurepärane koht, oli selline linn, twin Faos ja see oli, kui me kasvasin üles umbes 35000 inimest mis on seal otse riigi jaoks suur linn, mitte suurima korralik linn. Ja neuroon, noh, varsti 50000, et see on ka päris palju viimaste pargen aasta jooksul. Kuidas teie lapsepõlv välja nägi? Laps oli suurepärane, mul on kaks venda ja kaks õde, et siis aeg oli perega päris palju ja sõpradega ja väga rõõmus lapsepõlve viis last peres viis last pärast. Ma arvan, et see ongi üks põhjus, miks mulle hea lapse puutmada sõitja, vennad ja õed ja siis sama disain labidatega, et see oli väga tore. Et minul on keskmine lapsed siis ma või kaks, kes on vanemad siis kaks, kes normad, nüüd see oli väga hea õhkkond, kus ma sain yles kasvanud. Pidite midagi kodus tegema, aitama mingi esimene töökasvatus või harjumus tuli neist aegadest, kuidas sellega on? Et varmad ootasid head tulemust seal koodis. Loomulikult oli kuritöö, mis oli vaja teha, et esmaspäev ei minu õhtujuht näiteks nõusid pesta. Aga midagi üliraske või normis. Jooned. Mis tarkusi muidu vanematele andsid niimoodi ellu kaasa, noh, et kui sa seda ja teist ja kolmandat teed, siis sinu elu läheb kenasti. No ma saan aru, et haridus oli üks prioriteete. Ja ja neile sai eestist pähe is mulgi nende panema harilise survet on, ma arvan on nad juba olnud. Aga kindlasti haridus ja ma arvan, üldistavalt oli pigem eeskuju. Et konkreetsed. Perekond ja teised enne meie oma huvid, et siis ise, kes oli väga töökas ja emme, kes oli väga armastav. Ja ma arvan, et tulid väga hea ja meeldiv lapsepõlv. Ema oli kodune ja isa oli sünnitis arst ja günekoloog. Kooliaeg. Kui mõelda, kes te täna olete rahvusvaheliste suhete dotsent, Tallinna Ülikoolis, teaduste doktor, mingil hetkel tekkis huvi poliitika, rahvusvahelise olukorra, suhete ja kõige seisuguse vastu. Kena, üldiselt poliitika vastu tekkis huvi, kurjust, et esimesed naudised olid siis, kui oli USA presidendivalimised ja siis me vaatasime koos farmastaga perega ja seal on selline huvitav olukord, et USA-s ikoos riik valib mõnes mõttes eraldi, et siis on nagu viiskend erinevate haavdamised, mis toimuvad, et siis televiisorist näeb, et noh, kas üks osariik on siis punane või sinine, et siis kelle hääled noh, kellele siis läheb siis paberrikaste erakond või teine kandidaat ja siis audi vaatesse või noh, mis värvi on siis osariigid, et kas on siis punane või sinine ja väikese lapsena oli alati väga põnev, et kas siis võidad ja. Ja olid teil oma sümpaatiad presidendikandidaatide osas? Ja minus lenicoli isolanik, et noh, et, et see, mis varmad tahtsid, olid see, mis noh, meil ei ole, siin oli normaalne ja kasvasin üles konservatiivses osariigis. Et siis saab, lihtsalt ei ole nii vabariiklaste poolt mida iga kord, aga üldiselt Kui kaugele tagasi te mäletate, millistest presidentidest alates te mäletate ennast niimoodi asjale aktiivselt kaasa elamas? Mõeldes taas kord tänasele päevale ja teie staatusele täna mingit sellist emotsiooni, et see lausa pani teid põlema, põnevusest, et mis nüüd toimub, seda ei mäleta, et lihtsalt elasite kaasa nagu kõik ameeriklased või siiski hakkas kuskilt ikkagi idanema ka spetsiifilisem huvi. See tekkis tegelikult elu Eestist. Et ja siin võib, joome, hüppan järjest, nii et kui on gümnaasiumis ja siis esimene aasta ülikoolis ja siis ma mõtlesin, et võib-olla tahaksin arstiks Isovi arstina tihti ma arvan, inimesed, mis oma vana teevad ja kas ei oleks Jaba võitleja. Ja siis ma võtsin paus ülikoolis ja siis ma tulin Eestisse vabatahtlikuna minu kirgust ja siis see kogus olla iroo pas ole Ida-Euroopas, ole Eestis, see avas minu silmaring väga ja et see ei istu selline kõrge huvi maailma vastu ja kõik nende protsessile vastu, et näha, kuidas on eestivenelased siin ja eestlased ja kuidas kõik näodavad miine erinevalt, et see oli väga põnev ja see tekitas suurklubi just rahvusvaheliste suhete vastu. See oli siis 2002. aastal Just nii ja see oli absoluutselt huvitav, et see on selline kaheaastane programm provintsis miljon järgmine kiirgust ja mina avaldasin selle programmi siis minu kirik määras asukoht, et sõiga, kuidas ma sattusin Eestisse oli suht suva, lihtsalt või saatust. Võib-olla mõne sõnaga ka sellest, kuidas te kiriku liinis siia sattusite, et mis kirik see on ja kuidas siis kirikuliikmete saatmine laia maailma selle kiriku raamides välja näeb? Ehk siis hormoon ja olin hormooni misjonär siin Eestis ja see on päris tavaline, et noored mehed käivad missioonidel, et siis kaheks aastaks lähevad, kui see keele ja inimestele ise ei saa paudida, muidu Havai oleks Tais mormoonid, et siis nad peavad saatma sinna, kus võib-olla. Me arvasime, et arvan, et saaksin hakkama võõra keelega. Et siis võib-olla see oli üks põhjus, miks ring saaredi just välismaale aga muidu hormooni, mis on peaaegu iga hobumaailmas araabia maade, on piirangud. Seavad tihti, mitte, aga muidu on. Nii ta teil siis oli, aga teile tuli kõrvale, et poliitika, rahvusvaheline olukord ja see köitis siis ühel hetkel teid jäägitult ja see hetk saabus siis, kui te tulite esimest korda Eestisse, mis edasi sai? Ja no kirikus on huvitav olukord, et nad julgustavad, noored mehed pühendavad kaks aastat seal võis emissioonide, aga kõikidel on ajutine, ehk siis kaks aastat saab läbi, et siis nad tahavad kõik, et mine koju, mine kooli mingi tööle, et noh, et jällegi ei, normaalse on noh, et ühiskonnas nagu edasi, et siis on, et selles mõttes oli tavaline samme. Ma igatsesin Eestit, ma arvan, see oli üks peamine teemad, et minelased et USA-s ma tundsin väga tavaline ja võib-olla see on see kesklapses sündroom, kes teab täpsemalt, aga soovisin tunde natuke r-i sõna ja Eestisse tuli nii. Tartu Ülikoolis Euroopa Liidu ja Vene uuringuid ja see oli esimene aasta, mille nad pakkusid selle programmi. Ja mul on hea meel, et mul on see võimalus tagasi tudestise. Ja aasta oli siis 2008 eesti keel oli teil selleks ajaks mingis algstaadiumis? No see on väga raske keel ja palju ameeriklastele ei ole harjunud see, et inimestel hakkavad vöörikeeli õppima Nadke. Õppisin eesti keelt paar kuud enne ma tulin Eestisse 2002. aastal ja siis läks umbes aasta aega. Tehastele, mis muud vaja teha, kui kaks aastat lõppes, et sain suhelda päris hästi, aga loomulikult oli päris suurte vigadega ja sealt tasapisi õppisin natuke juurde ja. Jah, eks nii see läheb. Vesi täna te saate aru, absoluutselt, kõigest räägite täiesti korralikult, aktsent aktsendiks. Kui need keel kõrvale jätta, siis ütlesite te igatsesite Eestisse tagasi, et see kõlab päris huvitavalt ühe ameeriklase suust, kui raske või kerge oli nüüd siinse eluga vaatamata igatsuses ikkagi kohaneda ja keel on üks asi, aga selle muu eluoluga, et kui te siin juba kohapeal olite, no näiteks siis Tartus, äkki oli vahel ka mõni selline hetk, Te mõtlesite, et no kuhu ma küll igatsesin, et noh oli mingi aeg, kus te tundsite, et te olete väsinud, tüdinud tahate koju tagasi? Nii kiiresti, et mul oli väga hea aeg Eestis loomulikult oli mõnikord, kui olid ajad, kus oli külm, ma arvan, esimene tav, mis see on siis 2002 2000 kom sealt haud, et see oli külmets paar nädalat oli peaagu miinus 30. Need see oli niisugune, kündan taud, taon, kabine, mõnikord läheb neljaks pimedaks. Igatsen on, mõnikord oli nii, et näiteks kui läksin koju külla suveks näiteks või midagi, et siis kui harjusin ära selle kodumaaeluga, et siis nagu see igatses, läheks ära, et olin väga rahul seal kodus, aga ei olnud nüüd nii, et et Eestis oli selline väga suur kuriteod siis või. Aga no kui on pühad sisend Skype ja Skype'i teel, saab suhelda teiste aim noh, mis nad seda varjanud. Kui te lõpetasite Tartu Ülikooli, see oli aastal 2010 ja teadsite kõike Euroopa liidust ja vene uuringutest, see oli teie eriala. Sedasi sai. No see on väga huvitav, sest kui ma tulin tagasi 28. aastal, ma tulin kaheks aastaks õppima. Ja ega ma ei oota nüüd, et, et see auto oleks väga palju ersi minek, et siis, aga selle kahe aasta jooksul päris palju juhtus. Kõigepealt ma abiellusin, et kohtasin minu praeguse abikaasaga ta või ka Tartus õppimas. See on üks asi, teine asi on see jätti, tõsised, räge, vinged töökohad, näiteks ei olnud USA-s härrastade majanduskriis. Et siis pajupakkumisele näiteks tööle tööle või teisele päris ära. Et siis mõtlemiskoht, mida ma teen, et kas koogile tagasi USAsse ja proovida leida kusagilt unistuste töö. Või ääres siin Eestis, et abikaasa lõpetas oma bakalaureuse, aga tahtis magistrit, sorry, tare Jerzy. Ja siis juhtis minu magistritööga, et hakkas huvi tekkima just teadmiste vastu. Ja see oli esimene kord, et nad, ma ütleksin, et, et äkki seal akadeemilise Tahtnud või arvanud, et ülikooli akadeemilisse karjäär oleks, et see ei sobilik Miinale. Ja siis ma mõtlesin äkki doktorantuuri peale ja siis õnnestus towni Ülikooli, sain sisse ja abikaasa sai magistrisse sisse ja siis kolisime Tauinasse Errzi õpiljoneerisi, harida ennast ja see oli aastal 2010 10. Ja sinna te jäite Tallinna Ülikooli ja, ja neil on 2017 ja olme ikka seal ja abikaasa on nüüd töö eesti keele õpetaja ja mina olen siis eelmisel aastal, kaitsesin doktorikraad ja nüüd olen seal tööl, õppejõuna. Ja teie doktoritöö teema oli elust Venemaa varjust ja väikeriikide pehme julgeoleku ohtude strateegia täpsud. Ja teile ei anna siiamaani rahu, kuidas ikka kõik Eesti saab hakkama siin suure Venemaa varjus või olete seda uurinud ja jõudnud mingile kokkuleppele iseenda ja ümbritseva maailmaga? No ma arvan, et see ongi kismis, mis inimesed siin Eestis mõtlevad ja ma arvan, nad mõtlevad sellest järgmised 50 aastat ka, et ei ole selline lihtne lahendisega küsimis. Aga jah, et see pakub huvi, kui. Päris huvitav aeg, et siis näha natukene vene inimeste arvamus, on natuke šokeeriv, et kui erinevalt neil ongi nagu eestlased, nagu sain aru sündmisest ja ja loomulikult ei paneb mind mõtlema mõnikord mõrdsema, mõnikord mitte. Te olete niisiis Tallinna Ülikoolis, tänasel päeval rahvusvaheliste suhete dotsendi ametikohal. Kirjutate artikleid, juhendate väite Te kirju hoiate Eesti elu sise- ja välispoliitilisel elul ja sündmustel. Pulsi lõpetate tudengeid aga ikkagi, kas vahel ei teki tunnet, et noh, siin elu jääb natuke ikka kitsaks ja hoopis teine asi oleks selle kõigega tegeleda kuskil mõnes suuremas linnas v Luhkemas ülikoolis kuni Ameerikani välja. Ei tasu mitte, sest just see vaike riik, see on just see, mis teeb Eesti põnevamaks. Et USA-s on nii suur maa ja ülikoolil on niivõrd palju, et ja lihtsalt uppuvale. Et nene võimalus midagi öelda, et nende võimelised oma, et oma hääl oleks kuulda, et oma mõju oleks tunda, on niivõrd raske, et ainult neid eliidid, kui sa nagu vaenu paar tükki, et õppejõud USA-s. Et need põhimõtteliselt, et moira inimesi. Nii nagu siin Eestis on võimalik ja see on Tavalises mõttes põnevam, et seega Londlikultonoomas Oxfordis või Harvardis või sooliselt väga vinged kohad ajamas. Aga sa ei, mind ei tõmba, et loomulikult oleks fantastiliselt kogemus sotsiaalaga, olen rahul siin Eestis ja selle põnevusega, mis, mis siin saab teha. Elukaarde, mis seal on mulle antud, nagu need siis praegu mulle tundub, et ma saan hakkama ja et minu võimetus panustada maksimaalselt omanike siin Eestis. Kui ma läheksin teise kohta, minu võimalus panustada või võimudes kasvatada oma andmeid ja kogemusi oleks kindlasti vähem. Teate ja tunnete vast ka mõningaid teisi ameeriklasi, kes Eestimaal elavad, et olete nendega vahetanud oma kogemusi, muljeid Eesti elust. Kindlasti mõned jah, sarnased mõtteid, aga elus on ikka rahasin pojana neidki neid, kes siin elavad. Kolleegid, ülikool teist või noh, mingi saatkonna Jürgises, kus ühtlane, et see on tegelikult päris palju siin ja siis kuidas nende eesti keelel Harri Tarja mõnikord aeg on vähe, et õppida eesti keelt, tööloni Pauli näiteks. Et siin, et ma arvan, et ei peaks, süüdistame kedagi, aga noh, kindlasti on neid, kes on siin päris ammu, aga kiudil ei oska. Kuidas näeb välja teie igapäevaelu, mett ju teie pereelu? Mul on kaks last ja tal on vaiksed lapsed ja siis ma arvan, et igaühel olnud lapsed jube, kui kuidas seal on, et nendega on päris palju tegemist. Erilisele vaikse lapsega, et siis mõnikord lihtsate noh, lapsehoidja, see on väga tore, see on nad toredad lapsed ja siis meil on päris palju sööd, et kui päevaolud on lapsega, siis mõni purjuhtivad on tööl ja noh, et seal oli see kindel režiim ei ole, et õige peaaegu on pisut erinev. Koordineeriti organiseeriti abikaasaga seda kodust elu, nagu ma aru saan, et nii-öelda ameeriklastest sõpru pole teil teab kui palju, aga muidu on nagu see sõpruskond selline korralik, et kõik alustades sellest ajast, kui Eestisse päriseks tulite ja on teil selline külalislahke kodu või ei jaksa eriti külalisi vastu võtta, et igapäevane elu on nii pingeline või kuidas selliste asjadega on. Jah, praegu ütleme nii, et väga palju aega ei ole, et käia külas ja see, et mõnikord nädalavahetusel saab ja suvel saab natuke rohkem. Sõbrad, tikk on ja, ja tütvaid ikka on, aga seal lihtsalt nagu väga palju aja leidmine, et ei ole, et et mõnikord, kui saan abikaasaga hästi natukene varda peal lapsed lähevad magama, siis on juba veerandil, ent siis leiaks siiski rohkem aega sõpradega olla, et noh et see on siis. Et siis inimesi on sealt, kust ma tulin juba sellest ajast, et see on tore näha tüütavaid, noh, kes on homsed tüütavaks mingi 15 aastat, see on tore. Ja praegu olen ka tugiisik ühe pagulasperele, et siis üritan aeg veeta nendega nii palju, kui saan. See on ka olnud väga tore näha, nende areng on noh, peaaegu aasta Aegi vees, siis on nüüd väga hästi ja. Te olete tugiisik pagulasperele, no see on see, et te tunnete, et see on teie kohus, emissioon võtab päris kõvasti aega, arvestades, et meil on kaks väikest last ja loengud ja kõik muu, mis akadeemilise eluga kaasneb. On küll jah, ja siis alguses ma tundsin, et südamesse jõuaks midagi, mis ma tahtsin teha ja siis oli natuke üle aasta aega tagasi, siis oli see tähtpäev, kus ma pidin esitama oma taotluse või mitte siis õhtuks otseselt tahtsin. Taotlen ikkagi siis veidi koidati, siis jõin, saabus perekond ja ja tõesti oli aeg vähe, eriti alguses, kui nad tulid ja kui mine ei saanud näiteks, et siis pagulasabi saatis nagu teise Tügi isik, näiteks kui sellel päeval olin hõivatud, aga saime hakkama ja see on tõesti olnud väga rikastav kogemus, et üks parimad kogemused mille juures öeldakse nii Milles tegevus seisneb teie kui tugiisiku tegevust, täpsemalt? No siin on see perekond oli väga vere nüüd, et oli teglikult üks luterlik kogudus. Tervisekontrollid ja Arci käidud ja kõik sellised bürokraatlikud sammud ja neil on väga olulised. Ja siis teisel pool sotsiaalne võrgustik, et see Sõber terve perega, et siis ma arvan, et, et jääme ei sõbraks väga kauaks ajaks. Suhtlete omavahel, mis keeles selle pereemaga suhtlen eesti keeles, tegelikult tema on, on väga innustav eesti keelega perre suhtlen inglise keeles üldiselt et tema juba oskas inglise keelt ja siis Eesti kihutatud natuke aeglasem, kui abikaasa ja abikaasa eriti ei oska neid inglise ja siis lihtsalt tema on rohkem õppinud eesti keelt ja siis rohkem võimalusi ka ei ole. Pereema on siin elades eesti keele selgeks saanud. Jah, jah, see ei ole saarlased praegu aga päris säästituudima. Sellised paugud, seal on tegu päris mitu. Neljas tihti jooniseid problemaatilised või need, kes lahkuvad. Aga on suur hulk neid, kes on Evelin sisse väga hästi, kes käib tööl ja pühakeeld ja rahu siin olema tänulik, et neil on võimalus siin olla. Et see on väga vahva, näha, et ka teistel on head kogemused. Mis on see üldse, mis teile Eestis meeldib ja mis on see, millega on raske harjuda? Kui me jätame nüüd selle ilma kõrvale, sest et alati öeldakse esimese asjana külmun. Elektriga, ja kui vaadata näiteks igasugused kohad maailmas ja nende probleemid, kas mingi mürgised ämblikud või mis iganes, nagu ootan, et tegelikult Eestis on väga tore, natuke külm, natuke piina, mõnede seltsiga, aga siin on väga tore, et kõik hooaeg on siin, et seega Eesti on tegelikult meeldib, et. Ma arvan, et see ongi vaike, pirub riik seina lühidalt läks, mulle meeldib, kuidas linnad on kompaktsed, et inimesed. Ühendatud, et ei ole nii, et lihtsalt mine on oma elu ja ükskõik, ma teen, mis ma tahan, ainult see, et me ei mõista, et, et me kõik sõltume üksteisest. Muidu meeldib, et see on, näed, siin on ajuga, kui saad vanalinn ja ma võin teda. Et siis ma arvan, et see on vaike paike Iropper riik, et sellega kaasneb päris palju plussid. Ja niisugune asi nagu igatsus oma sünnimaa järele, et kui te siin elate, siis ta seda väga enam ei tunne. Aga sellele vaatamata, kui tihti te käite, siis aidaa suus oma vanematekodus, kus terve perega näiteks. No jube, et mina olen käinud võib-olla rohkem, kui, kui mine terve perekonda, aga mõnikord on ikkagi aineid seal kaitsme ja planeerimise järgmises juba ka ime siis et tikke saame, aga see on päris pikk reis ja päris kallis reisijad siis. Noh, see ei ole igavene, sõita ei ole. Selge see, aga vanaemal-vanaisal on siis hea meel lapselapsi näha. Ja nemad on Eestis ka, käin mitu korda, et see on ka tore, et siis ei ole? Ei ole nii, et lihtsalt kellegi ei näe, terve kaheks aastaks vanemad siiamaani jõudmine ainult ikkagi korra aastas. Ja võib-olla siin ma saan, mainis ka, et vanasti, kui keegi koodiks Oma gurma lahkumine, tegu, Ma elan kaasat kurimahud, et ma loen näiteks Google News minu ruuduline ajakiri, et ma tean täpselt, mis toimub oma Gori linnas. Seega on väga põnev jälgida näiteks saan paaride kõik samad saateid, mis perekond vaatab televiisoris, näiteks Netflix ja ja kõik sellised ahju, mis annab tunne, et ma ei ole loobunud oma kodulinnas. Kuigi ma elan siin ja siis see on. Tänases maailmas on hetkel ei tunne, et see maakera mahub peopessa küll soovinud. Ja nii nagu saadet alustama, sobib seda ka lõpetama. Ansambel tõi Kiisler. Suur tänu Eestis elav ameeriklane rändel saatesse tulemast. Aitäh, ja nüüd siis see lugu.