Tere ja Rõõm kohtuda saates käbi ei kuku, on täna külas meelelahutaja ja poliitik Aivar Riisalu, kes võttis kaasa kolmest tütrest vanima, Kadri vanematekodust kaasa saadud pagas on mõjutanud Aivar Riisalu valikuid väga otseselt ja võib juba ette lubada, et me kuuleme nii mõndagi üllatavat. Paneme kõrvuti rõõmud ja mured ka need, mis tegid haiget toona 12 aastasele kadrile kui isa otsustas emast lahku minna ja uut elu alustada. Mina olen Sten Teppan, head kuulamist. Tere tulemast saatesse, Aivar, tere ja Aivariga on kaasas üks tütardest, Kadri Rõõm näha. Tere. Aivar. Kuivõrd Kadri saab varsti enda eest ise rääkida, siis, siis ma palun sul sissejuhatuseks mõne lausega rääkida oma ülejäänud lastest, sul on tütreid ju veel, kus nemad on ja millega praegu tegelevad, kui kaugel? Elus minul ongi jumala andnud ainult tütreid ja selle üle on mul siiralt hea meel. Üks minu tütardest, keda praegu siin ei ole, mina nimetan teda aju pagulaseks ehk tema viidi kaasa koos oma tehasega ka Leedumaale, kui kahel aastal Eesti aasta ettevõtteks valitud PKC Eesti koli sära paneveesisesse oma tehase. Ja minu tütar sunniti kaasa minema, kui hea spetsialist tema nüüd leedustub ja vähemalt väliselt ta näitab, et ta on rahul. Mis tema hinges toimub, ega ma 100 prossa öelda ei oska. Ja minu natukene noorem tütar on praegu üliõpilane temaga ma pean tegelema selles kontekstis. Motiveerima teda ta ülikooli mitte mingil juhul pooleli jätaks, sest et tõbi ettevõtluse, ITd, mis ei ole väga kerge. Aga ma pean teda piitsutama, et selle suudaks ära lõpetada, sest siis tema tulevik on sillutatud nagu väga hästi. Kadri, millega sina tegeled? Mina töötan juristina kuu aega tagasi vahetasin töökohta ja nüüd töötan IT valdkonnas Nortalis. Ja ma olen juristi tööd juba teinud väga kaua aega. Kui sa mõtled, kas see valdkond on sinu ette või kätte sattunud pigem juhuslikult või sihipärase töö ja tahtmise tulemusena, siis, siis kuidas on läinud, ma mõtlen, et ikka, kuidas noored inimesed oskavad nii tõsistest asjadest unistada või teha panuseid, et elus sinna summas veeretada? Ega ma ei oskanudki sellest unistada, et tegelikult tollel hetkel, kui mina ülikooli hakkasin minema, siis oli väga populaarne eriala, oli haldusjuhtimine, isa ütles, et ei ja ärikorralduse kohta ta ütles ka ei, et neid ärijuhte tuleb nii palju ülikoolist välja, et tuleb ikkagi õppida korralik amet. Et tegelikult see oli isa, kes suunas juura valdkonda ja. Ma ei saaks öelda, et see oli vale valik. Mulle väga meeldib oma töö. See kõlab saate sissejuhatuseks päris paljulubavalt, see räägib Aivari käekirjast isana juba nii mõndagi. Ma ei tea, kas mulle ainult tundus niimoodi, et sa kardi kasutasid, sõna suunab, aga mõtlesid, sinna sundis või midagi niisugust, aga nende detailide juurde me jõuame. Kui suurest perest Aivar suisa pärit oled? Mina olen pärit klassikalisest perest, kus oli isa, ema ja kolm last, mul vanem õde ja noorem vend ehk mina olen selles mõttes keskmik, kes pidi vanema õe peksu taluma ja hilisemalt olemas minust kaheksa aastat noorema venna tagajärjel täiesti vanemliku hoolitsusest ilma jäätud kõigi poolt unustatud. Ma olin viimase piirini viidud, ma pidin kogu aeg töötama. Ja mitte keegi must ei hoolinud, et tegelikult see on läbi huumoriprisma öeldud. Ma loodan ka, mis seal esimesed pildid on, kui sa mõtled tagasi oma lapsepõlve, need päris esimesed, mis su silme eest läbi jooksevad, kus kohas esimesed aastad üldse möödusid? Mina olen ju läbi ja lõhki maha poiss ehk pärit Läänemaalt kullamaalt. Ega ma oma lapsepõlvest mingeid selliseid eriti Erkusid, mälestusi justkui ei olegi, ma kujutan endale, kui ma tagantjärgi mõtlen ette, et see oligi üks päris pidev sellise noh, rutiinse töö tegemine, pidime kodus kogu aeg emal eelkõige aitama midagi teha. Kui keegi küsib minu käest, et mis hetke ma endast esimesena mäletad, et on siis nii kurb, kui see ka ei ole, aga minu esimene teadlik mälupilt tuleb aastasse 1966 järsku. Ja see oli siis see hetk, mis mul on meeles, kui meie perre tuli esimene auto, et siis ma mäletan ennast seal auto kõrval seismas, kui vana sa olid mu siia aastane esimest viit aastat rohkem ma küll ei mäleta. Esimest koolipäeva kuidagiviisi mäletan, siis on tükk tühja maad koolist. Siis hakkab jah nagu midagi tuleb. Ma ei saa muidugi nii lihtsalt selle saate kontekstis leppida, sest muidu me peaksime enam-vähem varsti juba joone alla tõmbama, aga proovime koos midagi sealt välja kaevata. Mis olukorrast näiteks isa ema sulle meelde tulevad, kui sa mäletad auto kõrval seismas, siis kas tõesti töö on see, mida sa isa-emaga seoses? Minu ema töötas haiglas ja isa töötas algul sides ja hiljem siis kolhoosis. Nemad olid kogu aeg kuhugi kadunud, emal olid väga pikad tööpäevad. Meil olid mingid loomad kogu aeg. Ma arvan, et umbes kolm lehma sellega seonduvalt veel ka mingeid vasikaid, lambaid ja loomulikult oli ju lastel kohustus neid toita. Lastel oli kohustus sõnnikut välja visata. Kui niimoodi küsida, siis ma mäletan väga selgelt, kuidas ma talvel pidin sõnnikut põllule vedama Salvo kelguga, see oli seal plastmassist kelk tol ajal sellepärast et muid muid vahendeid ju polnud. Ja suvel üks intsident, mis mul tuleb enda elust meelde, oli see, et ma võisin olla kümnene. Kui me niitsime isaga lehmadele, siis heina. Aga meil oli selline traktor, millel oli kahetaktiline mootor ja siis ma olin päev otsa seal hobuseniidumasina peal. Ja õhtuks mul oli vingumürgitus selline, et ma ikka sõna otses mõttes pidin oma ajud välja oksendama. Sellest päevast edasi seda traktorit ei kasutatud, aga mul see surmatunne on meeles siiani, et see ei olnud mingi torena. Selliseid episoode tuleb palju meelde, kus sa sellega, ma ei heida seda oma vanematele ette. Vastupidi, ega meil ka millestki puudu ei olnud. Et selle tõttu ma arvan, et oli tavaline eesti küla lapseeluna. No vaevalt, et keegi küsis su käest, kas see meeldib sulle või mitte, lihtsalt tuli teha just nimelt, aga mis arvasid sellest, kui palju seal nii-öelda kõrvaltegevusi oli sealkandis, kus oma lapsepõlve veetsid? Et noh, äkki hing ihkas kuhugi mujale, ma mäletan jälle oma kogemusest, et tihti ülejäänud kamp tagus kusagil palli, sel ajal, kui sa pidid laudas tööd tegema, mis oli mõnikord üsna frustreeriv, kas sul oli teisi väljakutseid, mis pidid ootama? See nüüd kõikidele raadiokuulajatele, kes arvavad mind tundvat pigem sellise eputava lava inimesena ja kuidas iganes, kogu aeg võtab sõna kui saab, ja ma tegelikult Ma arvan, et sellel ajal kujunes välja minu suhteliselt üksildane iseloom. Ehk ma isegi ei tundnud puudust kellelegiga koos palli mängima, sest ma ei tundnud puudust mingist sõpradega suhtlemisest ega mingitest kampadest. Ma arvan, et sellel ajal võis välja kujuneda minu siiras soov olla iseendaga kahekesi. Ja muuseas naudin seda tänaseni. Minu jaoks kõige suurem õnnistus on see, kui ma saan reede õhtul mõelda, et sellel nädalavahetusel ma ei pea mitte kuskile minema. Ma ei näe mitte kedagi, ma lähen metsa oma koju, kus mul läheb, naaber on 500 meetri kaugusel ja, ja ma tunnen ennast jube hästi. Ma pean siin korraks kadri jälle mängu tooma, kui suisa kirjeldab, et ta on juba lapsepõlvest saadik justkui üksildaseks loodud või et ta naudib seda tunnet. Mina teda nii hästi ei tea, nagu avalikkus ka mitte. Sina küll, kas sa kinnitad neid sõnu, kas ta tõesti räägib tõtt enda kohta? Ja räägib küll, et ta on tegelikult täiesti kaks erinevat inimest. Et see, mida tunneb avalikkus, ei ole see inimene, kes pärast tõkkepuu langemist kodugi loes autost välja astub. Et ta helistab ja olla omaette ja väga tihti tuleb teda metsast taga otsida, sest ta isegi telefonile ei vasta, kui vahepeal teda millekski vaja on. Talle meeldib tema, tema rahulik olek seal puid langetades, oksi põletades. Ja ta liigub nagu rohkem metsas omaette kui see. Nüüd oleme kõik kogu aeg koos, terve nädalavahetuse suhtleme üksteisega, seda kindlasti. Me ei, ei tee kogu aeg. Eesti mees on tantsulõvi, see ei käi absoluutselt sinu kohta kahjuks mitte. Väga huvitav ja üllatav iseenesest, kuidas sa kirjeldaksid oma isa ja ema inimestena? Ma ei usu eriti horoskoope, aga ainus kord, kus ma horoskoope usun, on oma vanemaid vaadates. Isa on mul ammu surnud, aga ema on elus. Minu vanemad olid lõvipere. Ja looduses on ju ka, kes ikkagi natukenegi on ennast harinud, teab, kuidas lõvipere looduses toimib. Emalõvi saab endale justkui kutsikad. Siis ta püüab neile saaki, õpetab neid elama, hoiab ja kaitseb neid. Mingitel helgemate hetkedega, toit olemas, on, tuleb isalõvi, sööb kõigepealt ise kõhu täis ja siis söövad kutsikad ja siis kui emalõvile jätkub, siis on hästi, kui ei jätku, siis on väga pahasti. Veduriks meie peres oli selgelt ema. Minu isa on mulle õpetanud ühe olulise asja, mida ma tema juures nägin, et ta. Ta oli hästi tubli mees, ta oskas kõike. Aga ta oli selline inimene, tal jäid asjad pooleli ja see mulle ei meeldi, eks sealt ma olen saanud selle kroonilise kiiksu, et asjad tulevad teha lõpuni ja asjad peavad olema korras. Oma isaga ei olnud eriti lähedane, ütleme otse välja. Ma arvan, et mul oli väga paljude eesti perede ärriti maaperede tüüpiline isa, kellel oli teatud probleeme ja, ja need probleemid käisid üle üle ema üle laste lasteaia sinna, kuhu ta jääb, et lihtsalt hästi üldiselt ütlen, et see on üks põhjus, miks ma ei ole kunagi alkoholi tarbinud mida ei usu mitte keegi, mitte keegi ei usu ja mind ei huvita, kas nad usuvad või ei usu. Aga ütleme niimoodi, et, et, et see on üks selge põhjus, miks alkohol minu jaoks täiesti out, noh ma ei taha sellest midagi teada, sest ma tean, mida ta inimestega on võimeline tegema. Külas oli seda näha vägagi ja noh, kui sa oled sellisest külakeskkonnast pärit, siis siis ma arvan, et inimesed, kes on seda kogenud, saavad väga hästi aru. Ka mina, nende hulgas ma enam-vähem kujutan seda atmosfääri tegelikult kodus ette küll ja see vist ilmselt ka töiste toimetamiste suhtes oli pigem selline, et vastuvaidlemist ei sallitud. Ma ei ole mitte kunagi elus peksa saanud. Ükskord isa proovis mulle peksa anda, aga ta ei saanud mind kätte, aitäh meile nagu kunagi mingit ihunuhtlust ei jagatud. Ja see on ka põhjus, miks ma arvan, et, et kas olid sina, keda ma raputasin. Et ükskord, kui Kadri Karjus ja ma ei saanud aru, mis tal viga on ja ma ei osanud mitte midagi teha, siis ma mäletan nii selgesti ma võtsin, ma raputasin teda ja viskasin ta nagu voodisse. Aga Ma arvan, et see on ka ainus kord, kus ma sind ohverdasin. Peksa ma ei ole sulle, kui keegi on tseni emade ja seda mina ei tea, seda tehti minu selja taga, mina olen põhimõtteline vägivalla vastane ja jälle needsamad, las ta läheb sinna. Lapsepõlv, aga mulle ei meeldi vägivald, vägivald mitte selle sõna tihti ka füüsilises mõttes, vaid vaid sõna otseses mõttes, et pigem nagu kui inimesed hakkavad teineteist ruineerima ka vaimselt või verbaalselt see mõistlik nagu laiali minna. Mida väike poiss Aivar veel tegi, lisaks sellele, et ta vedas Salvo kelguga sõnnikut siis kui tööd ei pidanud tegema, mida sa tegid? No vot, nüüd ongi ainuke hea küsimus, et ei olegi pilti, noh meil seal maal ei olnud ju mingisuguseid erilisi huviringe koolis, orkestris mängisin pilli. See oli kõik nagu kooliga seotud jalgratas, mul oli, sellega ma seal looduses ringi sõitsin. Ema ei lubanud mind isegi, see on avaliku ujumiskohta minna, mis oli meie kodust paari kilomeetri kaugusel, eriti ma isegi vahest jõe ääres käisin, kalal, lugesin palju, ma arvan, mulle tohutult meeldis lugeda. Ma käisin mõned päevad tagasi oma vanas koolis, siis ma seisin sealsamas matemaatika klassis, kus mind siis piinati, sest matemaatikat ma ei osanud. Ja rääkisin nende noortega ja mul oli mõnes mõttes nagu kergendus, et ma elan täna enam seal ja et ma tegelikult sain sellest maailmast välja sellepärast, et et maal elades pahatihti on see oht, et sa, sa jäädki sellesse keskkonda ja ja, ja tegelikult sa võid terve elu teha hästi tublilt tööd või või veel hullem, oma elu ära põletada sihukeses väikses kohas. Aga kogu see maailm jääb nägemata ja see on väga-väga kurb. Tegelikult inimesed peavad olema hästi, nad peavad proovima või püüdlema millegi poole. Ma tulen meie jutu alguse juurde tagasi, kui sa siin ise ütlesid, et huumoriga pooleks rääkisid sellest, kuidas vanem õdesid peksis ja kuidas tagant tuli vend, kellest sai pesamuna ja sind jäeti täielikult tähelepanust ilma siis siis kuidas see päriselt oli. Vanusevahet oli siiski omajagu, mis tähendab seda, et lastena vist koos väga ühte liini ajada ei saanud. Et igaüks tegeles oma asjadega juba vanusest tulenevalt. Ei, õde oli selgelt minust vanemana, tema ju ka meenutab ikkagi, et tema pandi seda venda hoidma. Aga mina tänu sellele jäin nagu täiesti haldusalast välja. Ehk vanemad olid tööl, õde hoidis venda ja meil oli muuseas hästi suur pluss oli tegelikult see, et meil oli hästi, kaua oli vanaisa ehk vanaisa tegelikult kasvatas mind, ma arvan, 15. eluaastani oli tema minu jaoks kindlasti hästi suur iidol ja, ja tegelikult nagu mehe eeskuju. Tema oli selline esimese maailmasõja veteran. Ajasime mingeid asju, sõitsime meloni, mingeid hobused seal, sõitsime nendega ringi, ma mäletan seal igast asju toimetasime ja minu jaoks nagu tohutult. Nagu soe inimene. Kas enda arvates olite lapsena hea või halb? Tema on ikka väga hea, noh ma olin kogu aeg ju selline Mcu nägu ja füüsiliselt ei olnud üldse mitte tugev, kasvõi koolis niuksed natuke pätivate poistega, ma suutsin neid veenda, et neil pole mõtet mulle peksa anda. Mida nad tahtsid teha, sellepärast et ma õppisin hästi, mul olid prillid. Ma olin ikka eeskujulik õpilane, õppisin hästi. Käitumist võeti mul vahel alla, aga selle olid selged põhjused. Näiteks no eks ma ikka oma arvamust avaldasin. Vahest sõnakas jah, aga midagi väga hullu ei olnud. Aga ei, ei, ma olin ikka pugeja. Ütleme ausalt, ma olin pugev. Täna siin toolis istudes, ma tunnen ennast väga koduselt, sellepärast et ma arvan, see võis ollagi üheksandas klassis, kui ma tulin, siis hakkasin sealtsamast maalt käima Tallinnasse, nädalavahetustel siia, Eesti raadiosse, Norte report, Meistrite kooli kirg nagu tele ja raadio töö vastu ja kõik, see oli see mulle hästi sobis, see oli nii tore. Ma tegin seda pikki aastaid, ma arvan, kuni ülikooli lõpuni me olime siin viisil või teisel seotud, et asjadega. Et mäletan nii selgesti seda esimest korda, kui ma sain selle liftiga sõita, ma polnud kunagi varem liftiga sõita. Kas sa vene kroonus olevat käinud? Ei, ei ole. Jah, need head põhjused istuvad siin kõrval, et tollel ajal oli ju niimoodi, et ma abiellusin vara ja minu kaks armast tütart päästsid mind sellest. Seda ma olen neile kogu aeg suurel sügava tänutundega. Kahest piisas, kahest piisas ja kuidas see seadus või süsteem toona siis toimis, mis see täpselt oli, aga sa tegutsesid. Kuidas ma nüüd viisakalt ütlen, eesmärgipäraselt. Ei, see pigem noh, ütleme niimoodi, et eks ma hilisemalt sattusin kõrgkooli ja seal oli võimalus ohvitserikursused ja kõik sellised asjad. Et tegelikult ega ta nii otseselt eesmärgipärane ei olnud, et lapsed ikka sünnivad tunnetest. Noh, ma oleks pidanud siis seal ülikoolis ka natukene manööverdama, aga ei olnud vajadust, ehk see, see oli nagu selles mõttes selline hästi turvaline nagu peenemast keeles öeldes päkkapp, et et kui nad juba olemas olid, siis ei olnud enam probleemil. Kui vana sa oled, abielludes esimest korda 19. Ja lisaks said kui vanad 21 väga vara, alustasin seal isegi nõukaaja kohta üsna vara, tõesti, eks. Ja ma olin ju ilus poiss, aga mind võeti kohe ära. Aga sa oled möku ja pugeja ja täpselt, ega ma ei suutnud, ei öelda ju, et maapoiss satub suurde linna. Minu esimene abikaasa oli minu arust mõnevõrra vanem. Ja noh, ütleme niimoodi, et ei ole kõditavamat tunnet, kui piltilus, naine ütleb, et sina oledki see, noh, kuidas sa ütled, et ei, ei, ma tahaks veel mõelda, noh, midagi ei ole siin mõelda. Mina tänaselt endiselt ohvitserina ütlen, et käsk tuleb täita. Kui esimene tütar sündis, on selle päev sul meeles või õhtu või öö. Ja see on ikka meeles ja tollel ajal ei saanud kõrval olla, aga see oli detsembrikuu mingi 15. Ja siis ikka on meeles ja ega ma ei osanud midagi väga arvata, aga see oli kõik nii võõras ühel. Aga noh, tollel ajal oli lihtne, siis nädal hiljem saadi koju. Kui sa oled 21 ja saad lisaks siis kui palju see sinu maailma mõjutas, kui palju segi lõi? Ma saan aru, et ega sa väga valmis ei saanud olla selleks. Meil on nüüd hakkabki see kõige tänamatum periood selles mõttes laste suhtes, et see tähendas tollel ajal seda, et mina õppisin ülikoolis. Ma jõudsin koolist koju umbes kell viis ja siis ma läksin tööle, töötasin Keilas kinomehaanikuna kinos läksin pool kuus või niimoodi tööle ja siis ma, kui ma pool üks öösel tulin ja hommikul kella kuus 33 rongiga uuesti kooli sõitsin siis ma arvan, et minu lapsed ei näinud mind üldse. Ja nad ei saanud veel aru ka, et kes ma olen, aga, aga tegelikult sealt hakkas suur tragöödia selles mõttes peale, et et ega ma nende kasvatamise protsessis lihtsalt füüsilist eriti osaleda ei saanud, sest raha oli vaja teenida hilisemalt ma mäletan veel seda, et kui ma juba siis olin ülikooli ära lõpetanud ja töötasin mingitel sellistel nagu lipsuga ametikohtadel, siis nädalavahetustel käisin ma kõrgepingeliinidelt võsa lõikamas. Ehk ikkagi läksin laupäeval pühapäeval varahommikul metsa ja tulin hilisõhtul tagasi, et ega ma laste jaoks eriti olemas ei olnud. Kahjuks. Kadri räägime sinuga sinu lapsepõlvest. Kas sul on oma pildikesed paremini kuidagi meeles või missugused need on, kui sa tagasi mõtled, et et mis päriselt võiks meeles olla? Noh, nagu isa ütles, et ta oli väga noor, kui me sündisime, et minu ja minu siis õe vanusevahe on aasta, kaheksa kuud, nii et me oleme siuksed, suhteliselt ühevanused. Ma ei mäleta seda, et oleks puudu olnud, aga kas on nagu selliseid pidevaid igapäevaseid mälestusi pigem ütleksid, et et võib-olla on sellised erilised asjad meelde jäänud tänu sellele, et teda kogu aeg ei olnud. Ma mäletan, et meid viidi kahekesi laste maailmapoodi ja noh, see, kui sai Tallinnasse oli Keila tüdruku jaoks ikka nagu suur asi. Ja siis poes mingisugused teised lapsed nutma seda siis isa kükitas maha meie juurde, võttis käest kinni ja ütles, et te olete ikka nii head lapsed, teie üldse ei nuta ja siis ta ostis meile mõlemale nuku. Ma arvan ka, et pigem on nagu sellised ühised tegemised, et ema meil suhteliselt hilja oma nii-öelda vanuse kohta hakkas autojuhilube tegema, et see vajadus tekkis siis, kui vanemad hakkasid maja ehitama maale. Ja siis ema läks kodust ära ja siis meil oli isaga pidu, et tollel hetkel oli selline. Ma arvan, et see oli kakao või šokolaadipulber nimega Malus. Ja, ja siis alati meil oli kodus selline suur savikauss ja kohe, kui uks ema selja taga kinni läks, tuli see kauss välja. Ja säält siis ta sai terve kausitäie seda šokolaadi headust, mida me siis sõimed, noh, ema oli meil ikkagi selline. Et kui rääkida, et kas peres on nagu halb politseinik ja head politseinik, siis ema oli meil selline väga konservatiivne. Ja isa oli siis see, et kui isa oli üksi lastega kodus, siis lastel oli alati pidu ja ta ise ei mäleta seda, aga ta oskab ka kass Arturi kooki teha, et seda me tegime ka, et see iirise sulatamine seal pliidi peal pärast oli ilmselt kodus probleem. Sest et me tegime selle valmis ja sõime ära, aga koristamine ju lugupeetud emaganud alati. Ma ei saaks öelda seda, et ma ei mäleta, et oleks olnud, aga jah, et, et need on sellised välja pavad sellised nagu mingid kindlad asjad, mida me alati koos tegime, et et sellist nagu jooksvat igapäevast elu. Ei, ei mäleta, et või võib-olla ei osanud tollel hetkel nagu aru saada või puudust tunda, et noh, ema oli alati olemas, meil olid vanavanemad ka Keilas. Et me ei olnud nagu kunagi üksi. Ja ma arvan, tänu sellele me võib-olla ei oskagi nagu öelda seda, et kas nüüd isa oli või ei olnud, et me teadsime, et on olemas. Kas sa, Kadri, oled kunagi käinud ka nendes paikades, kus isa üles kasvas ja mida ta siin pikalt kirjeldas? Ja ikka olen käinud, et kuigi meil lapsepõlves oli lähedasem suhe oma ema vanematega sellepärast, et nemad elasid kõik, noh, elasime ühes linnas ja isa isa vanemad olid natukene kaugemal. Et me oleme neil kogu aeg küll külas käinud, aga sellist nagu pihta ka maal viibimise aega ei olnud, et mõned korrad on olnud ja siis mu ema kirjeldab ka seda. Lapsed jooksid nuttes vastu vanematele, et viige meid ära. Et tegelikult midagi halba ei olnud, et see oli, see oli lihtsalt selline noh, lapsed ikka igatsevad oma vanemate järgi ja esimene asi, kui sa neid uksest nagu tulemas näed, siis see reaktsioon on selline, et nii tore, et te siin olete ja noh, lapsed on ikka emotsionaalsed, et ega meil seal midagi viga ei olnud ja vanaema isa, ema teeb väga hästi süüa. Ta teeb väga palju alati süüa ja tänase päevani meikaril. Nüüd natukene harvem, aga me ikka iga jõulude ajal käime seal, et vähemalt üks meist on ka alati isaga kaasas. Ja noh, need on vanaema ikka vanaema, no võta ikka veel natuke kotleti. Lapsekene ei söö midagi. Et seal on tegelikult noh, vanaema on selline soe inimene. Kas see on Aivar Super portree ühest eesti vanaemast, eks ole? Noh, seal on, minu jaoks on ta natuke liiga ülevoolav ja ma annan alla alati õudsalt kurb selle üle, et ta ema jääb ju alati emaks ja ta ei taha aru saada. Ma olen tänaseks ju mul on mingi oma arvamus ja ma ei pea mõtlema nii, nagu tema tahab, aga ta on harjunud, et ma mõtleks ikka täna ka nii, nagu tema tahab. Reeglina kipume ikkagi suhteliselt nagu häält tõstma ja siis mul on alati hästi paha, et ma seda teen. Kas seesama ülevoolavus ei ole tema liini pidi sinusse ja ilmselt on jah. Et, aga noh, häda on lihtsalt selles, et noh, ega ta nüüd kõiki maailma asju ka enam ei tea. Aga kui ta arvab, et tema tõde on ikkagi põhiline, noh siis tekivad mitte konflikt on vale sõna, ütleme nii, et ei, me viimastel aegadel saame täitsa rahulikult rääkida, ma olen õppinud ära ka ei põle selle maailma pärast enam ülearu palju. Meie jaoks on head jõulud need, kui saab rahulikult laua taga istuda ja kotleti süüa ja vanaema ja isa ei vaidle poliitiliste teemadele. Kadri sina ja sinu õde te kasvasite üles siis ikkagi pigem linnatüdrukud. Et ja Me kasvasime Keilas, kuni ma arvan, 91. aastani maalne kolisime, siis mina olin juba üheksaaastane meil ei olnud nagu sellist ka maale kolides sellist tüüpilist maaelu. Et vanemad vahepeal kasvatasid sigu, siis mul oli oma notsu, et kõik, kes ütlevad, et sead ei saa mitte millestki aru, saavad väga hästi aru. Sa võtad seda iga kord, kui ma tulin, siis ta tuli mulle vastu ja ma teadsin küll, et see oli minu notsu. Ja siis nad pidasid kanu vahepeal. Me ka tööd ei karda, et ega taskuraha ikkagi nagu niisama et omad asjad oli vaja korras hoida ja ja põhimõte oli alati peamine on lapse töö ja õppimine on, peab olema korras ja, ja noh, see oli see, mida siis keegi ei kontrollinud. Pigem see tuli mõlemalt, et haridus on oluline. Aga ema, selles mõttes oli see, kes, kes rohkem võib-olla kontrollis, et isa oli see, kes vaatas tunnistust, kiitis heaks, pani allkirja alla, et, et ütlased tubli. Ja, aga noh, maatöö noh, mis me ikka pidime, muru, pidime niitma ja ja meil olid ka marjad alguses marju pidi korjama. Ja, ja noh, siis kui vanemad lahku läksid ja isal oli uus elukaaslane, siis uus elukaaslane muidugi oli selline väga aktiivne igatpidi ja siis olid suvilad ja majad ja kõik marjad oli vaja ära korjata, et et põhimõtteliselt siis suurel vaheajal me veetsime alati aega nii-öelda siis isa juures ei olnud sellist, et need saaks öelda, et me oleme ära hellitatud jõmpsikad ja ja pole kunagi oma kätega mitte midagi pidanud tegema ja isa, ma ei tea, kas ta seda ise tragöödaks nimetab, aga tal on ainult tütred ja siis ta kohati neid tütreid kasvatas nagu poisse, et noh, ma tean, mis asi on generaatori rihm ja autorehvivahetamisega ilmselgelt saan ka hakkama ja kuigi mul autojuhilube ei ole, siis traktoriga ikka oskan ka sõita. Et, et jaa, selles mõttes meid ikkagi kaasati kõikidesse asjadesse, et ei ole siin midagi, printsessid. Kodus ja Aivar, see tuli kõik iseenesest kuidagi või sa oled järginud mingit teadlikku joont, et mis või kes peab tütardest tulema, et ma ei kujuta täpselt ette seda võimet näha pikka plaani ette ja teha, teha tõesti eesmärgipäraselt tööd selle nimel, et et nad ei jääks hätta siis, kui rehv katki läheb. Tee peal. Nüüd tagantjärgi ma küll ei oska nagu öelda, et ma oleks midagi sellist spetsiaalselt pidanud välja mõtlema. Ega lapsed on nagu väikesed ahvid, noh. Et sa pead ise ees tegema, ütlevad, et tee nüüd nagu mina tegin ja siis nad teevadki. Ega ma ei ole kedagi ninapidi kuhugi küll kõrvale viinud, pigem ma olen ikka tüdrukuid tegelikult füüsilisest tööst säästnud. MINA ISE. Mul on neid sundinud väga palju tööle, aga ma arvan, et siis võib-olla see minu elukaaslane sundis teid tööle. Ehk ütleme siis, kui te olete teismelised, aga siis jälle mina kadusin teie jaoks nagu ära. Et kui see väiksem õde oli sündinud, siis peale seda ma hakkasin kohe bändi tegema. Ja siis te tegelikult elasite ikka suhteliselt nagu teil oli veel üks kasuõde nagu poolada siis kuidas seda nimetada seal täpselt teie vahel, te olite kolmekesi siukseid tiinekad ja siis oli see väike õde Te pidite sellega kogu aeg tegelema ja mina olin kogu aeg mängudel ju, ega ma on neljapäev, reede laupäev ma olin bändiga kuskil. Ega ma seda aega üldse ei mäleta, see oli ikka väga intensiivne, see kestis umbes 10 aastat ja siis siis te olitegi juba suured, et selles mõttes, kui ma neid uuesti mäletama hakkan, siis ja ei olnud enam populaarne, läks laiali täiesti juhuslikult, olite teiega juba keskkooli ära lõpetanud. Kadri, kas sa mäletad endi õde, mingit käki kokku keeravad, mis isa ikka tõsiselt närvi ajas? Tead, ega me teda nagu väga närvi ajanud ja ma arvan, et enamus meie pahandusi olid sellised nagu küla peale suunatud, et me elasime sellises kohas, kus siis noh, kui me koolis ei käinud, siis neid oli seal seitse tükki, seitse last. Naabrinaine ka muidugi Utates meile heinategu, et nendel olid lehmad, seal pidi heinaga tegema suvel, et kõik need seitse viidi siis ühte kohta ja siis me tegime seal heina. Aga ma ei tea, kas isa üldse nendest näitustest kunagi teada sai, et ema võib-olla sai, aga kas ta isale rääkis ka, ma ei tea, aga noh küll me oleme seal. Meile üks proua ei meeldinud, kes meiega samas külas elas ja siis me oleme talle ikka külma, panime ussi talle tee peale ja siis me oleme naelu pannud sisse ja mahanalju teinud, et. Uss tee peale, selles mõttes ikkagi rästik või nastik. Ikka rästik, ja kui sa rästikule seod selle kalapüügijõhvi külge ja liigutad teda metsast, siis kuigi ta on surnud, sest ta ju liigub tee peale, tädi ikka ehmatas seal selle peale. Et, et ja, aga ma ei, ma ei tea, kas, kas isa nagu üldse teab? Meedia sõnajalaväemiin miin on lihtne panna see, mida Kadri kirjeldab. Samas ma kiidan heaks, ütleme niimoodi, ma ei teadnud küll seda. Aga no isaga ma arvan, et meil konfliktid on umbes samal tasemel nagu, nagu temal oma emaga, et, et ka mina olen ääretult kergesti süttiv inimene ja mul ema ikka aeg-ajalt ütleb 40 isaga jälle siin sõrad koos on. Te olete nii sarnased, et noh, see ongi vahepeal võimatu, et omavahel läbi saate. Et ta ikka siin kirjeldama mind, et mul on kasaka hobuse iseloom ja et et meil on pigem jah, ikkagi konfliktid selle pinnalt, et ma teen ise mingi otsuse ära ja siis ma hiljem räägin talle, et oli selline situatsioon ja ma otsustasin selle lahendada nii. Ja siis ta ütleb, et ei oleks ikka pidanud minuga enne aru pidama, et noh, ma võin eksida, aga mulle on jäänud lihtsalt mulje, et ta ühelt poolt on küll ärati, kasvatanud meil täiesti iseseisvaks jagunema minema olin veel selline, ma ei näe ühest silmast midagi. Ma arvan, et see on kõige suurem mure, oli vanematel on see, et et mida iganes, aga sa pead nagu oma eluga ise hakkama saama. Selliseid hellitamist ei olnud kunagi, et kui kukkusid, siis tõuseb püsti, astu edasi ja proovi uuesti. Tänases elusituatsioonis on ka nagu see, et kohati see iseseisvus on selline, et kuigi talle meeldib üksi olla ja me üldiselt igapäevaelus nagu 11 ei sega, et meil on selline vajaduspõhine suhe, mulle meeldib seda vajaduspõhiseks kutsuda. Et sa tead, et keegi olemas alati telefonikõne kaugusel, aga me ei ole see pere, kes üksteisele nagu iga päev helistab ja küsib, kuidas läheb. Ja siis kohati ongi see, et mina elan, oma eluõed, elavad oma elu ja kõik teevad nagu oma otsuseid ise ja siis, kui nendest hiljem juttu tuleksid. Mulle tundub, et isalised tunneb ennast nagu vahepeal välja jäetuna, et et ta nagu tahaks rohkem osaleda. Aga kuna meid on nii iseseisvaks kasvatatud, siis me teeme need otsesed ise ära ja pärast siis arutama ja siis ta võib-olla tunneb, et noh, ma oleks tahtnud nagu sellise tähtsa otsuse juures olla või sulle nagu pakkuda tuge ja võib-olla me ise võtame talt selle võimaluse nagu väga tihti ära. Ma pole ju pidanud sulle kunagi kätt ette panema, noh kasvõi puudutab noh, kooliga oli sama asi, millest siin alguses põgusalt oli juttu, et et ma ju näen neid ärijuhte ja, ja avaliku halduse bakalaureuse, noh ütleme nii, et siis nad lähevad parteikontoritesse märkmepabereid jagama. Ja täna nad istuvad seal valitsuses, noorekesed sädistavad ümber laua, üks lollus ajab teist taga. Sinu eakaaslased on täna kõik Eesti riigijuhid. Andke andeks, no see ei ole normaalne, inimene peab õppima endale päris elukutse. Miks ma käskisin tal juurat õppima minna, sest mina ei saanud õigusteaduskonda sisse? Läksin, õppisin kinomehaanikuks kutsehariduskeskuses ja selle tõttu saigi kinos töötada ülikooli kõrvalt pärast hiljem õppisin raamatupidamist. Ma ei ole küll kunagi pidanud sellel erialal töötama, aga, aga mul on vähemalt elukutse, millega ma mitte kunagi nälga ei jää. Ehk ma ei ole mingi avaliku halduse mees, ma olen ikka ikka raamatupidajana. Kadri, kui kui vana sa oled, kui isa-ema lahku läksid? 12 12. Minu vanemate, nagu ma arvan, kõige õigem otsus, mida nad on teinud, et nad said aru, et nad ei sobi kokku, aga nad ei läinud kunagi riidu. Et see, et nad ei elanud ühe katuse all, ei tähendanud seda, et isa ei oleks olnud olemas. Et isa oli alati meie kodus kohal ja oodatud ja meie nagu haridustee oli selline, see on lapse töö ja see on teie enda asi. Meil ei olnud ka ilmselt kellelgi kunagi nii suuri probleeme õppimise või hinnetega, et vanemad oleks pidanud sekkuma, kuigi sellist sekkumist ma mäletan küll, et minu minu õde Karin. Tema oli selline hästi nagu pehme tema selline õrn haldja nik naisterahvas, väiksemas väike tüdruk. Siis isa teda küll lasteaias käis seal kaitsmas, käis poistele veenva häälega loenguid pidamas, kuidas tüdrukutega käituma peab. Aga üldiselt ma ei mäleta, et oleks kunagi nagu pidanud üldse sekkuma, et, et me saime. See on päris huvitav moment jälle, kas sa mäletad ise Aivar seda käitumisõpetust lasteaias? Ei, mäletan ikka, muidugi mäletan siis asi saab isal niimoodi katus ära Pealt ajada. Ei noh, küsimus on lihtsalt selles, et meie ühiskonna suuremaid tragöödiaid on see, et tegelikult mehi kasvatada ei oska. Ja Eesti ühiskonnas laialt levinud häda pered lähevadki lahku, nagu ka minu pere läks lahku. Too pere ja veel paljud pered on mul pärast hiljem lahku läinud. Et siis poisid, kes jäävad emade juurde, emad hakkavad need üle hellitama ja nad ei kasvata neist meest, sellepärast et nad panevad oma varjatud instinktid kõik sinna selle poisi sisse. Ja need noored, et poisid ei saa üldse aru, mis on tegelikult nagu mehelik. Ja selles mõttes mul on eesti meestele selge Messitseks või sõnum, et kui te tahate lahku minna, siis võtke oma asjad kaasa ja astuge uksest välja, jätke lastele nende kodud, jätke oma naistele, kellega te olete lapsed saanud, nende keskkond alles tuleb majanduslikult toetada. Kui ei saa hakkama, siis. Ma ei tea, noh, ei saa öelda, et ärge minge lahku, kui on ikka vaja minna, siis tuleb minna. Et mina nagu käitusin täpselt niimoodi, et ma mõtlesin, ma olen alati elus teinud. Ma olen astunud uksest välja võtnud oma isiklikud asjad ja mina alustan otsast. Naistevastane vägivald on praegu väga aktuaalne maailmas, see tegelikult hakkabki peale lasteaiast koolist koolikiusamised kõik siuksed asjad, vot see mulle ei meeldinud. Ja kui lapsevanemad ei ole võimelised oma lastele selgeks tegema ja siis ausalt öeldes noh, mis siis, et ta on väike poiss. Aga kas sa lähedki räägidki temaga ja kui see teda ehmatab piisavalt, siis on okei. Täna pannakse vangi, selle eest ma annan, nõukogude ajal oli see väga okei. Ei ole ikka olukorda, kus laps õpetajale peksa anda koolis noh, niisugust asja ei ole olemas. Kadri, kas ma saan sinu jutust õigesti aru, et isa, ema lahkuminek tegelikult ei olnud väga dramaatiline sündmus või kui, kui sa mõtled tagasi 12 aastaseks, siis noh, kas sa said aru, mis tegelikult juhtus ja miks tegelikult juhtus, sest noh, 12 on ikkagi kõigest 12. Ma mäletan küll seda, et ma ikka nutsin terve öö, et minu õde oli selline, kes elas alati sissepoole, Me tollel hetkes jagasime magamistuba ja siis kui ema selle uudise ütles, et noh, mina olin see, kes, kes ulus, siis terves asjad. Et aga mina peaksin ütlema seda, et, et kohati nende lahkuminek võib-olla minu ja, või noh, meie ja siis isa suhet isegi parandas. Et mis iganes see põhjus oli, kas ta tundis ennast süüdi või, või siis ma ei tea, ma ei oska öelda, mis tema hinges sellel hetkel toimus või kuidas ta nagu sedasi ratsiooni oma lastega nagu hindas. Aga ta leidis meie jaoks oluliselt rohkem aega peale seda, kui, kui pere oli lahku läinud, et et eks jah, see oli nagu sokk ja teda nagu kogu aeg iga päev seal ei olnud, et noh, isegi kui ta hilja tuli, siis ta oli ikkagi õhtuti olemas ja nädalavahetused. Me hommikuti õega ronisime vanemate voodisse ja siis me seal lebotasime niimoodi. See jäi ära. Aga teiselt poolt ja noh, mina ütleksin küll seda, et kui nüüd võtta seda, et millal ta rohkem olemas oli, siis, siis pärast seda lahkuminekut oli tore On olemas mille üle üks mees enda sees võitlust peab, sellisel hetkel, kui ta astub uksest välja, võtab enda kompsud ja ukse taha sinna korterisse jäävad või elamisse 12 aastane ja kümneaastane laps. Ega inimesed on ju piisavalt egoistidega, nad sellel hetkel selle peale eriti ei mõtle. Ehk juba minemas ollakse, siis on katus sõitnud ja On midagi, mis tundub sellel hetkel õige? Elus on alati kaks poolt. Selge on see, et süüdi on see, kes läheb justkui väliselt suures osas see ongi niimoodi. Aga ma olen oma elus veel läinud pärast seda ka. Ja mida rohkem ma olen läinud, seda rohkem ma võin täna öelda, et tuleb minna, kui on vaja minna ütleme, sinu vastutusala ei vähene. Sa pead vastutust võtma lihtsalt siis teisel moel ja teisel viisil. Aga iseennast ma olen lohutanud sellise võib-olla vähe demagoogilise lausega, aga lapsed on meie elus külalised, kui nad tulevad, on meil tohutult hea meel. Aga nad suudavad meid oma külas olekuga nii ära väsitada, et sellel hetkel, kui nad on võimelised iseseisvat elu alustama isegi õnnelikud, et nad lähevad, sest külalised alaliselt kaks korda tulles ja minnes kaatris julmalt. Tegelikult see on julm, aga see on minu maailm, mina mõtlen niimoodi. Ja sellepärast ma Arst, mis peaks hakkama vanadekodukohta endale ära broneerima. Aga ei, ma, tegelikult ma siiralt-siiralt arvan, et, et vaatamata sellele, et, et see, et see niimoodi, onju nad mullegi mulla peale ajada Ta on olnud nagu selline inimene, kes on alati olemas isegi distantsilt ja kuigi me aeg-ajalt ei julge, talle helistan, aga noh, see on meie probleem. Et aga ta on andnud meile kõik vahendid selleks, et, et me saaksime ise oma eludega hakkama. Et, et ta on andnud meile hariduse ja ta on loonud meile sellise turvalise keskkonna, kus noh, võib isegi öelda seda, et kas me nüüd valime endale kaaslasi, kellega me lapsi saame, et et isegi ma arvan, et see, et ta valis meile selle inimese emaks on on ka õige otsus, sest et kõik see, mis ta vahepeal ise nagu oma noorusest või või vajadusest nagu ennast teostada ja peret üleval pidada, et see teine pool siis selles suhtes nagu siis kõik selle ära, mida, milleks temal tollel hetkel nagu aega ei olnud. Ma väga selgelt tunnen, et ma ilmselt olengi halb õnn selles, mõistes et ma ei ole võimeline elama, abielluma oma klassiõega elama elama temaga terve elu, noh mitte midagi teha ei ole, noh, ma olen olnud väga paljudes suhetes mis on kestnud umbes viis aastat. Olenemata sellest isanud on alati olemas kahetseme. Et no ma arvan, et siin ongi see, et kui mõne mõne naisterahva käest küsida, milline mees on siis see kirjeldus on ilmselt teistsugune, et et mina ütleksin seda, et ma ei vaheta, nähtaks teda isana mitte kellelegi teise vastu välja, et jah, me jookseme vahepeal peadpidi kokku ja, ja ütleme nii, et kui kaks tulesädet omavahel riidu lähevad, siis seda tulevärki on seal rohkem kui küll. Aga meil on mõlemal see oskus. Et kõigepealt me vihastame, meil on säkk, viha, siis me karjume üksteise peale. Aga meil on õnneks olemas nagunii palju seda nii-öelda hoidu, et kui nüüd välja mõelda, et miks me tegelikult riidu läksime, siis ma alati vabandame ja kallistame. Ja lepime ära. Kas sa mäletad Aivar end mingil hetkel eluperioodis muretsemast selle pärast, mis tütardest saab? Aus vastus on see, et ega ma täna küll selle peale ülearu ei mõtle, Need hullematel hetkedel möödas seal keskmise tütre nagu eneseotsingud olid põhikooli lõpus natukene probleemsed ja üks raske otsus, mis me oleme elus teinud, et me oleme isegi jäänud ühiselt arutelu tagajärjel klassikursust kordama. Ja vaata, see ongi, mis seal nagu selle koolisüsteem ei ole see, mida vanemad peavad suutma nagu aduda, on see, et noh, kui ma käisin lasteaias teda kaitsma selle siis tegelikult mõnes mõttes ma kaitsesin teda koolis. Ehk võtsin ta ära sellest koolist, kus ta käis ja ma panin ta veel hullemasse kooli, ehk ta läks prantsuse lütseumis askemata, eriti prantsuse keelt ja ta käis seal peaaegu pool aastat ja ta sai tegelikult päris hästi hakkama, aga tervis ei pidanud vastu. Ja siis me panime ta tagasi sinnasamasse Keila kooli, aga lihtsalt need järgmisesse aastasse ja sealt edasi toimus inimesel nagu nipsuga. Kuna talle siis teistest natukene vanem. Ta muutus seal selliseks autoriteediks, temast sai pigem liider kui, kui peksupoiss. Ta hinded said korda, sest ta mingite õpetajate sellest mõnitavast suhtumisest sai vabaks. Absoluutselt kõik olid kindlad, et ah seal mingi tüdruk, kes elus ei suuda midagi õppida. Läks rahulikult, ülikooli lõpetas ülikooli ära. Täna ta töötab suure tehase toodangu pioneer toodangu planeerija ehk vastutab selle eest, et mingid Scania konveierid üle maailma seisma jääks. Võeti Eestist kaasa, renditi talle luks elamine tõsteti palka peaaegu nii palju, kui ta küsis peksupoisist tänu sellele minu, võib-olla isegi intuitiivset sekkumisele. Tast sai täiesti teine inimene, et seda ma loen natukene oma mitte teeneks, aga pigem selliseks sisemiseks töövõiduks, et me julgesime seal natuke eksperimenteerida. Et noh, mis on ju vanema jaoks kõige hullem, et laps jääb klassikursust korda, mis on mingil piiliku isa, oled. Aga meile seda ei kartnud. Klassikursuse kordamise otsused või mõtted, kuidas niisugused asjad oma peas läbi mõeldakse, et sa kasutasid sõna intuitiivne, aga, aga mäletad sa kaalutlemas plusse ja miinuseid? Kõrvuti panna probleem oli selles. Ma ma ju nägin, kuidas ta selles koolis nagu sureb ära, mis see tähendab, no sõna otseses mõttes, tal olid halvad hinded, Dali stressis, ta ei saanud enam mitte millegagi hakkama. Nii, ja noh, selge oli see, et ta oli sattunud selles, noh, kuidas ma ütlen talle karjas nagu nõrgem ja, ja teda nügite sõna otseses mõttes nägite nii õpetajate pooltega, kui kui oma õpetajat sind ei kaitse, siis hakkavad ka kaaslased nägema, et sa oled nõrk ja hakkavad nõrku ju, ikka Klohmitakse. Ja siis oli vaja teha restart nagu heas. Tänan kaasaegses, kes kõik saavad aru, sellest tuligi ta sellest keskkonnast välja võtta. Ja proovida nagu täiesti teise keskkonda viia seal ka ei saanud noh ütleme ei olnud nagu väga mõistlik seal näha oli, et ikkagi stress läheb, läheb liiga suureks ja Sist samasse keskkonda tagasi, aga mitte enam nendesamade inimeste juurde. Ehk siis selles mõttes on, räägime Tallinna kooli ja Keila koolivaheajaks ja siis tahaksime Keila kooli tagasi, aga nüüd aste-teise klass või noh, selles mõttes nagu aasta nooremate juurde ja väga hästi sai hakkama, väga edukas oli seda otsust, lapsi ise ei tee, aga laps jookseb kokku, ta isegi ei julge rääkida seda, sa pead ise äranägemine. Jah, no kuidagi on läinud niimoodi, et üks sinu jõulistest avaldustest ma saan aru, on takistanud sul siiamaani vanaisaks saada või vahepeal on midagi muutunud. Ei ole muutunud, ühesõnaga. Ma võin seda avaldust korrata, et kes mu vanaisaks teeb ja pärandusest ilma, selles on segav nali ühendatud väga sügavalt õega. Et loomulikult sa tahad oma lastele alati head ja ütleme siis niimoodi, et mehi, kellega lapsi saada, jääb järjest vähemaks, kahjuks on see probleem ja kadrit alaste norin ka, et, et sina, täna kui sa tahad endale korralikku meest saada, siis sul variant ei ole, sa pead kellegi käest ära võtma, et sinu jaoks enam seda nunnut poissi kuskil olemas ei ole, noh et tegelikult on see päris õudne võitlus ja kurb on see, et siis otsitaksegi välismaalt. Ja noh, mis seal salata ka meie pere on praegu inglise keel ikka pidupäevadel midagi teha ei olene ehk tujus Figenglisse siis ongi täpselt, niiet. Tegelikult, ega keegi meist pole seda steitmenti nüüd siis avaldust väga tõsiselt võtnud, aga eks elu on läinud oma rada. Ja ega siin on isa ebastabiilsed suhted tulnud jutuks, ega ma ise väga palju paremad ei ole. Kusjuures ongi geenid, aga ma tahan tegelikult öelda seda, et kui keegi võtabki selle noh, ütleme laste laste teema üles, siis tegelikult nagu rumalale küsimusele ongi mõistlik nagu rumalalt vastata. Ehk ma ei hakka sellel hetkel kirjeldama, et tegelikult see ongi probleeme. Ühel tütrel ilmselt on olukord, kus ta ei saagi lapsi. Teisel tütrel ei ole olnud mõistlikku meest ja ma olen olnud alati väga heakskiitev, kui ta on lolli mehe maha jätnud. Ja, ja ütleme siis niimoodi, et või vähemalt mitte lolli mehe vale sõna lolle ei ole olnud, aga, aga ühesõnaga mehe, kes ei ole nagu väärt selles suhtes olev on maha jätnud ja kiidan heaks ja, ja selle tõttu, kui neid lapsi ei ole, siis neid ei ole ja et mitte hakata analüüsima, miks need ei ole, siis on lihtsam öelda, et kuulge, ei saagi olla. Noh, meil on siin selline ähvardus peadma. Ja, aga mis ma ise nagu peale iga küsis, et kas ma olen nõus tulema rääkima, siis mille peale ma ise mõtlesin, on see, et ma mäletan seda hetke, kui isa, nii 36 ja siis ta teatas meile, tema nüüd saab lapse. Ja tollel hetkel mõtlesin, issand jumal, ma olin mingi 13 või 14 14 ilmselt. Et vanaisa, mille jaoks sul seda last veel vaja. Ja noh, nüüd olen ise 35, ma veel ei saa aru, et ma oleks vana, et noh, et et see on hästi naljakas olukord, kui sa ise hakkad meenutama nagu oma vanemaid või sa mäletad reaalselt oma vanemaid, mida nad tegid siis, kui nad olid sama vanem kui sina ja ma mäletan nii hästi seda reaktsiooni, mõtlesin, pagan küll, ise on nii vana ja nüüd veel siis nakkab siin selle titega jamama, et et ja see on täiesti nagu naljakas tänagi veel lapsi saada. Ah jaa, see selleks. Tänane jutuajamisest, Kadri, palun aitäh, Aivar. Pole tänu väärt. Selle saate nimi on, käbi ei kuku. Külas olid Aivar Riisalu ja tema tütar Kadri, mina olen Sten Teppan. Tänan kuulajaid ka ja nädala pärast kohtume taas. Pikem versioon jutuajamisest Aivar Riisalu ja tema tütre Kadriga asub vikerraadio koduleheküljel. Leidke saadeti alt, käbi ei kuku ning seal on teil võimalus kuulata ka varasemaid vestlusi laste ja nende vanematega.