Tere, Eestis elav mehhiklane Leonardo Ortega. Tere, no mina ütlesin Leonardo Ortega, aga tegelikult on teie nimi mõnevõrra pikem ja see kõlab. Daniel Ortega prudenzio et kaks eesnimi ja kaks perekonnanimi põhimõtteliselt, et, et see siin nagu aeg-ajalt keeruline näiteks kaartide peal ei saa nagu terve nimi nagu kirjutada või? Inimesed ei saa nagu aru, et nipi, aga sellepärast ütlen alati nüüd Leonard, tegite väikesel ühend ja ka Mehhikos on kombeks pikad nimed, see on täiesti loomulik, et see on vist tuleneb Hispaaniast, et seal kasutatakse nii ema perekonnanimi ja siis isa perekonnanimi ka siis Ladina-Ameerikas on ka väga levinud selline viis. No teie lapsepõlvest suguvõsast ja kõigest, mis sellega kaasas käib, kohe räägime, aga enne veel iseloomustage paari sõnaga, et mis lugu see meil saate alguses mängis, see oli siis laul nimega son teilaneegra. See on üks nii-öelda väga klassikaline muusika, väga elav mees, käed tavaliselt kosmoriaatsiga ja, ja see on üks nagu lihtsalt tore ja õnnelik laul, mida me aeg-ajalt kuulamisel Mehhikost. Nii et teie lemmik nendes lemmikutes, jah, eriti siis, kui ma olin välismaal, tahab midagi Vaga mehhiko paremini kuulata, siis see on üks nendest lugudest. Et see on jah, väga rõõmus nii-öelda. Kui mul on koduigatsus, tuleb peale näiteks. No tänasel päeval elate te Eestis pärit olete siis Mehhikost väga kaugelt, ühesõnaga tuleme sinna teie sünnimaa juurde tagasi ja, ja milline see teie lapsepõlv oli ja kus ta täpsemalt sündisid? Põhja-Ameerikasse, mina sündisin Mehhiko citys, aga tegelikult seal ma ei elanud, et põhimõtteliselt paras sündimis, ma läksid enam-vähem vaga kiiresti minu isa töö pärast. Difannasse läksime kolmekesi, eks, ema, isa ja mina. Ja siis seal meil oli oma, nüüd on, meil oli suur kodu, ainult ühekorruseline, see kodu ei ole nii suur, aga see aeg oli päris suur, et siis need kõik peod, kuni ma olin seitsme, astud vana. Me pidasime seal. Et siis ma mäletan, et minu põhilised vanemad kutsusid kõik neid sõbrad kaasa ja siis minu sõbrad ja olin nagu pidurid, täiskasvanute peod ja siis lastepeod. Selline pidutsev rahvas on mehhiklased vist nii ehk naa, nii et seda kodustes ringides. Tegelikult mälestus, mis mul on, need alati, kui oli midagi tähistada siis tuli teha mingit pidu. Sünnipäevapidu ikka see lihtsalt. Nii, öösel see aasta nii-öelda traditsioon Need tähistavad midagi jõuluajal näiteks kindlasti. Ja veel üks traditsioon, mis on natukene kummaline sünnipäevadel seda nii-öelda, kui on minu sünnipäev, siis minul pannakse tordi sisse lükatakse siis mind nagu tordi sisse nagu päev ja see on nagu väga veider, aga selleks nagu lihtsalt natukene naljakas asi, traditsioon, mis tehakse, mis ka ma mäletan, et lapsepõlvest aiakse mordida on selle asja nimel, et sa pead nagu ampsama seda tordi, aga kui sa tahad Nauseda ampsata, siis keegi lükkab sind ettepoole. Et et jah, see on nagu komöödiafilmis tort näkku, täpselt. Enam-vahem väga sarnane, ma ütleks, et jah, no ma saan aru, et tort, ta peab siis mitu olemas ja kui sa oled natukene nutikam, pigem siis ainult ampsud ja siis keegi ei Jonausinud lükata. Aga noh, see ei toimu alati. Süda tilgub verd seda kuuldes, aga selline see tava on. No mis tööd isa tegi, et kolima pidite tema töö tõttu? Tema töötas ühes pangas ja põhimõtteliselt ta nõustas. Sellisel puhul need ettevõtjad saaksid nagu ekspordi teha, sest nagu vanas on väga lähedal USA piiril ja sellepärast siis läksime sinna teemade pärast ja minu ema oli seal õpetaja ühes ülikoolis. Nii et tegelikult lapsepõlv oli selline üsna päikseline, kuni sinnamaani välja, et sünnipäevadel tuli torka näkku ja et iga-aastane sündmus oli see nagu karta või oodata. Kangelased multifilmidest ja nii edasi, et siis ma mõtlen, et see oli üks minu lemmikuid kohtunud ja need multikad siis ma vaatasin ka nagu aeg-ajalt inglise keeles oli nagu odavamad osta sealt USAs kui Mehhiko hispaania keeles. Ja ma arvan, sealt ma õppisin inglise keelt. Ei mäleta täpselt, kuidas, millal ma hakkasin, et kasvasin nii-öelda kahekeelne ühiskonnas enam-vähem, et seal piiri lähedal väga palju räägitakse inglise keelt. Isa, ema ilmselt teile rääkisid, kuidas elus hakkama saada, mis on sobilik käitumine, mis on ebasobilik käitumine kõikidele lastele ikka kodus, räägitakse, kuidas nende asjadega oli. Eks ma arvan, et nii-öelda sarnasusi on võrreldes teiste kultuuridega, aga Mehhikos on kindlasti Mehhikos ja minu peres on olnud ja oluline see pere, kes need nii-öelda ühiskond. Et sinu pere, sinu ema, sinu sugulased on põhimõtteliselt neid, keda tohib ja peab usaldama. Kelle juurde see käik, mis sul on vaja mingi uhkisima, et alati siis noh, ka tulevikus, kui sul, kus on abi vaja, siis alati saab küsida nagu perelt ja tavaliselt nad aitavad. Et see on üks väga oluline asi ehk see siis isegi nagu siin, kui ma olin nagu siin välismaal elanud proovin kuidagi kaugelt aidata siiski Jon midagi vaja teha, kes muide ema aidata seal mingi arvutiprobleemi nagu lahendada või mingil muul moel. Aga eks pere on nagu üks väga oluline asi. Ja siis teises küljes on see, et ikka peab tööd tegema. Mu isal oli väga palju raskusi lapsepõlves ja siis ta ja kord, kui me palusime midagi või tahaksime midagi siis midagi tegema, kas tööd tegema või midagi nagu lubada tegelikult, et saada seda, et see töö on see asi, mis tegelikult annab sulle need võimalused, kui sa pingutad, sa teed tööd, siis sa saad neid asju, ei pinguta keegi, kingi sulle meeldiks, see on üks asi, mida ma mäletan. Et siis, kui ma nii-öelda lapsepõlves ka suvel tihti käisin tööl erinevates kohtades, et võib-olla see ei teeni nii palju raha, aga lihtsalt, et et see on see, et sa oskaksid nagu, kuidas, kuidas käepparis elu, et sa pead tööd tegema, et sa nagu raha ja siis sellel on nagu nagu sul võimalused on põhimõtteliselt. No seda teevad ka eesti lapsed käivad suvel tööl ja kes mida teeb, või õpilasmalevas ja variante on, aga teie suguvõsa? Päris suur, mina tavaliselt ma mäletan, et lapsed, kus me olime seal, siis kas tihu hannes või paras, kolisime kollale haarasse, mis on kuskil Kesk-Mehhikos, teine suurem linn. Ehk siis oli alati ema, isa ja nüüd pärast vennad, kaks vene kaksikud. Ja siis, kui me käisime Mehhikos, mis oli ka nagu tihti, et paar korda aastas Mexico Citys ma mõtlen siis seal oli nii, et me pidime külastama igasuguseid onud ja tädid ja onupojad ja nii edasi, et seal on päris palju küljes, et yhel paeva käib võib-olla nagu viies erinevas kohas, kus antakse sulle siia nagu eelnevaid sisse. Seitse, ehk siis omajagu sugulasi mul oli ja me tähistasime seal kui minu nüüd Eesti elukaaslane läks Mehhikosse minuga külla oma pere ja siis me käisime ühel peol, kus oli võib-olla 45 inimest. Ja siis mina ei tulnud või ma tean, et see oli minu sugulane väike laps, sest tulevad juurde. Aga näitaja nagu täpseda, kuidas kaudu siis minu elukaaslane ütleb, et kuidas noh, see on nii sul suguvõsasaega nagu sa ei ole kindel, kuidas, mille poolest on see sinu sugulane? See on teil nii suur suguvõsa, et aeg-ajalt unustate ära, kes. Kuule, ei unustage näiteks, mina elan valismaal, jah, mina elades välismaal, siis onupoja, teil on pojad, et siis need on nii vaiksed ja neil on nii palju, et ma ei suuda nagu aeg jäi nagu meelde, et te olete jah, et kes noh, ma tean, et see on nagu kellelegi laps, nagu ma ei tea, isa poolest, aga ma ei mäleta nagu, kus kohas täpselt. Aga Leonardo, et on nii suur suguvõsa, kas see on väga tore ja ta alati ootate ja küll on armas jälle kohtuda või on selline tunne, et vaata veel nagu väsitab ka natuke peksma. Ja mulle meeldib, see ei ole vastutav nagu mulle vähemalt mitte, eriti siis, kui ma teen seda nüüd viimase kolme aasta jooksul ainult kord aastas. Et on õnnestunud, et siis ei ole vastutav. Aga ma mäletan, et siis kui me käisime, no iga aasta mitu korda seal Mehhiko City's ja pidime nagu seda tiiru nagu tegema mitu korda, siis pole nagu oligi, et jah ja minu vanemad räägivad, et nad ei käi nii tihti, sellepärast ongi väsitav, et võib-olla nagu kogu aeg Et see on ikka nagu raske aeg-ajalt, aga minule veel ei ole. Teile on see ikkagi praegusel eluperioodil selline oodatud kohtumine? Kindlasti, mida te kooliajast meenutate, missugune see teie kool välja nägi? Tavaline, täiesti igas mõttes või oli ikka midagi erilist selles mehhiko koolis? Ikka nagu jäävad alles, aga need teistest teistest koolidest ei, väga palju. Need olid erakoolid, seda ma mäletan küll. Nii palju rahvast, nagu need riigikoolid siis see ei olnud, ehk siis natuke nagu vahem, vahem rahvas seal koolides ja ja meil on neid nii-öelda, et need riided peavad nagu täpselt samasugused olema. Koolivorm, täpselt need koolivormide meil oli. Et see on ka nagu seal mehikus tavaline. No Mehhikos te saite siis keskhariduse. Vaheliseid suhteid põhimõtteliselt, Pete Monterey oli selle kooli nime. Kust te selle peale tulite, tahaksite Eestis edasi õppida? See oli nii, et ma olen bakalaureuses, meil oli võimalus ka välismaale minna ja ma tahtsin minna sellisesse kohta, kus ei räägita ega hispaania keelt ega inglise keelt keelt sest siis on väljakutse, siis see ei ole nii, et tavaliselt nagu mehhiklased lähevad Hispaaniasse ja on enam-vähem sama sama keskkonna, tahtsin midagi uut ja mingi valjakutse. Aga ma ei varjanud, et Eestis ma valisin tšehhi. Sest seal oli ka hea kool minu erialal ja siis oli ka odav. Ja siis me läksime sinna, käisin tšehhi keelt õppimas vaikses linnas Bernoos ja, ja seal ma kohtusin erinevate rahvaste inimestega ja Eestit. Ja siis ma elasin seal seisust säästa ja tüdruku paras, ma tulin siia nii-öelda külla ja parastada. Mina mõtlesin, et okei seda suhet jätkata, et mis võimalused mul on, et siia tule ja ja ma tulin siis õppima, et ma mõtlesin, et niikuinii mõeli mõttes mind magistri teha ja siis siin Eestis Tartu Ülikoolis ma hoopis siin Euroopa Liidu ja Venemaa uuringuid meistri õppinud tähendab. Ja niimoodi te Eestisse jõudsite? Kui te tulite ja siis te praktiliselt varsti jäitegi, sest et teie elukaaslane elas siin. Mis aasta see oli? Mina tulin siis aastal 2000. 12, kui ma olen juba viis aastat siin Eestis elanud Viie aastaga õppisite siis eesti keele. Eraja põhimõtteliselt küll ma iga päev ikka nagu õpin juurde kogu aeg, ma õpin, et see ei ole nagu üldse kerge geel ja ma arvan, terve eluma jänni õppima. Aga no see alguse aeg 2012, kui te tulite siia, kui jalg astus Eestimaa pinnale, ütlesite kohanema hakkasite, eks ei olnud. Ma arvan, esiteks see aasta aega, mis ma veetsin seal tsehhis, siis andis mulle see esimene nii-öelda tunnetus, et kuidas on elada võõras ühiskonnas ja kuidas oli seal siis oli võib-olla natukene raskem, kohati raskem alguses ja see oli minu esimene korpi maad pikaajaliselt elama välismaal. Et siis inimesed seal tsehhis ei olnud võib-olla nagunii sõbralikud, nagu võiks arvata. Alguses need noorema põlvkonnaga ei olnud probleem, aga võib-olla vanema põlvkonnaga on natukene keerulisem, võib olla nagu suhelda seikeldulnud sama raske nagu eesti keelde mehitlasele vähemalt et siis oli see raske jana olin noorem loomulikult, et ma eeldan seda nagu varem teinud. Aga see, mis aitas seal ei, aitas ka siin Eestis on see tudengina siis sul on väga palju inimesi sinna number kellel on seesama situatsioon, sama olukord kui selline, et siis 11 toetavad. Ja siiski ma jõudsin Eestisse kohe, ma teadsin, kuidas asjad käivad. Kui mul oli nagu mingi väike probleem või arusaamatu, siis makkisime tüdruku käes, kes nagu juhuslikult ta ei elanud siin ta elas siis, kui mina jõudsin siia Eestisse, tema elas Belgias ehk siis see aitas mind ka nagu ise ots, ta. Nii raske ja loomulikult ma arvan, et aitas ka see, et ma kohe-kohe hakkasin eesti keelt õppima ja. Tšehhi keeles jaga poola keeles näiteks on hästi palju kaashäälikuid kõrvuti võtame või selle linnakese, kus alguses elasite õppisite prognoose juba eesti keeles sellist asja ei ole ja ei ole, on selle võrra lihtsam, meloodilise. Küll, et selliste sarnases ma leian keelega, et nii nagu on kirjutatud nii põhimõtteliselt hääldatakse, et samamoodi nagu hispaania keeles ja teil on veel lihtne see rohu nagu ased on ta alati selles esimeses otsas nagu sõnas. Aga meil noh, meil isegi veel keerulisem, et erinevad reeglid, aga siin on ainult see esimeses osas ja siis nii nagu ma loen, et see on okei, see keeruline osal need Aga saite naerma, ütleme nii. Ja mis teie isiklikku ellu puutub, Leonardo, siis nüüd olete te abielus, värskelt abiellus ja alles esimene kuu on alles esimene. Siis olete tõesti värske abielumees ja elate siis Eestis ja teie abikaasa on ka Eestis ja et ta ei ole ka enam kuskil eemal õppimas või töötamas või andnud, oleme mõlemad Eestis. Teate ja tunnete teisi mehhiklasi ka Kessinist. Mul elavad ja kolm aastat tagasi me olime vahe ja ma olin seal Tartus, et ainult aasta aega ma olen siin Tallinnas elanud. Et siis, kui ma Tartus, siis kaks aastat möödunud sellesse, et kes, kui ma siia tulin jamaksinde kodud igatsema ja ma mõtlesin, et septembris on Mehhiko iseseisvuspäev. Ma tahaks seda tähistada loomulikult Eesti mehitlastega, sest muidu ei oleks sama. Ja siis Mul oli võib-olla paar tuttavat, kaks ma räägin, et. Ja nii käia siis paev jõudis kohale ja kohal olime umbes 35 mehhiklast, keda ma ei tundnud, ma ei teadnud, et nad olid seal maid, nii palju mehhiklasi siin Eestis elavad selles hetkes ma hakkasin nagu rohkem siis nendega väljas käima, et see oli nagu väga suur pidu jäänud, me teeme seda iga aasta. Ja siis saigi, et siin meil oma sõpruskonnas on eelnevad mehhiklased, enamus töötavad molka nagu õpivad, kes õpivad fantaasia siin aasta aega või kaks ja siis lähevad ära, aga mõned tegelikult jälgi nagu mina siia püsivalt elama. See ei ole täitsa tookord, siis kokku seal restoranis 35 mehhiklast, aga võib-olla tõenäoline, et mehhiklasi on Eestis rohkemgi. Ja statistika aasta rääkides, ma arvan, kaks aastat tagasi, ma vaatasin, oli enam-vähem, oli 50 klass, kes, kes viis siin Eestis. Mis puhul nad on Eestisse tulnud, olete siis uurinud ka? Nagu ma ütlesin, et ma arvan, jagunevad pooleks, et poole õpivad ja pool töötavad. Et mingi kas äri tegema, noh, need on võib-olla vahe. Kui mehe pane siia Eestisse ja näiteks Tartu Ülikooli semiootika programm on, on päris kuulus Mehhikos ja siis seal on, ma arvan, et vähemalt kahe aasta jooksul tuleb umbes kuus või kaheksa mehitles ainult selle jaoks, et õppida semiootik. Päris uhke kui paljud neist mehhiklastest ka eesti keelt räägivad, vahe. Kuna nad töötavad enamus, siis on raske nagu samal ajal, kui sa teed tööd siis ohtude õppida nagu keele. Teie tasemel ei räägi nagu keegi siis. Ja võib-olla võib-olla kaks inimest veel ja enam-vähem nagu sama taseme. No Leonardo, mis on teie ametinimetus täna? Olin projektijuht ja ma töötan siis pea ja siis ettevõtluse arendamise sihtasutuses ja ma olin selle Work in Estonia programmi projektijuht, see tähendab, et minu töö on põhimõtteliselt turundada Eestit kui hea töötamise ja elamise sihtriiki välisspetsialistidele. Keda ja Eestis on vaja? Et näiteks IT-spetsialistid, kes loovad nagu väga palju lisaväärtust ettevõtjatele, ehk siis need on nagu aidata neid ettevõtteid põhimõtteliselt kui nad ei leia kohalikul turul. Kui siis jõuda inimesteni välismaal, kes mõtleks, ma võiksin, nagu te ütlete välismaal ja Eesti oleks ka siis üks võimalus, kus nad tuleks ja rakendaks oma oma oskusi. Et see nii-öelda lühidalt kirjeldades on minu töö. Noh, seal on erinevad asjad. Näiteks korraldame välisturgudele kampaaniat, et kus turundame nagu Eestit, innovatsioon. Meie kuulume siis majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi alla ja siis môned tegevus ei ole meie haldustegevus alles, eks siis peab rääkima ka teiste ministeeriumil ega teiste osapooltega, et neile lahendada parimaks, nagu muutma. Minu töös ehk siis palju, palju ta on, ta on palju ja vanemad on käinud siin. Teie vanemad mehikust Eestis ja vanemad kaks korda ja minu vennalt ainult üks kord. Ja mis nad arvasid? Nad arvasid, et on kogu aeg külm. Et minu ema, minu, ma olen kogu aeg ju niikuinii Mehhikos, aga siis nad tulid esimest korda detsembris. Ja mina tahtsin nendega suusatama minna või eelnevaid lumega tegevusi teha, aga ei saanud, see, see on nagu väga-väga palju millegagi teha. Ja siis nad tulid paraseda Julist minu vanemad, sest siis minu lopulaatusele. Kui ma lõpetasin magistri ja ilm oli võib-olla mingi viis, seitse kraadi rohkem kui kui seal detsembris, et siis minu ema äkki siis väga tõsise näoga, kas see on kogu aeg, nii, see on, see veini ei ole. Aga jätame kõrvale viima, siis neile väga meeldis siin Eestis, et see loodus nii-öelda puhas ja ilus õhk. Et inimesed väga sõbralikud müüri vahelt, kogemused, siin see nii-öelda ühistranspordielu paljude igapäevane nii-öelda ellu, et saad toimetada väga rahulikult. Et see neile väga meeldis. See natukene teistmoodi kui grimeenikas. Selge see aga, aga ütleme teile, need Leonardo, et no mis teile Eestis meeldib, seda on ilmselt väga palju, aga, aga mis on see, et millega te tunnete, et ei saagi ära harjuda? Eesti toiduga vist. See, see on üks asi, mida väga aktiivselt nii-öelda ma ei tunne Eesti kohta, ülejäänud asjad mulle kõik väga meeldima, kõike. Jah, ei ole minu, minu lemmik, jääb igavaks. Jah, noh, kuidagi jah, et see, see, see, mida tahaks nagu iga päev nagu siia. Mehhiko toit on ka väga vürtsikas ja terav ja. Ja et seal noh, oluliselt palju rohkem nagu maitseained. Jah, mina, kui ma elasin Mehhikos, siis mina olin üks nendest mehitleks, kes nii-öelda Vagavustikast õiduis Ja kohe mina olen see, kes nagu kõige rohkem vürtsikas nagu sööb, sest noh, siin ei, oli hajunud eestlased väga vürtsikas nagu toitu sööma. Aga mina nüüd mulle meeldib ja ma igatsen seda, et noh siis, kui sa seal riigis võib-olla sa ei söö neid nii palju üle elanud välismaal, sa hakkad neid igatsema ja siis aga neid otsima. Kahju küll, et siin Eestis ei leita vägapalju mehhiko tooteid, tegelikult üks või kaks on suuremates poodides. Aga jah, et väga palju ei ole siis külma väga palju igatsen, silmadeta on muud nagu maitseaineid käsutama ja saame kokku eelnevate mehhiklaste, siis teeme midagi. Kus te kokku saate kellegi juures kodus või? See oli vist eelmine aasta üks nii-öelda kodurestoran, mis tähendab, et müüsime lihtsalt piletid suvalised inimesed, keda me ei tunne nõu, saaksite tulla ja ja maitsta neid mehhikopäraseid roogi, mida me valmistasime ühe sõbra juures. Ja see oli väga hea kogemus, et inimestele meeldis, see oli väga lõbus ja meie saime käsi ja loomulikult et head ujumas. Niisiis, ma sain aru, et söögitegemine ei ole teile üldse võõras ja te teete hea meelega mehhiko toitu koduköögis mujale, kui on vähegi aega, võimalust ja põhjust, aga abikaasa, kuidas mehhiko toitu? Aga et on väga avatud ja tal ei olnud ka nagu rohkem vürtsikas, nagu meeldib. Et söögi ja roogi nagu valmistada. Et jah, ta on nii-öelda kahanenud nelikud toidud. Millised kokkupuutel eesti kultuuriga on, olete käinud äkki teatris või kuskil näitusel või kontserdil või kuidas nende asjadega on? Ja ma arvan, et ma iga päev on, on mul nagu kokkupuuted selles mõttes, et õnneks mul ei ole ainult välismaalt pärit sõbrat, et mul on ka nagu Eesti sõbrad. Et siis, mis, ma arvan, et see on, see on igati hea, kui sa oled nagu kuskil välismaal, nüüd sa tunned seda kohalikku kohalike inimeste ja rahvast. Ja ma olin nagu sellel laulupeol käinud tantsupeol käinud ka teatris käinud, et ma sain eesti keelest paremini aru, aga varem ainult põhimõtteliselt paleed ja võib-olla operaagenud ka teise Draamateatris käinud aeg-ajalt. No Eestis on tegelikult ju päris palju erinevaid rahvusi, tõesti, vahel tundub, et täitsa uskumatult palju, et neid on siia aegade jooksul tulnud kõige erinevatel põhjustel, kuidas teile tundub? Väga teretulnud nii-öelda, väga äge, mina arvan, et inimesed erinevad skulptuuridest ja pari Tollusest saavad alati nagu panustada ja rikastada eelnevaid maad ja kui tõrkus, nad parasjagu on. Et ma arvan, et see on alati nagu teretulnud. Kindlasti võib-olla võid tekitada mõned probleemid, aga ma arvan, et siis, kui noh, kui keegi tuleb sinu kodu, siis loomulikult mõlemad pooled peaksid olema siis viisakad ja ja vaadata, nagu see piir jookseb, aga selge on see, et et on ikka nagu väga palju asju, mis saad õppida nagu üksteisest. Et ma arvan, see on alati teretulnud. Mulle mulle meeldibki, ma tänavalt vaatad keegi veel, võib-olla, kes natukene eksinud, siis ma aitan küsinud, kus sa Biden ja ma ei tea, kas Austraalias või vee kannalased siin või mingis muus riigis, et see on alati nagu huvitav, kuidas sa siia sattusid ja mis sa siin teed ja ja heidutada ja ja see on väga nagu tore, nagu neid rohkem nagu näha siin Eestis. Teile meeldib Eestis see, et kuidas me ütlemegi mõõtmed on väiksemad. Rahvast on vähem kui Mehhikos kliima kliimaks muidugi. Aga kas vahetevahel just risti vastupidi? Tele ei hakka tunduma, et tahaksite nagu laiemat tegevusvaldkonda ja kuskilt jääb midagi kitsaks, et äkki võtaks kätte, läheks Mehhikosse tagasi. Mitte veel, ma mõtleks, et siis, kui ma olin Tartus ma kolinud sealt sellepärast et see kartul jäi nagu kitsamaks mulje, mis pean tunnistama jah, et see on see natukene väike, et see on vist kõige vaiksem koht, kus ma läksin, Tartu, Tartu linn. Aga ma kolisin seal sellepärast, et mul oli nagu äge pakkumine, võimalus siin tehases. See, see nii-öelda Eesti tutvustamine välismaalastele. Nii nagu mul ei oleks meeldinud, et keegi oleks mulle nagu hästi tutvustanud niimoodi, räägiks ausalt, kuidas asjad on ja nii edasi, et see nagu mul oli väga hea ja huvitav töö, mis mul praegu on. Kui tulevikus peaks nagu muutma, et ma tunneks, nagu juba see osa on tehtud, siis miks mitte kuskile mujale? Aga aga veel ei ole siniased ütleme näiteks, et Eesti on kitsas, et oleme kindlasti mõelnud, et võiks nagu kunagi Mehhikosse minna. Et ta Jaanaga paariks aastaks, aga ma arvan nii-öelda, et tahaks, et minu elu oleks kahe riigi vahel. Ja siis oleks Eesti ja Mehhiko, et mitte ainult ühes kohas teises kohas, et tegelikult ma tunnen nagu. Et oleks nende kahe vahel põhimõtteliselt et ma arvan, et nad on väga raske nagu noh, elu, nii mobiilne ja inimesed nii mobiilsed kui viis aastat tagasi, kui seal oleks mulle öelnud. Kas sa kujutad ennast Eestis, mõtlesin, et ei, mis seal listis on. Aga nüüd ma olin siin kusagil minu käes, et kus sa oled? Aasta pärast seda on väga raske ennustada. Suur tänu saatesse tulemast, Leonardo Daniel Ortega, Prudence. Sai ilusti täielikult välja öelda, et mul on selle üle hea meel. Ja te olete valinud ka meie saate lõpetuseks ühe muusikapala, mis see on? Elav ja rõõmus ja väga palju instrumentidega, et. Suur tänu veelkord. Samuti olid stuudios Haldi Normet-Saarna ja Marist hamba ning nüüd sisse laulda.