Tere ja kena päeva neile, kes vikerraadioga tänase saate käbi ja känd kannavad samasugust nime. Jaan Tätte teater meritsi rändamine ja laulmine kitarri saatel on need, mille kaudu isa Jaani põhiliselt teame. Aga seekord räägime muust. Illustreeritud parmupilli entusiasmist, poja Jaan noorema ehk meisterjaanikommentaaridega. Meenutame lugusid lapsepõlvest ja täiskasvanuks sirgumise eest, aga ka isaks ja perepeaks olemisest. See saade on kasvamisest ja kasvatamisest küsimusi, esitab Sten Teppan, olge meiega. Tere tulemast vikerraadiosse, Jaan Tätte. Tere. Tere. Jaanus, vist teist korda veel samamoodi. Tere, Jaan. Ehk siis isa ja poeg on täna küsimuste risttule all, aga kasutades juhust ma saate alguses tavaliselt ikka korra, pööran tähelepanu teistele pereliikmetele ka, keda parasjagu siin ei ole, kui me lastest räägime. Solonen teine poeg ka, kes on mõnevõrra vähem olnud avalikkuse valgusvihus ja võib-olla mõni ei teagi, et olemuselt son. Ta ei ole selline avaliku elu tegelane tõesti, aga aga ta on väga sama tore, nagu meie siin kahekesi ajab. Mis asju ja kus tema on Tartu Ülikoolis doktorant bioloogia alal. Ehk siis sul on läinud kuidagi nii, et üks poegadest, see, kes sinuga koos siin praegu istub ja sinu nimekaim on, kannab justkui osa sinu pärandist kaasas ja läheb ühte liini pidi ja teine poiss on võtnud ka ülevaldkonna, mis sinuga tegelikult kunagi nooruspõlves seotud oli. Ja eks ma peas selliseid salamõtteid olen mõelnud, et see on jagunenud, kuna peale keskkooli minu esimene valik oli ka Tartu Ülikooli bioloogia, kuhu me isegi sisse sain. Jaan noorem, sa oled kunagi öelnud, et kui parmupill sinu kätte sattus, siis lõpuks ometi oled sa leidnud midagi sellist, millega sa enda arvates väga hästi hakkama saad. Ütle, kas su elus on olnud tõsiseltvõetavaid alternatiive ja muid võimalusi veel, millele sa oled siis kas teadlikult selja pööranud ja, ja muusika suuna valinud seda eelistades, et on midagi nii tähtsat, mida kõrvale panna. Ma käisin filmikoolis, õppisin filmi lavastajaks ja seal tegelikult läks täitsa hästi, mul. Aga lõpuks lihtsalt sai inspiratsioon otsa ja liiga palju stressi oli kõige sellega seoses jääda. Ütlesin, et, et ma ei saa ju teha filmi, kui, kui ma ei tunne seda hullupõlemist, et ma just pean tegema seda. Ja siis ma leidsin selle nagu ajutiselt katki. Et kes teab, võib-olla kunagi midagi teen, aga aga jah, umbes siis selle filmikooli lõpuaastatel just tuli nagu parmupill mull. Kui palju sa vennaga kokku puutuda tema tegemistega, kas see maailm, kuhu tema on sukeldunud fotograafe näiteks sealjuures on sinu jaoks täitsa teine maailm ja on teil mingisuguseid kokkupuutepunkte? Muidugi on, et minu mälestus on üsna hästi arvama oma vennast ja mõlemad, võib-olla olen ma ka üsna sellised tehnoloogia, sõbralikud inimesed. Ja näiteks üks kokkupuutepunkte on veel selline, et mu vend oli kunagi ka arvutimängur ja üsna isegi tuntud siis seal arvutimänguringkondades siis mõned inimesed senimaani arvavad, et mina olengi minu vend hoopis, et näiteks minu jutuga videol keegi kommenteerib, et et mõõta ikka, et mis sa ikka teed, mõõk oli mu venna sisse kasta, nimi, et nad arvavad, et mina olengi mõõk. Ma küsiks puhtalt sportlikust tasardist, jaan vanem ka selle nime asja ära. Jaani osas tundub pilt üsna selge, siin on põlvkondadevaheline värk ikka selgelt mängus ja selles mõttes see poiss, kes praegu sinuga siin on, oli siis õnnetus või õnnelikus olukorras, et ega tal valikut, et suurt polnud, tema nimeks sai Jaan ja nii lihtsalt pidigi olema. Aga kuidas sa teise poisi küsimuse nimeküsimuse ära lahendasid? Noh, eks ma püüdsin mingit ime imeasja välja mõelda, panin tähtasid paberile, siis me olime niisugune suur loominguline inimene ja millistes tähtedesse nimi võiks koosneda ja ega ma ei mõelnud, et seostubki juba mingi olemasoleva nimekombinatsiooniga ja sain selle Gunter ja ja siis naine küll sai aru, et seal tulen künterist sellest tüvest, aga nii ta jäi ja ja kui ma oma isa helistas, et kas on lapsele nimi pandud ja ma ütlesin talle Gunter, siis tema ollakse kohe vist peast segi, nii et kui ta õhtul emale ütles, et tema tuli töölt, et mis, mis siis nimi on siis ta oli öelnud kontor. Jah, et see põlvkondadevaheline asi ära seletada, siis sinu isa nimi ka ju Jaaneks. Missugune su enda perekond oli, kui suur? Mul oli õde veel isa, ema ja õde-vend. Klassikaline Eestimaa pereõde oli neli aastat vanem, Anu on siiamaani. Ja isa töötas maakonna velskri-na inimeste arstina. Velsker-ämmaemand ja ema oli raamatupidaja esineja erinevates kolhoosides ja sovhoosidest. Kui sa mõtled lapsepõlve peale tagasi, siis esimesed pildid, mis sul silme ees jooksma hakkavad, on missugused. Ta on natukene, võib olla seotud sellega, kui me kuskilt kodust ära läksid, need kuskile, kas sõitsime kanakülla sugulaste juurde, metsade keskele või Pärnu randa suvitama või siis ka väga tähtis oli, meie peres käis väga suur pritsimäng ja siis need. Mulle väga meeldisid need iga kolmapäevast pritsiõhtut, kus koolidirektor oma naisega ja siis minu ema isa kogunesid ja mängisid pritsi ja võtsid vist sealpool pudelit viina ka selle aja jooksul ja rääkisid. Kuidas sulle meeldis, sellepärast, et nad rääkisid. Rääkisid jah, parem paremini kui, kui kaine peaga. Neid jutt oli huvitav kuulata, mis mehed omavahel räägivad. Kuskohast see koda oli üldse Puiatu Viljandi külje all seal, kus Puiatari kool oli seal üsna lähedal Mida sa ümbruskond sinu jaoks tähendas, oli see pigem vaikne kant või või seltskonda, kellega ma ei tea, mida iganes teha, mängida oli olemas. Ja seal olid sõbrad siin-seal ja klassi, no meid oli ka kaheksa tükki vist seal kooliklassis. Ja tegime neid õuemänge ja talvel eriti suusatamine ja kõik, mis maapoiste elu juurde käis, luurekad ja. Ma küll eriline niisugune pätt poiss ei olnud, ma olin väga karmi kasvatusega, pahandusi ei teinud. Aga minu elu sai lõhestatud ikkagi alates üheksandast eluaastast, kui kui see Vilsandil tuli minu maailma ja olin seal käinud ja näinud ja siis mind enam miski muu seal oma kodu juures nii väga ei huvitanud, kui ma igatsesin, unistasin ainult, et millal tuleb suvi ja ma saan jälle Vilsandil. Sinna me veel jõuame, ma ei tahaks nendest esimestest aastatest kuidagi lahti lasta, kui keegi ütleb, et tema kasvatus oli karm. Tahab selgitust juurde saada, mis sinu pilgu läbi siis või kogemuse kaudu tähendas karm kasvatus. Võib-olla see, mis on tavaline tol ajal oli, et sa pidid õppima, kontrolliti pimesi vihikuid, öised vihikute ümber kirjutamised, kui oli seal sodimisi või mahatõmbamisi kaelarätid, riikimised, iga päev ülikonna pressimine ja siis tohutu kohusetunne siis mis kodust kaasa anti. Et sa pead tegema seda ja sa pead tegema seda ajani, et kõik nagu vastand sellisele boheemlane. Aga samas oli sealjuures ka väga kultuuriline kõik Me käisime, vaatasime ära kõik Viljandi Ugala teatrietendused ja luges palju raamatuid. See vastand boheeemmlusele tähendab seda, et see ei olnud väga kooskõlas sinu maailmapildiga või, või seesama boheemlane, kui seda sulle külge pookida tekkis kuidagi vastureaktsioonina hiljem või. Ei, see ei tekkinud ennem, kui kui ma sattusin selliste inimeste keskele lavakunstikateedris, võib-olla mitte boheemlaslik ütleme selline, et sa ei ole esimene, mis seal maailmas peaksid olema riigitruu kodanik, et see enam ei olnud nii tähtis. Mis roll isal, mis roll emal sinu kasvatamisel oli jagunesse kuidagi ajasid nad ühte asja või kuidas see käis? Isa oli selline nagu hea ema on ka väga hea inimene, aga isa oli väga hea inimene, tegi oma seda tohtritööd väga hästi, nii et kui ma räägin nagu inimestega, kes teda mäletavad ja seal kontserditel tulevad mingid vanemad inimesed minu juurde ja neil on sihuke õnnis naeratus näol ja pisaraid silmas, et ma tundsin sinu isa ei olnud, küll tal on siis palju rääkida, kuidas ta meid aita see, mida ta tegi ja et ta oli üks imeline mees. Aga sinna maaelu juurde käib alati siis loomapidamine ja meil olid sead, lehmad, kanad, jänesed, aiapidamine, põllupidamine, heinategemine, nii et see, et kokkuvõttes elu, mida ma sellest lapsepõlvest mäletan, oli raske töö tegemine üksikute väikeste hetkedega, kui siis sõideti kodust korraks ära neljaks tunniks, näiteks et kauem ei saanud olla, sest sa pidid siis seda lehma heinamaal teise koha peale tõstma või midagi sellist. Aga see pigem oli iseenesest mõistetav, eks, et kui sa kogu aeg niimoodi kasvade oled, siis sa pead seda elu loomulikuks osaks ka väga palju muud ei osanud tahtagi. Ei, no eks ma ikka oskasin, sest see, kuhu me ükskord jutuga jõuame, see Vilsandi värk ja see teine maailm, ühesõnaga Tallinna sugulased, kes külas käisid ja mida need rääkisid, siis ma sain aru, et on veel üks paralleeluniversum kuskil siin lähedal kus ei tehta nii palju põllutööd. Äkki seal on mõni näide tuua sellest kui nõudlikud kodus sinu suhtes oldi. Üht-teist loen juba välja sellest, kui tuli öösel vihikuid ümber kirjutada sodimise pärast, et see kõlab ikkagi juba üsnagi radikaalselt. Mu arvates aga on see juba ekstreemsem näide või midagi veel. See on küllaltki ekstreemne ja seda ma ei saa ka öelda, et et ma ei oleks vahel tappa saanud või noh, mitte niimoodi keegi käega ei ole näkku löönud, aga vits on antud, kui oli vaja vits anda. Ja tagantjärgi mõtlesin, et asja eest tuli ette seda, et anti, anti ja põhjus oli alati üks, et ma jäin kauemaks õue, kui oli ette nähtud. Kõlab üsna süütuna, tegele, kõlab süütuna, kui sind ikka otsitud seal kuskil ümber majade võsades, metsades, onnides ja sind ei ole ja ei teata, kus sa oled, siis tekib sellest kõigepealt hirm ja siis lõpuks karistatakse, et sa enam ei teeks niimoodi. Karistaja oli, ema käskis ja isa tegi. Või siis vahel ema on ka millegagi äganud selja tagant. Noh, ütleme, kui ma seda vihikut kirjutamine läheb valesti ja ja siis ikka, aga noh, see ei olnud pidev, aga seda on elus olnud võib-olla, kui mu ema praegu kuulab, et ega see ei ole midagi ülekohtule, et minul on väga, võib-olla isegi kurb, et ma ei ole peksnud oma lapsi. Mis need laste jaoks põnevad kohad, sündmused, inimesed olid? See, kus me kauaks ära jäime, see oli seal minu, mul on kaks lapsepõlveelu kohta, üks oli päris seal Puiatu erikooli kõrval ühes vanas mõisamajas, seal olid rohkem need pahandused, kui pidin ise kase otsast pitsa murdma tooma ja ei midagi lihtsalt lastega oled kuskil lauavirnades mul meeles, seal olid lauavirnad läbi aastate me seal elasime lauavirnade otsas ja nende all ja vahel ja ja rääkisime igasuguseid lugusid seal, mida ma põhiliselt mäletan, mida meenutan, vahel on see, kuidas mingid suuremad poisid rääkisid juba UFO-dest ja maailmalõppudest ja kuidas me õega koju minnes sealt siis õhtul lauavirnade juures, siis vahepeal kuskil kuuse all palvetasin, et armas jumal, tee niimoodi, et maailma lõppu ei tuleks. Päriselt ja ma olin mina olin siis kindlasti selline nelja-viiene. Kuidas te selle peale tulite? Ei tea. Aga õde õde oli kamraad või ikkagi? Jah, jah, aga ta oli siis kambas kogu aeg. Ta pidi vist minu eest vähesel vastutama ja siis pani vahel kinni mind mustapesu kasti ja keeras kasti kuidagi niimoodi kummuli, et ma sealt välja ei saanud. Kui pidi mind hoidma. Nii oli lihtsam, oli lihtsam ja. Kas need teatriskäigud üsna varases eas ja üsna regulaarselt, mulle jääb mulje võisid kuidagi sinu elu tegelikult mõjutada ka. Mis sa arvad, kas ja juured võivad juba seal olla? Noh, kindlasti noh, alguses mitte nii, aga hiljem, kui ma hakkasin täpsemalt aru saama ja kui ma sain juba oma esimesed sellised teatrišokid. Et ma sain aru, et seal laval ei toimu mitte ainult selline armastuse mängimine, vaid, vaid mingi tõsisem Laksakas üks oli käis külalisena Tõnu Kark mängimas. Vennad, Lautenzakeid, üks tükk, ma käisin seda vist kolm või neli korda seal vaatamas, see oli ikka nii võimas tükk Ugala teatris ja järgmine oli siis Jaan Toominga asjad, rahva sõda ja põrgupõhja uus vanapagan. Ja siis ma sain aru, et, et see on asi, mis võib maailma muuta. Kas sellest oli koolis kaabi olid sa lahtise käega kirjutamise mõttes juba varakult? Jah, see mulle meeldis, kui anti seal mõnele lapsele kõige kohutavamaid kodukirjand teha, siis ma lausa jooksin koju ja ja kirjutasin, vihikud olid 12 lehekülge, kirjutasin kohe otsast otsani täidised. Kirjandeid. Puhas humanitaarmatemaatikaõpetajast oled nõus rääkima või füüsikaõpetajast? Midagi halba ei ole öelda, eks ma sain aru, ma sain ikka, mul pidid viied olema, mul ei tohtinud nelja alla, sellepärast noppisin endale kõik selgeks. Ei tohtinud nelja alla. Emale ei meeldinud, kui neli oli. Kas see oli sul sisetunne, et temale ei meeldinud neljad või see oli kodus välja öeldud ja sa teadsid, et nii ongi. Ei, ma sain aru, et neli ei ole ikka hea hinne kolmest rääkimata, kui kaks oli, siis ma peitsin pisikut klaveri sisse kuskile ära, kus nad vahel üles letti Vihikute ära peitmine Mismõttes abiks. Noh, et siis ei nähta, et ma olen kahe saanud. Hiljem tuli välja ikkagi ikka tuli välja kuna seal väike koht ja õpetajad olid kõik sõbrad ja tuttavad isal-emal. Sa julgesid õppimata jätta, mõnikord ei ei olnud võimalik. Kontrolliti sind ka kodus, kui sa õhtul enne magamaminekut. No mitte mitte enam, mitte enam seal kaheksandast seitsmenda taga alguses õppisime koos ei saa. Isa oli väga ajaloo ja lihtsalt asjade huviline, ta seletas mulle laiemalt kõik asjad ära, kuidas olid. Mis mees sa koolis olid? Mina ei tea, mitte kõige aktiivsem, aga ikkagi viiemees ja selline. Meil olid kõik korralikud lapsed koolis, ega ma arvan, et minu pere ei olnud ainus, kus taheti, et tulemused oleks väga head, vaid vaid see oli koolisisene, täiesti arusaamine, et õppida tuleb väga hästi. Meil oli väga tore kooli direktor, jame püüdsimegi tema. No me saime aru, et õppimine on väga oluline. Kui koolis oli vaja midagi teha, siis millal sinod saab alati? Teatrit tegime juba seal kaheks, seitsmes kaheksas klass, ma mäletan, minu esimesed kirjatööd, kirju kirjanikuna olid näitemängud, et kui ma nägin telekas kahte kahte lavastust, üks oli väike nõid ja teine oli kuidas kuningas kuu, pealegi, kus siis ma kohe kirjutasid nad oma peast uuesti üles. Kahjuks need säilinud ei ole, et noh ja siis oma klassiga mängisime naid kooli üritustel sisse. Kui kehalise kasvatuse tund oli, siis kas sind valiti esimeste või viimaste hulgas võistkond olin ikka paksuke. Maksuke, päriselt olidki füüsiliselt nende vormist väljas või. Või noh, mitte sportlik ja nii, et see, millega meie kehalise kasvatuse tund algas kolme kilomeetrise soojendusringiga siis isa oma tee, kui aknast alati vaatas, kuidas ma seal teistest palju hiljem lonkisin, sinna järgi. Kas isa sind mõnikord tõe juurde kaasaga võttis? Ja väga palju, kuna emade oli selline, et ta läks kaheksaks, juba tööle, ei saa. Isa tööpäev lõppes 11 ja kui ma kodus olin, ma ei mäleta, mis pärast, kas suviti vahel või väiksem olin, siis ma istusin isa juures kogu selle vastu vastuvõtu aja hommikul kaheksast, siis 11-ni, kui kõik käisid oma vererõhku mõõtmas ja oma hädasid kurtma, tea. Ja käisime koosluses haigete juures mööda külasid Viljandis autoga käisime ravimeid toomas, aga see maailm oli mul kõik väga tuttav. Emade juures mängisin arvelauaga põhiliselt. Isa jälgedes käimine ei olnud sinu jaoks kunagi variant. Ei, jah, ei need vere ja haavade vaatamine, see võtab mul siiamaani sellise, seda hakkab niimoodi teistmoodi tööle. Kas sa mäletad seda hetke ka oma elus, kui sa teadlikult hakkasite kuidagi kujundama oma tulevikku? Ei, ainult need kirjandeid, et kellekski aastal kirjandad, kelleks sa tahad saada siis esimestes klassides, ma tahtsin metsavahiks, mul oli üks eeskujulik sugulane, metsavaht, siis kui tema sai metsatehnikuks, siis ma tahtsin ka metsatehnikuks, siis tahtsin metsaülemaks. Ja kui tuli Vilsandil, siis tahtsin juba Vilsandi majakavahiks ja kui ma selle lisandiga seotud olin, siis siis ma tahtsingi, olin kindel, et noh, minu elu seotud loodusega, selleks ma läksin ka bioloogiat õppima, teadmata, et see on täppisteadus, kus on ainult matemaatika, füüsika, keemia ja loomulikult visati sealt peale esimest kursust välja. Mis seal Vilsandil juhtus, kui sa üheksane olid? Tuleb mul vahel meelde see, sinna jõudmine, ütles, ma sain nagu aru, et ma jõudsin kuskile väga õigesse kohta, et ma läksin küll toredate sugulastega kaasa, elasime seal sellist tavalist suvitajate elu, aga see sinna jõudmine, see pilt, avarus, need lõhnad, need värvid, augusti kulunud hein merenägemine ja seal Viljandimaal ju ei ole merd ega midagi. Ja see puudutas mind nii sügavalt, et ma siis edaspidama must nagu ei unistanud ega mõelnud. Ja esialgu siis põhiliselt suved. Suve suved ja 30 suve vist kõik suved alates üheksandast eluaastast, kuni siis kuskil 40.-ni olin nii-öelda suvitaja. See kõlab mõnes mõttes nagu immigratsioon peaaegu sellest keskkonnast üsna tükiks ajaks ära, kus sa muidu olid, kus su sõbrad olid kooli mängukaaslased, kuhugi üsna eraldatusse. Jah, aga sinna ma tahtsin. Muidugi ennem kodus tuli kõik heinad ja tööd ära teha, ennem ei saanud minna, aga siis et põhiliselt mitte terve suvi seal ikka noh, augustikuu oli meieaegsel, aga lapse jaoks juba üks kuu on ka pikka aega. Kas sa mäletad, et sinu isa ema oleksid sinust oodanud midagi või kedagi saavat? Selliseid jutte ma ei mäleta, et keegi oleks unistanud, et minust saaks baleriin või midagi. Aga kui ma näitlejakooli sisse sain, ma arvan, see mu emale meeldis. Ja isa ei osanud ka midagi halba arvata. Mis hetkel sa pilli kätte võtsid, esimest korda? Siis ma olin 13 sealsamas Vilsandil üks lastekirjanik Heino Väli tütar oskas mõnda duuri mängida ja kuna ta mulle väga meeldis see tüdruk siis ma tahtsin ka seda pilli proovida. Ja siis ta õpetas mind seal, siis pani neid sõrmi sinna peale ja ma esimest korda tõmbasin laam olli. Oli selline tunne, nagu oleks taevas lahti läinud, et kui sa tõmbad üle keelte ja sealt tuleb, see oli neli vähe kurblik. Ja see oli, see oli võimas suvi, siis koju läksin siis kohe hankisin kitarri endale ja siis mängisin ja mängisin. Kas seal muusika suhtes mingisugust äratundmist oli kooli ajal ka enne kusagilt targete sattus? Ma teadsin kõiki neid laule juba 10 aastaselt, mida Eesti kogu eesti rahvas teab ja ma tean siiamaani peast seda, mida kõik laulavad sünnipäevadel ja ja laulmine oli meie peres ema kaudu just need emal kirjutatud laulik Need on siiamaani, ta kirjutab kõik üles, mis Ott Lepland laulab. Ja ei, laulmine oli väga tähtis. Nii et kui ma olin väike poiss, siis aeg-ajalt nagu klišee kutsuti mind toast välja, nii, laula nüüd laulab, laula seda laulu. Siis ma mäletan, üks minust super asi, mida ma laulsin aastaid oli. Laulad kui ta koidab see päev, mida viimsena näen, Cuculevastuva kohtussel. Millegipärast seda, see oli minu põhi leivanumber umbes kuueaastaselt. Lihtsalt siis isale, emale, külalistele, külalistele Sulle sobisse esinemine. Ei olnud mingit probleemi, mis on huvitav mõnes mõttes, et üldse mõeldes natuke sinu peale ka aegu edasi, et et ühest küljest elad üsna eemal kõikidest ja kõigest ja teisest küljest jälle see teine äärmus, kui sa välja ilmud, siis pead olema, pead olema ise oled selle tee valinud hästi paljude inimeste ees, eks. Jah, aga see on kuskilt nagu ma ei tea, mis on, mis tuleb meil sündides kaasa, mis meid suunab, aga kui ma olen niimoodi ka inimeste ees, siis ma tunnen, et ma olen õiges kohas samamoodi nagu ma olen seal Vilsandil elades õiges kohas. Jaan, kui sa kuulad oma isa juttu siin ja, ja mõtled oma vanavanemate peale, ehk siis Jaani isa ema peale, siis kas ja kui palju sul selle kandiga üldse pistmist on olnud, kus su isa lapsepõlverajad on ja ma ei mõtle praeguseks Viljandit, vaid teda Viljandi piirkonda ja me oleme seal ikka olnud. Et minu meelest, kui me väiksemad olime, siis me olime ikka täitsa pikemaid perioode seal ja hiljem siis mingite pühade jaoks sõitsime sinna, kui vanaisa veel elus oli. Ja siiamaani, kui sealt mööda sõidan, siis natuke naljakas on sealt kohast mööda sõita. Viimasel peatumata, noh, et need majad ikka seisavad sealsamas ja sellised, sõidad mööda, et, et jah, on küll mingi tunne. Mis hetkel jaan, sinu tulevane abikaasa sinu ellu sisse sõitis. Minu, sinu sinu abikaasa sõitis. Kes siis aastal umbes 85, kui ma peale Vene sõjaväge läksin, ei läinud enam tagasi ülikooli katsetama, vaid läksin Pedasse õppima kultuurharidust ja siis tema tööd. Tema õppis seal tantsujuhina ja tantsujuhid olid kõik ilusad tüdrukud. Sealt oli valida. Enne kui me selle valimise juurde edasi läheme, siis sa mainisid enne sõjaväge, mida see kogemus sinu jaoks tähendas, oli see midagi niisugune, mille kohta on nüüd aastakümneid hiljem ka head välja tuua või kasulikku või õpetlikku? Kas alb, huvitav on see, et halb ikkagi läheb meelest. Ja ja seal oli alguses päris palju halvad kaks kuud. Kuskohas see oli Aserbaidžaanis, alguses Tbilisis ja sealt edasi Aserbaidžaanist, soli polkus valmistati ette afganistani sõjasõdureid ja seersant. Agama sain sealt minema. Need kaks kuud ma nägin nagu seda seersandi õpet olles enamuse sellest küll hospidalis, küll kollatõvega Küldisenteeriaga. Aga siis ma sain ühe suure armee kindrali lõunarinne ülemjuhataja suvilavalvuriks ja nii et ma olin seal siis üle pooleteist aasta olin lihtsalt ühes imekaunis Kaspia kaldal suvilas. Kasvatasin troopilisi vilju ja hoidsin maja korras ja Born ei kandnud. Puhas vedamine. Või raske töö. Raske töö oli, et sinna saada milliste teenete eest siiski? Et ma nägin selle sõjaväe õudus ära ja ma sain aru, et see ei ole minu jaoks ja ma pean midagi tegema ja siis seal eesti poisse oli, sõitsid mustade Volgade kaja ja vanemad juba ja siis rääkisid mingisuguses tatsas suvilast, et kuskil on ja nad on seal käinud ja viivad sinna suuri kindraleid ja seal on niisugune paradiis ja et seal töötab üks sõdur kohapeal ja siis ma sain aru, see on minu ala, ma pean sinna saama iga hinnaga. Ja siis oli seal väeosas, kus ma olin, oli üks asfaldi plats, Ma palusin, küsisin, et kas ma võin sellest teha, juurviljaaia. Öeldi, et tee, et tore algatus ja siis mingite suur marssimis plats oli. Aga seal enam ei marsitud, see oli kõik läbi, asfalt oli pragunenud sisendanud, kangutasin seal asfaldi üles puukaigastega. See kõik võttis kokku üks poolteist kuud, et kui teised magasid, siis mina kangutasin asfalti, rajasin kodus, saadeti seemneid. Ja seal kõik on nii soe ja kui kasta, siis seal juba pooleteist kuu pärast tuli pandi lauale redised ja koriander ja tilli ja sealt siis pandi lisaks. Siis tuli ajakirjanik, reporter rindeajakirjanike tegevust looja, järgmisel päeval viidi ühte pakku korterisse roose lõikama. Ma ei teadnud, mida tähendab roosilõikamine, aga neid roosimasinal lõikama läksin ja siis oli seda kindrali naine ja ma loomulikult meeldisin talle. Ja siis järgmisel päeval tuli Tšaika ette ja viidi mind sinna suvilasse. Ja see oli seal kõik läbi mõeldud. Sihikindlalt tegutsesin ja asfalditükkide kangutamine. Sa teadsid, mille nimel seda teha. Aga sa ei saanud ju kindel olla, et sa sellega lõpeb. Ei saanud, ei saanud, ma tegin, mis ma suutsin. Kas sõjaväkke sattumise teema oli sinu jaoks küsimus ka? Oli väga-väga ei tahtnud sinna minna ja eks ma olin tegelikult, et natuke lillelaps ja võib-olla veel lille lapsem, kui minu kõrval praeguse poeksin meeldis oja vilinat kuulata ja lapsepõlves või siin tundide kaupa kuskil lihtsalt istuda ja passida ja nutta. Kevadel, kui ilusad lilled tulevad välja. Ja ma väga lootsin, et isa päästab mind sellest, et tal oleks kõik, olid sõbratel suured arstid. Kirja ma ei oleks pidanud minema, aga seda ei tehtud. Sa ise ei tõstnud teemat üles ka, lootsid lihtsalt, et äkki tuleb see allkirja. Ei, ma nii palju ei mõelnud, aga see oli koos sealt ülikoolist kõik läksid ja ma ei hakanud üldse sõdima seal, et mitte minna. Sest aeg oli tegelikult juba võrdlemisi ärev, eks sa ise mainisid seda Afganistanis, valmistub ja ainult, et kõik said aru, et seal ilge jama. Kõik said aru ja see, kuhu ma sattusin, oli see koht, kus, mis oli kõige hullem, kui üldse võis sõjaväega sattuda kus valmistati ette afgaani sõjasõdureid, kui siin see oli, üle piiri. Kohe läheb üle piiri, oledki Afganistanis. Kuidas ta vene keelega läbi said? Alguses oli täiesti, ma ei saanud küll aru õppinud kaheksa aastat vene keelt, aga ma ei suutnud Ühtegi lauset moodustada. Ma ei saanud aru, mis mulle räägitakse, aga keelekümbluspaari kuuga ma sain enam-vähem oma asjad aetud vene keeles ja lõpuks oli juba täiesti selge. Ja nüüd siis hüppame tagasi selle hetke juurde, kui abikaasa sinu ellu tuli. Hetk elus sinu jaoks tähendas tegelikult, mis parasjagu sinu jaoks pooleli, siis oli. Ei olnud päris selge, et kelleks ma tahan saada, et sõjaväest pääsemine bioloogiasse, mitte tagasi minemine, saades aru, et, et ma ei oska, ma ei saa hakkama. Ja siis oli mul juba tekkinud paar sõpra, kes olid sellised eriti üks sõber, Juhani püttsepp oli ta nimi kes kirjutas luuletusi ja kuidagi mul hakkas meeldima see ja siis Vilsandil mehed ka ütlesid, et kuulsid minu esimesi laule seal Heino Väli ja Juhan Saar ja siis ma sain aru, et et need ei ole kõige halvemad laulud. Ja sain aru, et äkki ma olengi kultuuriinimene, õppis ja siis läksin sinna Pedasse, kuigi ma sealt palju ei lootnud. Ja vedas peale esimest kursust, siis nagu ikka, minnakse proovima näitlejaks saama ja siis sain sinna ja ja siis vahel ja see naine, et ta minu teele seal sattus, oli nagu loomulik asjade kulg, et ühel hetkel tekib su kõrvale naine. Vaevalt teda valinud niimoodi teiste hulgast, et oi, see mulle meeldib, see ei meeldi. See aas on tark, see on lootustandev, et tookord ju noorena korraga sul lihtsalt on üks naine kõrvale. Ja korraga ta ka lapseootel ja, ja kõik läheb niimoodi loomulikku rada. Ja ja siis ühel hetkel sünnib poegadest esimene, kas sa mäletad seda päeva või ööd? Mäletan siis oli see lavaka aega oli nagu väga tähtis ja kõik tundus nii oluline, mis me seal tegime ja siis mul ei olnudki vist oma autot ja siis tuli üks kursusevend Toomas Saarepera. Tema oli natuke nagu ärimees ka, tegi suhkruvatt ja mingeid asju koos Toomas Hussari ka tema autoga, siis kihutasime sinna sünnitusmajja ja siis ta, ma ei tea, kas sul alles on siis tabanis kaela sulle selle karu. Kas või kui sul on alles ja missugused on sinu jaoks esimesed pildid mida sa arvad sellest maailmast, mäletavad? Ma mäletan natuke meie mähe korterit, seda majakest seestpoolt. Ma ei mäleta, kui vana ma võisin olla kaheaastane või. Ma mäletan mingit mingit seina sellest ja ma ütlen mingeid hetki, kui ma vaatasin ühte punast mingit grillimasinat, mis meil oli siis kuidagi nagu tajusin, et et ma olen kusagil maailmas võib-olla ma nagu tagantjärgi omistanud sellele rohkem tähendust, aga, aga mul selline nagu tunne või mälestus on selle seoses. Nii, aga isa ilmub, mis kontekstis nimodi esimesena kaadrisse? Nii isa kui emaga üldse kõik teised inimesed kuidagi tekivad, nagu natuke hiljem isaga seoses ma mäletan kunagi, kui ma olin väike ja ja ema oli kuskil ära siis, kui ta tegi hakklihaga makarone. Nii Salitaja söögitegemises kõva käsi noore isana või. Ei, aga ma sain hakkama kõigega, kuna see minu ema oli super. Ta käis pulmades ja juubelitel tegemas ja tegi väga hästi ja siiamaani mu naine imetleb minu ema kokakunsti. See söögitegemine ei olnud võõras eriti seal peale sõjaväge, kus ma siis kaks aastat üksi endale ise toitu valmistasin. Mulle saadeti kodust kokaraamatut, mäletan ajaviiteks, ma tegin kõik pirukad, koogid, mingi retseptiraamat oli, tegin sealt järjest kõik ära. Nii proovime veel neid kilde sinuga kokku panna, sealt lapsepõlvest, mis sul veel meenub? Mäletan, ning suusavoodi peal istumisi naljatamiseid mäletan, meil oli üks diivan, mille pealt telekat vaatasime, selline voodi moodi diivan. Ja siis ma vaatan, kui, kui sa nagu tõstis mind ja venda käte peal nagu, nagu lennutas niimoodi, et seda ma mäletan, siis ma olin ka ilmselt veel üsna väike. Kas sa lasteaias käisid? Viimasesse rühma läksin natukeseks ajaks, aga, aga seal ma ei tundnud eriti hästi ennast. Kuidagi kartsin kõiki lapsi ja ei lahkunud oma laua tagant kordagi. Istusin lihtsalt laua taga. Mida poiss kujutas endast seal esimestel eluaastatel. Juba siis ma sain aru, et see on natukene erakordne, et kui ta oli kaheaastane, siis ta rääkis täislausetega väga selgelt kõik jutud ära. Kõik sõnad, mis maailmas on minu meelest ta teadis. Emme luges talle ette kõik antiikmütoloogia ei tea, ma ei tea, mis asja, see muidugi lapselik kohe meelde ja ja ma ei mäleta, kuidas, aga mingisugune nagu Jaanil nüüd vahel meeldib piltide peal esineda mingisuguse Nintsanad, siis selline väikene, mingi mõõgaga mingi vigurite tegemine, see hakkas tal ka juba väga vara, nagu see oleks mingi eelmise elu taaka. Kas sa ise mäletad seda? Ja ikka mäletan, mul on mitu paari isegi mingeid nuntšakusid alles, mis ma mis asja nuntšakud. Jajah, aga isetehtud, mingid kadakapulgad ja vahele pandud nööre, et selliseid asju mul alles ikka lapsepõlvest veel. Kuskohast ta tuli? Ei tea, aga ei tahaks nagu liiga tehniliseks minna tegelikult aga aga ma mäletan ka mingi viie aastasena nägin unenägusid, mis tagantjärgi ma saan nagu aru, et meenutavad väga midagi aasiapärast. Nägin grammigi draakoneid tihtipeale unes, kuigi kuigi ma suht nagu ratsionaalne inimene, et no ikka tahaks mõelda, et ma kuskilt siis raamatust või pildi pealt näinud midagi taolist, aga. Olid ka multifilmid, filmid, konnad. Ja nendest natuke hiljem nagu valasid õli tulle, aga, aga selline lembus mingisuguse võitlejahingepoole hakkas nagu väga vara pihta, ma mäletan, ma nägin unenägusid, kus ma võitlesin inimestega või mingite kollidega väga väiksena. Samamoodi nagu see nimi, meisterjaan, tegelikult on mul juba seal umbes kümneaastaselt nagu ligi võetud ja seda nalja pärast siis hakkasin kasutama artisti inimene. Aga 10 aastaselt takistas olla, miks see oli siis, kui mängisime Vilsandil, ühtede lastega lauamängu ja siis ma ütlesin, et ja nüüd meisterjaan võidab. Aga siis ma sain mingi vale kaardi ja ei võitnud ja siis need sõbrad kutsusid mind mõnda aega meister Janiks nalja pärast. Ja, aga mul hakkas see meeldima ja siis ma hakkasingi seda ise kasutama. Kui kuhugi vaja oma nii-öelda nik neil siis kirjutada, siis muistse meisterjaan. Kui sa võtad sealt vanusest kaks, kolm eluaastat nüüd natukene edasi, siis mis hetkel sa ära jagasid või aru said, millega su ema ja isa tegelevad? See tuli kuidagi väga sujuvalt, et ei olnud mingit ahhaa momenti, vaid see oli algusest peale kuidagi niimoodi, et ei saa, näitleja mängib kitarri. Ja siis mäletan ka seda, kui ta mesilasest näitemängu, kes ütles, et kõik see käis kuidagi hästi loomulikult, et mul oli alati tundnud, et umbes nagunii tehaksegi. See ei ole mingi erakordne, käibki nii, et siis need näitlejad käivad üksteisel külas, vanasti vähemalt käisid tänapäeval vist mitte nii palju ja siis meie korter oli kunagi olnud noorsooteatri ühiselamu kõigil oli seal tee tuttav ja väga palju pidusid ja asju oli seal need, need näitlejad olid meil majas kogu aeg. Ja see käis nagu loomulikud on kaasas siis see teatrielu, kui nad nägid mingit tükkega, vedasime nukuteatrisse, kus olid ka tuttavad ja. Kas sind pandi varakult magama või sa said ka neid vanade meeste jutte kõrvalt kuulata ja kogu sellest lõbust osa sai ikka vähemalt. Tähendab suvel Vilsandil kindlasti näete, on sa ikka tihtipeale uinutit kuskil öisel randal paksu suitsuvine sees. Niimoodi, et teha sellest ringi, käisime kitarri, mängiti seda sai kuulatud ja mulle meeldis kuulata seda kes mängisid, kes laulsid, mis seal tehti, no isa laulis ja siis kui keegi, kes külas, siis see laulis mingi omi laule, kui tal oli. Et see oli hästi tavaline asi, enam-vähem igal peol mängiti kitarri. Pealegi sisu ei olnudki nii lihtne üldse mingit muusikat kuskilt maha mängida, et makki meil vist ei olnudki tol ajal ja et siis, kui tahtsid mingit muusikat, siis ta tegi seda nagu ei saa mängida. Kas sa mäletad end mõtlemas isana, et mis poisist või poistest saab ja kui teadlikult tuleb sinna panustada, et neist miski või keski saaks? Loomulikult armastasin väga oma lapsi ja kõik tegid niikaua nii palju, kui ma kodus olin, nii palju ma tegin. Kõike ei olnud nii, et pere on kuskil eraldi ja mina olen kuskil eraldi. Aga see suunamine võib-olla mingite selliste kompavate sünnipäeva- või jõulukingitustega ikka neid pill on läbi elu kingid ja kui nägin, et Jaan neid näppima hakkab, siis sai korraga ja annan isegi vist pool aastat mingit haridust saanud kuskil käisid pilli. Minu elu jooksul kokku ikka mingi poolteist aastat umbes kitarriõpetaja. Sai jah, kõik viiulid ja menüüd, süntesaatorid ja ikka asjad kingitud, aga aga kui ma olin ümber maailmareisil, siis naine poeg ka ise siis noh, kirjade teel suhtlesin ma sain aru, et mingi kuradi parmupill on tulnud meie maailma ja ja Margit ütles murelikult täiesti, et on seal Vilsandil üleval toasemad, kui mängib parmupill. Minu jaoks parmupill on. Mängida, et kas seal mingid vaimsed probleemid ja kui seal laeva peal noh, seal olnud igast igast jõukamaid mehi aeg-ajalt ja kõik arutasid kelle poeg avas selle restorani ja tegi selle ja ja see pani sihukese äri käima, küsiti, et mis minu pojad teevad ses mõttes, et mul üks mängib parmupilli. Aga päris tühja ei, ei pusinud. Sa rääkisid oma vanemate nõudlikkusest sinu suhtes. Kui sa oled ise distantsilt vaadata, kas sa mingil moel kandsid seda liini oma poiste suhtes edasi ka, et enne kui ma lasen sind meister Jaanil ja nooremal rääkida tema versiooni, siis sa võiks ise rääkida endast oma versiooni sinust kui isast. Ma selles mõttes ei ole olnud tea, ei saa nii nagu minu isa ja ema olid head. Et vabadust on olnud palju ja keeldusid on olnud minimaalselt elus. Sophia, see oli pigem see põlvkondade vahe, et ma tahtsin, et kõik oleks teistmoodi, kui mul oli. Aga tänu sellele ka, ma arvan, mu pojad ei ole kunagi pidanud minu meelest midagi varjama või valetama nädalate räägivad ausalt ära, mis jama on juhtunud. Ja mina nii küll ei julgenud. Meil oli päris palju saladusi, õega. Aga see, et sa tahtsid, et sinu poeg saaks kuidagi teistmoodi üles kasvatatud, see tähendab, et ta sulle endale oli mingisugune mingil põhjusel teatud trots ikkagi oli selle lapsepõlve suhtes või. Mitte lapsepõlve võib-olla selle aja suhtes, et kogu see maailm, mitte mitte minu kodu, vaid ka see aeg, kus ta välja kasvasime, oligi riigi hirmus elamine ja see mulle nagu hästi meeldinud. No saad aru, riigi hirm oli põhjendatud, kuna kõikide nende vanemad olid Siberis ja nii edasi, et see hirm oli igati põhjendatud, et ma pean seda riiki kartma ja püüdma olla. Kodanik. No kuidas sa siis kasutasid seda vabadust, mis, mida sa oled nii palju anti ja sinu silmade läbi paistab samamoodi nagu sa just rääkis või jääb, paistab küll, et pigem on vist üsna selline mõistlik režiim olnud, meil. Ega mingeid, väga suuri pahandusi endale naljast ei teinud, noh, mingid sellised väiksed pubekate asjad ikka, et mingit mingit peod ja värgid. Aga ei midagi väga hullu nagu. No räägi ikkagi, mida te vennaga korraldasite siis, kui isa-ema kodus ei olnud parasjagu? Vend oli hästi selline tagasihoidlik, et täitsa väiksena koos olime vennaga, siis me umbes tegime soola söömise võistlust lihtsalt, et kes rohkem soola jaksab siia. Aga, aga hiljem, kui seal mina oma esimesi mingeid läbusid hakkasin korraldama korteris, siis meil kodus on ja siis mu vend, nendest, keda sa ei tahtnud võtta, et tubli oli, et ta ei tahtnud võtta osa. Poisid on iseloomult üsna eri ooperist või. Suure ringiga vaadatuna on nad väga sarnased eemalt vaadatuna ja see, mis lapsepõlvest kaasa tulnud, see ikkagi isegi vahel poeg Jaan ehmatab inimesi sellega. Ma olen kuulnud, et kes temaga pidanud suhtlema, et issand nii viisakas laps on seal. Kõik arvavad, et kui sa teed mingit tööjõu, mida iganes, mees asju, et siis sa siis sa oledki pätt ja kaabakas, aga, aga ei. Ei, nad on sarnased, aga sünnid on erinevad huvid nagu igavik. Kaks last on erinevad. Kui sul koolis pusimist oli aeg-ajalt ikka tuleb eteks, kellel vähem, kellel rohkem mõtlen õppeainetega siis kes laua juures aitas, kui vaja oli. Või sa tegid soolot? Eks see on ikka aidatud ka, kuigi koolist ma erilisi raskusi ei mäleta, aga aga ma olin selline teadlik keskmine, et ma tegin nii vähe kui võimalik, et ilma mingite suuremate probleemideta see kool läbi teheliselt. Ja, ja selleks ei pidanudki nagu väga palju tegema tegelikult. Kas sa isale mäletad teemasid kooliga seoses? Mäletades ennast siis minu meelest mu poega ei õppinud kodus üldse. Erinevalt nooremast pojast, kes ikka vahel midagi nagu õppis, minu meelest, aga jaanima ei mäleta. Õppimas mäletan ainult. Asju hile unustamas jälle tuliselt Gustav Adolfist kalamajja läbi balti jaama siis ikka oli, kas jõudis koju oliga Scanid sinna kuskile ostuputkade juurde jäetud või Salvo kelk või midagi ikka käisime neid asju otsimas. Aga sinul, sa pead valutama ei pannud, et loetud poiss nagu üldse ei õpigi kodus. Aga hinded ei olnud tulud üldse. Hästi, keskmised hinded, mis kusjuures mingil hetkel oli natukene nagu murettekitav mu enda jaoks, et sest kohati oli tekkinud selline tunne, et see, kuidas sa koolis nagu hakkama saad, et see nagu võrdub see, kuidas sa ka elus hakkama saad. Ja siis ma mõtlesin, et ma olengi selline ehiti keskmine inimene ilmselt. Täpselt nagu noh, mingi neljad viied pooleks, selline tüüpiline värk, võib-olla mõnikord kolm kaane kohta unistusest, siis räägin mingeid, mõtlesin, et äkki ma olen hästi tavaline ja noh, siiamaani ma mõtlen võib-olla niimoodi, ainult et nüüd ma olen võib-olla leidnud, et see tavalises on üsna ebatavaline, isegi et need nii-öelda keskmiseid on üsna vähe. Et ma ise üritaks olla võimalikult selline keskmine. Kas sul on ka kusagil sahtlites vihikuid, mida sa täis kirjutasid siis kui oli vaja kirjandit? Pigem mitte kirjandid ei meeldinud mulle kunagi, sest mul ei olnud enda meelest kunagi öelda midagi, mis on mingil 18 aastasel inimesel öelda mingi teemal olemise talumatu kergus või midagi sellist, ma võin lihtsalt masinlikult tsitaate panna ja kirjutada seda, mis mulle öeldakse, et ma pean kirjutama, kui ma tahan head hinnet saada. Aga, aga see pole mulle kunagi meeldinud, noh üldiselt isal oli teistmoodi, temal oli oma mõtteid, mida väljendada, aga mul väga harva oli mõni selline originaalne mõte, mida ma oleks tahtnud nagu panna siis kirja. Kuigi vist naljakas, nagu seik on see, et kui Isamaa esimees näitemängu kirjutas, siis ma kohe kihutasin näitemängu ühte vihikusse, siis seitsme aastane olin, vist sisendas. Üks tore lause, mis praegu mul meenus Jaan Jaani lapsepõlves või kooliskäigust, ma ei tea, mis vanuseastmesse oli, aga nad pidid vanematest kodus või koolis rääkima ja ja sisa kohta ta ütles, minu isa on rõõmus ja lihtsameelne. Ja teine ja lause, mis, mis väärib äramärkimist, oli mingite kõne käändude lahtimõtestamine. Kus ta siis mõtles välja, et mis on vananaistesuvi. Ta kirjutas, et seal nende naistesuvi, kes arvavad, et see jääb neil viimaseks. Kas sind ennast isa juurde teatrisse ka mõnikord niimoodi seesmiselt sikutas kuidagi nagu seesmiselt, et tahaks sellest nagu tööst osa võtta või no näha lähedalt, kuidas seda tehakse, sest sinul oli justkui see võti ju olemas. Ja ma ikka nägin ka seda, et ma saime hiljuti proovisaalis istutud. Jaa. Jaa. Sa oled isegi kahes näitemängus osaleja, käin õhtuti kohal. Lapsone Kaljo Kiisa isegi tagumikku kokku löönud, seda mäletan et teatrist on ta siis nagu toredaid mälestusi, see tähendab, et sinu esimesed ise teenitud rahad tulid teatrist või. Aga kus sinu omad, muide tulid rahad esimesed ise teenitud rahad. Kuivenduskraavides ja meil sihukest tööd oli ja metsasihtide puhtaks tegemine ja seal liikusid muide päris korralikud rahad. Maaparanduses. Tänapäeval on noortele niisugust võimalust juba üsna keeruline leida, kas sa oled füüsilist tööd kunagi teinud? Pigem mitte. No kunagi läksin õpilasmalevasse maskid korjama, siis ma teenisin selle kolme nädala jooksul 14 krooni. Mul ei ole seda nagu seda karjääri või rahateenimise nagu ambitsiooni kunagi eriti olnud. Ühesõnaga, ma olin hästi laisk seal ka, et igal juhul tuli malevast ja me pidime natuke peale maksma, et ta toidurahad ja mingid asjad olid. Või noh, selles mõttes jah, et ühesõnaga, et, et mul seda raha hasarti ja ei ole nagu eriti olnud. Et tahaks nüüd raha teenida, et pigem nagu alati tegin, nii vähe kui võimalik seal seal peenarde vahel lihtsalt pikutasin. Ütleme, ma ei tea, kas on hea või mitte, noh, nii nii juhtus lihtsalt. Aga sa teatri lummus hoolimata sellest, et sul olid mõned väga toredad seigad, isiklikult, polnud sinu maailma ekstrist jalust ei niitnud kuigi, kui aus olla, siis on selline piinlik seik, et ma isegi kandideerisin lavakasse. Aga noh, muidugi ei saanud sisse, et tegelikult ma ei ole ikka nagu seda näitleja nagu loomugalist kandideerima läksid, sellepärast et see oli nagu mingi asi, mida ikka tehti. Ja ma mõtlesin, et miks mitte, papp teadis vä jah, tunne pärast oli siis. Mul oli väga imelik tunne, et ma ei saanud aru, kas ma tahan, et ta saaks sisse või ei taha ja rohkem ma lootsin, et ei ole vaja, sest mulle tundus, et see, kas Jaan suudab seda näitleja distsipliini pidada, et see on nii. Ega see pole näitleja, elu ei ole kerge, elus on päris raske ja nõuab küllalt palju enesepiitsutamist. Kaugelt paistab võib-olla, et on niisugune pidu ja pillerkaar. Kas isa on osanud kunagi ja tahtnud sinuga kuri olla? Eriti ei mäleta küll. Et, et see niimoodi nagu süstemaatiliselt küll midagi ei ole olnud, et võib-olla tuleb nagu vihastada mingil hetkel, kui kui noh, läheb asi nagu kriitiliseks, ma mäletan, et kui ma õppisin autoga sõitma ja umbes kurvis kiirust maha ei võtnud, siis, siis ta võis nagu nagu veidike kannatada, onju, aga aga ei, mingit süstemaatilist kurjustamist küll ei olnud. Millest see tuleb, kas see on nagu sinu loomus isana on lihtsalt niivõrd leebe? Ma kardan, et seal kuskil on see leebus jah, et meenub mu naise hirm. Kui me olime juba päris palju koos elanud. Ja, ja siis ta ükskord oli mures, et kas, kas midagi on väga halvasti meil see, miks noh, et me nagu ei riidle ei pahanda, kas sa oled näinud meid riidlemas? Ei ole vist elu jooksul? Mulle meeldib, kui mu ümber on rahulik ja mõnus. Kuidas sulle tundub, meister Jaan Jaan noorem kui kui isa läheb väga pikaks ajaks kodust ära, noh, okei, sina oled juba siis täiskasvanud mees, ajad oma asju, onju, aga kui ta läheb pikaks ajaks kodust ära ikkagi aastateks põhimõtteliselt siis sa vahel niimoodi oma ema kõrvalt vaatasid, et mida ta mõtleb või miks ta seda talub või et kuidas ta sellega toime tuleb? Siis ei osanud nagu tähele panna praegu näiteks nagu jälgida niimoodi. Aga tol ajal noh, võib-olla see ümber maailma reis oli nagu seal kõige põhiline ära käimine, et et siis see tegelikult tema oli nagu seal Vilsandil ma ise olin Tallinnas ja käisin seal külas Vilsandil siis nagu tundus kõik korra sa lähevad noh, ilmselt see ikkagi nagu ükskõik, kas siis sa oled üldse abielus kellegagi või mitte üksinda talv otsa Vilsandil olla või kaks talve isegi Vilsandile üksinda. Võib-olla nagu üsna huvitav kogemus. Aga tundus, et tema sai sellega üsna hästi hakkama. Kas isa ja ema on väga erinevad, inimesed, väga sarnased, inimesed sinu pilgu läbi? No esimesena ütleks kohe, et erinevad aga, aga mitte täiesti erinevatest maailmadest. Jah, see, see tuleb sealtsamast nagu Jaan Gunter ja mina ja Margit, et et ma arvan, me oleme margitiga sama palju erinevad kui Jaan korteriga. Minul on täiesti ükskõik, kas ma pargin joone peale või, või mitte, aga ma arvan, et mu pere ei suudaks ka füüsiliselt seda teha. Nii nagu mu naine ei suudaks joone peale parkida parklas, et ma arvan, et Jaanil ei ole sellega probleemi. No seal parkimine on ikkagi natuke natuke nagu, ma ei taha kellelegi teisele nagu ebamugavusi põhjustada oma parkimisega, onju, aga noh, mingi muudes alades küll, nagu ma lähen võib-olla üle joone natukene. See vajab natuke lahtiseletamist, et ma saan sellest kujundust küll aru, mida sa siin kasutada ka? Tagamaad tähendavad siis seda, et sinu poolt mitte ülbus, vaid pigem selline, mis asi? Noh, et ei taha, mitte et ma sellest pääseks, aga ei taha nagu olla karjaloom või põika, mõtled, et noh, kui autot ei tule, Ma lähen punase tulega üle tee, aga mu naine ei lähe kilomeeter või näha, et ei ole mingit autot. Et seadus kui selline ei ole. Absoluutne igas olukorras, et kui sul endal mõistus peas on, et kunagi ma olin nii ülbed, võib olla Marko Matvere mõjutustele ütlesin, et kõik igasugused reeglid on neile siseasjadest midagi aru ei saanud. Ma korra küsisin su isa käest seda ma küsin sinu käest, et kas sa mäletad enda vanematelt ootusi, mida eluga peale hakata või kuhu liikuda? Eks seda natuke tajuda, et muidugi neid oleks hea meel, kui ma teeksin midagi hästi ischet. Aga siiski on seda hämmastavalt vähe nende puhul olnud mis on prestiižne, no näiteks, et et ma oleksin näid noh, näiteks filmilavastaja või midagi hästi, siis sel ajal kui ma veel ei olnud muusikaga kuhugi jõudnud ega millegi muuga midagi nagu eriti märkimisväärset saavutanud, onju et eks ikka vanemad võivad loota, et nagu laps teeb midagi, millest saab nagu sõbrannadele rääkida midagi või midagi taolist. Aga mu vanemate puhul on ikkagi sellist joont olnud nagu kõvasti vähem kui näiteks kui näiteks isapoolse vanaema puhule, et et ma vaatan, kui kui ma filmikoolist, siis nagu nii-öelda tegelikult lõpetasin bakalaureuse ära, onju, aga magistrisse ei läinud, vaid otsustasin hakata parmupilli mängima. Ja kui ma sellest emale-isale rääkisin, siis ema küsis kaks korda vist ikka, et oled sa ikka täiesti kindel. Oled sa ikka nii kindel? Ütles, et jah, olen kindel. Siis sellega oli nagu kõik ja isa oli üldse reisil, nii et ta ei öelnud ka midagi väga selle kohta, vaid lihtsalt peaasi, et õnnelikud, et seal on midagi taolist. Aga näiteks siis ma käisin vanaemal külas isapoolsel vanaemal siis ja siis tema ikka küll rääkis tükk aega, et et ei, et mis sa selle muusikaga jamad, et muusikuid on nii palju juba, et ikka ikka peaksid ikka selle filmi asjaga jätkama ja et ühesõnaga, vanematel on nagu sellist sellist asja vähem olnud, et nad et, et neil oleks vaja, et ma midagi nende jaoks teen, vaid nad pigem vist on ikka mõeldud nagu, et mis mind ennast õnnelikuks teeb. Kuidas sinu isa sai teada, et, et ta on vanaisa või et ta saab vanaisaks, kas sa mäletad seda, mäletan küll me söögilaua taga Vilsandil ütlesime seda siis abikaasa Simonaga neile mõlemale korraga. Ja mu ema arvas, et me teeme nalja, kuna ma tegelikult üks korda aprilliaegsete nalja teinud juba esimeseks aprilliks ära ja siis oli juba siis. Aga see tuli niimoodi mööda minnes või, või natukene, pulss tõusis ka veidikene veidike ikka. Ja siis see, kes vanaisaks saab, mida termopulss sellel hetkel teeb? Ikka see on asi, mida oodatakse. See ei ole see, mida püütakse, nagu mõelda, et toovad, peaasi, et see veel ei juhtuks. Millegipärast jah, vanavanemad ikkagi ootama või noh, vanavanaemad-isad või noh, meie ootame lapselapsi ja iga selline uudis on meile rõõmu teinud. Ja, ja see oli nagu see algus, kus said aru, et mingisugune lapsepõlv poja elus möödas, et nüüd ta peab hakkama vähe vastutama rohkem oma elu eest. Kui sa vaatad niimoodi ajalises perspektiivis sündmustele siis kui sina said lisaks ja, ja poiss et vahepeal on meie ümber nii palju muutunud, et kas need olukorrad võrduvad kuidagi sinu jaoks on ühel ajal olnud seda lihtsam kuidagi vastu võtta, sellega toime tulla, hakkama saada, kui teisel. Seda ma mäletan küll, et meil ma arvan, et Ma ei tea, kuidas ja neid meil oli majanduslikult väga rasket. 90 ma hakkasin tööle ja siis oli ja on juba kahe aastane, et natuke minu ema toetas. Ja ikka see põrandapragude vahelt noaga kopikat otsimine, see oli tavaline. Aga need poissi kõrvalt vaadates? Mina ei tea nende rahas. Meil on väga lihtne kõik, et, et vanemad on ka ikka nii palju toetanud ja noh, näiteks kas või see, et, et me elame nende koerte siis lihtsalt ja nad ise elavad Vilsandil, et, et ei pea üldse nagu mingit kodulaenu maksma või midagi taolist, et sellega on ikka väga vedanud, et paljudel ju ei ole nagu nagu sellega nagunii palju vedanud. Jah, meie elasime 12 aastat ühiskorteris, kui oli see meie lapsed, väiksed olid neli perekonna ühe korteri peale ühe vannitoa vetsu peale oli meie noorus. Sa kasutasid ise jaan kusagil jutu sees väljendit lillelaps, kuidas sinu ja su poisi elu mõjutanud on, kui üldse? Ma arvan, et ainult hästi, et no mine tea, iga inimene vaatab elu peale oma oma nurgast, aga aga mina arvan, et elus kõige tähtsam on see, et ei oleks valesid pingeid ja et sa ei teeks kellelegi halba kellelegi olla. Seal, kus sa oled, püüad olla hea inimene ja maailmale võimalikult vähe kahju teha. Kas sa oled kunagi pidanud poiste pärast muretsema ka? Hunteri pärast kohe kindlasti mitte. Ma mõtlen jaanipärast ikka vahel saanud vanemate mure, kui Jaan oli seal pikalt reisil kuskil Hiinas, Vietnamis kui valmis nad siis on eluks, asjadeks? Ise arvad, et tunned maailma paremini, kuigi ma mäletan, et mina olin ka 18 aastaselt juba valmis kõigeks? Ei kartnud seda maailma, eriti kui Jaan tegi, nagu ta teeb, armastab väga teha neid aprillinalja toredaid, mina olin ümber maailmareisil, aga ma olin seal väga lähedal jaanuari siis Vietnamis ja ja, ja siis saatis ükskord mulle sõnum, et isa olen peetamis vangis, saad aidata, siis käis mul läbi sekundiga 20 nime niimoodi, kes mul Tallinnas on välisministeeriumis, kus. Ja, ja siis tuli 10 sekundi pärast aprilli. Sul on, peab ütlema päris jõulised aprillinaljad. Vähemalt kahest me oleme kuulnud täna juba. Sa teed selliseid just nii sellepärast, et, et oleks ikka elamusi inimestel. Kui sa vaadata isa peale ja mõtled seda, et ta toimetab inimestest üsna eemal, siis, siis kui palju temasse tegelikult vaatamata sellele lillelapse jutule niisugust praktilist meelt on, et praegu ma ütleks, et väga palju kunagi võib-olla oli teistmoodi, aga ta on hästi tubli näiteks võrreldes minuga, et nemad on praegu mingis laisest staadiumised. Et mul võib mingisugune lamp kodus ikka aasta aega katki olla, ennem kui ma võitsin vaadata, et miks ta ei tööta näiteks. Et isa ikka parandab väga tublisti kõik ära, mis katki läheb ja ehitab Vilsandil uusi asju pidevalt ja ja ajastut kenasti, et jõuda õigeks ajaks kohale igale poole. Et praegu ma ütleks, et, et noh, et ta on täitsa palju seda praktilist. Sulle käib kohe närvidele, kui midagi kodus juhtub ja irvakil. Ei, tegelikult närvidele ei käi, aga kui sa midagi oskad, siis, siis tuleb teha, kuidas oskad. Ma ei ole sündinud kuldsete kätega inimene, aga tahtejõud on, on või ütleme, armastus on sundinud mingeid asju tegema seesama Vilsandi najal. Ma mäletan oma esimest, kõige esimene asi, mis ma siin hakkasin ehitama, oli välipeldik ja ja mul ei olnud õrna aimu ka, kuidas üks puust asi püsti püsib, niisugune kandiline. Aga hakkasin, peksin sinna nii palju materjali, siis sellest oleks maja saanud ehitada. Et lõpuks ta püsti jäi. Aga nii tasapisi õppinud, nii et nüüd ma võin teha ka ilma kruvide ja naelte ta mööblit, mis püsib või on väga tugevasti. Kas teil on ettekujutus, küsimus ühesugune mõlemale, mis tulevik toob ettekujutus või siis lausa plaan? Mul põhimõtteliselt ei ole kunagi olnud ja asjad on lihtsalt läinud päris hästi. Kuigi noh, väga lühikeses plaanis võiks öelda, et et tahaks nagu muusikaga rohkem välismaale jõuda. Miks? Müü originaal? Sest et välismaal on nagu seda alternatiivturgu rohkem testis mul natuke vedas, et ma seoses paari hitiga sain nagu ka nagu avalikkusele tuntuks. Aga tegelikult ma olen, kui tõeline selline pärusmaa on ikkagi sellised alternatiivsed kummalised veidrad üritused ja Eestis toimub neid võib-olla aasta jooksul paar tükki, aga välismaal siis erinevates kohtades toimub neid rohkem. Just hiljuti käisin leedus esinemas sellises kohas ja väga realisel. Kas oled poisi laiba ajal saalis olnud? Mõnikord olen näinud päris vahetult videot vaadates, mis emotsioon seal on ja? Ikka suur noh, kõigepealt mul on rõõm see, et ma näen siis mida siis publik saab sellest, mis mu poeg teeb ja õnneks on seal enamasti väga õige publik, kes saab just seda, mida neile antakse. Ja siis vaatad lava peal poegimas, kuidas kurat nii on läinud? Ei ei saa armastus, nagu silub need asjad selliseks, et ma arvan, et ma olen ikkagi Jaani suurim fänn, ükskõik kui suuri fänne tal olla saab. Sinu enda plaanid on, see plaane pole või? Ei noh, eks ma midagi pean tegema. Et seal elada. Rahalises mõttes ma niimoodi ei saa veel jätta päris kõik ripakile. Tuulevaiksel ööl autoritasud ei ole nii head, et et võiks rahulikult. Kõigub, aga ütleme, elaks ära ka sellest, mis on tehtud mingil moel niimoodi täna ei sure. Aga mulle on hakanud meeldima sihuke liikumine, kuna ma näen, et see nagu kaob ära, ma ei uskunud, et sära kaob sellise isetuma olemise pool, et see, mis kunagi tiivustas, mingid tahtmised ja soovid maailma muuta ja parandada, keegi olla ja ma ei tea, kas seoses vanuse või millegiga, siis kuidagi sa hakkad rõõmu tundma sellest. Nagu see, millega ma tegelen, on see, et mitte muutuda kibestunud vanainimeseks, et vanal inimesel enam ei tule looming nii nagu noorel tuleb ja parimad asjad on juba kõik tehtud, et et mitte muutuda kurvaks, kadedaks, kibedaks, vaid jääda ikkagi rõõmsaks. See tähendab ka sellist oma edevuse allasurumist ja kuidagi universumile lähenemist oma seisundiga. Aitäh teile. Oli tore, et tulite rääkima. Aitäh kutsumast meil, mul oli väga tore kuulata. Jaan rääkis. Me ei kohtunud nii palju. Pärituult teile aitäh, aitäh. Stuudios olid Jaan Tätte ja Jaan Tätte isa ja poeg. Saate nimi on, käbi ei kuku. Mina olen Sten Teppan, aitäh kuulajatele ka nädala pärast taas.