Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Eestis elav Aserbaidžaan lannas Liieva, tere Te laulsite praegu aserbaidžaani rahvalaulu ja mina laulsin aserbaidžaani rahvalaulus, Insaarike linn, blond miinia. See on armastuse lugu, väga armastavad 11, aga nagu kõik armastuslood, nad ei saa koos olla selline natuke kurb lugu. No vahel juhtub ime ja vahe jääda küll. Jah. Aga ma arvan, et kõik paljud lood, mis on armastuse ikka lõppevad Troy tragöödiaga, neid on. Noh, see on kirjandus ka, näitab seda. Ja eriti armastatakse sellise sisuga laule teha ja raamatuid kirjutada ja jää, jah, aga olgem positiivsed, mõni asi lõpeb hästi ka lõdvegi kangelaste, aga teie seal ämm, siis olete sündinud, et ikkagi Aserbaidžaanis ja ma olen sündinud Aserbaidžaanis imeilusas linnas Bakuus. Ütleme nii nagu eestlastele tuttav nõukogude ajal. Lapsepõlves mul on ikka väga head muljet vaatamata sellele, et seal ütleme nii, nagu tänapäeval räägitakse, ei olnud vabadus nagu meie ise tahame ja soovime. Aga lapsepõlv minu jaoks oli väga ja signa elastsem pakud kesklinnas, ma elasin vanalinnas, Tallinnas ja nii Bakuus on vanalinn olemas ja Aserbaidžaanis Bakuus nimetatakse sisemiseks linnaks, mitte vanalinnaks, it's jäärisse härson, sisemine linn, mis on eraldatud kärast teises linnas, mis on pärase esitatud pakku. Et kaasaegne linn eraldatud väravatega nagu Tallinna vanalinn, aga meil on sisemine linn, see elu oli seal issand jumal, nii hea. Ja nii ajalooline või kuidas ma seda nimetan, kui ma nüüd vaatan, et need kõik hooned, mis on vanalinnas meie vanalinna sitsiäärise ääres, mina mängisin nende vahel, mina jooksen, mina lapsapolt kestis sõjal sunni tore, tegelikult kui vanu on Bakuu vanalinn, Tallinn on keskaegne vana lesk, keskaegne vanalinn, aserbaidžaani pealinn, kunagi olid jo linn pärast sama hõlin, aga kuna seal põhimõtteliselt maa vääringut ja linn läks maa alla, siis toodi seen pealinna. Ja teie elasite ka sellises majas ja ma elasin ka selline ajaloolisse majas, ütleme nii. Meie elasime seal suurt, mitte väga suur tänav, Bakuu vanalinn, Richardson, kitsad tänavad, tegelikult majad, hooned on pikk, ei ole väga pikad ka, ma ei ütleks väga madalad, noh näiteks kahekorruselised, mitte rohkem. Ja siis mees, kitsad tänavad ja maja ja majad, majad on väga kõrvuti ja kõik naabrid on nii lähedal. Elasid sõbralikult, mitte sest sõbralikud sõna ei ole väga. Kas, nagu kõik ühe pere liikmed, meie elasime. Et näiteks täna minu vanaema valmistas toitu. Ma elasin vanaemaga koos, meie pere elas vanaemaga, kui on, see on väga traditsiooniline jälle meie perede juures. Et vanaema ja vanaisa, nad on pere, kuidas ma ütlen, eestvedajad ja me kuulame neid ja, ja nende mõtteid nende soovil. Nad on oma elutarkusega pere, väärikaimad liikmed ja ütleme nii, aga kui näiteks see näitab, et ta teeb süüa tema, see on näiteks aserbaidžaani. See on väga selline maitsev ütleme toit ja siis ta kutsus kõik, kõik, meie naabrid tulid meie juurde sööma sooli, nii tavaasi minu jaoks, kui ma tulin Eestisse elama ja siis ma nägin, et asjad toimuvad ka natuke seal ja see oli minu jaoks siin natuke võõras, palju neid naabreid siis kokku tuli, vanaema Blopi sööma. 10 20 sõltub sellest, kes oli kodus. Ja õhtul siis teine naaber kutsus mediteedi oma lihtsalt. Ja mis oli väga nüüd elades Eestis minu jaoks väga eriline. Nüüd aga too ajal ma ei saanud sellest aru, et see on eriline või see on natuke teistmoodi, et lapsed ka alati kaasas. Või sa lähed külla, lapsed on kaasas ja lapsed ka sinuga koos istuvad laua ümber, ühesõnaga, et vajadus olla oma Te või privaatsus, sellist asja seal ei tuntud, elu oli tore ja toya täistuuridel siis kui sinu ümber on palju rahvast ja, ja siis see ma räägin praegu me ju räägime minu lapsepõlves võib-olla tänapäeval natuke muutunud kaasaegsed inimesed, nad on teistsugused noored, aga mitte väga palju muutunud Aserbaidžaanis, Bakuus ja teine asi, mis oli puu, oli hästi palju erinevaid rahvused elasid ja, ja kõik. Ja see oli niivõrd huvitav minu jaoks, tol ajal ma jälle ei eeldanud seda toaajal, minu jaoks oli nagu tavaline elu, aga nüüd vaadates siid ja väga palju aega möödas ka selles nüüd ma saan aru selles ka väga hästi, et ma hindamistoa jalule ja teine asi, mis mu lapsepõlves mul jäi meelde ja siiani nagu ma tahan, sinna, see oli meil õhtuti Me aleta käisime, pakkus, on väga ilus promenaad, nüüd me kutsume seda polübaariks väga ilus, tänapäeval on veel ilusam ja Igalutul vanaisa vanaema Mu vanemad, isa, ema, tädi ja meie ja meie naabrid ja meie külalised, kui olid puudus. Me läksime jalule, ütleme lihtsalt randa või mere äärde või, või promenaadi või, või park oli too ajal me läksime lihtsalt jalutama, maid, sellised muljed siiani mind soojendavad seest ja kui te Eestisse jõudsite, siis tegi kõik selline eelnev elude siinse kohanemise ikka väga huvitavaks, aga selleni me jõuame ka kohe varsti. Ma saan aru, et vanemad ja vanavanemad nad andsid juba puhtalt oma käidud toitumisega teile niisugust eeskuju oma tegemistega, oma olekutega, oma ellusuhtumisega, aga kas nad vahel teile natuke moraaliga lugesid, kas nad rääkisid meile, ma arvan, et nad oma käitumisega näitasid rohkem. Näiteks meil oli õhtuti kirjandusõhtud kodus peres minu vanaema, kes oli väga aristokraatia naine, väga-väga ta oli sellises väga kuulsas peres, kelle pere kõik oli küüditamise ohvrid kolmekümnendatel aastatel. Ja ta luges meile kirjandus ja minu vanaisa jaoks ka vanaisa istus meiega, istus meie, meil toimus nagu kirjandusõhtut, nüüd nimetan seda nii ja meile nii meeldib. Kuidas ta luges nii hästi, ta oskas seda. Ja neid, kuidas tema käitus, nii õppisime selles, kas ta luges meile moraali, võib-olla ta kui meil oli vaja. Me küsisime, ta andis meile nõu, et, et tuleb teha nii või või, või see ei ole õige. Pigem vot see oli, aga moraali ma ei mäleta seda. No mida te meenutate kooliajast vanalinnast elasite, kas kool jäi lähedale, esimene pool ja ja kool jäi väga lähedale meisse? Läksime kohe alguses nagu vana mina kui aastaselt kaotasin oma ema, selline trollid ja ma elasin oma elu, sellepärast vanaema kogu aeg meiega tegeles ja mul on väga tore isaga. Aga kuule ajalt õppisime hästi. Tegelikult mul ei ole pahad mulje, et ma jälle ütlen vaata meie tagant vaadata, sest me teame, et osad asjad ei olnud nagu peavad olema toa ja nõukogude ajal. Aga lapsepõlvest, kui ma mõtlen, kas see ummastalgi või ma ei tea, mis see on, aga mul ei ole pahad muljed sellest ajast. Me ei ole muide veel täpsustanud seda, et kas tulite, et pere ainus laps oli. Me oleme peres neli last, üks vendi, jäägolomode. Ja nemad on Aserbaidžaanis jätkuvalt Aserbaidžaanis, nemad ja sellel suvel mu õde käis minu juures esimest korda, muide mina lahti lähen sinna. Teil on kaks kõrgharidust ja on. Ja nendest paar sõna, kuidas, kuidas see siis nii läks olid, olid, tegi kohe nagu õppimisele pühendunud ja mina rääkisin oma vanaemas ja isas, meie pere oli väga üldiselt Aserbaidžaanist väga hindavad haridust. Meie jaoks on see kohe hinda, et pima, kas vot selline meil on eludiviis oli või kuidas nii võib öelda, et ja meie peres ka see oli väga iga nädalalõpul mu isa kontrollis meil päevikud ja allkirjastas tolajal, kindlast oli vaja, vanema allkirjastas ja klassijuhatajaga ja meie jaoks oli väga tähtis. Me peame, tema on meie töö, ainult õppimine ja õppisime hästi, kõik mu õed ja vend ka meie oleme kõrgharidusega inimesed ja meil kaks muld heinaõde ka, tal on ka kaks kõrgharidus ja siis mina alguses tegelikult tahtsin saada arstiks, aga millegipärast ma pärast mõtlen, on kõik need asjad ümber. Nüüd minu poeg läks arstiks õppima. Ja siis ma sain, ma läksin Aserbaidžaani riiklik kultuuri ja kunstiülikooli. Ja mina olen kultuuriti lõpetas, tol ajal ei olnud bakalaureuse ja magistrieraldi, me õppisime neli või viis aastat ja paralleelselt siis ma läksin ja õhtu õppeka. Ja kui ma olin kolmandas kursused, siis ma hakkasin õppima pedagoogikat ka. Mulle väga meeldis see pedagoogika eriala ja läksin ja siis ma olin pedagoog, organisaator, minusse diplomi järgi ja, või haridusspetsialist ja olemkultuurid. Ta ei hakka. Kõik oli suurepärane, teil tõesti, elu sujus mängleva kergusega, no mis ime läbid Eestisse sattusite? Vot häbiellusin, armastus tõigi mind Eestisse, võib-olla ei, võib nii öelda. Ja minu mees ka on Aserbaidžaanis ja ma juba rääkisin, meie naabrid, käisime läbi väga hästi ja me elasime kõrvuti majades ja siis juhtus nagu juhtus ja pulmad ja peras juba kolimine Eestisse. Ja 1995. aastal detsembris ma esimest korda tulin Eestisse, kas see tähendab, et teie mees elas juba enne Eestis ja juba elas Eestis? Ta käis sõjaväkke Eestisse, seal tol ajal oli ju koguda ja sõjavägiteenistus kõik need riigid 15 16 riigid, nad käisid ühe teisel niimoodi ja ta elas, ta oli seen ja talle meeldis. Ja siis ta õppis siin Tartus ja töötas gaasihooajal juba pärast tulime, aga aeg-ajalt käis oma vanemate juures ja niimoodi me kohtusime ja juhtus see, mis juhtus. No väidetavalt see teie esimene Eestisse tulek ei pannud teid vaimustusest käsi plaksutama, et kuidas need lood olid? Ei, ei. See elu oli teistsugune, mis pakkus jää või Tallinnas. Ja ma elasin vanalinnas, ma tulin siia panelli majja elama. Esiteks, see mind hirmutas juba algusest peale. Pärast ma tulin esimest korda detsembris, oli väga külm minu jaoks ma ma isegi ütlen, selline võib olla väga tavaasja, minu jaoks oli väga raske poodi minna. Ma kukkusin, kogu aeg neid libises, ma ei saanud ikka teda. See teine asi, kolmandas käed külmetavad, jalad külmetavad ja siis ei ole päikest. Ma tundsin puudu sellest, et ma väga tahan, kes minu jaoks tänapäevane, see on väga tähtis. Päike paistab. Ja siis rõõm kohe mul D-vitamiin ja ei asenda päikest, ei asenda minu jaoks kunagi. Nonii, aga, aga ikkagi, kui te siia tulite, et sel aastal 95 ja tee siis tööle ei läinud, olite kodune? Muidugi ei läinud, olin kodune. Ja jalutasin, vaatasin, vanalinn väga meeldis. Tahtsin paralleeli tuua vanalinna ja meie Itherisse häri vahel leidsime ka paralleelid, et mõlemad on ajaloolised ja ajaluga elab selle linna selle osas mulle väga meeldis. Käisime, vaatasime, aga ikka ma olin ju üksi selles mõttes, et abikaasa pidi töötama, ma läksin õue, istusime juba und, kevad oma kodu ees ja ajasime juttu, ma elasin Lasnamäel. Ajasime juttu oma naabritega, aga kes siis maja esid ka oma lastega juba mänguväljakul lapsed jalutavad ja mina ka vaikselt tahtsin nendega suhelda. Vene keele oskus ole, aga läks nagu hästi hea, hästi suur vestleja, olin veel vene keeles, rääkis nagu, nagu rääkis. Inglise keelt oli parem kui vene keel, aga inglise keeles minu naabrid ei rääkinud ja ma, ma väga püüdsin rääkida nendega, siis mul oli vaja rääkida. Ma tundsin, selles ka puutel. Rääkisite ja siis nemad ütlevad, miks sa tulid Bakuus siia elama, Nizzassi mõtlesin, no mul on pere, ma pean elama ja mul oli veel suured lootused ka, ma hakkan keelt õppima, ma räägin nendele. Sina õpid keele, nad nii mulle. Siiani ei saanud õppida, aasa ei hakka õppima, sai seal õppida, ma olen sündinud, me ei ole õppinud, kuidas sina ja see mind hirmutas, aga tegelikult need teie naabrid, nad olid kohalikud Eestis sündinud ja inimesed Eestis sündinud, aga nende jaoks võib-olla olin ma ei, ma ei taha parandada nende poole, lihtsalt hirmutas mind. Muidugi nad nad said, nad ütlesid mulle võib-olla tükk ka, et miks sa tulid siia Pakoon, päikseline linn ja kõik sugulased on sõjal, kuhu sa tulid elama ja no kuidas sa elad, kuidas sa saad hakkama siin? Vot selles mõttes võib-olla nad olid ka? Ei tea, aga teie mees oli selle aja peale siin elanud juba aastaid aastaid ja tema lõua oma äri ja väike äri juba ta ei töötanud, ta lõpetas tegelikult ta oli jurist, aga ta ei töötanud juristina, nüüd väike äri tegeles sellega. Ja tema ei tahtnud kuuldagi sellest, et paigioonidega mina rääkisin, tema ütles mulle nii, kui kuidas, kui me abiellusime, meil oli ka jutt need Me elame natuke kas aasta aega või kaks aastat, ta paneb oma asjad korda ja siis me kolime tagasi Bakuusse. Nii. Aga ei panema. Kaks aastat, teine, kolmas, neljandal juba ma näen, et ei, see ei lähe, aga mina ise juba kulis tuhanda 996. aastal juba mul sündis väike poiss, Orhan ja temaga koos juba ütles, mul on väga raske siin elada. Et mul on kurb kogu aeg, ma igatsen. Siis ta sai aru minust ka, et mul on raske, et, et ma ei ole see inimene, kes istub kogu aeg kodus ja vaata, Ta käib lapsega mänguväljakul, tuleb koju jälle, et Meletismid natukeseks ajaks, ma elan Bakuus sellega muidugi vanaema oli vastu väga räägis, e pere peab koos olema ja ja siis ühesõnaga mul on igav ja siis ta seletas õppi keele ära, mõtlesin, aga mulle räägitakse, eestlased ei võta kedagi omaks ja keelt ka Saisa õppida, ta ütles, kui palju rahvast elab seal, mõtlesin ülemilioneeslas ja siis ta ütles, kas nemad räägivad eesti keelt, ma ütlen, et see muidugi, kui selles keeles räägitakse, siis võib ju õppida, kuidas nii on võimalik, sina, kas võtta neid omaks sisse? Emad ka võtavad, sest sina läksid sinna elama nende kodumaale, nad ei tulnud sinu juurde. Sina võta katsud, sina teha esimese sammu, siis edasi läheb ja niimoodi niimoodi ja siis Nad rääkisid pehmeks, nagu öeldakse, ja siis 2003. aastal ma tulin Eestisse teiseks katseks ja ei aita ja ei, ei. Mis te siis tegema hakkasite selleks, et paremini kohaneda. Esimene asi minu jaoks oli see, et ma õpin keele ära ja oli väga vana raamat. Rohelise kaanega, räägime eesti keelt. Mulle andis see mul üks sõbranna ja ütles, sa oled nii tark naine võtta ja õpi, sul kõik läheb hästi ja ma hakkasin sealt iseseisvalt õppima. Ja siis poeg pidi minema juba lasteaeda ja läksin lasteaiad Tallinna Vormsi Lasteaia direktori juurde, mis oli minu kodu lähedal suneisse keelne asutus läks sinna direktori juurde julgelt rääkis et vot mul on natuke sõnad olemas eesti keeles, kuna ma ei tööta, kui mul ei ole seda kontaktid inimestega, kui ma ei suhtle, kuidas ma õpin edasi, et mul on kaks kõrgharidust, näitasin oma diplomid. Aga ma olen nõus, töötan õpetaja abina, mis on nagu söögitädi, ütleme niimoodi, ütlevad, et ta ütleb, kuidas ma võtan teid, mõtlesin, ma olen ise nõus. Ma tahan keele ära, aga kui ma suhtlema ei õpi ja siis ma hakkasin sõjalt, ülema poeg läks lasteaia teise, tema kõrval hakkas seal töötama. Juba mul oli väike baas ka ise kodus õppesse ja inimestega ka rääkis. Ärge rääkige minuga vene keelt, inglise keelt, ainult eesti keelt. Kui ma ei saa aru, siis kirjutame joonistama, aga ärge kasutage teist keelt minu juhul. Et niimoodi ma õppisingi. Ja siis 2006. aastal ma juba tegin B2 kategooriad ja 2008 Ma tegin C1 kategooria ära. Vot nii, kõik, mis teha sai, ära tegite ja et ma tegin ära, võtsite Eesti kodakondsuse, mina tegin ja Eesti kodakondsuse eksamit ka ära ja ja kõik nagu läks sujuvalt, nagu minu elus kõik asjad lähevad. Vedas teil aserbaidžaani käikudega on, kui tihti jõuate sinna oma sünnilinna tagasi oma kolmi kodu, muide elad takse seal seal elavad nüüd minu vanaema kahjuks suri ära meie sugulased elavad minu tädi ja läheme alati ja kõik minu õied ka jub juba nendel oma pere ja vennal oma pere, kõik läksid ära, aga läheme kindlasti, isegi kui ma eestlastega lähen sinna mõneid. Ta on nendele see oma kodu vanalinnas näitav vanalinn ja käin kord aastas võtan sealt nagu päikest palju ja tulen siia ja kulutan ära jälle selle jälle igal suvel lähen ainult sellel suvel, ma pole läinud Aserbaidžaan, kuna õde tuli minu juurde, aga ma tundsin puudust, et ma pean kindlasti minema. Käite koos abikaasaga, käite üksi, juhtub kuidas juhtub, kui on mõnikord perega koos, aga lapsed kindlasti minuga koos vahes vanem poeg ei taha minna või tal on teised plaanid, siis ta ei lähe, aga tütar läheb kindlasti. No tänan, Te olete ka seal Vormsi lasteaias ja olen ja abiõpetajast tõusnud õpetaja ja olen õpetaja. No pole ka ime, see keel on suus, mida veel jää ja olen õpetaja ja, ja ma arvan, et lapsed armastavad, mitte arvan, tean täpselt, sest mina armastan lapsi väga. See kõik on vastas ja lapsevanemad ka austavad ja armastavad ja see on tore ja. No lisaks olete te Aserbaidžaani, kuidas me nüüd ütleme, huvikool, pühapäevakool, huvikool, Orhan, meil on, see on seal toimub pühapäevakoolitunnid ka ja selle juhtule njah. Mis seal toimub, oi, seal toimub toredad asjad, tulge meie juurde. Me meie tunnid toimuvad Tallinna Ülikoolihoones kohe peahoones, mis on Narva maanteel ja kes on huvitatud aserbaidžaani keeles ajaloos, kultuuris. Palun vabalt ja laupäeviti. Me oleme sõjal kolmest viieni kuueni ja siis toimuvad üritused. Meil on tantsugrupp, tüdrukud tantsivad ja pime ja õpetama vaibakunsti, meil on vaibakunstnik, elab siin aserbaidžaani pärit Rushangulieeb ja ühesõnaga meil on väga huvitav, kas ainult aserbaidžaanlased käivad huvikoolis või käib ka teisigi, näiteks aserbaidžaani kultuurist huvid ja, ja teised ka käivad, mullune eesti tüdrukud on olnud ja nüüd ka kaks tüdrukut ja venelased on olnud, miks mitte, meil on koos hea olla. Ja siis ongi nii, et pühapäeviti või laupäeviti. Meie kohtume laupäeviti. No kuidas need tänasel päeval välja teie igapäevaelu koduses mõttes teie pereelu? Hommikul on kiire, kõik lähevad tööle kooli. Poeg, mul organ, kes on sündinud Tallinnas, ta nüüd elab Tartus, kuna ta õpib seal aga ta tuleb reedeti meie juurde, siis meil on suur pidu. Hommikul lähme tööle, lapsed aissel, minu tütar, nüüd õpib kuristiku gümnaasiumis, läheb hommikul kooli, mina tööle ja iga päev ja ja seitse tundi peab tööl olema kindlasti. Ja siis peale tööd koju või mul on teised tegemisse ka palju raadiosaate, mul on nagu raadio neljast ja siis tulevad aeg-ajalt projektid, millega ma tegelen ja, ja siis hiljuti ja mul oli kadriori müüa, mille muulsamas Aserbaidžaani pea ja väga tore, üle 100 inimese vaatasid meid. Me rääkisime Aserbaidžaanis ja meil oli meistertoad ja väga-väga huvitav üritus oli. Nüüd valmistan veel üheks ürituseks toimub Viru keskuse rahva raamatus Aserbaidžaani poeesia õhtu luulev, no mis on pühendatud Aserbaidžaanile, tunded, luuletajad saamile? Vot selline elu, mul on kogu aeg kiire, kõik töötame hetkel minu abikaasa sumba kuus. Ta läks tema jaoks Bakuus, suvi on väga palav ja ta läheb alati, et sügise poole need ka raadiosaadet teete, selle nimi, bodžak, see on siis aserbaidžaanikeelne raadiosaade Raadio neljas meil erinevatest rahvustest inimesed teevad saateid ja kuulajaid on ka ja see on väga tore ja kuulajaid kirjutavad ka kirjad ja suurepärane, aga ütleme nii kui selle teie pereelu juurde tagasi tulla. Tütar õpib venekeelses koolis eestikeelses perfektselt, räägib eesti keelt. Meil on peres nii, ta räägib minuga eesti keeles, isaga aserbaidžaani keeles muidugi aserbaidžaani keele grammatika hakkab natuke. Tal on halvem kui eesti keele grammatika, kuna ta õpib eesti keeles ja kui mingid sõna läheb meelest ära või ütleb natuke valesti, ta siiani jookseb minu juurde, küsib ma, tahan lihtsalt öelda see, kuidas ma ütlen, et ta ei taha isaga ükski eesti sõnad kasutada minuga ainult eesti keeles lisaga aserbaidžaani keeles. Isa eesti keelt ei räägi, oskab, aga nagu mina vist mitte. Nii et kodus kõlab Eesti ja Aserbaidžaani keel. No kuulan teid ja mõtlen, et teil on nii palju tegemist väljaspool kodu. Et see niisugune, noh, ma ei tea, kas ma ütlen valesti ka selline aserbaidžaani, ilik kodus olemine ja ühe laua taga istumine ja mingite pidupäevade tähistamine, et siis peab täiesti ikkagi pingutama, et seda kõike ka jõuda. Ja eile mul oli väike pidu, mul oli eile sünnipäev ja me istusime oma eestlastest sõpradega ja nad küsisid, miks kogu aeg ma olen selline inimene, ma olen näinud, seda ma kasvas ja niimoodi ma ütlen, rahunege maha, ärge pange mulle tähelegi. Tõusen, ütlen, istu, söö, pane seda toonsed, ärge pange sellele tähele, seonzenämbutkemine, et nagu ma olen. Ma olengi selline inimene ja siis ma rääkisin nendele, et ma ei saanud palju bakla vahet teha. Täna siis eile ma valmistasin Orkla, minu poeg läks Tartusse. Ma annan temaga kaasa kõik toidud, purgid, neid viis purgitoite, ma annan, et ta sööks ja nad ütlesid, et kuidas sa jaksad, meid, mõtlen, vot nii ma jaksan kõige teha. Mul jääb isegi aega üle puhkamiseks, lihtsalt tuleb oma aega plaani järgi panna ilusad, et ma ei ole laisk inimene. Asju, mida ma ei kahtlustaks ja ma ei ole, mulle ei meeldi. Teie temperament. Kahtlemata on ka sõdade saite juba oma esmakordsel Eestis-käigul tundma, et teie temperament on väga erinev ja eestlased on teistsugused. Aga ometi olete te kohanenud ka eesti inimestega, teie? Oi, mul on nii palju sõpru, eestlased, nad ütlevad mulle minu päid. Kõik saaled, meie päige. Ja on aega sõpradega kohtuda ja ja kindlasti teistest rahvustest sõpru on ka, on, on, mul on nii Aserbaidžaani sõbrad ja kui venelased, eestlased, ukraniad Gruusias igalt poolt ja aega küll. Ja. Mulle meeldivad head inimesed, ma ütlen, võib-olla natuke imelik ütlemine, aga see ongi nii. Minu vanaema rääkis, et maalin seisab heade inimeste õlgade peal. Olge head, hoidke see maailma teie laste jaoks. Nüüd ma saan aru, et kui me oleme head, hoiame seda maailma. Meie lapsed ju kasvavad, siin me ise läheme äraga, nemad jäävad. Millise maailma me jätame nendele, see sõltub meist. Kui vaadata muidugi, mis tänases maailmas toimub, sel hetkel ei tunne, et seda on järjest raskem hoida ja elu ümberringi väga raske väga ära, eks, et teile mõjub väga-väga halvasti. Aga ma püüan ikka ennast midagi paremat anda, kui igaüks püüab. Ja siis me hoiame maailma, ma usun seda. Kui me ei hakka virisema ja kaebama kogu aeg, tee midagi head, parem. No kui meie salvestus siin otsa saab, milline näeb välja teie tänane päev, kas on nii, et lähete koju ja viskan jalad seinale või kena? Kena, lähen poodi. Tütar mind täna natuke jäi haigeks, tal on soovitus, et ma lähen täidan neid ärata tema jaoks ja siis ma lähen, ma lähen Maifid siis. Ma käin seal ka trennis ja siis mul on vaja ühe kuulutuse valmis teha, ma tegelen sellega siis mul on raamat, mida ma tahan veel lugeda natuke. Mulle saadeti Bakuus ja ma tahan neid ka vaadata üle ja õhte pool õhtu pool ma lähen lasteaeda veel paariks tunniks ja siis ma olen vaba juba valmistan homseks päevas, teen siia, mul peab iga päev süüa olema toit. Et pere tuleb koju ja siis mis toitude valmistute erinevad? Erinevad Ma räägin teile ühte nali asja, kui me olime Bakuus. Mu tütar oli väike, juba käis siin lasteaias sulle 2000 kas viiendal või kuuendal aastal ja tal oli igav ilma isata. Ta võib-olla isa oli siin või ta lihtsalt igatses Tallinna järele, ma ei tea, mis ta hakkas nutma, ta nutab ja nutab. Minu ämm küsib, miks ta nutab ja siis ta ütleb, et ta tahab mulgikapsast. Ei ole eriti Aserbaidžaani. Üldse ei ole meie toit, meie kapsas eriti ei söö ka üldse. Me sööme kapsas, ainult kapsarullid, teeme tolmad nagu meie nime, Sa mõtled seda. Ja mina ei oska seda valmistada. Ja siis minu ämm ütleb, mis raske on võtta ja valmistama, ütlen, aga ma ei oska, ma ei tea, kuidas seda tehakse. Oini, häbi sul on, sa ei oska, sa elad juba aastaid seal ja load. Ta helistab oma tütrele, ta ei oska valmis talle vastu aastaid elab seal, laps tahab nüüd meie, mis me anname lapsele, mõtlesin, ei ole vaja, ta ei söödi seda, ta lihtsalt jonnib. Lihtsalt viskasid, ma tahan mulgikapsas, võib-olla tuli meelde, lihtsalt naljaperas ma rääkis ja tegemata need kapsad jäin ja jäidki tegemata jäänud. Aga kapsarullid, jah, te nimetate seda tolmu? Ei, meil on tolmaad, erinevad viinamarja lehtedes ja kapsalehtedes ka või, ja, ja siis veel võib teha baklažaani-tomati ja paprika sisse, paneme jälle liha, hakitud liha ja riisi, kes tahab, soovib riisi ka, võib juurde panna ja teha jälle tulumas baklažaani tolma, tomati tolma ja paprikat tolma. Nii et teie igapäevatoitmiste valmistate, jätame need pühad kõrvale, et ta ei peagi alati olema Aserbaidžaani hõnguline, ei jõua just seda teha alati Aserbaidžaani voodisse, see võtab päris palju aega, ma võin teha püreed, kotletid või makaronikeed, taia hakklihaga ja nagu rahvusvaheline toit. Ja, ja kõik saab söödud, aga pidude ajal muidugi kindlasse katame lauda, aga meie peres nii jõulupeod ja kõik peod, mis toimuvad Eestis meil ka ikka. Pluss Aserbaidžaani uus aasta ja, ja kindlasti märtsis. Nii et tegelikult teil on päris palju põhjusi, et jälle pidutseda, jälle üheskoos maha istuda ja tunda üksteise seltskonnast rõõmu. No te alustasite toreda rahvalauluga seal ämm ja lubasid, et lõpus tuleb teine laul. Ja nüüd teine laul. Mul tuleb jälle armastuse lugu, mis teha, kõik laulud on sellised ja siuke rahvalaul kütšele rässussetmisem. Ma kastsin, hänavad täna tuleb minu armastatud inimene minu juurde külla. Ma valmistasin juba kõigi asjade ja ootan teda. Küütschele ressurssi, mis küüdžihelere suse, mis ja ärge järelenud Rõõmsameelne lugu ei lähe, kõik läks hästi, ta valmistab ette ja ootab oma armastatud inimese ja ta tuleb külladena tema juurde, nii et kõik laulud ei lõppegi kurvalt. Ja suur tänu Aserbaidžaan lannas älija saatesse tuuresenud teile aitäh.