Tere kui nüüd raadiokuulaja mäletab, siis eelmises rännusaates oli siin stuudios kõnelemas minuga koos maailmarändur ja etnoloog Indrek jäätsime, liikusime oma juttudega maailmas õige laialt ringi. Vahetasime neid rännuelamusi ja mõtteid Venemaalt ja Indiast ja Aafrikast. Aga täna tahan ma siis oma rännulugudega pöörduda tagasi sinna Aafrika riiki, kus jutud pooleli jäid. Ja see on siis seal Kirde-Aafrikas asuv Etioopia ja eelmises etioopia saates sai kõneldud ju Adissabebast Etioopia pealinnast. Ja sealtsamast tahan ma täna jätkata ja täna läheksime siis ühte Etioopiasse ja kõige kuulsamas kirikusse. See on siis püha Kolmainu katedraal. Ja tõesti see kirik pakkus palju üllatusi. Ühest küljest sellepärast, et Etioopia kristlus on üldse erinäoline. Teisest küljest sellepärast, et ka see kirik on väga eriline võrreldes teiste Etioopia kirikutega, nii et siis kolmainu katedraal ja Etioopia kristlus on, et tänased peateemad Nõnda kõlab siis ühe etioopia laulu algus ja see laulja, kes siin kostus, on Etioopias tohutult tuntud. Tema nimi on Mezeret Mebrate ja ta on väga armastatud, populaarne laulja, tan, filmitäht, loomulikult on ta piltilus ja võluva käitumisega ja etiooplased tunnevad teda hüüdnime all Messis. Huvitav nimi, mesi? Naljakas on just see, et amparaa keeles, noh see on see põhiline keel peas, seal ei tähenda see mesi mitte midagi lihtsalt lühend. Aga eesti keeles on väga paljuütlev ja minu meelest väga hästi iseloomustab ja esimese järgu lauljat seal Etioopias, kes nii väga armastavad, on ja kelle hääl on ka tõesti kaunis. Aga seesama Mezeretmebrate on ka väga aktiivne Etioopia avalikus elus ja seal just oma heategevusega ja ka kirikuelu tegelasena. Ja õieti tema karjäär algas ka kirikust. Nii et selles laulus ju, kui kuulata, siis hääl on ikka väga hingestatud ja väga pühendunud. Ja seal laulus on ka huvitavat saatepillid, seal on trummid, keelpillid on väga traditsiooniline. Etioopia ja kristlik laul. Ja Etioopias on üldse nii, et ega sealsed poplauljate väga tihti laulavad kristlikke laule ja üldse etioopia kirik, see on tõeline rahvakirik. Rahvas käib väga sageli kirikus ja siinses selles püha kolmainukatedraalis, kuhu me nüüd läksime, siin käiakse veel eriti suure aupaklikkusega. Sest see on Etioopia üks kõige suuremaid kirikuid väga erilise arhitektuuriga ja mis kõige tähtsam, siin puhkab Etioopia viimase kuninga põrm. Nii et kui ma juba Addis Abebas olime, siis loomulikult me pidime lihtsalt seal ära käima, aga kui me nüüd sellele kirikule lähenesime, siis eemalt ta ausalt öeldes ei jätnud mingit, väga erilist muljet. Jah, tõesti väga suur kahtlemata katedraal nägi välja üsna sarnane nendele katedraali telemida, ma olin varem näinud Euroopas ja ka Lõuna-Ameerikas reisides, nii et väliselt ta oli natukene ütleks, euroopalik ja ei midagi väga eripärast. Ja ega seal katedraali vanus ka kuigi suur ei ole. Teda hakati ehitama alles kusagil möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel, siis jäi see ehitamine mitu korda seisma ja päris praeguse kuju sai ta alles 1964. aastal. Eriline oli küll tõesti see, et juba algusest peale patroneeris selle katedraali ehitamist kuningas Haile seal asja isiklikult ja planeeris juba kasina ehitamise käigus kuningliku perekonna hauakambri. Nii et oli mõeldudki etioopia, ütleme riiklikuks esinduskirikuks. Aga kui ta nüüd väliselt nii väga mõjuv ei olnudki, siis pisikesed detailid juba lähenesime sellele kirikule, need olid küll omapärased, näiteks sealsamas oli siis kalmistu. Kalmistul oli auväärsed inimeste hauakohti ja näiteks etioopia, patriarhid, skulptuurid nende haudade juures, need olid väga erilised. Seal oli siis selgesti näha, et Etioopia patriarhid olid ikka tõelised aafriklased ja ja mitte eurooplased. Ja sellele samale kirikule lähenedes juhtus üks pisikene, väga hästi värvikas seiklus, mis mulle väga hästi meelde jäi selle niimoodi, et sealt kirikust tuli välja üks preester. No see preester oli nii nagu neti etioopia preestrite. Väga tihti on niisugune valgetes hõljuvates hõlstidesse ise tumedanahaline ja käes eriline Etioopia rist. See on siis selline hõbetatud rist hästi lai, kaunistatud hästi peente ornamentidega, pitside ja mustritega. Noh, ma olen maailmas kirikutes näinud, võib-olla ainult Armeenias umbes sellist eri peenelt käsitsi välja töötatud risti ja sellele preestrile lähenes siis üks teismeline poiss minu pilgu all seal ja siis kuidas nad käitusid, et poiss kummardas tohutu sügavalt ja hardalt selle preestri ees. Ja preester siis sirutas selle suure risti ette ja siis poiss suudles seda risti kaks korda väga pühalikult sihukene, meeldejääv seik. Aga kui me nüüd juba seal katedraali uksest sisse läksime, siis seal sees oli juba päris palju sellist, mida siin katoliku ja luteri kirikutes ei kohta. Ja meie giidiks oli Samsoni nimeline etioopia alale niisugune keskealine tõmmu mees. Ja esiteks ta viis meid kohe ühte kirikunurka, kus mingid kepid kuhjas seisid seal seina najal. Nad nägid välja umbes nagu kargud, kepi otsas oli nagu selline tugi kuhu nuia, toda. Ja siis see Samson seletas, et need on siis palvekepid, etioopia, palvekepid. Ja iga kord, kui need kirikulised siia tulevad, siis nad võivad võtta siit nurgast igaüks ühe kepi. Ja see palvekepp aitab siis mugavamalt seda teenistust mööda saata, sest Etioopia kiriku teenistusse kestab tihti mitmeid tunde ja enamasti tuleb seista püsti ja et siis on hea nõjatuda selle palve kepi najal, et selle pärast nad siin on. Ja ta näitas ka, et kuidas siis selle kepi najale lajatatakse, võttis kaks erinevat poosi, esimene oli toetus selle kepi endale kaenla alla, on tõesti nagu kargu ja siis võttis kahe käega sellest kepist kinni ja teine poos oli siis niisugune kepi pani enda ette kahe käega, siis toeta selle kepi peale ja siis nõiad nagu looka kepi peale. Siis ta seletas ka seda, et see on tegelikult tohutult iidne komme, sellepärast et juba enne seda, kui üldse kristlus siia tuli, käisid sarnaste sauadega ringi ju karjapidajad ja rännumehed Etioopias, kes ja nad tulid siis koos oma kepiga siia kirikusse praegu igaüks kepiga ringi ei käi, aga siis vana traditsiooni mõttes saab siin siis kirikus selle endaga ette võtta. Ja siis meie giid sansson hakkas näitama akna vitraaže. Neid vitraaže oli mõlema kiriku pool akendele ikka hästi palju ja seal oli siis kujutatud igasugu piiblimotiive nii vanast kui uuest testamendist, mõned olid tuttavad noh seal Aadam ja Eeva, hea ja kurja tundmise puu juures ja Noa laev ja püha jumalaema, Jeesus. See kõik oli tuttav. Aga siis oli selline pildirida, mida ma ei olnud mitte kusagil varem kirikutes näinud. Seal oli siis kujutatud üheskoos Seeba kuningannat ja kuningas Saalomoni ja siis juba järgmise pildi peal kuningannat koos lapsega. Ja sealt edasi siis veel seesama kuningapoeg püha seaduselaekaga. Ja vot seal oli siis kujutatud üks selline lugu, mis on Etioopia kirik kuutraditsioonist lugude seas selline nurgakivi. Väga tähtis lugu Etioopia laste heaks. Ja nüüd selle kena Mezeretmebraate kirikulaulu lõigukese järel siis räägiksin selle Etioopia laste väga tähtsa loo ära saan siis lugu Seeba kuningannast ja kuningas Saalomonist. No tegelikult on ju ka piiblis see lugu olemas, vanas testamendis seal kirjeldatakse üsna lühidalt seda, et kuidas Seeba kuninganna tuli tohutu tutte kingitustega kuningas Saalomoni juurde esitas talle igasuguseid kavalaid küsimusi ja siis kuningas Saalomon saatis ta jälle teele ja andis tallel omakorda kingitusi kaasa. Noh, rohkem seal nagu Ta ei ole muide seesama Seeba kuninganna ja kuningas Saalomoni kohtumine on kirjeldatud ka koraanis. Aga Etioopia lastel on see lugu teistsugune. Ja see on nüüd siis selline, et teatakse kohe päris kindlasti siin Etioopia kirikuloos, et see Seeba kuninganna tegelik nimi oli olnud Mac, keeda vot seda nime näiteks kuskil piiblis kirjas ei ole. Ja etsema keeda olevat siis pärit Noa pereliikmed Nende suguvõsast. No loa on jällegi muidugi tuntud tegelane, see, kes koos oma pereliikmetega siis pääses ainsana ülemaailmsest veeuputusest. Ja siis etioopia kiriku lugu läheb siis niimoodi edasi, siis kui see kuninganna, Makeda seal kuningas Saalomoni õukonnas oli siis nad mõlemad katsusid 11 kuidagiviisi üle kavaldada ja see oli siis niimoodi olnud, et Seeba kuninganna oli tulnud ühel õhtul kuninga juurde pidulikule õhtusöögile. Ja enne seda peo algust oli siis kuninganna kuningalt nõudnud, et täna ilmselt tuleb väga lustlik ja ülemeelik pidu, aga kuningas peab andma kindla ausõna, et ta mitte mingil juhul ei püüa kuningannat võrgutada ega talle ligi tikkuda ja kuningas Saalomon oli andnud siis oma kuninga ausõna, et ta sellest peab. Ja siis ta oli esitanud kuningannale omalt poolt vastutasuks ühe kindla nõudmise, nimelt et kuninganna, kui ta need pärast pidu siia lossi ööbima jääb, siis ta ei tohi siit lossist öösel võtta mitte ühtegi asja endale. Seeba kuningannale tundus see isegi natuke solvav, et teda kahtlustatakse varguses Stahli kiiresti. Nõus. Ja siis oligi suur värvikas pidu kestis poole ööni ja siis, kui kuninganna magama läks, kas siis tundus, et kõik on ju väga hästi. Aga tegelikult Saalomon teadagi, oli kaval ja tema õhturoad olid väga tugevalt vürtsitatud olnud ja sellepärast oli kuningannal pärast lühikest magamist tekkinud kange janu ja siis ta ärganud ja vaadanud, et otse voodi kõrval on, eks kalm veega ja võtnud sealt siis paar lonksu vett. Ja selle peale oli kohe kuninganna magamistoa uks lahti läinud, kuningas sisse astunud ja teatanud, et sina oled oma lubadust murdnud, sest saaled tarvitanud kuninga kojale kuuluvat asjakannus olevat. Ja et siis ka tema võib loobuda oma lubadusest. Ja kuna Seeba kuninganna oli väga õiglane naine, siis ta tõesti tunnistas, et oli oma lubadust rikkunud ja nii oligi saanud nendest siis armastajapaar ja selle järel oli neile sündinud. Ja sellele lapsele oli pandud nimeks menelik, meneli tähendab siis kuningapoega. Ja seesama meenelik temast saigi siis esimene Etioopia kuningatesoo kuningas. Nii et väga uhket sugu ühtpidi siis pärit nagu noasuguvõsast, teiselt poolt jälle Iisraeli kuningate soost. Ja kui seesama veneli suuremaks kasvas, nii see etioopia kirikulugu räägib siis ta läinud juba noormehena oma isa vaatama sinna Jeruusalemma ja oligi jäänud sinna kohe mitmeks aastaks õppinud hästi palju tarkusi Saalomoonilt. Ja Talle oli isegi pakutud, et ta võiks jäädagi siia ja saada siis Saalomoni järglaseks, kastsin kuningatroonil, tema ütles, et tema ei taha, ta tahab koju tagasi minna, Talle lubati seda. Läks väga suure ülikute kaaskonnaga ja hästi kallite kingitustega ja kõige kallim kingitus, mille ta kaasa sai. See oli siis seaduselaegas seaduselaegas, sellest on ju vanas testamendis kajutit. See on see, milles hoiti Moosese käsulaudu ja need käsulauad omakorda seal, mis seal kirjas on, need on ju need 10 käsku ja muud ülimalt tähtsad asjad. Nii vanas testamendis kui ka judaismi jaoks. Ja nüüd etioopia variandi järgi ongi nii, et see seaduslaegas viidigi Etioopiasse ja on seal tänase päevani. Ja et seda hoitakse aksumis, noh, see on see põhjapiiril seal, eks, Püha Maarja kirik ja see on seal siiamaani olemas ja kõikides Etioopia kirikutes on olemas selle seaduselaeka koopia. Nii ka siin püha kolmainu kirikus, kus me parajasti olime. Ja siis Samson näitas, viitas õieti suunas, kus see seaduselaeka koopia siin kirikus on. See oli seal ees suured rasked kardinad rippusid üleval, Ta alla näha polnud midagi ja ta ütleski, sinna ei tohi ükski tavaline kristlane minna, seda ei tohi keegi näha. See tuuakse välja ainult üks kord aastas, siis kolmekuningapäeval eriliselt tseremooniale, siis ta on ka kaetud selliste suurte paksude kangastega. Ja et igas kirikus on olemas seaduselaeka valvur, temal on ainsana õigus selle juurde siis minna ja seda isegi puudutada ja siis tseremooniate ajal välja tuua, aga loomulikult sinna laeka sisse ei tohi ta mitte iialgi vaadata. Ja nüüd siis selle ilusa kirikulaulu juures kuulaja kindlasti pani tähele, et seal taustaks kõlavad trummid. Need on väga erilised Etioopia kirikutrummid, nii et kui meie olime nüüd siin Addis Abeba katedraalis, siis seesama meie kiit näitas ka meile neid trumme, need olid kirikunurgas tagumises otsas. Ja noh, kuidas trumm välja nägi, raske kirjeldada, igatahes tuli väga suur noh, võiks öelda inimesekõrgune ja noh, kui püüda piltlikult mõelda, siis umbes nagu mingisugune inimesekõrgune lillevaas natuke kumer kujuga ühendustest, jämedam, distud, peenem, ja siis peenem-jämedam ots oli siis kaetud selle trumminahaga ja kõik selle trummiservad olid kaunistatud hästi värviliste mustritega. Trummid olid seal põrandal maas ja igal trummil oli ka selline hästi vägev risk, et teda saab siis nagu üles tõsta endale siia ette sättida teda ja siis trummi mängides ka liikuda või tantsida. Ja siis ma proovisin seal rihmast seda trummi tõstanud tuli ilmatu suur ja tooliga parajalt raske, nii et see on ikka vägitegu seda nüüd siin hoida, endal rinna peal ja, ja samal ajal veel tantsida ja laulda. Ja selle trumminimi pidi Samsoni jutu järgi olema siis keeberov. Vot sellised trummid pidid nüüd olema siis igas Etioopia kirikus, tingimata aga siis pärast trummide vaatamist. Samson tõi meid sinna kiriku etteotsa ja seal olid seintele maalitud suured maalid. Ja need kõik kujutasid Etioopia kuningat Haile sel asja. Et see on muidugi kiriku kohta ebatavaline isegi etioopia kiriku kohta, et kujutatakse ühte surelikku inimest, mis sest, et kuningas. Aga teisest küljest ta ju ise oligi selle katedraali rajamise algataja, nii et eks ta siis hoolitses selle eest, et temast siia ka maalid tuleksid ja et ka tema hauakamber siia kirikusse tuleks. Ja nende piltide peal oli kummaline see, et mõnede piltide peal oli niimoodi kujutatud, et see haiglasse lasse oli juskui nende piiblitegelaste ringiga koos näiteks üks niisugune pilt, kus keskel oli jumalaema Jeesusega üleval siis inglit kahel pool ja all kummalgi pool nurgas, ühel pool siis kuningas Hailasse lasse ja teisel pool tema naine küll põlvitamas selle jumalast ema ees, aga ometi selles samas pühade inimeste ringis. Aga lisaks niisugustele piltidele oli ka täiesti realistlikke maale ja need kujutasid siis haiglasse lasse elu tähtsamaid hetki. Hailasse lasse elas õige vanaks 83 aastaseks, seda elusatus õige keerulisse ajalooperioodi ja eks ta elutee siis kulges ka üsna keerukalt üles ja alla suurte käänakutega vahel triumf videna, vahel tragöödiat Ena. Ja kui väga lühidalt kõnelda, kuidas tema elu läks siis noorena taas hea hariduse rändas ka palju Euroopa maades ringi ja kui ta juba kuningaks sai seal 1930. aastal siis ta hakkas viima Etioopias hästi palju uuendusi läbi tegi esimese põhiseaduse ja kõik sellised reformid, mis viisid nagu etioopia kiirete sammudega, modernsed Bel riikidele lähemale. Aga siis ajaloos tuli see koht, kui 30.-te aastate keskel tungisid siia Mussolini väed, Itaalia armee ja see oli väga alatu tooja, verine sissetung. Ja nüüd, kui ta vallutas kogu Etioopia, siis Hailasse Lasse põgenes Etioopiast ära. Ta läks Euroopasse ja elas mitu aastat Inglismaal, aga huvitaval kombel seal Inglismaal elatud aastatel. Ta suutis väga palju ära teha Etioopia vabastamiseks, sest ta oli osav diplomaat. Ta suhtles palju Euroopa riigipeadega ja üks tema elu suursaavutusi oli kahtlemata see, kui ta 1936. aastal pidas rahvasteliidus kõne. See oli tõepoolest ajalooline kõnerahvasteliit, see on praeguse ÜRO eelkäija väga mõjukas rahvusvaheline organisatsioon tol ajal. Ja muidugi tema etteastumine oli ka rahvusvaheline skandaal, sest Itaalia mitte mingil juhul ei tahtnud lubada teda esinema. Ja siis ta pidi lausa rikkuma nõupidamiste kodukorda, et ikkagi sinna kõnepulti saada. Aga ta pidas tõesti särava kõne ja seal ei olnud mitte ainult see, et Etioopia nüüd ebaõiglaselt vallutatud, vaid palju tähtsam oli see, et ta kõneles rahvusvahelisest turvalisuse põhimõttest hästi, selgelt ja arusaadavalt. No see oli siis nagu see, et kui mistahes rahvasteliidu liikmele kallale tungitakse, olgu ta siis suur või väeti, siis peavad kõik liikmed talle appi tõttama. Iseenesest ju arusaadav ja lihtne põhimõte, aga hästi värvikalt ja mõjuvalt välja öeldud. Ja kuna see kaasnes kõik selle skandaaliga, et ta üldse seal esineda sai siis sellega koos tema sõnum levis ikka ka laialt maailmal laiali, ta sai kuidagi üleöö rahvusvaheliselt kuulsaks inimeseks ja vot see üks maal seal selle katedraali seina peal siis kujutabki, seda, kuidas ta seal rahvasteliidu saalis seisab kõnepuldist tumedapäine, kõrge laubaga pikas tumesinises rüüs ja kuidas siis kõik riigipead ja tähtsad diplomaadid teda seal kuulavad. Ja kui vaadata näiteks tänapäeva ajalooraamatuid, siis väga tihti seda aega maailma ajaloos kirjeldades tuuakse lausa tsitaat täht sellest Aile selle asja kuulsast kõnest. Iseenesest, ega see kõne nüüd üleöö midagi Etioopia olukorras ei muutnud, seal läks ikka mitu head aastat. Aga ikkagi lõpuks see ma vabastada Itaalia vägedest ja siis sealsamas katedraali seina peal oli siis teine niisugune kuninga elu tipphetk. Kui ta siis tuleb tagasi vabastatud riiki ja heiskab seal uuesti Etioopia lippu. Ja Ma ei mäleta, et seal seina peal üldse rohkem pilt. Ta oleks silma hakanud, kuigi tema elu läks veel päris uhkelt edasi pärast teist maailmasõda. Temast sai Aafrika riikide ühenduse juht Taali väga tunnustatud inimene ja lugupeetud mees maailmas rahvusvaheliselt. Ja nii läks seal päris pikalt, aga kusagil seal, seitsmekümnendatel Etioopias endas algas niisugune üsna vilets aeg. Noh, tegelikult ega see riik ikkagi oli üsna maha jäänud. Ja inimeste elu läks aina kehvemaks. Ja seal 70.-te algul algasid riigis mingid rahud tused ja neid rahutusi kasutas osavasti ära juba Nõukogude Liit ja puhus aina hoogu sellele mässule. Ja nii juhtuski, et 1974 haarasid siis Etioopias võimu kommunistlikud meelestatud sõjaväelast viha siis 74 pandi kuninglik perekond oma paleesse koduaresti, algasid kohe massilised arreteerimised ja hukkamised. Ja juba vähem kui aasta pärast 1975 tuli ametlik teade Etioopia kuningas Haile selle asja endine kuningas on surnud ja ametlik diagnoos oli selline, et ta suri hingamisteede häired tõttu, mis seal täpsemini juhtub, seda üldse kirjeldatud. Samuti ei olnud mingit teadet selle kohta, kuhu ta surnukeha sattus. Ja nii kestis päris pikalt alles ajal, kui sotsialistlik võim Etioopiast kadus, ehk siis ligi 20 aastat hiljem kuskil 90.-te alguses. Vaat siis algas alles selle saladuskate kergitamine. Nii et kusagil siis seal üheksakümnendatel ta surnukeha leiti tee ülesse ja 2000. aastal toimetati siis suurejoonelise matusetseremoonia käigus siia püha kolm Aino katedraali. Nii et alles 2000. aastal, mitukümmend aastat pärast kuninga surma jõudis tema põrm siis sinna, kuhu ta soovis, et see jõuaks. Ja nüüd järgmiseks, kui me seal katedraalis olime, siis me läksimegi sinna ruumise seal kirikus kohe eraldi ruum. Ja seal on siis selle kuninga ja kuninganna sarkofaagi hästi suured niuksed, massiivsed kivist sarkofaagi tumepruunid seisid seal kuuel jalal, need kuus jalga pidid siis sümboliseerima Siioni kuuejalgset lõvi. See on Etioopia kuningakoja üks sümboleid ja kivisarkofaagi, tal oli näha igasuguseid keerulisi ornament ja kõik olid mingid tähendusega selle iidse Etioopia kuningate su jaoks. Ja nüüd Ta oli siin siis kõrvuti kuninga ja kuninganna sarkofaagi ja vot siin siis rääkis meie giid sellest, mida praeguseks Hailasel asja surmast ja tema kadunud surnukehast teatakse. Et praegu ei teata ka täit tõde, aga enamik ka on üsna veendunud, et kuningas tegelikult suri vägivaldse surma. Ta oli küll väga vana ja haige inimene, aga ta tõenäoliselt siiski kas kägistati või lämmatati. Ja kui mõelda nüüd, siis ametlik teada on aastakümneid tagasi, et suri hingamisteede häirete kätte. See kõlab üsnagi küüniliselt ja kuninga lipp. See oli ka ikka päris hull lugu. See leiti sealt paleest ühe põranda alt ja see ruum, mille põranda alt see surnukeha leiti, see oli palee käimla. Nii et sedamoodi siis need surmajad nagu tahtsid näidata, mida nad kuninga väärikusest arvavad. Noh, nüüd on Etioopias uus aeg, riigi nimi on Etioopia, demokraatlik liitvabariik püüab sammuda vaprat kapitalismi Teedaga. See Haile selle asja surma järel ikkagi kuningriiki siin ei taastatud ja ta ei ole riiklikult nii väga tähtis tegelane. Aga nende aastakümnete jooksul pärast tema surma on hakanud siiski tema ümber kogunema aina rohkem aupaistet. Sest ta ju ikkagi on sümbol, etioopia, tuhandete aastate vanuse kuningasoo viimane esindaja kuningasugu, mille juured ulatuvad välja piiblitegelasteni. Ja temast on siiski rahva silmis praeguseks saanud tõesti pühamees ja kui keegi mäletab, siis on olemas üks selline rastafaari usuliikumine. See on küll seal Jamaical üsna kaugele Etioopias, Kariibi mere saartel ja sealsed usuliikumise juhid usuvad siis, et tegelikult Hailasse lassi oligi jumal. Et ta oli tõeline messias. Noh, see rasta, fari liikumine, see on väga põnev, aga täna sellest rääkida ei jõua, aeg saab lihtsalt otsa, aga vahest alles järgmises etioopia saates saab sellest põhjalikult kõnelda. Täna pean ma siinkohal lõpetama. Jah, eks see laul on ju tõesti ütlemata kena, mis siin saate jooksul aeg-ajalt on kõlanud kirikulaul kiriku trummide saatel ja laulab väga kauni häälega väga populaarne Etioopia praeguse aja laulja Mezeret traate. Aga siinkohal jah, saab see saade tõesti täna otsa sademuljete ja mõtete kohta ühe Etioopia kõige auväärsema kiriku juures, mis me seal kogesime, kui me seal ringi vaadata, mõtlesime, aga järgmine saade, selle ma tahan pühendada hoopiski Etioopia loodusele. Me käisime seal Etioopias päris paljudel loodusretkedel. Küll järvedel, vannides, mägedes nägime igasugu põnevaid olendeid des krokodillide-st ja lõpetades eriliste ahvidega, kes tohutult pika karvaga elavad mägedes laadad. Vaat kõigest sellest järgmises saates siis juttu hakkabki tulema.