Tere ja aitäh, et olete Vikerraadioga. Tänased saatekülalised on Kristi ja Kaja Kallas. Kui emavaldkond on olnud meditsiin siis tütar on pärast advokaaditööd astunud pikki samme pigem isa jälgedes poliitikas. Saade, mida kuulate, pühendub aga lapsepõlve ja perekonnaga seotud teemadele. Ema ja tütar Kallase puhul on kogemused üsna erinevad aga kohe räägivad nad oma teekonnast ise. Saatejuht on Sten Teppan. Kristi tere tulemast vikerraadiosse Jettere ja üks Kristi lastest, Kaja on ka siin rõõme. Kaja, tere. Me räägime väärtustest, me räägime kasvamisest. Me räägime kasvatamisest. Vaatame tagasi lapsepõlvele ja meenutame seda, mis on juhtunud toredat. Ja võib-olla ka mitte nii toredat, sest see teine osa minu lausesse sai lisatud üsna nimme. Kui me läheme ajas Kristi tagasi teie lapsepõlve siis ma ei teagi, kui kohane on kasutada selle kohta. Tore. Mõeldes asjaolule, et te olete küll sündinud Eestis, aga tegelikult sisuliselt esimesed 10 aastat oma elust elanud Eestist üsna kaugel Jamite meeldivates oludes. Jah minu elu algaski väga dramaatiliselt, kui ma olin kuuekuune, siis toimus märtsiküüditamine ja mina olin ka üks nendest, kes siis selle pika Siberi tee pidid ette võtma koos vanaema ja, ja emaga. Ema mul oli siis 27 aastat, vanavanaema oli 49, nii et mõlemad noored naised. Ja see oli ikkagi üks, no minul ei ole mingeid niisuguseid mälestusi, muidugi sellest. Aga see, mida tekkinud minu ema ja minu vanaema, sellest see oli ikkagi halvas mõttes muljetavaldav. Mida me läheme detailidesse ka hetke pärast, aga kaja, kui palju te mäletate oma nooruspõlvest lapsepõlvest neid jutte ema lapsepõlvega seoses, kas need Siberi teemad on kunagi läbi jooksnud ka perekondlikke vestlustes omavahel ja kui, siis mis kontekstis? Ja ikka ikka ei nendest asjadest räägiti, räägiti meil palju. Vanaisa vanaema näiteks just meenutasid, kui vanaisa sai siis vangilaagrist välja, nendega ühines ja ja siis noh, nende seda siberi elu seal, just seda, et kuidas nad siis nii-öelda õpetasid kohalik nii-öelda tööd tegema. Siis noh, minu, nii vanaema kui vanaisa oli väga-väga töökad inimesed ja vanaisa oli mul tisler või naha tõesti kuldsete kätega mees ja siis Siberis ta ehitas tegelikult selle maja kõik nullist ülesse ja pani seal kõik inimesed ümbruskaudsed siis korralikult tööle ja kuni isegi selleni välja, kuidas nad õpetasid, et siis kohalikke Siberi venelasi korralikult viina joomapidu pidama ja, ja ei ole ta klaasiga kukuvad kohe, eks ole, pikali vaid, et see on nagu kultuurne. Nüüd me teeme nii, nagu meie teeme ja noh, neid lugusid oli väga palju väga-väga vahva nagu kuulata, et mis minu meelest nagu illustreerib seda, et et tegelikult inimesed on nagu, on nagu väga vastupidavad ja väga kohanemisvõimelised, et noh, mis siis, et tegelikult olukord ikkagi väga keeruline positiivsed inimesed leiavad ikkagi igal pool mingeid selliseid rõõmu. Kristi, kuigi suur osa vähemalt sellest reisimisest Siberi suunas on teieni jõudnud läbi juttude, nii pisikene laps ei saa midagi ise mäletada siis proovime nüüd silme eest läbi lasta need pildid, et kõige esimesed, mis päriselt oma mälestuste kaudu isiklike läbielamiste kaudu sealt meie jaoks väga kaugest kandist meelde on jäänud, mis, mis ette tuleb. Noh, võib-olla esimene pilt, mis tuleb ette, oli siis, kui Stalin suri. Ma olin viieaastane, enne seda ma nagu väga ei mäleta, aga siis oli niiviisi, et, et noh, seda oodati juba noh, tükk aega ja siis kui Stalin suri, siis oli meil see leht laua peal, ma istusin vanaema süles ja vanaema ütles, et võib-olla nüüd meie elu hakkab muutuma. See oli pograadis Krasnojarski krais. Meil oli niisugune väikene, vilets majakene. Aga ikkagi igaüks elas nagu omas majas. Ja see oli noh, varjatud rõõm. Kõigi eestlastel. Mida see koht endast kujutas, oli ta küla moodi, kus igal perel oma elamine ja pigem eestlased. Seal oli igasugusest rahvusest inimesi, väga palju ukrainlasi, eestlasi oli ka ja see oli niisugune noh, Siberi küla, seal olid tohutu kuumad suved, tohutu külmad talved. Suvel oli niiviisi, et paljajalu ei saanud üldse käia. Ta oli kogu aeg päikseline väga-väga-väga kuum. Mis on mul meeles need puidust kõnniteed, sest seal sõiduteid õieti ei olnud, ainult sealt, kus oli vankreid nagu käinud, need olid niisugused must muld ju läheb kohe poriseks. Ja siis inimeste jaoks olid niisugused, et laudteed, mille mööda inimesed käisid, aga minul, noh, ei ole halbu mälestusi, sest lapsele ei saagi olla. Seal oli väga, step, oli kohe kõrval hästi, niisugused suured mäed olid. Ja Sajaanides oli see ja stepis olid suvel olid need maasikad, aga tegelikult need on maitselt nagu meil nagu muulukad. Hästi suured nagu pool meie aedmaasikad ja nii maitsvad ja need olid nii kohutavalt palju, et me käisime neid korjamas pangedega, et olite hõlbastel, olid pangid ja siis korjasime täis ja siis läksime koju, et hästi hästi viljakas maa oli. Ja kevad oli seal ka selles stepis kohutavalt ilus, sest seal on niisugused lillad, lilled õitsevad ja siis on kõik värviline. Kevadel. Aga talved on seal kohutavalt lumerohked ja väga-väga ikka miinus 50 ja niiviisi, et. Mis nendest maasikatest sai, kas need olid kohe niisama ärasöömiseks või? Ei noh, ikka tehti sisse, sõime muidugi nii palju, kui mahtus. Ta oli elu ikkagi üsna tavaline nagu Eestiski, et tehti konserve hoidiseid ja püüti hinge sees hoida. Ka ikka, sest ega pood oli üks seal poes oli igasuguseid tööstuskaup, aga noh, näiteks suhkrusabas pidi ju seisma ja siis müüdi seda niisugust tükisuhkrut, aga see ei olnud nagu tavaline tükk, vaid niisugused suured kamakad. Selle järgi pidi ikka seisma, jäi leiva järele ja igasugust ikka järjekorrad ikka, põhiline oli see, mis sa tegid sisse. Ja noh, meil vanaema oli hästi niisugune majanduslik ja harjunud hästi majandama, siis nemad võtsid nii palju, kui said kokku, et ostsid omale lehma ja see oli suur asi, sest no lehm annab piima ja siis saab võid teha ja igasugused Kas te mäletate või teate, kuidas see käis, mismoodi tekkis esiteks raha, et lehm osta ja kuskohast osteti lõpuks ja kuidas teda hoiti? Minu vanaema oli väga kuldsete kätega, ta õmbles väga hästi. Ja kuna see oli seal Mongoolia ja Hiinast mitte väga kaugel see koht, siis seal oli väga palju ilusaid tekstiile. Aga vaata, siin on minu meelest oluline mainega mainida ka seda, et siis, kui need küüditajat tulid järgi neil oli Singeri, see õmblusmasin ja siis üks küüditaja ütles, et võtke see kindlasti kaasa, et ta tegelikult võttis selle Singeri õmblusmasina, mis oli hiljem. Venelane, kes ütles, et võta see masinalt, kas sa õmbled ja vanaema ütles, õmblen küll, sest võtta see masinkaaslase ja võib-olla meie elu tegelikult päästiski. Te rääkisite vähemalt esimeses perioodis emast ja vanaemast, mis tähendab seda, et mehed, isad, nemad viidi kuhugi mujale. Nemad viidi võrkud taas täiesti eraldi ja nad olid päris vangis, meie ei olnud päris vangis, me olime seal külas lihtsalt niiviisi järelvalve all ei tohtinud lahkuda ja siis anti mingisugune niisugune paberpassid, võeti ära. Et me ei tohi, me oleme, noh, väga ohtlik element, ei tohi kuskil liikuda. Ja isa tuli järgi siis, kui ma olin viieaastane, ma esimest korda nägin oma isa siis, kui ma sain viieaastaseks. Mis tunne see võis olla, ma küsingi niimodi, mis tunne see võis olla, kui ellu tuleb sisuliselt täiesti tundmatu inimene. Ei, no ta täiesti tundmatu mul ei olnud, meil oli sellest ikka on ka väga palju räägiti isast ja vanaisast. Põhimõtteliselt ma olin teda oodanud, aga ma ei teadnud, milline ta oli, sest et ega siis fotosid ka ei olnud. Isa rehabiliteeriti varem ja ta läks kõigepealt Eestisse, siis ta ütles, et ta läheb oma perele Siberisse järgi. Eestlased olid igal juhul paljud ütlesid, no mis sa lähed sinna Siberisse, et aga ta ütles, et tal on pere nii tähtis ja tuli meile järgi. See oli väga suur sündmus meie majas. Ja muidugi minule, kes ei olnud üldse mehi näinud, kodus oli see tagantjärele mõeldes see habemeajamine, see oli nii naljakas. Kuidas isa neid neid põski ikkagi siia pole, punnitas teisele poole ja siis, kui me lapsena mängisime kodus, siis mina tahtsin alati isa olla. Sest see oli nii tore, siis ma sain peegli ees habet ajada. Ma olin nii armastatud laps, sellepärast et ma olin õnnekombel lihtsalt ellujäänud, sest siis, kui me jõudsime Siberisse selle kolm nädalat, oli see nõndanimetatud reis ja, ja selle aja jooksul praktiliselt peaaegu imikule midagi süüa ei olnud. Üks kena inimene andis Abja linavabrikust meid küüditati, andis kaasa ühe kolmeliitrilise Ei, see oli vanaema, rääkis seda juttu, et see oli, see oli niimoodi, et te olite seal vagunis ja seal stressiga, siis kadus rinnast piim vanaemal ja siis ja siis mingi paar peatust hiljem, et mitte kohe alguses, vaid tuli see sõdur sisse, küsis, et kes on prouaga, mis on siis minu vanaema nimi ja, ja siis tema ütles, et mina olen ja siis saadeti nagu kolmeliitrine purk piima. Tänu sellele kolmele liitrile ongi ma praegu elus varama igal juhul. Jah, seda uskus, et tänu sellele see nagu oli, et see nagu päästis ema elu ja. Aga muidugi, kui me jõudsime sinna Siberisse, siis ma olin üleni paisaid täis, sest ega pesta ju ei saanud, kuigi need mähkmeid nad loputasid seal ja kujutage On inimesi, kes sõitsid selles väga külmas loomavagunis ja kes enda ümber panid lapse mähkmed, et kuivatada, et panna lapsele kuivi mähkmeid. See oli ikkagi väga niisugune ohverdav tegu minu meelest ja väga-väga soe. Tuletage nüüd meelde see mängukaaslaste kamp, kellega seal asju aeti, mis seltskond see oli? No mina olin seal niisugune täht, sellepärast et see oli Akassi ja NSV ja seal olid kõik niisugused pisikesed pilusilmadega niuksed kui mustad, hästi toredad ja elavad lapsed. Aga mina olin lumivalgete patsidega niisugune sirge eesti tüdruk, ma olin ikkagi asja juhtala ja, ja kõik lapsed enne mängima ei hakanud, kui mina ikkagi välja tulin. Ühesõnaga lapsepõlves ma olin väga seal Siberis väga niisugune silmapaistev inimene. Teie lemmik mänguasi oli muidugi väga palju olla. Jah, mul oli üks nukk Tiina, vaat selle tõigi mulle isa kaasa Eestist. See oli niisugune portselannägu ja siis mingisugune väga tavaline nukk, aga see Tiina oli mul kogu aeg. Ja vanaema oli mul ju väga hästi õmbles, siis ta õmbles talle igasuguseid seda garderoobi, nii et tal oli palju iga igasuguseid asju. Ja siis mul oli üks karu, kellega on mul ka just vahetult enne Siberisse küüditamist on üks pilt, väga armas pilt, kus ma istun seal selle karu kõrval tädi Halli karakuliga kaetud karu, et kahjuks on ta nüüd Nende kolimistega. Ei, aga see, see hall karu oli ju Viljandis lemmik mänguasi, et mina mängisin tema ikkagi täitsa ribadeks, panin talle igast riideid ja mäletan tol ajal just vanaisa parandas seda, tal tulid need jalad ja käed otsast ära ja siis vanaisal nõelus neelas need kinni ja tegelikult noh, kui niimoodi vaatad ka siis ma ei tea, miks see karu mulle kani õudsalt meeldis, et külma teda vankriga sõidutada, ütlesin, ja ja see oli jah, niisugune nagu lemmik lemmik mänguasi. Tagasireisi koju mäletate? Mäletan väga hästi, siis ma olin kümneaastane, kas hinges oli elevus, oli küll gurmali? Ei tea, ei olnud, mul oli see ootusärevus, kuna selle Eesti oli nii palju mulle räägitud, nii palju. Ja me läksime üle Moskva kiirrongiga Abakhanist Moskvasse kestis see reis viis päeva, viis päeva. Ja siis me olime paar päeva Moskvas ja siis sõitsime Tallinnasse. Ma kujutasin Tallinna muidugi hoopis teistmoodi, et kui siis kui ma siia jõudsin, sest ma just olin olnud Moskvas ja kõik oli nii võimas ja vägev ja see Tallinn-Väike-tundus nii väike ja niisugune. Aga väga armas esialgu oli, siis me läksime kohe teise vanaema juurde, kes elas Abja lähedal ühes talus ja siis olime suve seal, nii et. Mul ei olnud igatsust siberi järele. Mingis mõttes uus algus ja ma olen kuulnud lugusid selle kohta, kuidas need uuesti alustajad, kes Siberist tagasi tulite, nende elu ei tehtud alati kergeks koha peal, ütleme niimoodi või vähemalt nad pidid mingit pilke taluma ja nii edasi. Kuidas teiega? Minul on lihtsalt elus vedanud, et ma olen kohtunud väga heade inimestega. On üks raamat, Ene Hiion, neil on valged varesed vot seal kirjeldab just neid lapsi, kes tulid tagasi Siberist Eestisse, kuidas nad nendesse suhtuti halvasti, kuna nad noh, öeldi, et nad on nagu valged varesed, nad ei räägi õieti hästi eesti keelt, kuigi mina rääkisin eesti keelt ja ma oskasin ka kirjutada, sest tema õpetas mind. Aga no siiski mul oli kindlasti noh, aktsent juures. Aga mul vedas sellega, et minu klassijuhataja, eks Carl Robert Jakobsoni Viljandi esimese keskkoolis oli õpetaja Evi Velliste kes olevat enne seda, kui mina just jõudsin sinna esimesel septembril kokku võtnud oma klassi ja selgitanud, et meile tuleb uus õpilane. Ja võib-olla ta ei räägi kõike nii hästi, aga palun suhtuge temasse hästi, sest ta ei ole ise selles süüdi. Ta on niigi palju kannatanud, et, et noh suhtuge temasse hästi ja tõesti need klassiõed, kellega ma praegu ka niivõrd pidevalt suhtlen, need võtsid mind nii hästi vastu ja, ja minul ei tekkinud mitte mingisuguseid probleeme koolis. Tundsite te vajadust end ekstra tõestada, tulles klassi, mis oli juba vist? Neljandasse klassi koosoludeks. Ma ei oska ütelda, alguses mul olid ikka mõned neljad, Kaaga pärast läksid kõik nagu hästi, aga ma olen niisugune hoolas õpilane olnud ja no esialgu justkui me läksime direktori juurde avaldust alla, siis direktor ütles, et tavaliselt Need õpilased, kes tulevad Venemaalt et ei saa järgmises klassis, ühesõnaga, ma oleks pidanud üks aasta nagu tagasi minema. Aga ma olin niisugune kange tüdruk, mõtlesin, mina tagasi ei lähe, mina tahan ikka edasi minna. Ja siis see direktor vaatas mind pika pilguga ja ütles, et ahhaa, kui laps ei taha minna, siis teeme lapsele eksami. Ja siis nad tegidki mulle ütlus ja siis ma pidin lugema kirjutama. Ja, ja vist mingi matemaatiline värk oli ka seal, aga no igal juhul mul läks kõik väga kenasti, ütles, et oi, see laps saab küll hakkama, et ainult mis oli raske. Olid need pikad täishäälikud, et. Verekeskkonnast tulles neid on raske nagu eristada, et mis pärast maa olen ühe agaga maa, mille peal me astume, on kahe, aga eks ole tegelikult see hääldus on ju sama, et vot pääsuke vist oli mul ühe käega seal ja mingid niisugused väiksed vead ta, ütles Toin. See laps saab küll hakkama ja saingi. Missugune lapste enda pilgu läbi oma vanematele olite? Ei, ma püüdsin olla ikkagi tubli ja õppida hästi ja saada üldse hakkama. Tegin sporti ja. Kas te mäletate vanemate ootusi, oli see kunagi teema, mida kodus kuidagi sõnastati. Ema rääkis midagi isa. No ema tahtis kangesti, et minust saaks õpetaja, sest tema ise oli oma lõpetaja tahtis saada õpetajaks, mina ütlesin, et ei, ma õpetajaks ei taha saada, sest õpetaja lapsel on väga raske kamas no lihtsalt ise õpetaja laps, kuidas niisugust koerust teeb, aga ma ikka armastan vahel mõnda koerast teha. Ma ei kujuta täiuslikku harmooniat ette, ausalt öeldes. Kas teil tekkis vanematega mõnikord arusaamatusi ka? Sel ajal oli niiviisi, et ega poes ei olnud eriti palju mingisuguseid Riideid, eks ole saada ja siis tahtsid ikkagi noor inimene ja, ja laps tahab ikka olla kena välja näha ja kõiki nende moodsate asjadega, aga noh, meil ei olnud võimalik kõike ju muretseda, sest majanduslikud võimalused olid küllalt kesised. Ja siis ma nii mäletan kui üks kord, et vanaema kinkis mulle sünnipäevaks mist hõbelusikad või hõbelusika või ma ütlesin, missa sellest hõbelusikas tikkisid, parem oleks kampsuni kinkinud. Aga praegu, kui ma teelauda katan, siis seesama hõbelusikas on ikka mul kogu aeg kasutuses. Et noh, vanaema on ikkagi palju targem kui mingi noor laps. Kaja, teie vanaema ja vanaisa teemal need lapsepõlved suviti seal nende juures, mis meelde tuleb, kuidas nad lapselapsega ümber käisite või lapselastega teie vanusevahe nende üle, aga ei ole ju nii suur, et saite vist küllalt palju asju koos ajada. Ja meie vanusevahe on kaks ja pool aastat. Ma mäletan neid suvesid selles mõttes selliselt, et kui ma praegu ise nagu emana vaatan ja mõtlen selle peale, et kuidas meie tegelikult hommikul võtsime, rattad kihutasime kuhugi suunas, noh, alati suurem vend ees, mina. D tegin kõik kaasa, mida, mida tema ees siis meil oli teada, et noh, mis oli nagu püha nii-öelda püha, olid söögiajad. Et kell kaks oli lõuna. Selleks pidi olema kodus kõik ilusti laua ümber ja kell seitse oli siis õhtune tee. Et see oli siis ka kui veidi olema nagu kodus ja siis muidu me olime täitsa Iker, mõtlesid kuskil kruusateel siis kuskil mingi kivi jäi jälle ratta ette, kukkusid seal hull kiivreid, ei midagi, kõik põlved jälle lõhki, midagi teha ei ole. Meeletu ütleme selline vabadus, mis, mis seal on või noh, igast kohad, kus me ujumas käisime ja nagu noh, tegelikult noh, mida ma üldse ei teata, et aga noh, vanaisal oli selline, kuna ta oli tõesti kuldsete kätega mees ja siis tal oli selline garaazis oli siis töö nurk, igasugused puutööriistad ja väga põnev. Põnev oli see tema alati midagi putites ja teine asi, mis seal muidugi oli, oli see, et lastel ikkagi olid väga selged kohustused, et kasta peenraid, rohida peenraid, täna sinu töö on see, et ei olnud ka päris niimoodi, et noh ja siis võisid nagu teha, mis sa tahtsid, aga ikkagi nagu sa osalesid selles majapidamises, siis korraldamises oma oma väikeste ülesannetega. Ma ei tea, kas laps oskas niisugust asja märgata või kui ta nüüd tagasi mõtlete, ajas siis, siis missugune kasvamises ja kasvatamises oli vanavanemate roll. Roll ja ma mäletan seda, et kui me olime sel suvel, siis vanemad tulid üle kahe nädala nädalavahetusel tulid meid, siis vaatame siis me ootasime seal 800 autot, meil oli niisugune nagu majal all orus ja siis seal mäe pealt nagu kogu aeg, noh, et ei, et kas see on ja see on, aga, aga siis ma mäletan üht Ühte tüli tegelikult vanaema ja ema vahel nagu stiilis, just et vana ma siis noh, midagi ühesõnaga midagi. Ema heitis nagu ette, et lapsed on umbes ülekäte läinud või midagi siis liiga paljulubav, liiga palju lubati ja siis ja siis siis värava muidugi, kes oli ka sihuke kange, ütles, et noh, et, et noh, et kasvatas ise oma lapsi või midagi sihukest. Et selline, seda ma nagu millegipärast see on mul nagu meeles, sest et noh, üldiselt meil ei olnud nagu mingeid selliseid tülisid ega mingit hääle tõstmist nagu kunagi see kuidagi jäi mulle nii meelde, et see oli midagi täiesti erakorralist. Kristi, kas te mäletate, kas te mäletate, muidugi te mäletate seda päeva, kui kaja sündis ja ütleme neid esimesi kuid või aastaid vahel vanemad ja lähedased ikka püüavad beebide otsa vaadates või pisikesele lapsele mõelda, et mis temast saab või et kui kergesti ta nii-öelda voolitav on ja ja eriti kui üks laps on paar aastat varem juba sündinud, et väike kogemus justkui on ees olemas. Kas emotsioonid pisikesele kajale vaadates dist, tekkisid mõtted, et mis nüüd tuleb, et end läheb ees, aga õde. Ühesõnaga, nad olid mõlemad väga armastatud lapsed, kuigi Kaja ütles alati, et ma olen see teine. Aga oli ootused, kasvab tubli ja vahva inimene. Seda küll, aga kas ta oli pigem sarnane või või pigem mitte. Mõlemad lapsed on hästi niisugused seltskondlikud, et neil on alati olnud väga palju sõpru. Meil on kodus alati olnud ka nende sõpradel võimalus alati olla nii, et. Kas vend kantserdas hea meelega ta aeg-ajalt ta pidi seda tegema. Ei ei, vend ei hoolinud eriti sellest tõest, aga noh, Kaja oli muidugi ka paras, ta oli väiksem, et ta sai aru, et kui midagi juhtus ja tema nuttis, siis sai vend pahandada õigusega ja et õigus jäi kajale ja siis ükskord ma vaatasin kogemata läbi ukse. Ülo mängis just niisuguse raudtee, pani üles, pani rongid sinna sõitma, igasugust tunnelid ja värgid, kõik käisid kas sinna. Ja Kaja tegeles mingi muuga ja nagu muuseas lükkas ühe tunneli kokku niiviisi. No kiusu pärast. Et siis jääb rong seisma ja igast ja, ja Ülo lihtsalt natuke lükkas teda niiviisi, et Kaja, mis sa teed ja Kaja paneb tervest kõrist röökima ja ülapeksa. Siis ma sain aru, et seda asja tuleb vaadata väga loominguliselt, et ei ole alati niiviisi, et, et on suurem süüdi vahel on ka väikese provokatsioon siin olemas. Ühisest beebiajast rääkida siis, mis ma olin kahekuune, kui sul oli see pimesoole operatsioon? Jah, nii et ma jäin nagu isaga üldse kahe kuuselt, ema läks haiglasse teatud ajaks ja kui ema oli arst ja siis ja siis noh, mina olen sündinud juunis ja noh, siis ta oli kuskil augustis ennem isale öelnud, et vaated lapse külvanud. Ja siis ta ei saatnud nagu mingi meditsiiniõe, nagu vaatama, et kuidas nad seal toime tulevad ja siis aga noh, vahepeal olid ilmad läinud soojaks ja siis siis laps oli tohutult paksult riides, karjus nagu ratta peal, higistan, eks ole. Aga ei, külmetanud. Ja isa oli püüdlik, püüdlik. Kohusetundlik, kuidas nende kohustuste jagamine muide Kristi üldse kodus käis, et nõukaaeg minu meelest võrreldes praegusega? Need rollid olid natukene teistmoodi isadel ja emadel kui nüüd. Jah, et põhiline osa jäi ikkagi ema kanda laste hooldamisel, et kuna isad olid nii hõivatud, aga Siimuga oli see, et kuna ta on olnud nii kaua juhtivatel kohtadel ja see on nii 24, seitse TÖÖ et tema tegi kohe oma tööl niisuguse režiimi, et ta laupäeval pühapäeval siiski oleks nagu oma perega. Nii et me siiski laupäeval ja pühapäeval käisime ka koos isa mõlemaga kas kuskil näitustel või metsas või kelgutamas või suusatamas või. Igal juhul püüdsime veeta need nädalavahetused ja puhkused. Et nad olid alati meil Viljandis, aga meie puhkuste ajal me võtsime ühel ajal puhkuse, siis me olime alati lastega, et katsusime siis olla, et, et nad saaksid nagu rohkem meiega. On, mis teie ajal oli noor ema, kõige suurem mure või probleem, mis tuli lahendada. No kõige suurem mure oli saada lasteaiakoht juba siis oli seal ja, ja nagu sündis laps, siis pandi kohe lasteaia järjekorda. See oli kõige suurem, sest et ega nende hoidjatega on kogu aeg igavene probleem olnud ja ikka hea, kui saad lasteaeda. Kaja korraks käis jutust läbi, et te olete enda pilgu läbi olnud kogu aeg, see teine. No selle eest, et ma olen see teine, et, et teine laps ja siis sel ajal nii positiivsed kui negatiivsed küljed, et positiivne on see, et vend raius kõik teed tegelikult valla, et ütleme, temal olid vanematega need naginad ära, mis puudutasid seda, et, et noh, et kes peole võib minna ja kas seda võib teha või teist teha, et minul siis oli tunduvalt lihtsam, sest et need vaidlused olid peetud. Aga noh, raskem see, et, et tõesti, et noh, tema oli nagu esimene ja tema tal oli mõnes mõttes nagu suuremad õigused, aga mina olin niisugune väike naaskel, et ma ikkagi alati ennast igale poole pressisin temaga kaasa ja mis muidugi noh, see oli nagu minu vedru, et lapsele see nagu ütle, et teil on kaks ja pool aastat vahet, sa ei peagi kõike seda oskama, mis su vend juba ees oskab, aga minu jaoks see ei olnud nagu mingi argument, et ma ikkagi kui vend õppis lugema, siis ma õppisin samal ajal lugema, mis siis, et ma olin noorem ja noh, sellised asjad, et ma tahtsin teha kõike sama hästi kui mul vend, eestlegi ja venna sõbrad olid ka sinu saba ja nad on siiamaani Ki mõne ja, ja noh, eks, eks muidugi mul vennal selles mõttes oli, oli keeruline, et ma olen tõesti oli niisugune tüütu putukas nagu kaasas ikka tihti, aga samas nad minu eest ka ikkagi nagu hoolitsesid, et või noh, ühesõnaga need ei jätnud mind nagu maha ka ma arvan, et hambad ristis, võib-olla teinekord, aga. Kaja mainis, et vend ees pidin nagelemist vanematega juba ära tegema, kuidas vanemad neid asju omavahel kokku leppisid või siis lapsega kokku leppisid, et hästi noh, me võime siin rääkida vanuseskaalal väga pikast perioodist, et on suur vahe, kas rääkida ja asja leppida viie aastasega või 15 aastasega. Aga ikkagi, et laias plaanis kelle sõna jäi peale või mis tingimustel vanemad neid kompromisse oma lastega teie peres tegid? Meil on selles mõttes hästi läinud, et me oleme mõlemad abikaasaga kasvatusküsimustes suutnud leida kompromissi omavahel omavahel just kõige aluseks ongi see, kui mõlemad on ühisel positsiooni, et siis on kergem nagu läbirääkimistesse asuda. Pidusid me ei ole kunagi tegelikult keelanud ka mind ei keelatud pidudel käia, aga noh, teatud kohustused ja kellaajad ja kõik need pidid alati olema. Nii-öelda kaasa sõna ikkagi läks teele või ikka ikka, mis seal mõtetena võis kõlada. Et noh, et ole, ole korralik ja tubli ja, ja tule õigel ajal koju. Ja kui ta esimest korda räägime, siis ülast, kes seespool läks, ei tulnud. Õigel ajal üldiselt nad tulid ikka enam-vähem õigel ajal. Kuulasid nad kuulasid arvesse jah, aga ütleme mingi olukord, kui juhtus, et kõik ei läinud nii, nagu sai ju kokku lepitud. Noh, eks siis tuli rääkida ja siis järgmise korra suhtes olid võib-olla jälle kokkulepped karmimad. Meil oli nagu see, et meil olid alati nagu kokkulepped, et näiteks sa võisid peole minna ka, leppisime kokku, mis kell sa oled kodus tihti see kellaaeg muidugi oli veel liiga vara nagu ikka noh, teismelisele aga kokkulepe, kokkulepe, et noh, et ma mäletan küll nagu seda, et et noh, see oli nagu kõige alused, et noh, siis ei olnud ju telefone ega midagi, me võisime nagu pikalt vaielda, kas on kell 11 või on see kell 12 või mis kell see nagu on. Aga siis, kui me selleni öelda jõudsime, et see on nüüd see, siis sa teadsid, et sa pidid olema kodus nagu ja noh, kui olid juba suurem, siis, siis kellaaeg võis olla ka nagu tõesti, et noh, näiteks et tuledki kell neli, aga siis pididki olema kell neli kodus, et, et mitte minutitki hiljem. Üks sõbranna. Ma mäletan ühte ühte siis pidu, kes ütles, et oi, et sul vanemad eales ei luba. Et ütled, sa tuled minu juurde ööseks nagu, eks ta ütles, et vale. Ja ma mäletan seda, et ja ta käis mulle peale, ütles, et noh, et tull, eks ole. Ja ma ei olnud kunagi oma vanematele valetanud nagu niimoodi ja ma ei valetanud ka tookord et noh, et ma läksin ikkagi nagu küsima seda luba nii nagu oli, rääkisin nii nagu sest, et kuna neid jutuajamise meil oli nagu palju, eks ikkagi, et noh, et see usalduse petmine on tegelikult nagu palju hullem, kui nagu mis tahes muu. Kui me teeme mingeid kokkuleppeid ja need ei pea, et siis kuidas me nagu edasi seda asja ajame. Kas te mäletate kaja mõnda olukorda, kus ta oma toa ukse taga või kusagil teisel pool seina kuulsite, kuidas piiridest üle astunud vend pähe sai vanemate käest? Ja, ja ma mäletan seda küll ja ma mäletan just seda, et, et võib-olla, mis on minu ja venna erinevus, et mul on tunduvalt rohkem, ütleme seda empaatiat, et või noh, et maailm nagu palju tundlikum nagu selles osas, et kuidas nagu teised tunnevad või kust läheb see piir nägu, et midagi nagu ja vot mul vennal Ta ei olnud siis, ma mäletan nagu seda, et vend kakles seal või emaga, eks ole ja siis läks nagu oma tuppa, mina jooksin tema juurde, kuidas aru ei saa, eks ole, et et vaata, et ära aja, eks ole, ta Ta peaks stopp nagu siin, eks üritasin seda nagu mahendada, et vend on mulle ka hästi selline nagu noh, temal on õigus, eks ole, tema ajab seda asja nagu, kuni lõpuni, mitte seda, et ta nagu noh, ei, võib-olla nagunii ei tunneta, siis ma üritasin alati seal vahel nagu neid asju pehmendada, sest et et noh, mulle nagu kuidagi noh, siuksed, konfliktid või sellised pingeolukorrad nagu ma selles mõttes üritasin seda nagu kuidagi ära hoida. Ma saan aru, et tema pidi neid asju ikka põhiliselt lattima, sest isa oli pidevalt ära, eks ole. Korrade mainisite Kristi, et et kui mingi selline olukord ette tuli, siis tuli rääkida. Sellest piisas. Jah õnneks tõesti piisas, nii et mina pean ütlema, et nii üla- kui ka Kaja olid tegelikult ka teismelise eas suhteliselt noh, niisugused tavalised lapsed ei olnud neil seda suurt tiinejadennisugust jonni või protestivaimu või. Mäleta teinud head lihtsalt ma mäletan võib-olla head ja ma ei mäleta, et meil suuri konflikte üldse oli. Taevaste märkusi saite koolis? Ikka sain, jah, ma olen kogu aeg, korraldasin igasuguseid asju ja siis kui oli mingi mingi jama, siis vaadata ikka, et ilmselt mina jälle mingi jama seal algatanud, et ma mäletan seda pidevalt jälle vaibale kutsumist, et mis, mis siin nagu siis jälle on. Kui me mõtleme tagasi kuhugi lasteaiaperioodi või esimestesse kooli aastatesse kas te märkasite Kristi õhus märke, mis viitasid sellele, kuhu kaja hakkab liikuma või kes temast saab? Ma mõtlen siin teatud liidriomadusi ikkagi ja esiletõusmist, et kas see oli kusagil varases eas ka juba märganud? Oli küll jah, ei, ta oli ikkagi oma nende sõprade hulgas niisugune liider, kogu aeg oli näha, et temast võib saada mingi niisugune. Mõnes mõttes juht. Kuskilt ma lugesin, et see, kes ikkagi lapsepõlvest paneb kokku jalgpallimeeskond, et, et see nagu tegelikult ei muutu nagu elu jooksul, et, et siis see on ka nagu tulevikus, nii et eks, eks jah, ma olin kindlasti ka, ütleme kogu aeg olen saanud inimestega nagu hästi-hästi läbi. Kaja oli seitsme aastane, siis oli mingi oktoobrirevolutsiooni, mäletan mitmes väga tähtis aastapäev ja siis tema tantsis käses. Ja sõleke oli kutsutud Moskvasse 10 aastane kümneaastane vaid ja sellega oli kutsutud Moskvasse esinema sinna kongresside paleesse, aga see oli niiviisi, et see oli tol ajal nii tähtis terve kuu aega vist, enne olite Te seal elasite selles Rossija hotellis. Tõesti, me olime kuu aega kümneaastased kuu aega üksi, ilma vanemateta Ta kuskil Moskvas iga päev oli, siis proovis proovid ja, ja noh, muidugi, kuna juba nagu eestlased ja lätlased olid üldiselt nagu halvas kirjas juba nõukogude liidus tol ajal, siis oli niimoodi, et alguses hakkasid kõik liiduvabariikidel, kõigil oli kolm minutit taas eks, ja siis hakati nagu meilt hakati kohe käega ära võtvor, mis tähendab, et me pidime nagu muusika ümber tegema, tantsu ümber tegema kõik ja kasahhid said kogu aeg juurde, ma mäletan seda nagu ja siis jälle, nüüd tuleb kõik uuesti teha ja nii edasi, aga noh, et see, et see oli nii välja timmitud nagu, et noh, et siis kui lõpuks see esinemine oli. Et, et noh, me pärast ütleks, et see oli noh, tolle aja, eks ole nii lõpuni treenitud, et, et tulime sealt maha ja siis noh, me pidime naeratama ja kõik olid nagu noh, niimoodi viimase peal. Siis ühele tüdrukule öeldi, et kuule, et sa vahepeal panin suu kinni nagu et noh, et sain, naerata kogu aeg näkku. Et, et noh, see oli nii välja timmitud, aga siis me olime seal kohapeal ja siis ma mäletan, et, et noh, ema saatis selliseid kirju kajak pea vastu. Varsti saad koju ja ma loen, mõtlen, et millest ta räägib, ma ei taha kuhugi minna, nagu meil oli nii tore laiali siis oli niiviisi, et selgus, et Kaja on millegipärast üksinda mingis numbris aja sellepärast et ma olin natuke teinud nagu pahandust või õigemini noh, me olime teinud seal pahandust, aga loomulikult mõeldi, et noh, kes on, eks ole, nii-öelda see juht, kes on selle Paalse, korraldan kelleltki Kaja ja me olime nagu siis kes muidu toas ja kes mõeldi, et no mis on ühele väiksele kümneaastasele tüdrukule kõige suurem karistus on panna ta üksinda tuppa ja siis vahetati kõik nagu ümber, et erapärane, eraldame nagu siis treener läks siis sinna meie tuppa, siis need kaks tüdrukut panni mingisse teise tuppa ja mina sain siis nagu üksinda toa, mis mulle on absoluutselt mitte mingisugune karistus, vastupidi seal oli, mul oli külmkapp, mis tähendas, et kõik hoidsid oma jäätiseid minu külmkapis, millest ma siis sain ka oma osa. Mul oli vann, mida paljudel ei olnud, siis käisid nad minu juures vannis muidugi ma ei tundnud, olgem ausad ka, et ma oleks nagu midagi alguses kohe valesti teinud, aga, aga noh, selle karistuse ma nagu uhkusega kandsin ära, et ma sellest üksinda toas olin ja väga selline lõbus igal juhul meie olime murest murtud, kuidas 10 aastane üksinda seal nüüd niiviisi toas on? Seal muideks seal oli näiteks selline juhus, et kümneaastased, tüdrukud, kümneaastased, poisid, rahvatantsijad ja siis oli meile siis öeldi nagu tüdrukutele. Et teie peate oma partnerite rahvariidesärke pesema ja triikima. Ja mina nagu kohe nagu et Ottod tooted, mis ma vastu saan siis nagu, mis poisid teevad ja siis mina ütlesin poistele, et seal maja ees müüdi banaane, mõtlesin, et okei, kolm banaani ja ma räägin selle särgi, aga mina nagu tasuta seda ei tee. Ja vot sellest tuligi, pahandas, et tegelikult nagu eks ole, Saber nagu seda tegema, sellepärast et sina oled tüdruk ja mõtlesin tahamis poiste vastu minust ärkasime kõva feminist, et et nagu ma ei olnud nagu nõus sellega. Jah, sellest oli õigus, sellest tuli see jama, et ja noh, loomulikult kuna siis nagu selle suutsin nagu niimoodi huvitavaid poistel siis ei tulnud nagu pähe, et nad võiks ise siis oma särke pesta, aga igal juhul nad tassisid mulle lehesse. Ja ma siis siis tegime seda tööd, mida ma pidin tegema tasuta. Ja siis see oli muidugi nõukogude ajal Vähendas ojasoorollid olid varakult paigaseks. Mis te olete kodus, pidite tegema küll, olete linnalaps vist suuremalt jaolt olnud, eks, et kui mõned maa suved välja jätame ka ja, ja see tähendab vistega kodus väga midagi tegema ei pidanud. Koristasime selles mõttes seda pidime tegema ja koristama. Meil oli ühine tuba, nii et. Ja mul on meeles Seal niiviisi pärast nad olid eraldi tubades, aga siis, kui väiksemad olid, olid ühes toas. Ja ükskord oli niiviisi, et kõik oli koristatud, aga keset tuba on üks kortsutatud paber. Paber, mõtlesin. No mis see siis on, visake ärase. Ülo ütleb, et mina ei ole seda visanud, mina ei korista ka, et mina ei ole ka visanud, mina ka ei korista. Ühesõnaga tükk aega oli jagamist. Kelle paber see on, need, kes siis selle prügikasti viskab. Jäävad niisugused väiksed naginad nagu olid ikkagi, aga ei, nad viisid neid pudeleid. Aa jaa, paberit, paber, vanapaber, vanapaberit, pudeleid, poest, poodi, poes käimine tol ajal oli just see saba oli mingi tund aega rohkem, kõik väljas õues võiks selle maja ees, et see oli nagu tõsine ettevõtmine, et sa läksid poodi ja seisma. Aitäh Kaja ise on ka ema. Seletage mulle ära nüüd see olukord, kas on võimalike emana edukalt hakkama saada, kui me rääkisime sellest, et Kaja isa oli üsna palju kodust eemal, eks tööd oli palju ja tegelikult Kaja, teie roll on ju võrreldav sellega, missugune oli juba siis, teie ei saa oma Siim, tema on mees, tema sai kodust ära olla, ema tegi kõik, mis lastesse puutus. Kaja peab ikkagi tööd tegema, aga aga tema, nemad on ka laps. Kui te kõrvalt vaatate seda, kuidas ta toime tuleb ja kas mõnikord kripeldab ka natukene, et kas asjad saavad korda? Ja ei, mul on Kaja ja Kaja toime tulema, mis seepärast on tõesti mure olnud kogu aeg viimasel ajal, sellepärast et Kaja on väga tubli ema. Tõesti, see, see väikene Sten on väga sümpaatne ja hästi kasvatatud, tatud laps tõesti. Aga noh, kasvatades last üksinda välismaal, kus ei ole tugisüsteemi, praktiliselt on ikkagi väga suur väljakutse. Ega kajal kerge küll ei ole. No ma ütleks siiski niimoodi, et ajad on ikkagi väga palju nagu muutunud, et et selles suhtes mulle, kui ma läksin sinna Euroopa Parlamendi ja siis noh, alguses mulle öeldi, et ei, et sa pead kõikidel umbes õhtusöökidel ja ma tea kõigel nagu osalema muidu umbes sinul ei ole nagu mingit mõju ja niimoodi. Aga minul oli see, et mul oli laps kahe poole aastane ja ta oli prantsuskeelses lasteaias ja mul oli nagu hästi oluline, et ma jõuaksin talle nagu järgi ja ma oleksin temaga, et mina olen ainuke tema nii-öelda isik, keda ta siin nagu teab ja, ja ütlesin, noh siis siis mul ei ole sellist mõju, noh, midagi teha ei ole, et ma pean tegema siin nagu valikuid, aga tegelikult see ei ole sugugi nii läinud, et ma olen nagu kõikides nendes igasugustest peredes, kus on nagu valitud nagu mõjukaimad saadikuid ma olen olnud seal nende hulgas, et mitte vaatamata sellele, et ma tegelikult nagu lapsega toimetasin ja, ja ma isegi ütleks niimoodi, et kui ma vaatasin oma kolleege eriti alguses, noh kõik on tulnud ju oma koduriigist ära oma peredest eemale. Tähendab, neil oli ikka meeletu koduigatsus, samas kui, kui minul oli selles suhtes palju lihtsam, et minu nii-öelda pere oli minuga kaasas, et mul ei olnud nagu sellist noh, ma ei tundnud ennast seal halvasti, sellepärast et me lõime siis selle oma kodu nagu sinna ja, ja tõesti, kui ma siis olin lapsega, siis ma siis ma olin lapsega minu abid teavad ka seda, et et noh, et siis mulle nagu helistada võib, ainult et noh, ikka kui on nagu ekstreemjuhud, nagu et kindlasti peab selle asja praegu ära tegema ja mulle nagu tundub, et, et siiamaani on saanud seda asja nagu päris päris ilusti niimoodi teha. No poiss on sellises vanuses, et siin paari viimase aasta jooksul ta tõenäoliselt on proovinud kehtestada oma piire oma mina, loonud sinna juurde emana mis on väljakutse olnud nende olukordade lahendamisel ja missugused olukord üldse on olnud. Mis mina olen nagu teinud temaga sellest ajast, kui ta ikka väga väike, tegelikult ma olen temaga kogu aeg nagu arutanud asju läbi, et isegi kunagi mäletan, ema oli brüsseli, siis küsisin, et mis asja, seda ka arutanud, neid asju nii palju või noh, et ütle lihtsalt, et see on nii ja nagu kõik. Aga tema on selline, et kui ma talle niimoodi ütlen, siis ta viskab vibuks, seda ei tee midagi, ta ei tee minuga koostööd. Et mul on nagu lihtsam tegelikult nagu pikemalt läbi rääkida ja ma ütleks, et praegu tegelikult see hakkab nagu vilja kandma, et tänu sellele, et ma siis temaga nii palju nagu vaeva nägin, et saada teda nii-öelda otsustes nagu osaliseks. Et ta nagu tunneb, et ahah, et ja see on nüüd see, mis meie otsustame, mitte see on see, mis ema otsustab ja mina pean tegema siis, siis tänu sellele ta praegu nagu töötab minuga nagu väga hästi kaasa ka, et ta pakub oma lahendusi ja isegi mulle tema koolist õpetaja ütles, et et, et ta on nagu erakordselt nagu oma vanuse kohta, et selliste asjade nagu õpetaja ütles, et ei ole näinud. Ta nagu üritab kogu aeg leida mingeid kompromisse või nagu asju nagu lahendada, et et ta tõi sellise näite, et, et seal oli olnud olukord, kus nagu noh, kahel lapsel hakkas kerima, mingi tüline, mõlemad tahtsid mingit ühte asja, noh tüüpiline asi hakkaski ärimehest, enne ei olnud üldse sealnegi osaline, tema tegeles oma mingi asjaga, hakkas kerima see tüli ja siis ja siis nagu Sten oli sinna nende juurde läinud ja öelnud, et kuulge, et aga tehke hoopis, äkki teete hoopis nii, et vaat sina võtad seda alguses. Vaata see siis vahetate või noh, midagi pakkus nagu lahenduse välja. Et need olid nagu, et okei, sest tüli jäi nagu ära, et õpetaja ütles, et noh, et näed Sten läks oma asjade juurde tagasi ja, ja nagu, et kuidagi on jah, nagu hästi-hästi kuidagi küps laps. Aitäh teile selle jutuajamise eest oli väga meeldiv, soovin, et teil läheb toredasti ja kohtume tulevikus veel. Aitäh, aitäh. Ema ja tütar Kristi ja Kaja Kallase leid saates külas aitäh kuulajatele. Ka selle saate nimi on. Käbi ei kuku. Mina olen Sten Teppan ja kohtume nädala pärast. Pikem versioon vestlusest ema Kristi ja tütar Kaja Kallasega asub kuulamiseks vikerraadio koduleheküljel. Leidke saadeti alt, käbi ei kuku ning seal on ka kõik varasemad jutuajamised laste ja nende vanemad.